Snaiper

Täpsuslaskur ehk täpsuskütt ehk snaiper on laskur, kes on treenitud laskma varjatud positsioonilt võimalikult täpselt sihtmärke, mis on kas väga kaugel või väga väikesed. Tänapäeval on snaipri põhiline töö anda edasi informatsiooni vaenuvägede liikumise kohta ning aidata leida sihtmärke teiste üksuste jaoks. Snaiprite väljaõppes on väga olulisel kohal varjumise õppimine.

Snaiprite liigid

Tsiviilala snaiper

Tsiviilala snaiper on snaiper, kes tegutseb politsei- või mõnes teises politseiorganisatsiooniga võrdväärses (paramilitaarses) üksuses. Nende sihtmärkideks on tavaliselt inimesed, kes on relvastatud ja ohtlikud ning kujutavad endast ohtu ümbritsevatele inimestele. Tsiviilala snaiper ei tulista kunagi kahtlusalust selleks, et teda vigastada. Tema ülesandeks on vähendada kahtlusaluse ohtlikkust ohvritele – kui snaiper ainult haavab kahtlusalust, võib viimane muutuda ohtlikumaks. Tsiviilala snaiprite sihtmärgid on palju lähemal kui militaarala snaiprite omad, kuid tsiviilalal on sihtmärgi tabamispiirkonnad väiksemad.
On levinud arusaam, et snaipreid kasutab politsei eriolukordades tihti, kuid see arvamus on vale. Politseil on snaipreid tarvis pigem informatsiooni saamiseks kahtlusaluse kohta, võimalus täpse lasuga kahtlusalune kahjutuks teha on pigem snaipri teisejärguline ülesanne. Tsiviilsnaipri iga tegutsemiskorda snaiprina uuritakse erinevate ametkondade poolt ning hinnatakse tema käitumist antud olukorras. Kui snaipril on valida, kas haavata kahtlusalune või ta tappa, siis haavamise puhul võib ta saada karmima karistuse, kuna ta seadis ohtu kõrvaliste inimeste elud. Tsiviilsnaiper tulistab ainult ohu vähendamiseks.

Militaarala snaiper

Militaarala snaipri sihtmärkideks on vaenuvägede ohvitserid või tähtsamad sõdurid ja spetsialistid ning ka vaenlase sõjatehnika. Tegevuse eesmärgiks on rikkuda vaenlase vägede käsuliin ja hierarhia, demoraliseerida vaenlase sõdureid ning muuta sõjatehnika kasutuskõlbmatuks. Militaaralal töötavad snaiprid lahingupaaridena: kuigi mõlemad on võrdväärselt head laskurid, on üks neist laskur ja teine sihitaja, kes otsib laskurile sihtmärke ja annab ligikaudsed kaugusnäitajad, tuulesuuna, kõrguste vahe, et korrigeerida vastavalt sellele sihikuid. Militaarsnaiprile on ohtlikud vaenlase enda snaiprid, kaudtuli ja otsetuli. Kuigi snaiper sooritab lasud varjatud positsioonilt, võib ta reeta relva rauast väljuv leek või lasu ilmeksimatu heli, lisaks sellele võib relvale kinnitatud optika helkida päikese käes (kuigi see probleem on erinevate kiletehnoloogiatega peaaegu lahendatud). Samuti peab laskja optilise sihikuga laskmisel tõstma pea kõrgemale kui raudsihikutega laskmise puhul, mis võib saada ohtlikuks.

