Skandinaavia

Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).

Laiemas, kultuurilises ja ajaloolises tähenduses nimetatakse Skandinaaviaks Rootsit, Taanit ja Norrat või maid, kus kõneldakse põhjagermaani ehk skandinaavia keeli – lisaks nimetatud maadele ka Islandit ja Fääri saari.

Rootsis, Taanis ja Norras peetakse Skandinaaviasse kuuluvaks Rootsit, Taanit ja Norrat.

Inglise- ja saksakeelsetes maades käsitletakse Skandinaaviana enamasti Rootsit, Taanit ja Norrat, kuid vahel ka kõiki ülalnimetatud maid, mõnikord ka Soomet.

Disambig gray.svg  See artikkel räägib Skandinaavia maadest; Skandinaavia poolsaare kohta vaata artiklit Skandinaavia poolsaar; Skandinaavia mäestiku kohta vaata artiklit Skandinaavia mäestik
Map of Scandinavia
Skandinaavia kitsam mõiste punases
Skandinaavia laiem mõiste oranžis

Nime päritolu

Scandinavia M2002074 lrg
Satelliidifoto Skandinaavia poolsaarest ja naabermaadest

Teadaolevalt kasutas nime Skandinaavia (Scatinavia) esimest korda Plinius Vanem 1. sajandil pKr oma teoses "Looduslugu" ("Naturalis historia"). Plinius kirjutas, et teisel pool Jüütimaad asub Codanuse (Kattegati) väin, mis on täis saari. Suurim neist kandvat nime Scatinavia. Arvatavasti mõtles Plinius selle all Skånet Skandinaavia poolsaare lõunaosas. Pliniuse Scatinavia põhjal on rekonstrueeritud germaani nimekuju *Skaðin-awjo. Selle nime esimese osa tähendus ei ole selge, awjo tähendas arvatavasti saart.

2. sajandil kirjutas kreeka geograaf Ptolemaios ("Geographia") Skandiaist (Σκανδίαι) – neljast Läänemeres saarest, mis asusid Jüütimaast ida pool ja millest kolm olid väikesed (arvatavasti Fyn, Lolland ja Sjælland) ning üks suur (Skåne). Suurima saare kohta kasutas Ptolemaios nime Σκανδία (Skandia).

Jordanes ("De origine actibusque Getarum") kirjutas 6. sajandil, et goodid pärinesid Scandza saarelt.

Anglosaksi eeposes "Beowulf" (8.11. sajand) kasutatakse Skandinaavia või Skåne kohta nimekujusid Scedenigge ja Schedeland, mis on nimega "Skandinaavia" etümoloogiliselt seotud.

Skandinaavia nimi on etümoloogiliselt seotud kohanimedega Skåne ja Skanør, mõlemad paigad asuvad Skandinaavia poolsaare lõunaosas.

Skandinaavia ala ajalugu

Next.svg Pikemalt artiklis Skandinaavia ajalugu

Skandinaavia asustasid esimesena viimase jääaja lõpul, nooremas paleoliitikumis Hamburgi kultuuri põhjapõdrakütid, kes liikusid saagi otsingul taanduvate liustike järel. Viimasel jääajal, mis lõppes umbes 12 000 aastat tagasi enne meie ajaarvamist, jõudis jää Wisła jõeni jagunes Põhja-Euroopa kahte eraldi asetseva jääliustiku piirkonda: väike jääala, kuhu kuulusid Šotimaa, Wales, Põhja-Inglismaa ja kogu Iirimaa, ning suurem ala, kus jää kattis maad tänapäeva Läänemere ümbruskonnas. Jää all olid tänapäeva Norra, Rootsi, Soome, Eesti, Läti ja Leedu, Jüüti poolsaare idapoolne osa, Schleswig-Holsteini idaosa, Kirde-Saksamaa, Põhja-Poola ja Ida-Preisimaa. Weichseli jäätumine algas umbes 110 000 aasta eest ning lõppes 10 000 – 15 000 aastat tagasi.

