Sotsioloogia

Sotsioloogia on sotsiaalteadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid.

Sotsioloogia on nii metodoloogiliselt kui temaatiliselt väga lai teadusala. Traditsiooniliselt on keskendutud sotsiaalse kihistumise, klasside, mobiilsuse ja religiooni, ilmalikustamise, õiguse ja kõrvalekallete uurimisele. Kuna kogu inimtegevus sõltub sotsiaalselt struktuurist ja indiviididest, siis on sotsioloogia fookus laienenud ka tervise-, militaarsete ja karistusasustuste, Interneti ja isegi sotsiaalse aktiivsuse teaduslikule uurimisele.

Kasutatavate teaduslike meetodite valik on samuti laienenud. Sotsiaalteaduste uurijad koguvad informatsiooni erinevate kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete meetodite abil. Kui 20. sajandi keskel sagenesid tõlgendatavad, hermeneutilised ja filosoofilised lähenemised ühiskonna analüüsimisele, siis sajandi lõpus hakati kasutama rohkem analüütilist sotsioloogiat ja matemaatilisi ning rangemaid arvutusmeetodeid nagu näiteks agentidel baseeruv modelleerimine ja sotsiaalse võrgustiku analüüs.[1][2] Sotsioloogia rajajaks peetakse prantsuse sotsioloogi Auguste Comte'i, kes võttis esimesena kasutusele termini sotsioloogia. Klassikalise sotsioloogilise mõtte rajajateks peetakse tavaliselt Karl Marxi, Max Weberit, Émile Durkheimi ning Vilfredo Paretot.

Sotsioloogilise mõtlemise arengusse on panustanud paljud filosoofid ning teiste erialade teadlased, kes ei ole ennast ise sotsioloogina määratlenud, nende hulka kuulub ka Karl Marx. Teistest rohkem on varasel arenguperioodil sotsioloogide hulgas olnud majandusteaduse taustaga inimesi, selline taust oli ka Vilfredo Paretol.

Erinevalt psühholoogiast vaatleb sotsioloogia indiviidi käitumist ning otsuseid seostatuna makrotasandil jälgitavate ühiskondlike protsessidega.

Sotsioloogia uurimismeetodid

Sotsioloogilistes uuringutes kasutatakse kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid meetodeid. Kvalitatiivsed meetodid põhinevad mikrosotsioloogilistel mõistetel ja kasutatakse informatsiooni arusaamist ja interpreteerimisest. Kvantitatiivsed põhinevad statistilistel ja matemaatilistel meetoditel.

Alusteadusena seletab sotsioloogia sotsiaalseid nähtusi, kogub ja töötleb nende kohta andmeid. Rakendusteadusena võimaldab sotsioloogia prognoosida sotsiaalseid nähtusi ja neid hallata. Sotsioloogia on noor teadusharu, selle teadussuundade arv kasvab pidevalt. Sotsioloogiaga on tihedalt seotud ka psühholoogia, politoloogia, kultuuriuuringute, antropoloogia ja teiste humanitaarteadustega.

Sotsioloogia kui teadus kasutab erinevad uurimismeetodeid:

Informatsiooniallikas Meetod
Dokumentaalne Dokumentide analüüs, sisuanalüüs
Sotsiaalsete nähtuste välised avaldumised Vaatlus
Inimene Uuring (küsitlus, intervjuu)
Väike rühm Sotsiomeetriline uuring
Sotsiaalne kogemus Fookusgrupp, eksperdi uuring
Organiseeritud grupp Eksperiment

Vaatlus – on toimuvate nähtuste ja sündmuste informatsiooni kogumine visuaalse fikseerimise abil. Võib olla teaduslik kui ka igapäevane; peidetud või avatud, sõltuvalt sellest, kas uurimisobjekt teab sellest või mitte. Lisaks sellele võib uuring toimuda sotsiaalsete gruppide "sees".