Relvad

Mk.13 MOD 5 sniper rifle
Mk.13 MOD 5
Next.svg Pikemalt artiklis Snaiperrelv

Snaiprite relvadeks on tavaliselt käsilukuga vintrelvad, et oleks võimalikult vähe liikuvaid osasid. Relva raud on tehtud võimalikult jäik, kuid piisavalt elastne, et korduvat tulistamist taluda. Relva raua vintsooni kroomitakse väga harva, sest kroom ei pruugi soonte pinnale ühtlaselt kanduda, see aga vähendab täpsust. Lisaks kinnitub relva raud ainult ühes kohas relva kabaosa külge ning raud jääb suures osas nii-öelda hõljuma. Enamus snaiprirelvi on käsitsi ümberlaetavad, mis tekitab muidugi probleeme korduvate laskude sooritamisel, kui on vaja tabada järjestikku mitut sihtmärki. Selleks kasutatakse ka automaatse laadimisega relvi ehk karabiine, kuid suurem liikuvate osade hulk vähendab relva täpsust. Üks esimesi massiliselt toodetud iselaadiv snaipripüsse oli Nõukogude Liidus toodetud SVD. Tänapäeval on tänu uuele tehnoloogiale suurenenud poolautomaatsete snaiprirelvade täpsus, nii et 800–1000 meetri kauguste sihtmärkide pihta lasevad käsitsi ümberlaadimisega ja automaatse ümberlaadimisega relvad ühesuguse täpsusega.

Tuntumaid snaiprirelvad on:

M-40A3
M-40A3

Vaata ka

Kirjandus

  • Salo, Pauli. Tarkka-ampuja 1. (Snaiper 1). (2007). ISBN 9789529221295;
  • Salo, Pauli. Tarkka-ampuja 2. (Snaiper 2). (2007). ISBN 9789529141463;

Pildid

AW G22 Arctic 7.62mm Sniper Rifle
AWG22 ehk L115A3
Sako TRG-42
SAKO TRG-42
Interpolitex 2012 (482-30)
SAKO TRG M10
Xm109
XM109
Barrett M99
Barrett M99
Tac50white1

McMillan TAC-50

McMillan TAC-50 cartridge

Padrun, polt, salv

Välislingid

Bernard Montgomery

Bernard Law Montgomery, 1. Alameini Vikont Montgomery, KG, GCB, DSO, PC, DL (17. november 1887 – 24. märts 1976), hüüdnimega Monty, oli Suurbritannia sõjaväelane, auastmelt välimarssal ja üks liitlasvägede peamisi väejuhte teises maailmasõjas.

Esimeses maailmasõjas teenis ta nooremohvitserina kuninglikus Warwickshire'i rügemendis. Esimese Ieperi lahingu ajal sai ta tõsiselt vigastada, kui Saksa snaiper tabas ta paremat kopsu. Hiljem naasis ta läänerindele staabiohvitserina ja osales 1917. aasta kevadel Arrasi lahingus. 1917. aasta lõpus osales ta Passchendaele'i lahingus ja teenis sõja lõpuks 47th (1/2nd London) Divisioni staabiülemana.

Maailmasõdadevahelistel ajal juhtis ta 17th (Service) Battalioni, Royal Fusilierse, kuningliku Warwickshire'i rügemendi 1. pataljoni, 9. jalaväebrigaadi ja 8. jalaväediviisi.

Teises maailmasõjas juhtis ta 1942. aasta augustist Põhja-Aafrikas Suurbritannia 8. armeed kuni liitlasvägede otsustava võiduni Tuneesias 1943. aasta mais, sh Teises El Alameini lahingus, mis oli pöördepunkt Põhja-Aafrika kampaanias. Seejärel juhtis ta 8. armeed liitlasvägede sissetungil Sitsiiliasse ja Itaaliasse. Operatsiooni "Overlord" vältel juhtis ta Normandias kõiki liitlasvägede maaväeüksusi. Ta jätkas teenistust 21. armeegrupi juhina Loode-Euroopas, juhtides ebaõnnestunud operatsiooni "Market Garden", mis pidi õhudessantidega vallutama tähtsad sillapead Hollandis, ja Reini ületamist liitlasvägede poolt. 4. mail 1945 võttis ta Lüneburg Heathis vastu sakslaste põhjapoolsete väeosade alistumise.Pärast sõda teenis ta Suurbritannia maaväe peastaabi ülemana (1946–1948) ja seejärel NATO Euroopa vägede ülemjuhataja asetäitjana kuni erruminekuni aastal 1958.

Brixen im Thale

Brixen im Thale on vald (Gemeinde) Brixentali kõrgemas otsas Kitzbüheli ringkonnas Austria Tirooli liidumaal, 794 m kõrgusel merepinnast. Valla pindala on 31,38 km², 1. jaanuaril 2016 elas seal 2615 inimest. Igal aastal Kristuse ihu pühal tähistab küla traditsioonilist Antlassritt. Siin sündis ka Matthäus Hetzenauer, Austria snaiper 3. mägidiviisis Teise maailmasõja Idarindel, kes tappis 345 inimest.