Roman Empire Trajan 117AD
Rooma impeerium aastal 117 pKr oma suurimates piirides

Jõudnud umbes 14 000 aasta eest Skånesse, liikusid põhjapõdrakütid nahkpaatide abil üle kogu poolsaare ja tungisid umbes 7000. aastaks eKr Lõuna-Soomesse. Varased sisserändajad sõltusid täielikult jahipidamisest ja korilusestpõllumajandus jõudis Skandinaaviasse umbes 4000. aastal eKr. Sellest alates kuni rauaaja alguseni umbes 500. aastal eKr kasvas Skandinaavias tasapisi elanikkond, jõukus ja ühiskondlik liigendus. Siis saabus aga kriis, kui kliima jahenemine (ja vihmade sagenemine), lõunapoolsete pronksi varumisteede läbilõikamine Kesk-Euroopas levima hakanud keltide poolt ning luksuskaupade suundumine lõunasse, Vahemere äärde, hakkas tugevasti mõjutama Skandinaavia ühiskonda.

Next.svg Pikemalt artiklis Taani ajalugu#Esiaeg
Next.svg Pikemalt artiklis Rootsi ajalugu#Esiaeg
Next.svg Pikemalt artiklis Norra ajalugu#Kiviaeg, Norra kiviaeg
Next.svg Pikemalt artiklis Saamid#Esiaeg
Routes of Barbarian Invasions
Euroopa rändeteed

Lõuna-Skandinaaviast, Taanist ning naabermaadest Elbe ja Oderi jõgede vahel lahkusid pärast 1000 eKr germaani rahvad. Esimene laine liikus läände ja lõunasse (surudes keldid Reini jõest läände umbes 200 eKr) ning jõudis Lõuna-Saksamaale Rooma provintsi Gallia piiridele 100 eKr, kus neid peatasid Gaius Marius ja Julius Caesar. See oli see läänegrupp, keda kirjeldasid rooma ajaloolane Tacitus (56–117 pKr) ja Julius Caesar (100–44 eKr).

Germaani hõimude hilisem laine liikus Skandinaaviast 600 ja 300 vahel eKr itta Läänemere vastaskaldale, liikudes Vislat pidi Karpaatidesse. Tacituse ajal olid nendeks vähetuntud hõimud nagu heruskid, hermundurid ja katid; siiski tekkisid liitude sõlmimisel tuntumad grupid nagu alemannid, frangid, saksid, friisid ja tüüringid.

Next.svg Pikemalt artiklis Suur rahvasterändamine

Rooma rauaajal (1–500 pKr) jõudsid Skandinaaviasse Rooma impeeriumi kaubad, sealhulgas pronksnõud, väärisesemed ja eriti roomalikud relvad. Viimased võisid saabuda põhja koos sõjameestega, kes teenisid Rooma abivägedes ja naasid koju. On rajatud kindlustatud linnamäed Lõuna-Norras, Rootsis ja Soomes, millest suurimal, Gotlandil asuval Torsburgenil, oli peaaegu 2,5 km pikkune vall. Soodest on leitud relvaohvrid, eriti perioodist 200–500. Ainuüksi Jüütimaal on neid leitud paarikümne ringis ja suurim neist, mis on leitud Kesk-Jüütimaalt Illerup Ådalist.

Rahvasterännuajale, mida tavaliselt paigutatakse aastatesse 450–600 järgnes eelviikingiaeg ja viikingiaeg.

Harald bluetooth
Taani (958–986) ja Norra kuninga (976–986) Harald Sinihamba kuningriik (punasega) ja tema vasallide ja liitlaste alad (roosaga)
Next.svg Pikemalt artiklis Taani ajalugu#Vanaaeg
Next.svg Pikemalt artiklis Rootsi ajalugu#Vanaaeg
Next.svg Pikemalt artiklis Norra ajalugu#Viikingiaeg
Viikingiaeg
Next.svg Pikemalt artiklis Viikingiaeg, Jomsborg, Jomsviikingid
Viking towns of Scandinavia 2
Viikingiaja linnad Skandinaavias

Skandinaavia ulatus (Norra põhjatipust Jüütimaa lõunapunktini on ligemale 2000 km) põhjustab maastiku väga suurt varieeruvust. Lõunas on Taani valdavalt tasane maa, selle peamine koostisosa Jüütimaa on Põhja-Saksa tasandiku jätk. Väike-Beldi väin lahutab Jüütimaad kahest peamisest saarest Sjællandist ja Fynist, millest edasi jäävad Skåne ja Blekinge. Skåne ja Blekinge kuulusid suurema osa rauaajast ja varakeskajast Taani kuningate mõjusfääri ning kuulusid ka 9. sajandi lõpul ja 10. sajandi algul tekkinud esimesse ühendatud Taani kuningriiki, kuid kuuluvad tänapäeval Rootsile.