Eksperiment – uurimismeetod, mille käigus kontrollitakse püstitatud hüpoteesi, luues ise vajalikud tingimused muude muutujate kontrolli all hoidmiseks. Eksperimendi käigus kontrollitakse, kuidas sõltuv muutuja muutub vastavalt sellele, kuidas manipuleeritakse sõltumatu muutujaga.

Küsitlus - kvantitatiivsete andmete (mis põhinevad uurimisprotsessil) kogumine. Küsitlus võib olla kas kirjalik (küsimustik) või suuline (intervjuud, vestlused). Tavaliselt küsitlus koostatakse nagu "lehter". Sissejuhatus (mis on probleem?), põhiosa (küsimused probleemi kohta, hüpoteesid), lõpposa (sotsiaal-demograafiline).

Intervjuu – andmete kogumise meetod (küsimustiku alusel), mis hõlmab suulist verbaalset koostööd vastaja ja intervjueerija vahel. On olemas kaks erinevat intervjuu tüüpi: standardiseeritud ja vabas vormis. Intervjuud, mis toimub vabas vormis, iseloomustab minimaalne standardimise tase. Teaduskirjanduses nimetatakse "vaba" intervjuud tihti "avatud intervjuuks" ehk struktureerimata intervjuuks. Lisaks sellele on olemas fokuseeritud intervjuu – intervjuu, mille jooksul toimub põhjalik ehk üksikasjalik arutelu, mis on seotud ainult ühe probleemiga, millest vastajat teavitati eelnevalt.

Dokumendi analüüs – sotsiaalsete andmete kogumine autobiograafiate, maalide, trükimeedia jne uuringute abil. Tuleb märkida, et sotsioloogias nimetatakse dokumendiks iga fikseeritud andmekandjat. Üks selle meetodi alamliik on sisuanalüüs. Sisuanalüüs on kvalitatiivsete andmete muutmine kvantitatiivseteks ja nende edasine statistiline töötlemine.

Sotsioloogiaseltse

Vaata ka

Viited

  1. Macy, Michael; Willer, Robb (2002). "From Factors to Actors: Computational Sociology and Agent-Based Modeling". Annual Review of Sociology 28: 143–66. doi:10.1146/annurev.soc.28.110601.141117.
  2. Lazer, David; Pentland, Alex; Adamic, L; Aral, S; Barabasi, AL; Brewer, D; Christakis, N; Contractor, N et al. (6. veebruar 2009). "Computational Social Science". Science 323 (5915): 721–723. PMC 2745217. PMID 19197046. doi:10.1126/science.1167742.

Kirjandus

  • Мертон Р. Фокусированное интервью [Электронный ресурс] / Мертон Р., Фиске М., Кендалл П. ; пер. с англ. к.э.н. Т.Н.Федоровской, под ред. к.э.н. С.А.Белановского. – М., 1991. <http://socioline.ru/_seminar/library/metod/merton.php >
  • Ядов В. А. 1995. Социологическое исследование: методология, программа, методы.— Самара: Издательство «Самарский университет».— С.135
Alamklass

Alamklass on bioloogias taksonoomiline üksus või takson, mis järgneb mõnikord vahetult klassile.

Anarhism

Anarhism (kreeka keeles αναρχία, valitsuse või juhi puudumine; ajalooliselt: periood Ateena linnriigis, kui arhonte ei suudetud valida) on sotsiaal-filosoofiline õpetus anarhiast. Anarhia on vabadest isikutest koosnev võimuvaba ühiskond, kus sundus puudub üldse ja kus ühiskonnaliikmete vahelised suhted korraldatakse vabatahtlike tehingute abil.

Anarhism on teooria, mis näeb anarhias ühiskondlikku ideaali. Anarhia eitab mitte üksnes riiki, vaid ühes sellega ka igasugust enamuse valitsemist vähemuse üle, s.o. üldse igasugust kollektiivset võimu, igasugust ühiskondlikku normingut ja vähematki kõrgemalt poolt tulevat distsipliini. Anarhia on niiviisi täiesti praeguse kapitalistliku ühiskonna vastane, sest viimases valitseb sundus seaduste, kohtute, türmide, politsei ja sõjaväe näol.