Chris Kyle

Christopher Scott Kyle (8. aprill 1974 Texas, USA – 2. veebruar 2013) oli USA mereväelane ja üle 150 inimese tapnud snaiper.

Enne mereväega liitumist oli ta rodeotšempion.

Pärast 11. septembri terrorirünnakut paisati ta terrorismivastase sõja eesrindele ning peagi avastas ta oma kutsumuse tipptaseme snaiprina, kes tappis USA sõjaajaloos kõige rohkem inimesi (üle 150) (vana USA rekord 109).

Iraagi mässulised kartsid teda niiväga, et kutsusid teda Al-Shaitaniks (saatanaks) ning panid tema pea eest välja vaevatasu. Ta sai legendi staatuse kaitstes surmava täpsusega katuselt ja peidupaikadest oma kaasüksuslasi, merejalaväelasi ja USA maaväe sõdureid.

Chris Kyle'i rekordlask toimus Bagdadi lähedal, kus ta tabas sihtmärki 1920 meetri kauguselt.

Kyle vabastati 2009. aastal Ameerika Ühendriikide mereväest auväärselt ja avaldas 2012. aastal oma bestselleriks osutunud autobiograafia "Ameerika snaiper". Kolm aastat hiljem ilmus Clint Eastwoodi juhitud Kyle'i raamatu nimi.

2013. aastal mõrvasid Kyle Eddie Ray Routhi tulistamisplatsil Texase nimelise Chalk Mountaini lähedal Rough Creek Lodge. Endine mereväelane, kellel oli posttraumaatiline stressihäire, tulistaja leiti süüdi ja mõisteti eluaegse vanglakaristusega.

Clint Eastwood

Clinton "Clint" Eastwood Jr. (sündinud 31. mail 1930 San Franciscos Californias) on USA filminäitleja ning Oscariga pärjatud filmirežissöör ja -produtsent.

Eastwood on tuntud peamiselt vesternide kaudu. Ta tõusis esile 1960. aastatel Sergio Leone "dollaritriloogia" spagetivesternides. 1970. ja 1980. aastatel mängis ta viies "Dirty Harry" filmis Harry Callahani. Tänu nendele ja teistele rollidele sai ta püsiva mehelikkuse ikooniks.

Tema teised edukamad osatäitmised on seikluskomöödias "Mees San Fernandost" ("Every Which Way But Loose"; 1978) ja selle järjes "Täie auruga San Fernandosse" ("Any Which Way You Can"; 1980), vesternis "Lintšitud" ("Hang 'Em High"; 1968), psühholoogilises põnevikus "Mängi midagi mahedalt" ("Play Misty for Me"; 1971), krimifilmis "Thunderbolt and Lightfoot" (1974), vesternis "Lindprii Josey Wales" ("The Outlaw Josey Wales"; 1976), vanglafilmis "Põgenemine Alcatrazist" ("Escape from Alcatraz"; 1979), märulifilmis "Firefox" (1982), põnevikus "Köis" ("Tightrope"; 1984), vesternis "Kahvatu ratsanik" ("Pale Rider"; 1985), sõjafilmis "Murtud südamete kõrgendik" ("Heartbreak Ridge"; 1986), trilleris "Tulejoonel" ("In the Line of Fire"; 1993), romantilises draamafilmis "Madisoni maakonna sillad" ("The Bridges of Madison County"; 1995) ja draamas "Gran Torino" (2008).

Alates 1990. aastatest on ta rohkem keskendunud lavastajatööle. Tema lavastatud vestern "Armutu" ("Unforgiven"; 1992) ja spordidraama "Miljoni dollari tüdruk" ("Million Dollar Baby"; 2004) võitsid parima filmi ja parima lavastaja Oscari, lisaks pälvis ta veel mõlema filmis näitlemise eest parima meespeaosatäitja Oscari nominatsiooni.

Alates 1967. aastast on ta juhtinud oma tootmisettevõtet Malpaso Productions.

Aastatel 1986–1988 oli ta California linna Carmel-by-the-Sea linnapea.