Varakeskaegses Skandinaavias domineeris Skandinaavia piirkonna suurvõim Taani riikliku arengu algetapis olevate Norra ja Rootsi valitsejate üle, kes olid tihti Taani kuninga vasallid. 950. aastal kehtestas Saksa-Rooma keiser Otto I, Gorm Vana valitsusajal (u 940 – u 958) ülemvõimu Taani üle, millest Harald Sinihammas Otto II valitsusajal püüdis vabaneda, kuid kaotas.

Skandinaavia poolsaarel endal eraldab võimas, põhjas Finnmarkist lõunas Norra Stavangeri lähistele ulatuv mäeahelik ida- ja lääneosa. Lääneosa on avatud Atlandi ookeanile ja liigendatud rannik on valdavalt jäävaba isegi kõige külmematel kuudel, kuid Läänemere poole jääv idaosa kannatab karmide talvede käes ning jää takistab meresõitu mitu kuud. Need erinevused aitasid kujundada tingimusi, mis soodustasid eraldi läänepoolse (Norra) ja idapoolse (Rootsi) kuningriigi teket.

Suuremat osa Skandinaavia poolsaarest, kui ta ei olnud juba ligipääsmatu mägede tõttu, katsid tihedad metsad. Maismaasuhtlust raskendas veelgi maastik, millel leidus ohtralt jõgesid ja järvi (eriti Rootsis ja Soomes), mis koos Norra pika ranniku ja Taani saarelise iseloomuga seletab hästi skandinaavlaste harjumust kasutada liikumiseks paate.

Põhjamere impeerium
Canute
Põhjamere impeerium koos tribuuti maksvate aladega. Riigid, mille kuningas Knud oli, on tähistatud punaselt, vasallriigid oranžilt ja teised liitlasriigid kollaselt
Next.svg Pikemalt artiklis Põhjamere impeerium

Taani kuningas Svend Harkhabe vallutas 1013. aastal Inglismaa, mida valitses tema poeg Knud Suur, kes oli hiljem nii Taani, Norra, Inglismaa kui ka mõne Lõuna-Rootsi piirkonna kuningas. Vanema venna Harald II surma järel 1018. aastal sai Knudist sai ka Taani kuningas.

Next.svg Pikemalt artiklis Taani ajalugu#Keskaeg
Next.svg Pikemalt artiklis Rootsi ajalugu#Keskaeg
Next.svg Pikemalt artiklis Norra ajalugu#Keskaeg
Põhjala ristisõjad
Next.svg Pikemalt artiklis Põhjala ristisõjad, Vendi ristisõda

Vaata ka

Välislingid

Alamsaksa keel

Alamsaksa keel on põhjapoolsel Saksamaal ja Madalmaades kõneldav ja kirjutatav regionaalkeel. 13.–16. sajandil oli keskalamsaksa keel Põhja-Euroopa suhtlus- ja kultuurikeel. Alamsaksa keelt kõneldi ja kirjutati ka Liivimaal Hansa liidu aegadel kui kasutati Lübecki õigust, enne kui selle asemele tuli ülemsaksa keel.

Alamsaksa keelest on läänemeresoome (eesti, soome ja liivi keelde) ja skandinaavia keeltesse (taani, rootsi ja norra keelde) ning läti keelde tulnud palju laensõnu.

Fjord

Fjord ehk lõhang on pikk ja kitsas liustikutekkeline merelaht või väin. Tüüpiline fjord on kitsas sügav ja kõrgete järskude kallastega ning ulatub sügavale sisemaale.

Jaanuar

Jaanuar on Gregoriuse kalendris aasta esimene kuu. Jaanuar oli Vana-Roomas aastani 154 eKr aasta eelviimane ehk üheteistkümnes kuu.

Jaanuaris on 31 päeva.

Ladinakeelne nimetus januarius on jaanuarile antud kahenäolise jumala Januse järgi, keda arvati mõjutavat kõiki töid ja nende alustamist.

1. jaanuaril algas konsulite ametiaasta.