Anarhismi filosoofiline alus on üksikisiku piiramatu vabaduse printsiip (François Rabelais: "Tee seda, mida tahad,"), sellest lähtuvalt individuaalkollektivism ja kosmism (termin pärineb Abba ja V. Gordinilt). Peaeesmärk on anarhia loomine, milleni oletatavasti viib – ning ajaloos varem on mõnikord ka viinud (Vasakkalda Ukrainas 1919-1921; Kataloonias 1936-1939) – otsene tegevus (action directe), mille teostajateks on anarhistid.

Anarhistlikud tendentsid on esinenud mitmes revolutsioonilises liikumises, nagu Wat Tyleri mässus 1381, anabaptistidel Saksamaal 16. sajandil jne.

Esimesi tähtsamaid a-i teoreetikuid oli William Godwin, kellele järgnesid Pierre-Joseph Proudhon, Max Stirner, Mihhail Bakunin, vürst Pjotr Kropotkin, Johann Joseph Most, Elisée Reclus, Benjamin Ricketson Tucker jt.

Teopropagandat pooldavad anarhistid on korraldanud rea atentaate (Prantsuse presidendi Sadi Carnot’ surmamine 24. juunil 1894; Hispaania peaministri Antonio Cánovas del Castillo tapmine 8. augustil 1897, Austria-Ungari keisrinna Elisabethi tapmine 10. septembril 1898, Itaalia kuninga Umberto I tapmine 29. juulil 1900, Ühendriikide presidendi William McKinley tapmine 6. septembril 1901 jne.).

Grupp

Grupiks ehk sotsiaalseks rühmaks nimetatakse igasugust inimeste (või ka loomade) kogumit, mida seob omavahel ühine sotsiaalne võrgustik.

Sotsioloogia mõistes on grupp inimkooslus, millel on järgmised tunnused:

liikmete vahel peab valitsema grupile ainuomane sotsiaalsete suhete kogum;

liikmed peavad olema vastastikuses sõltuvuses;

grupis valitseb arusaamine, et iga liikme käitumine mõjutab teisi grupi liikmeid

grupis valitseb ühine liikmesoleku ehk meie-tunne.Ühiskonnas on mitmesuguseid gruppe alates ühe pere liikmetest kuni kontori ametnikeni. Grupi liikmelisus võib olla stabiilne või muutuv.

Grupisuhete kujunemisel eristatakse 4 põhifaasi: sõltuvusfaas, konfliktifaas, eraldumisfaas, koostööfaas.

Institutsioon

Institutsioon on sotsioloogia termin ühiskondlikult mõju omavate struktuuride ja mehhanismide tähistamiseks. Institutsioon võib olla ka mingi asutus või organisatsioon. Uus institutsionalist Douglass North väitis, et institutsioonid on ühiskondlikud stimuleerimissüsteemid.

Institutsioonid struktureerivad meie igapäevast maailma ja vähendavad määramatust. Ühiskonnas on indiviididel üheaegselt nii ühised kui ka vastandlikud huvid, kuid ühiste huvide olemasolu ei vii iseenesest koostööle ja erihuvid on seotud nii koostöökasude loomise kui ka jaotamisega. Institutsioonide mõte on koostöö võimaldamises ning mõnel juhul ka takistamises. Karl Popper: "Pole olemas lollikindlaid institutsioone. Institutsioonid on kindlused. Nad peavad olema hästi kavandatud ja sobivalt mehitatud."

Politoloogias eristatakse poliitilisi institutsioone (erakond), võimuinstitutsioone (parlament, volikogud, riigipea administratsioon), valitsemisinstitutsioone (valitsus, riigiametid), järelevalveinstitutsioone (kohus, inspektsioonid).