Aastal 1988 anti talle Cecil B. DeMille'i nimeline elutööauhind.

George Orwell

George Orwell (tegelik nimi Eric Arthur Blair; 25. juuni 1903 Bihari provints Briti Indias – 21. jaanuar 1950 London) oli inglise kirjanik.

Kirjanikunime Orwell võttis ta Orwelli jõe järgi East Anglias.

Gruusia sõda

Gruusia sõda oli sõjaline konflikt Gruusia ning Venemaa, Lõuna-Osseetia ja Abhaasia vägede vahel augustis 2008. Massiivne sõjategevus algas 7. augustil, kui Lõuna-Osseetia relvajõud alustasid rünnakuid Gruusia vägede vastu Tshinvalis. Tsinhvalis asus ka rohkearvuline Venemaa nn rahuvalvejõudude üksus. Kuna osseetidel ei õnnestunud Gruusia relvajõude võita, asusid 8. augustil tegevusse Venemaa relvajõud maal, õhus ja merel. Tshinvali vallutamisel osales ka Ramzan Kadõrovi tšetšeeni pataljon "Vostok".

15. augustil 2008 kirjutasid Venemaa ja Gruusia alla ajutisele relvarahule. Venemaa relvajõud teatasid, et tõmbuvad oma positsioonidelt tagasi kümne päeva jooksul. Gruusia võimud väljendasid rahulolematust tagasitõmbumise aegluse ja ulatusega ning Venemaa jätkuva kohalolekuga Phothis.

Lõuna-Osseetia 70 000 elanikust arvatakse olevat Venemaale Põhja-Osseetiasse põgenenud vähemalt 30 000 inimest ning päris-Gruusiasse 15 000 inimest. Gruusias on umbes 68 000 sõjapõgenikku, enamik neist Gori piirkonnas.

Josef Allerberger

Josef Allerberger (24. detsember 1924 Steiermark, Austria – 2. märts 2010) oli 144. rügemendis 3. Mägidivisjoni Teise pataljoni Saksa snaiper, kes võitles Idarindel. Tema arvel on 257 tapmist.

Sündinud 24. detsembril 1924. aastal (memuaarides väidab Allerberger, et on sündinud septembris) Steiemargis Austrias kohaliku puusepa pojana. Juunis 1943. aastal saadeti ta kuulipildurina Idarindele, kus ta Stavropolis kergelt haavata sai. Taastumise ajal hakkas ta eksperimenteerima 3,5x suurendusega teleskoopsihikuga Nõukogude Liidu Mossin-Nagant 91/30 vintpüssiga. Enne Seetaleralpesse snaiprikoolitusele saatmist, tappis ta juba 27 vaenlast.

Peale snaiprikoolitusest naasmist, sai Allerbergeri põhirelvaks K98 k, mis oli varustatud neljakordse suurendusega pöördkinnitusega optilise sihikuga, vajadusel kasutas ka automaatpüssi G43 ning püstolkuulipildujat MP40.

Lahingus kasutas Allerberger Wehrmachtis õpitud tehnikat, mille puhul kasutati enda varjamiseks vihmavarju, millelt oli eemaldatud kangas ja asendatud lehestikuga. See võimaldas tal end paremini peita ning tausta sulanduda. Meetodit peeti väga lihtsasti toimivaks ning kergeks.

2005. aastal avaldati teos „Snaiper idarindel. Wehrmachti snaipri, rüütliristi kavaleri Josef Allerbergeri mälestused”, mis põhineb Albrecht Wackeri intervjuudel Allerbergeriga. Teos pälvis tähelepanu eelkõige ilustamata aususe, piinamiste kirjelduste ning Nõukogude sõdurite kannibalismi ja julmuste tõttu.

20. aprillil 1945 pälvis kapral Josef Allerberger kindralfeldmarssal Ferdinand Schörnerilt Raudristi Rüütliristi.

Pärast sõja lõppu töötas Allerberger, nagu ta isagi, puusepana. Ta suri 2. märtsil 2010 Wals-Siezenheimis.