Laupäev

Laupäev on nädala päev, millele eelneb reede ja järgneb pühapäev. Eestis on laupäev nädala kuues päev. Paljudes maailma maades ja kirikunädalas on laupäev nädala seitsmes ja viimane päev.

Eestikeelne kirjapilt on tulnud skandinaavia keeltest (vanaislandi laugardagr, vanarootsi lögherdagher, rootsi lördag, kus "laug" on pesemisvesi" (vrd. inglise "laundry") ja tähendab seega pesupäeva, ehk traditsioonilist päeva, kui pesupesemine ette võeti.Astroloogias on laupäev planeet Saturni päev.

Judaismis on see päev püha (tegelikult juba alates reedesest päikeseloojangust, sest juudi kalendri järgi algab ja lõpeb ööpäev päikeseloojanguga) nii nagu kristluses pühapäev ja islamis reede.

Norra keel

Norra keel (norsk) on Skandinaavia keelte hulka kuuluv germaani keel, mida kõneldakse Norras ja mõningal määral norra emigrantide seas.

19. sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi keskpaigani oli USA Kesk-Läänes elujõuline norra keele kõnelejate kogukond.

Norra keel sarnaneb väga rootsi ja eriti taani keelega.

Odin

Odin (vanapõhja Óðinn, muinasgermaani Wodan või Wotan, ka Othinn, Oden või Woden) on germaanlaste raua- ja viikingiaegne jumal.

Nimi Odin on seotud germaani algkeele sõnaga *wod-eno-/*wod-ono- – 'raevutsev, metsik, hullunud, ekstaasis'. Varases germaani mütoloogias oli Wotan surnute hingede juht, surma, poeesia ja ennustamise jumal. Odini tähtsus kasvas Rahvasterändamise ajal, kui ägenesid germaani hõimude vahelised sõjad ning algasid kokkupõrked Rooma riigiga. Sel perioodil tõusis Odin üheks lääne- ja põhjagermaanlaste mõjukamaks jumalaks.

Ordoviitsium

Ordoviitsium on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ja geokronoloogiline üksus (ajastu). Ordoviitsium vastab ajavahemikule 488–443 miljonit aastat tagasi.

Ordoviitsiumile eelneb kambrium ja järgneb silur. Ordoviitsiumi ajastu kuulub paleosoikumi aegkonda ja fanerosoikumi eooni.

Ordoviitsium on ajavahemik Maa ajaloos, kuid samuti ka kivimkompleks, mis on selle ajastu jooksul moodustunud. Seepärast räägitaksegi ordoviitsiumi ajastust ja ladestust. Nimi pärineb tänase Suurbritannia aladel elanud keldi hõimu ladinakeelsest nimest ordovices.

Kuni 1879. aastani käsitleti ordoviitsiumi siluri ladestu osana.

Ordoviitsiumi ajastul jätkus kambriumis alguse saanud Kaledoonia kurrutus, mille käigus tekkis näiteks Skandinaavia mäestik. Aktiivse vulkanismiga paistsid silma tänapäeva Austraalia idaosa ja Uurali mäestiku alad.

Põhjagermaani keeled

Põhjagermaani keeled ehk skandinaavia keeled on läänegermaani keelte ja väljasurnud idagermaani keelte kõrval üks kolmest germaani keelte harust.

Neid kõneldakse Taanis, Norras, Rootsis, Soomes, Fääri saartel, Islandil ja mingil määral Gröönimaal, samuti immigrantide seas Põhja-Ameerikas ja Austraalias.

Keeltegruppi on mõnikord nimetatud ka Põhjamaade keelteks, see on otsetõlge levinud terminist, mida kasutavad Taani, Rootsi ja Norra õpetlased. Skandinaavias kasutatakse terminit "Skandinaavia keeled" ka viidates vastastikku mõistetavatele keeltele kolmes Skandinaavia riigis. Skandinaavia mõiste kasutamine tõusis 18. sajandil varajase keelelise ja kultuurilise skandinavismi liikumise tulemusel, viidates inimestele, kultuuridele ja keeltele kolmes Skandinaavia riigis ning rõhutades oma ühist päritolu. Mõistet "põhjagermaani keeled" kasutatakse geneetilises keeleteaduses, samas kui mõiste "skandinaavia keeled" esineb kaasaegse standardkeele õpingutes ja Skandinaavia murretes.