Sotsiaalne institutsioon on rollide ja staatuste kogum, mis arvestab teatud sotsiaalsete vajaduste rahuldamist (Neil J. Smelser 1994). Sotsiaalne institutsioon on reeglite, normide, põhimõtete, tegutsemismallide jms püsiv kogum, mis reguleerib inimtegevuse teatud valdkonda, organiseerides inimesi kindlatesse rollidesse, staatustesse, suhetesse mingi olulise sotsiaalse vajaduse rahuldamiseks. Näiteks on perekond ja abielu on sotsiaalne institutsioon.

Majanduses on peamised institutsioonid turg ja ettevõte.

Ronald Coase on tegelenud firmateooriaga, mis selgitab majanduslike institutsioonide toimimist.

Kodanlus

Kodanlus (kõnekeeles ka pursuid) on rikas sotsiaalne klass kapitalistlikus ühiskonnas. Selle klassi liikmeid nimetatakse kodanlasteks.

Keskajal peeti kodanluse all silmas linnakodanikkonda, eristades neid üldiselt madalamal haridustasemel olevast maarahvast.

Marksism vastandas omavahel kodanlust, kes omas tööriistu, ja töölisklassi, kes neid ei omanud.

Anarhistidele on kõik kõrgel kohal olevad inimesed, funktsionäärid ja juhid igat tüüpi riigis osa riigi kodanlusest.

Mõnedes kommunistlikes parteides kutsuti neid, kes kodanlusega koostööd tegid, lakeideks.

Kunstiteadus

Kunstiteadus on humanitaarteadus, mis tegeleb kunstiteoste ning nende tausta uurimise, kirjeldamise ja hindamisega.

Kunstiteaduse "aladistsipliinid" on kunstiajalugu (mida iseloomustab ajalooteaduse meetodite kasutamine), kunstiteooria (mis tegeleb kunsti kui nähtuse üldiste küsimustega) ja kunstikriitika (mis üritab hinnata kunstiteoste kunstilist väärtust).

Kunstiteadus on tihedalt seotud ja omab ühisosa selliste teadustega, nagu semiootika, (kunsti- või loovuse) psühholoogia, (kunsti)sotsioloogia, meediauuringud, esteetika jpt.

Monarhism

Monarhism on monarhiat toetav või taotlev poliitiline suund.

Natsionaalsotsialism

Natsionaalsotsialism ehk rahvussotsialism ehk natsism on paremäärmuslik totalitaristlik poliitiline ja majanduslik ideoloogia, mida kandis Adolf Hitleri poolt juhitud Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei ning mis kujundas Saksamaa riiklikku poliitikat Kolmanda riigi aastatel 1933–1945.

Natsionaalsotsialismi iseloomustavad näiteks rahvuslus, šovinism, massikultus, demokraatiavastasus, juhikultus, diktatuur, intellektualismivastasus, aarja rassi ülemvõimu taotlemine ning eesmärk hävitada aarja rassi kuulumatud inimesed.

Natsionaalsotsialism kujunes Saksamaal pärast Versailles' lepingut majanduskriisi ajal. Natsionaalsotsialistlik ideoloogia põhineb Arthur de Gobineau ja Houston Stewart Chamberlaini rassilistel doktriinidel, lisaks Heinrich von Treitschke rahvuslusel ja Friedrich Nietzsche ideedel.

Natsionaalsotsialismil on palju sarnasusi itaalia fašismiga.

Rahvus

Rahvus, ka natsioon (ladina keeles natio, sõnast nasci, ’sündima’) on etnose arengustaadium, mida iseloomustab keelel, kultuuril, usul või muudel teguritel põhinev identiteet.

Rahvust eristab etnosest tavaliselt rahvuslik eneseteadvus: rahvus nimetab ja piiritleb ennast ise, etnos ei pruugi seda teha.

