Seljak

Seljak (ka seljandik) on geograafias suhteliselt kitsas järsunõlvaline piklik kõrgendik[1].

Vaata ka

Viited

  1. Seljak Eesti entsüklopeedia veebiversioonis (vaadatud 27.08.2016)
Alu-Murru seljak

Alu-Murru seljak on vallseljak Pärnu maakonnas Pärnu linnas Tõhela järve lähedal. Seljak on arvele võetud ürglooduse objektina.

Seljak asub Tõhela voore harjal ja selle pikkus on 2 km. Seljaku suhteline kõrgus on kuni 10–12 m.

Asva linnusasula

Asva linnusasula avastati 1930. aastal Saaremaa kagurannikul. See omal ajal saarel paiknenud kindlustatud asula asub Kuressaare-Laimjala Kuivastu maantee 37. km-l. Saaremaa vallas Asva lähedal madalal moreenseljandikul. Asula järgi on nime saanud Asva kultuuri periood.

Asva külatagusel madalal heinamaal paikneb Põhja-Euroopa tuntumaid pronksiaja kindlustatuid asulaid, mis on nime andnud tervele arheoloogilisele kultuurile. Asva kultuur on Läänepoolsemate soome-ugrilaste hilispronksiaja kultuur, mille majanduse aluseks oli karjakasvatus, hülgepüük, algeline maaviljelus ja pronksivalamine. Seljak, millel asula paikneb, oli pronksiajal laid või poolsaar madalas merelahes. Tänaseks on meri siit taganenud mitme kilomeetri kaugusele, kunagist rannaasulat meenutab paik vaid kevaditi suurvee ajal.

1930. ja 1931. aastal kaevas Asva "Linnamäe põllul" kohalik elanik Orest Reis, tollane Tartu ülikooli üliõpilane, otsimaks selgitust sellele nimetusele. Tema leiud äratasid arheoloogide tähelepanu. Hilisemate kaevamistega tõestati siin Saaremaa kõige vanema ja pikaealise kasutusega linnamäe, muistse linnusasula olemasolu. Ligi 3500 m2 pindalaga asulast on läbi kaevatud kuuendik, kogutud on üle 5800 leiu. Vanimad jäljed Asvas on umbes 4000 aastat vanad. Varasemast asundusest on andmeid umbes 1500 eKr. Varasema perioodi leiumaterjalide hulgas on lisaks luust ja pronksist tööriistadele eriti palju pronksivalamisele osutuvaid savist valamisvormide katkendeid ning hoonetest pärinevad paest ja savist põrandad ja kividest kolded. 1939. aastal leiti Asvast 2 kg koerte kivistunud väljaheiteid ehk koproliite.

Vanimad asustusjäljed pärinevad II aastatuhandest e.m.a., kui asula ainsaks looduslikuks kaitseks oli meri. 8.-7. sajandil e.m.a ümbritseti neemik kividest ja puust kaitsetaraga, mille taha rajati muld ja savipõrandatega hooned. Leidude hulgas olid ülekaalus savinõukillud (kokku üle 32 000), mis annavad tunnistust väga erinevate nõude kasutuselolekust tollases majapidamises.

Kindlustatud asula vanim järk hävis kogu linnust haaranud tulekahjus, mis toimus ajavahemikus 685–585 e.m.a. Tolleaegne asula hävis tulekahjus, mille puhkemist on seostatud Kaali meteoriidi langemisega. Üsna varsti on kõrgendiku servi maapoolsest küljest uuesti järsendatud, tõstetus pinnast savi ja mulla pealekandmisega. Rajati uus asula, mis samuti hiljem maha põles.

Nõrku asustusjälgi on Asvast ka meie ajaarvamise algusest. Uued suuremad tööd võeti ette I ajaarvamise keskpaiku m.a.j. Tõsteti valle, muudeti järsemaks mäe servi, mille tulemusena linnus omandas praeguse kõrguse ja kuju. Sellest ajast arvatakse pärinevat ka rahvatraditsiooniline "Linnamäe põllu" nimetus.

Damme mäed

Damme mäed on kõrge, metsane seljak (kuni 146 m üle merepinna) Oldenburger Münsterlandis Vechta kreisi lõunaosas Alam-Saksimaa lääneosas Saksamaal.

Eesti mägede loend

See artikkel loetleb Eestis asuvaid künkaid (Eesti kõrgeim "mägi" on tegelikult küngas), kõrgustikke ja kõrgendikke.

Geomorfoloogia mõisteid

Siin on loetletud geomorfoloogiaga seotud mõisteid.

Koeri seljak

Koeri seljak on seljak Tammiste-Koeri suurvoore lael, halduslikult Pärnu maakonnas Lääneranna vallas. Seljak on arvele võetud ürglooduse objektina.

Koonga vald

Koonga vald oli vald Pärnu maakonnas.

2016. aastal sõlmisid Lihula, Hanila, Varbla ja Koonga vald ühinemislepingu. 2017. aasta Eesti omavalitsuste haldusreformi käigus moodustus nende nelja valla ühinemisel uus omavalitsusüksus – Lääneranna vald.Koonga vald piirnes põhjas Lihula ja Vigala vallaga, idas Halinga valla ja Lavassaare aleviga, lõunas Audru ja Tõstamaa vallaga ning läänes Varbla ja Halinga vallaga.

Koonga viimane vallavanem oli Mikk Pikkmets.

Künnis

Künnis on geograafias laugete nõlvadega piklik kõrgendik, mille pikkuse ja laiuse suhe on kuni 10.