Umbes 20 miljonile inimesele Põhjamaades on skandinaavia keeled emakeelteks, kaasa arvatud Rootsi vähemused Soomes. Keeli, mis kuuluvad põhjagermaani keelepuusse, räägitakse mõningal määral Gröönimaal ning immigrantide gruppide poolt peamiselt Põhja-Ameerikas ja Austraalias.

Põhjameri

Põhjameri on meri Euroopa rannikul. See kuulub Atlandi ookeani ääremerede hulka.

Merd piirab lõunast Euroopa maismaa. Läänes külgneb Põhjameri Suurbritannia saarega, edelas on see seotud La Manche'i väinaga. Idas piirneb see Jüütimaa ja Skandinaavia poolsaarega, mida lahutavad Skagerraki ja Kattegati väin. Läänemerest eraldavad Põhjamerd Suur- ja Väike-Belt. Põhjamere piir ei ole loodes ja põhjas täpselt fikseeritud: meri võib ulatuda Orkney ja isegi Shetlandi saarteni, põhjas külgneb see Norra merega, mis on Põhja-Jäämere osa.

Skandinaavia ranniku lähedal on Põhjameri sügavam, isegi üle 700 meetri, mujal on sügavus alla 200 meetri, sest meri asub mandrilaval. Looded on Skandinaavia rannikul ja Skagerraki suus nõrgad, mujal tugevad. Põhjamerre tuleb palju magedamat vett Skagerrakist, samuti Reinist, Elbest ja teistest suurtest jõgedest.

Reede

Reede on nädalapäev, millele eelneb neljapäev ja järgneb laupäev. Eestis on reede nädala viies päev. Paljudes maades ja kirikunädalas on reede nädala kuues päev.

Astroloogias on reede planeet Veenuse päev.

Reede on eestikeelse nimetuse saanud skandinaavia mütoloogiast pärit jumalanna Freya järgi. Otselaen tuleb nähtavasti skandinaavia ühiskeelest, kus sõnakuju oli arvatavasti fredag (nagu ka praeguses norra bokmål'is). Vanapõhja keeles oli selle päeva nimetus tõenäoliselt Freyadag.

Kristluses peetakse reedet nädalapäevaks, mil Jeesus Kristus risti löödi. Õigeusklikel ja katoliiklastel on tavaks selle mälestuseks reedeti paastuda.

Reedet, mis satub 13. kuupäevale, peavad ebausklikud õnnetuks päevaks.

Rootsi

Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Riik piirneb idas Soomega (587 km piiri) ja läänes Norraga (1618 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga.

Rootsi keel

Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav. Keel arenes välja vanapõhja keelest.

Rootsi keel on alates 1. juulist 2009 Rootsi ametlik keel (seaduses: "peamine keel") ja de iure Soome riigikeel soome keele kõrval.

Varem olid rootsikeelsed kogukonnad ka Eestis (Aibolandis), peamiselt saartel (Hiiumaal, Saaremaal, Vormsil ja Ruhnus). Rootsi keelt kasutavad vähemused olid esindatud parlamendis ning neil oli õigus kasutada emakeelt parlamentaarsetel debattidel. Venemaa ülemvõimu ajal 1781 sunniti Hiiumaalt umbes tuhandet rootsi keele rääkijat ümber asuma Ukrainasse, kus nad asutasid Gammalsvenskby ('Vana-Rootsi') küla. Mõned küla vanurid räägivad siiani rootsi keelt ning järgivad Rootsi kalendripühi, kuigi keelemurre on ilmselt välja suremas.

Eestisse jäänud rootslaste kogukonda koheldi Esimese ja Teise maailmasõja vahel väga hästi. Rootslaste enamusega piirkonnad kasutasid administratiivse keelena rootsi keelt ning Eesti-Rootsi kultuur oli tõusmas. Paljud rootsi keelt rääkivad inimesed pidid aga Teise maailmasõja lõpus põgenema Rootsisse, kui Eesti liideti Nõukogude Liiduga. Tänapäeval on alles jäänud vähe vanemaid rääkijaid.

Skandinaavia mäestik

Skandinaavia mäestik on mäestik Skandinaavia poolsaare lääneosas. Kulgeb edela-kirde suunas poolsaare lääne- ja loodeosas, hõlmab Norra ning osa Rootsist ja Põhja-Soomest.