Rahvusse kuulumine ei ole iseenesestmõistetav: rahvusse ei sünnita, rahvusse kasvatakse ja õpitakse. Rahvust on võimalik vahetada.

Rahvusromantism

Rahvusromantismiks (ka rahvusromantikaks) võidakse nimetada rahva ajaloost ja mütoloogiast eeskuju ja ainest ammutavat kirjandus-, kunsti- ja arhitektuurisuunda.

Rahvusromantism kitsamas tähenduses on 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses eriti Põhja- ja Ida-Euroopas levinud kunstistiil. Stiili esiletõus oli seotud rahvusliku eneseteadvuse tärkamisega. Rahvusromantism üritas vastanduda niiöelda vanadele Euroopa rahvustele otsides rahvaluulest, -kunstist ja -pärimustest ainest päris "oma" rahvusliku kunstistiili väljatöötamiseks.

Rahvusromantism eesti ja soome kunstis on tihedalt seotud tollal populaarse ekspressionistliku stiiliga, eriti Soomes ka juugendstiiliga.

Reform

Reform (ladina sõnast reformare 'muutma') on ümberkorraldus, uuendus ja mõnes ühiskonnaelu valdkonnas riigivõimu tehtud muudatus. Reformi eesmärk on sotsiaalse süsteemi stabiliseerimine ja säilitamine. Reformi läbi viies asendatakse vananenud ja arengut pidurdavad omandisuhted, seadused ja institutsioonid uuetega.

Seisus

Seisus on õiguslikult ja sotsiaalselt piiritletud inimrühm, kellel on kindlaks kujunenud päritav või elu jooksul omandatud roll ühiskondlikus tööjaotuses ja võimuhierarhias, nt aadel, vaimulikud, linnaelanikud ja talupojad.

Sotsiaalteadused

Sotsiaalteadused ehk ühiskonnateadused on kogum akadeemilisi distsipliine, mis uurivad inimkäitumise sotsiaalseid ja kultuurilisi aspekte. Nad erinevad humanitaarteadustest rangemate tõendamisstandardite ja teadusliku meetodi rõhutamise poolest. Sotsiaalteadused kasutavad nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid meetodeid.

Sotsiaalteaduste hulka arvatakse teiste seas:

sotsioloogia

majandusteadus

politoloogia

demograafia

õigusteadus

pedagoogika

kulturoloogia

kultuuriantropoloogia

inimgeograafia

semiootika

infoteadusÕigusteadus, kultuuriantropoloogia ja semiootika võidakse arvata ka humanitaarteaduste hulka.

Mõnikord eristatakse sotsiaalteadustest käitumisteadusi, mille alla kuuluvad põhiliselt psühholoogia ja pedagoogika (kasvatusteadused).

Sotsioloog

Sotsioloog on sotsiaalteadlane, kes tegeleb sotsioloogiaga.

Kõige üldisema liigituse kohaselt jagunevad sotsioloogid nendeks, kes tegelevad teoreetilise sotsioloogiaga ning nendeks, kes tegelevad empiirilise sotsioloogiaga.

Igal sotsioloogil on tavaliselt olemas ka oma spetsiifilisem uurimisvaldkond (näiteks õigussotsioloogia, lapsepõlvesotsioloogia vmt).

Traditsioon

Traditsioon (ladina keeles: traditio – üle-, edasiandmine, ülek. jutustamine; teade) ehk tava ehk komme on inimeste ja põlvkondade vahel toimiv ajaloolise materjali suuline või eeskuju najal edasi andmine. Traditsioon eeldab millegi kordumist - sündmuse, elukommete.

Traditsioon võib koosneda ka mitmest erinevast tegevusest üheskoos. Näiteks Eesti pulmakombed.