Ljudmõla Pavlitšenko

Ljudmõla Mõhhailivna Pavlitšenko (ukraina keeles: Людмила Михайлівна Павліченко; vene keeles: Людмила Михайловна Павличенко; 12. juuli 1916 – 10. oktoober 1974) oli ukraina päritolu snaiper, kes võitles Teises maailmasõjas Nõukogude Liidu poolel. Tegu on läbi aegade parima naissnaipriga, kelle arvele jäi 309 vastase elu.

Mikael Skillt

Kjell Mikael Skillt (sündinud 13. detsembril 1976) on endine Rootsi poliitikaaktivist, snaiper ja sõjaväeinstruktor, kes sai rahvusvaheliselt tuntuks Ukraina "Azovi" pataljoni ridades Ida-Ukraina separatistide vastu võideldes.

Skilltil on seitsme aasta pikkune Rootsi armee ja rahvuskaardi kogemus. Kinnitamata andmetel on ta snaiperina tapnud ligi 150 separatisti ning just seetõttu on need tema tabamise eest miljon dollarit välja pandud.

Nikita Aržakov

Nikita Aržakov (vene keeles Никита Иннокентьевич Аржаков; sündinud 10. septembril 1962 Ožoginos Abõi rajoonis Jakuudi ANSV-s) on jakuudi filmilavastaja.Ta on 1992. aastast Jakuutia rahvusliku filmikompanii Sahhafilm pearežissöör.Aržakov lõpetas 1985. aastal Štšepkini-nimelise Kõrgema Teatrikooli näitekunsti teaduskonna ja 2004. aastal Kõrgemate Stsenaristide ja Režissööride Kursuste režiiteaduskonna.Ta on Venemaa Filmilavastajate Gildi liige.

Perekonnapildid

"Perekonnapildid" on 1989. aastal valminud Tallinnfilmi mängufilm. Filmi stsenaarium on valminud Valentin Kuigi jutustuse "Valem" ainetel.

Simo Häyhä

Simo Häyhä (17. detsember 1905 – 1. aprill 2002), hüüdnimega Valge Surm (vene keeles Белая смерть), oli Soome snaiper Talvesõjas. Teda peetakse seni parimaks snaipriks läbi aegade, kuna tema nimel on 505 kinnitatud tapmist ning seda kõike saja päeva jooksul. Osad allikad annavad tapetute arvuks 542. Soome Rahvusarhiivi dotsent Risto Marjomaa uurimuse järgi on need numbrid siiski liialdatud ja tegelik arv jäi pigem umbes 200 piiresse.

Snaiperrelv

Snaiperrelv (ka snaiperkarabiin, snaipervintpüss)on tulirelvast täpsusrelva mõiste sõjanduses ja seadusandluses, mida kasutatakse suurema täpsuse saamiseks pikematel laskekaugustel. Tavaliselt on täpsusrelvade omaduste parandamiseks lisatud relvale teleskoopsihik ning vähendatud igasuguseid kõrvalekaldeid tasakaalustatud salve ja kuuli asukohaga. Meedias kajastatakse täpsusrelva mõistet igasuguste relvade jaoks, millele on lisatud optiline sihik ning on kasutuses inimsihtmärgi vastu, kuigi täpsem oleks neid nimetada snaipri relvaks mitte snaiperrelvaks.

Sõjanduses on termin "snaiper" teada juba 18. sajandist, kuid vajadustele vastavad snaiperrelvad on arendatud märgatavalt hiljem. Teaduse ja tehnika areng, eriti teleskoopsihiku välja töötamine, on võimaldanud sõjaväel varustada erilise väljaõppe saanud sõdureid relvadega, mis on võimelised laskma märgatavalt kaugemale kui enamik armee relvi, jäädes siiski täpseks.

Snaiprivastane taktika

Snaiprivastane taktika kujutab endast taktikat, mida snaiper või rühm kasutab vastase snaipri vastu.

Snaipri kui ühe sõjapidamise viisi olemasolu on viinud mitmete snaiprivastaste taktikate evolutsioonini moodsas sõjataktikas. Snaiprivastase taktika eesmärk on vähendada vaenlase snaipri poolt tekitatud kahjusid oma väele, mis on sageli kahjulik nii võitlusvõimele kui ka moraalile.

Surnud 2. märtsil

Siin loetletakse 2. märtsil surnud tuntud inimesi.