Mäestiku pikkus on umbes 1700 km ja laius umbes 600 km (lõunas).

Kõrgeim osa on Jotunheimen. Suurim kõrgus on 2469 m üle merepinna (Galdhøpiggen); läheduses paikneb ka Skandinaavia kõrguselt teine tipp, mille kõrgus on 2465 m (Glittertind).

Skandinaavia mäestik on tekkinud kaledoonia kurrutuste ajal. Murrangute põhjustatud järsud tugevasti liigestatud läänenõlvad moodustavad fjordranniku, lauged idanõlvad laskuvad astanguina Norrlandi platoole.

Skandinaavia mütoloogia

Muinaspõhja või skandinaavia mütoloogia on Skandinaaviat ja Islandit asustanud põhjagermaani hõimude ja rahvaste ristiusu eelsete müütide ja legendide kogum. Skandinaavia mütoloogiast eraldi seisab Soome mütoloogia, kuigi sellel on eelmainituga mõningaid sarnasusi.

Skandinaavias säilis muistne germaani mütoloogia kõige kauem. Müüte anti viikingiajal edasi suuliselt, näiteks pikkade värssjutustustena. Praegune teave muinaspõhja mütoloogia kohta pärineb põhiliselt Vanemast ja Nooremast Eddast, Islandi saagadest ja teistest keskaegsetest tekstidest.

Skandinaavia folklooris säilisid muistsed uskumused ja legendid pikka aega ning mõnedes maakohtades püsivad need tänapäevani.

Muinaspõhja usku on taaselustatud või taasleiutatud germaani uuspaganlusena. Mütoloogia on ka inspiratsiooniks kirjandusele, lavateostele ja filmidele.

Skandinaavia poolsaar

Skandinaavia poolsaar asub Põhja-Euroopas ning koosneb peamiselt Norra ja Rootsi maa-aladest. Väike osa Loode-Soomest on samuti poolsaarel.

Nimi "Skandinaavia" tuleneb poolsaare lõunaosas paikneva Skåne piirkonna nimest.

Skandinaavia poolsaar piirneb Atlandi ookeani ääremeredega: idas ja kagus Läänemerega, lõunas ja edelas Põhjamerega, läänes ja loodes Norra merega ning põhjas Barentsi merega.

Mööda poolsaare loodeserva kulgeb kuni 2469 meetri kõrgune Skandinaavia mäestik.

Skandinaavia poolsaar on umbes 1850 kilomeetrit pikk ning 370...805 kilomeetrit lai. Selle pindala on umbes 777 000 ruutkilomeetrit.

Skandinaavia poolsaar asub Fennoskandia kilbil.

Jääajal oli Skandinaavia poolsaar täielikult igijääga kaetud. Alles 12 tuhat aastat tagasi tekkisid poolsaare lõunaossa, mis vabanes jääst varem, esimesed inimtegevuse jäljed. Kunagise jäätumise tulemusena kerkib poolsaar veel tänapäevalgi veest ja meri taganeb: lõuna pool vaevumärgatavalt, põhja pool mitu sentimeetrit aastas.

Stockholmi Ülikool

Stockholmi Ülikool (rootsi keeles Stockholms universitet) on riiklik ülikool Stockholmis.

See on Skandinaavia üks suuremaid ülikoole.

Kõrgkoolina asutati see 1878. aastal nimega Stockholms högskola, ülikooli staatus saadi 1960. aastal.

Stockholmi ülikool on vanuselt neljas riiklik ülikool Rootsis.

Taani

Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel. Koos Gröönimaaga Põhja-Ameerikas ja Fääri saartega Atlandi ookeani põhjaosas moodustab ta Taani Kuningriigi, mille suhte nende piirkondadega määrab Rigsfællesskabet.

Taani pealinn on Kopenhaagen.

Taani arvatakse Skandinaavia maade hulka, kuigi Taani ei asu Skandinaavia poolsaarel. Taani on Põhjamaade seas lõunapoolseim ja pindalalt väikseim. Halduslikult jaotatakse Taani 2007. aastast viieks piirkonnaks (region): Kesk-Jüütimaa, Lõuna-Taani, Pealinna, Põhja-Jüütimaa ja Sjællandi piirkond.