Sotsioloogia seisukohalt on ühiselt omaks võetud traditsioon see, mis inimestele ühiseid norme anda suudab ja mis paneb inimesed tõhusamalt kui ükski kontroll või politseivalve neid norme ka täitma. Nende normide puhul, mille aeg ja traditsioon on "pühaks" teinud, mõtleb inimene kuidas oma elu ja tegevust kõige paremini korraldada, et vaieldamatute, täitmisele kuuluvate normide piiresse jääda.

Läbi aegade seostatakse traditsioone enim religiooni ja kirikuga. Paljud kiriklikud tähtpäevad on traditsioonid ja tähistatakse sarnaselt nii usklike kui uskmatute poolt, jõulud näiteks.

Samas on Karl Jaspers rõhutanud traditsiooni üldist tähtsust öeldes, et inimesed muudab inimeseks just traditsioon. Arnold Toynbee on aga traditsiooni kirjeldanud kui vastutuse ja vastusena (challenge and response). Saksa konservatiivne teoreetik Arnold Gehlen kutsus aga 1948. a. üles kuulutama traditsiooni ründamist samaseks genotsiidiga argumenteerides, et tegu on mingi inimrühma vaimse või füüsilise terviklikkuse vastu suunatud rünnakuga.

Vabadus

Vabadus, ka priius, kõige üldisemas mõttes on takistuste, piirangute või sunni puudumine.

Selle sõnaga tähistatakse erinevaid mõisteid vastavalt sellele, keda vaadeldakse vabaduse subjektina (kelle või mille vabadusest on jutt) ning milliste takistuste puudumist silmas peetakse. Vabadust tõlgendatakse erinevalt ka erinevuste tõttu filosoofilises või ideoloogilises positsioonis.

Vaesuspiir

Vaesuspiir on minimaalne sissetulek, mida peetakse konkreetses riigis toimetulekuks piisavaks. Kuna ka vaesuse definitsioon ei ole kõikjal ühetaoline, on praktikas ametlik või üldine arusaam vaesuspiirist tavaliselt arenenud maades kõrgem kui arengumaades.

2015. aastal hindas Maailmapank ülemaailmseks vaesuspiiriks 1,90 USA dollarit päevas. Maailmapanga hinnangul elab vähem kui 10% maailma rahvastikust absoluutses vaesuses.

Võim

„Võim on inimese võime sundida oma tahet peale teistele inimestele,”(Max Weber).

Võim on sotsiaalne ressurss, mis on peaaegu igas inimsuhtes, grupis ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Mõni inimene ja grupp omab otsuste tegemisel alati suuremat sõnaõigust kui teine.

Mõjuvõimu saab defineerida kui inimese võimet veenda teisi järgima tema tahet ning ta põhineb peamiselt isiklikel omadustel ja vähem sotsiaalsel staatusel. Tihti on mõjuvõimsal inimesel mingi eriline talent või erilised teadmised või on ta lähedalt seotud mõne autoriteetse inimesega.

Ühiskond

Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum.

Lähtuvalt toidu tootmisest hakkasid inimesed moodustama ühiskondi u 10 000 aastat tagasi. See viis jõukuse ja pärimiseni. Rohkem jõukust tõi kaasa rohkem võimu ja tekkis ühiskondlike tegevuste astmestus.

Definitsioone

Ühiskond on inimtegevuse keskkonna mittelooduslik osa – kõik, mida ei saa põhjendada loodusseadustega

Inimkäitumise kognitiivne ja normatiivne raamistik.

Kindlaid reegleid järgiv ja omavahel seotud inimkooslus.

Ühiskond on ennast taastootev inimkooslus, mida iseloomustab kindel asukoht, ajaline püsivus ja jagatud eluviis.

Ühiskond on inimgrupp, kelle vastastikused suhted on organiseeritud ja struktureeritud kultuuri poolt ja kultuur on see, mida inimene teeb ja millel pole bioloogilist ega geneetilist alust.

Ühiskond tähistab inimorganisatsiooni süsteemi, institutsionaalset raamistikku, mille üheks elemendiks on riik

Põhilised sotsiaalteadused

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.