0855 – Lothar I, Frangi keiser

1758 – Johann Baptist Zimmermann, saksa maalikunstnik

1835 – Franz I, Austria keiser

1911 – Edmund Arthur Wilhelm Adelheim, arst Tallinnas

1930 – David Herbert Lawrence, inglise kirjanik

1939 – Edgar Põdra, Eesti sõjaväelane

1940 – Villem Tamm, Auvere mõisa omanik

1945 – Emily Carr, Kanada kunstnik ja kirjanik

1950 – Marie Sapas, eesti pedagoog ja seltskonnategelane

1953 – Wojciech Trąmpczyński, Poola poliitik

1956 – Sigurd Frosterus, Soome arhitekt

1959 – Julius Mark, eesti keeleteadlane

1970 – Harald Vellner, eesti ajakirjanik

1971 – Lembit Virkus, eesti kergejõustiklane

1971 – Emil Laur, Eesti sõjaväelane, arst ja tennisist

1980 – Jarosław Iwaszkiewicz, poola kirjanik

1981 – Anna Sakse, läti kirjanik

1982 – Philip K. Dick, ameerika ulmekirjanik ja esseist

1983 – Voldemar Veedam, eesti kirjanik ja ajakirjanik

1984 – Victoria Tallo, eesti arhitekt

1986 – Alleks Vallner, eesti õpetaja ja kodu-uurija

1986 – Herbert Kulm, eesti klarnetist ja saksofonist

1987 – Linda Marie Ploompuu, eesti raamatukoguteadlane ja bibliograaf

1990 – Meeta Murd, eesti majandusteadlane

1991 – Serge Gainsbourg, prantsuse näitleja, helilooja, laulja, stsenarist ja filmilavastaja

1991 – Leonid Markov, vene näitleja

1994 – Anita Morris, ameerika näitleja, laulja ja tantsija

1996 – Villem Indrikson, eesti näitleja

1999 – Dusty Springfield, inglise laulja

1999 – Helvi Einas, eesti teatriteadlane

2000 – Eha Ratnik, eesti kunstiteadlane

2004 – Lia Nappa, eesti keemik, tennisist ja tennisekohtunik

2005 – Linda Soovik, eesti õpetaja

2006 – Marion Higgins, USA pikaealine, California osariigi vanim elanik

2006 – Rachel Mellon Walton, USA filantroop

2006 – Valter Heuer, eesti maletaja, maleajakirjanik ja maleajaloolane

2006 – Leopold Gratz, Austria poliitik, Viini linnapea 1973–1984

2006 – Willie Kent, USA muusik

2007 – Thomas S. Kleppe, USA poliitik, siseminister 1975–1977

2007 – Henri Troyat, prantsuse kirjanik

2007 – Doris Anderson, Kanada feminist

2007 – João Alfacinha da Silva, portugali kirjanik

2007 – Meinhard Niglas, eesti maadlustreener

2008 – Paul Raymond, Briti erootikaajakirjade kirjastaja ja meelelahutusettevõtja

2008 – Sofiko Tšiaureli, Gruusia ja NSV Liidu näitleja

2008 – Jeff Healey, Kanada džäss- ja bluusroki kitarrist ja laulja

2009 – Ernst Benda, Saksamaa poliitik

2009 – Ernie Ashworth, USA kantrilaulja

2009 – Jacob T. Schwartz, USA matemaatik ja informaatik

2009 – Gilbert Parent, Kanada poliitik

2009 – João Bernardo Vieira, Guinea-Bissau president

2009 – Chris Finnegan, Briti poksija

2009 – Alexandre Léontieff, Prantsusmaa poliitik

2009 – Michael Baker, Kanada poliitik

2009 – Rob Williams, Briti ettevõtja

2010 – Don Kent, USA meteoroloog

2010 – Josef Allerberger, Austria snaiper

2010 – Melva Blancett, USA näitleja

2010 – Geoff Myburgh, LAV-i purjetaja

2010 – Francisco Ada, Põhja-Mariaanide poliitik

2010 – Paul Drayton, USA kergejõustiklane

2010 – Winston Churchill juunior, Briti poliitik

2010 – Syed Ali, India maahokimängija

2010 – Nikolai Surov, vene sõudja

2010 – Emil Forselius, rootsi näitleja

2011 – Thor Vilhjálmsson, islandi kirjanik

2012 – Eduard Blossfeldt, eesti võrkpallur ja treener

2012 – James Wilson, USA politoloog

2012 – Vera Dujunova, NSV Liidu võrkpallur, olümpiavõitja aastatel 1968 ja 1972

2013 – Tony Ronald, Hollandi laulja

2013 – Giórgos Kolokithás, kreeka korvpallur

2014 – August Puuste, eesti kaitseliitlane, vabadusvõitleja, Riigivapi teenetemärgi kavaler