Taani on ÜRO, NATO, OECD, OSCE ja Põhjamaade Nõukogu asutajaliige ning kuulub alates 1973. aastast Euroopa Liitu.

Tohvri (Hiiumaa)

Tohvri on küla Hiiu maakonna lõunaosas.

Põhjas piirneb Tohvri Vanamõisa lahega, läänes Laiduvahe ja Tohvri lahega, lõunas Hindu, Sõru ja Reheselja külaga ning idas Sepaste külaga.

Küla edelanurgas asub Tohvri nina, kus asuvad muuhulgas Leigri laid ja Leigri lõugas. Seal olevat kunagi elanud Leiger ja Tiiu.

Küla nime päritolu kohta on kirjutatud, et üks Leemeti tütardest läinud naiseks Skandinaavia meremehele Tohrile ja sellest hakati ka kohta Tohvriks kutsuma.Küla lõunaosas paikneb osa Teise maailmasõja aegsest rannakaitsepatareist nr 44, mille jäänused on arvele võetud kultuurimälestistena.

2011. aasta lõpu seisuga külas püsielanikke ei olnud.

Kuni 2017. aasta Eesti omavalitsuste haldusreformini kuulus küla Emmaste valda.

Viikingid

Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil (nn viikingiaeg).

Nimetus "viiking" pärineb tõenäoliselt vanapõhjakeelsest sõnast vík, mis tähendab lahte; viiking on siis "laheline" ehk meresõitja. Kuigi viikingid on nime andnud tervele ajastule, moodustasid sõjakad meresõitjad suhteliselt väikese osa tolleaegsest Põhjamaade elanikkonnast, kes valdavalt tegeles rahumeelse maaharimisega. Teise teooria järgi pärineb viikingite nimetus vanaingliskeelsest sõnast wíc, mis tähendas kaubaasulat. Lisaks vallutustele tegelesidki viikingid ka käsitöö ja kaubandusega.

Viikingid olid osavad laevaehitajad; nende pikklaevade drakkarite plangutus ning suured nelinurksed purjed tagasid oma aja kohta küllalt suure merekindluse. Mereretked viisid viikingeid Islandile, Gröönimaale ning Põhja-Ameerika rannikule. Suurte maadeavastuste eelsel perioodil oli viikingitel märkimisväärne roll uute alade avastamisel, kuid teated nende retkedest ei levinud eriti, sest mõõdistamist ei tehtud ja kaarte ei koostatud.

Ida suunas purjetanud viikingeid nimetati ka varjaagideks. Nende tegevus ulatus Bütsantsini ning nad mängisid olulist poliitilist rolli Kiievi-Vene riigi kujunemisel. Prantsusmaa rannikul nimetati viikingeid normannideks.

Viikingiretkedega tegelesid (eriti 11.–12. sajandil) ka eestlased, eeskätt saarlased.

Nõrga poliitilise organiseerituse, ristiusu leviku ning sõdimisviiside arengu tõttu jäid viikingid alates 12. sajandist Euroopas tagaplaanile. Nad rajasid mitmel pool oma asulaid ning sulasid kohaliku rahva hulka.

Huvi viikingite tegevuse vastu taaselustus romantismiajastul, mil neid hakati kujutama ebaajalooliselt idealiseeritud hulljulgete võimsate sõdalastena. Hilisema popkultuuri (filmid, koomiksid jms) mõjul levisid võrdlemisi ebatäpsed ettekujutused viikingite tegevusest, välimusest ja eluolust. Tänapäeval jäljendavad ja järgivad muinasajaloo huvilised viikingiajastu ainelist ja vaimset kultuuri igapäevaelus, viikingilaagrites, -festivalidel, vabaõhumuuseumites ja teemaparkides.

Põhjala rassi müütilisest ja ajalooliselt ebatõesest kujutamisest sai mõjutusi natsionaalsotsialismi ideoloogia. Osa viikingihuvilisi on koodunud odinismi, asatrud, wotanismi jt uuspaganlikke uskumusi järgivatesse religioossetesse ühendustesse. Äärmuslikud tõekspidamised ja konfrontatsiooni otsimine põhjustas Norras kirikute saripõletamise viikingihuvilise Varg Vikernese poolt.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.