Lamstedt

Lamstedt (alamsaksa: Loomst) on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Cuxhaveni kreisis.

Valla pindala on 52,64 km². 31. detsembril 2015 elas seal 3349 inimest.

On valdade ühenduse (Samtgemeinde) Börde Lamstedt keskus.

Liialaid

Liialaid ehk Liia saar on laid Väinameres Haapsalu linna Põgari-Sassi küla territooriumil. Saar asub Matsalu rahvuspargi Väinamere saarte sihtkaitsevööndis.

Saare pindala on maakerke tulemusena Sõmeriga liitumisel 1,31 km² ja rannajoone pikkus 10,9 kilomeetrit.

Linnamägi

Linnamägi on looduslik seljak või küngas, millel asus linnus või kindlustatud asula.

Maateaduste mõisteid (S)

Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad S-tähega.

Mänsak (perekond)

Mänsak (Nucifraga) on värvuliste seltsi vareslaste sugukonda kuuluv lindude perekond.

Nordhorn

Nordhorn on Grafschaft Bentheimi kreisi keskus Alam-Saksimaa edelanurgas Hollandi ja Nordrhein-Westfaleni piiri ääres.

Linna pindala on 149,64 km². 31. detsembril 2015 elas seal 53 285 inimest, mis teeb rahvastiku tiheduseks 360 inimest / km².

Oos

Oos ehk vallseljak on pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud liustikualuste surveliste sulamisvete poolt transporditud setteist. Ooside rühma nimetatakse oosistikuks (ka oosistuks, ka oosisüsteemiks).

Oosid koosnevad valdavalt segakihilisest liivast ning kruusast. Pikkus võib ulatuda mõnesajast meetrist mitme kilomeetrini. Maailma pikimad oosid, koos katkestuskohtadega, on üle 500 km pikkused. Ooside kõrgus on aga vahemikus 3–200 meetrit.

Oose tekitavad liustikujõed tekivad peamiselt siis, kui liustik taganeb ehk sulamine liustiku jalamil ületab tema edasiliikumiskiiruse. Liustikualuste "jõgede" vesi on peallasuva liustiku raskuse tõttu surveline. Seetõttu on ka setted suurema terasuurusega, sest kiire voolu tõttu viiakse moreeni peenemad koostisosad – savi ja aleuriit – veevoolu poolt kaasa.

Oosid on tavalised pinnavormid ka Eestis.

Rooma

Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.

Ta asub Apenniini poolsaarel Tevere (Tiberi) jõe alamjooksul umbes 25 km kaugusel suudmest.Rooma nimi tuleb etruskide ruma sugukonna või Tevere etruskikeelse nime Rumon järgi.Rooma on Lazio maakonna ja Rooma provintsi halduskeskus.

Ta jääb Itaalia kahe väga erineva osa – arenenuma, eduka Põhja-Itaalia ja mahajäänuma, põllumajandusliku Lõuna-Itaalia – piirile.

Sieben Berge

Sieben Berge ("Seitse mäge") on mäeahelik kõrgusega kuni 395 m üle merepinna Alam-Saksi kõrgustikul Hildesheimi kreisis Alam-Saksimaal Saksamaal. Koos Vorberge ja Sackwaldiga kuulub Sieben Berge geoloogilisse moodustisse Sackmulde.

See on kuulus tänu "Lumivalgekese" muinasjutule.

Toonoja küla

Toonoja (varem ka Tonoja) oli küla Viljandimaal. Küla jääb tänapäeval Karjasoo küla alale. Küla kaotati 1977, mil see liideti Karjasoo külaga.Küla tekkis 19. sajandi lõpus vabadikukülana, nimi saadi külas voolanud Toonoja järgi. Asus Kuresoo raba põhjaosas Toonoja rabasaarel. Külas on olnud kuus elujõulist talu. Viimane elanik lahkus Toonojalt 1987. aastal. Tänapäeval külast alles vaid mõned taluasemed, maakelder ning Mardi taluhoone.

Voor

Voor on madal sujuvate piirjoontega piklik peamiselt moreenist koosnev küngas.

Voored tekivad mandrijää vooliva ehk kulutus-kuhjelise tegevuse tagajärjel liustiku serva lähedal. Voore pikitelg on enam-vähem paralleelne liustiku liikumissuunaga, mis annab meile võimaluse rekonstrueerida liustiku liikumist. Voore distaalne (liustikust kaugem) nõlv on enamasti laugem kui proksimaalne.

Ühes voores võib leiduda mitme jäätumise moreene, mis näitab, et voorestumine võis toimuda korduvalt. Sageli on voorte sisemuses aluspõhjakivimeist või ka vanemast moreenist tuum, mille ümber on voorestamisprotsessi käigus kuhjatud liustiku- või jääsulaveesetteid.Voored võivad esineda nii üksikult kui ka kogumina ehk voorestikuna.

Voorte kõrgus on 8...60 meetrit, keskmiselt 30 meetrit. Pikkus 400 meetrist mõne kilomeetrini, keskmiselt poolteist kilomeetrit. Kujult meenutavad voored leivapätsi. Sõltuvalt suurusest eristatakse väikevooresid (umbes kilomeetripikkune ja alla 20 m kõrgune) ja suurvooresid (mitme km pikkune ja kuni 50 m kõrgune).

Voored on Eestis tavaline pinnavorm. Eriti esinduslikud on voored Jõgeva maakonnas Vooremaal.

Eesti tuntumaid voorteuurijaid on geograaf Aarend-Mihkel Rõuk.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.