2014 – Stanley Rubin, Ameerika Ühendriikide filmi- ja teleprodutsent

2014 – Aleksandr Belinski, vene teatritegelane

2015 – Dave Mackay, šoti jalgpallur ja jalgpallitreener

2016 – Raoul Üksvärav, Eesti majandusteadlane ja poliitik

2017 – Ilme Kallasmaa, eesti raamatukogutöötaja

Sündinud 23. märtsil

Siin loetletakse 23. märtsil sündinud tuntud inimesi.

1749 – Pierre-Simon Laplace, prantsuse astronoom ja matemaatik

1765 – Antoine Claire Thibaudeau, Prantsusmaa poliitik

1846 – Johann Richard Mucke, saksa teadlane

1853 – Mats Tõnisson, eesti kirjamees

1868 – August Busch, eesti ajakirjanik ja kirjastaja

1881 – Roger Martin du Gard, prantsuse kirjanik

1887 – August Turp, eesti pikaealine

1887 – Juan Gris, hispaania kunstnik

1888 – Hendrik Sepp, eesti ajaloolane

1893 – Paul Hinno, Eesti sõjaväelane

1895 – Jaan Org, Eesti sõjaväelane

1897 – Albrecht Altma, eesti füüsik

1897 – Herbert Raidna, Eesti sõjaväelane

1900 – Erich Fromm, saksa/ameerika psühhoanalüütik ja filosoof

1901 – Albert Kosenkranius, eesti metsavend

1904 – Germán Busch, Boliivia president

1904 – Joan Crawford, ameerika filminäitleja

1905 – Lale Andersen, saksa šansoonilaulja

1907 – Daniel Bovet, Nobeli meditsiiniauhinna laureaat 1957

1910 – Akira Kurosawa, jaapani filmirežissöör

1912 – Wernher von Braun, saksa raketiteadlane

1915 – Vassili Zaitsev, Nõukogude Liidu snaiper Teises maailmasõjas

1921 – Georgi Oserov, Eesti tehnikateadlane ja teadusjuht

1924 – Vladimir Jermolajev, Eesti näitleja

1929 – Roger Bannister, inglise kergejõustiklane, esimene kes jooksis ühe miili ajaga alla nelja minuti

1931 – Viktor Kortšnoi, šveitsi maletaja

1932 – Tiiu-Ann Salasoo, eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane

1935 – Sulev Laugasson, eesti poksija

1935 – Heldur Värv, eesti oboemängija ja muusikapedagoog

1937 – Craig Breedlove, endise maapinnal saavutatud kiirusrekordi omanik

1938 – Jaan Kartau, eesti kohtunik

1939 – Mare Mauer, eesti bibliograaf ja tõlkija

1939 – Leili Saarse, eesti füüsiline geograaf ja geoloog

1940 – Leho Muldre, eesti orkestrijuht

1942 – Michael Haneke, Austria filmirežissöör ja teatrilavastaja

1943 – Nils-Aslak Valkeapää, saami kirjanik ja muusik

1944 – Rein Müllerson, eesti õigusteadlane

1944 – Toomas Karjahärm, eesti ajaloolane

1947 – Eneken Priks, eesti näitleja

1951 – Kalju Kivi, eesti animafilmilavastaja ja filmikunstnik

1952 – Rex Tillerson, Ameerika Ühendriikide poliitik, ettevõtja ja äritegelane

1952 – Avo Org, eesti majandusteadlane

1953 – Chaka Khan, ameerika laulja

1953 – Kadri Leppoja, eesti dirigent

1954 – Nadežda Kikkas, Eesti vandeadvokaat

1956 – Erika Kaljusaar, eesti näitleja

1956 – José Manuel Durão Barroso, Portugali ja Euroopa Liidu poliitik

1956 – Aleksei Uljukajev, vene majandusteadlane

1958 – Pekka Haavisto, Soome poliitik

1960 – Tiina Paalme, eesti bioloog

1963 – Jaanus Marrandi, Eesti poliitik

1964 – Tea Tammelaan, eesti kujunduskunstnik

1966 – Martin N'Dongo Ebanga, Kameruni endine poksija

1966 – Marek Maďarič, Slovakkia lavastaja ja poliitik

1968 – Erki Pehk, eesti dirigent

1968 – Fernando Hierro, hispaania endine jalgpallur

1968 – Priit Koppel, eesti karikaturist

1969 – Indrek Meos, eesti filosoof

1970 – Alo Aarsalu, eesti maalikunstnik

1971 – Gail Porter, Briti (šoti) teletäht

1972 – Joseph Calzaghe, Walesi ja Suurbritannia endine poksija

1972 – Jonas Björkman, Rootsi tennisist

1973 – Jason Kidd, USA korvpallur

1976 – Keri Russell, ameerika näitleja

1976 – Ricardo Zonta, Brasiilia autovõidusõitja

1976 – Natalia Saealle, eesti matemaatik

1978 – Tõnis Saarts, eesti politoloog

1982 – Tomasz Kuszczak, Poola jalgpallur

1983 – Hakan Balta, türgi jalgpallur

1984 – Merlyn Uusküla, eesti laulja ja helilooja

1984 – Anniina Ljokkoi, soome tõlkija ja publitsist

1988 – Borka Frančišković, horvaadi maletaja

1990 – Jaime Alguersuari, hispaania vormelisõitja

1990 – Printsess Eugenie, Briti kuningliku perekonna liige

1990 – Barbara Lehtna, eesti vabakutseline etenduskunstnik ja lavastaja

1991 – Rasmus Puur, eesti helilooja ja arranžeerija

1992 – Kyrie Irving, USA korvpallur

1995 – Kevin Kauber, eesti jalgpallur

1995 – Ester Ledecká, Tšehhi lumelaudur ja mäesuusataja

2001 – Erik Kaha, eesti murdmaasuusataja

Tupac Shakur

Tupac Amaru Shakur (tuntud ka kui 2Pac, Makaveli või lihtsalt Pac; 16. juuni 1971 Manhattan, New York – 13. september 1996 Las Vegas, Nevada) oli Ameerika Ühendriikide räppmuusik, näitleja, luuletaja ja ühiskonnaaktivist.

Ta on üks suurema müügieduga räppareid. Tema helikandjaid on maailmas müüdud üle 75 miljoni eksemplari. 2004. aasta Guinnessi rekordite raamatus oli ta sees kui suurima müügieduga (üle 67 miljoni albumi) räppar.

Enamik Tupaci laule räägib vägivallarohkes keskkonnas üleskasvamisest ja getoelust – sealjuures rassismist, sotsiaalsetest probleemidest ja vahel ka kaasräpparitest. Shakuri looming paistab silma poliitilise, majandusliku ja rassilise võrdsuse taotlemise poolest ning kirjeldab elavalt uimastite ja alkoholi tarvitamist, vägivalda ja seaduserikkumisi. Paljud fännid, kriitikud ja muusikatööstuse tegelased peavad teda kõigi aegade parimaks räppariks.

2017. aastal võetakse Tupac Rock'n'rolli Kuulsuste Halli liikmeks.

Vaenlane väravas

"Vaenlane väravas" on 2001. aasta sõjafilm, mis räägib kahe snaipri omavahelisest duellist Stalingradi lahingu ajal.

Vassili Zaitsev

Vassili Grigorjevitš Zaitsev (Василий Григорьевич Зайцев) (23. märts 1915 – 15. detsember 1991) oli Nõukogude Liidu snaiper Teise maailmasõja ajal. Ta oli auastmelt kapten.

Vassili Zaitsevi iseloomustas erakordne laskmisoskus. 10. novembrist kuni 17. detsembrini 1942 Stalingradi lahingute käigus tappis ta 225 Wehrmachti sõdurit ja ohvitseri, sealhulgas 11 vaenlase snaiprit.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.