Seletus

Seletus on edukas vastus küsimusele, miks leidis aset mingi konkreetne sündmus või miks on olemas mingi nähtus (sealhulgas mingi seaduspära).

Seletust vastandatakse kirjeldusele, mis ütleb, mis ja kuidas on või toimub, mitte aga seda, miks see on või toimub. Erinevad seletuse teooriad mõtestavad seletuse ja kirjelduse erinevust erinevalt.

Seletust uuritakse teadusfilosoofias, eeldades, et seletusel teadusel ja väljaspool teadust ei ole põhimõttelist erinevust, lihtsalt teadus kaldub olema detailsem, täpsem, rangem jne. Sellepärast oodatakse seletuse filosoofiliselt teoorialt, et see haaraks ka vähemalt osa mittefilosoofilisi seletusi.

Eristub subjektiivne ja objektiivne seletus, ning kogemuseelne seletus (aprioorne seletus) ja kogemusjärgne seletus (empiiriline seletus).

Kogemusjärgne seletus

Seletus on (teadusuuringutes) väited, mis konstrueeritakse faktide kogumi kirjeldamiseks, ning nende faktide põhjuste, konteksti ja tagajärje selgituseks. Seletusega (miks ja kuidas) võib kehtestada eeskirju või seadusi ning võib selgitada kehtivaid reegleid ja / või seadusi, mis käsitlevad objekte ja nähtusi. Seletuse osad võivad olla kaudsed ja omavahel seotud. Sellist seletust edastavad erinevad kommunikatsioonivahendid, näiteks muusika, tekst ja graafika. Seletus on tõlgendatav ja vaieldav.

Seletus on võimalus leida uusi teadmisi ja uuritavate nähtuste erinevate osade suhtestusi. Selgitustel on erinev seletusjõud. Näiteks oletus (hüpotees) on teoreetiline vahend, mida kasutatakse empiiriliste uuringute selgituste testimiseks.

Kirjandus

  • Carl Hempel, Paul Oppenheim. Studies in Logic of Explanation. – Philosophy of Science, 1948, 15, lk 135-175. Veebiversioon.
  • P. Gardiner (toim). The Nature of Historical Explanation, Oxford: Oxford University Press 1959.
    • Michael Scriven. Truisms as the Grounds of Historical Explanations.
  • Herbert Feigl, G. Maxwell (toim). Scientific Explanation, Space, and Time, Minnesota Studies in the Philosophy of Science, kd 3, Minneapolis 1962.
    • Michael Scriven. Explanations, Predictions, and Laws, lk 170–230.
    • Carl Hempel. Deductive-Nomological vs. Statistical Explanation.
  • Explanation in Science and History. – R. C. Colodny (toim). Frontiers of Science and Philosophy, Pittsburgh: The University of Pittsburgh Press 1962, lk 9–19. Vaata Carl Hempel#Seletus teaduses ja ajaloos.
  • Carl Hempel. Aspects of Scientific Explanation and Other Essays in the Philosophy of Science, 1965.
  • Carl Hempel. Philosophy of Natural Science, Englewood Cliffs, New Jersey: 1966. Eesti keeles: Loodusteaduse filosoofia, Avatud Eesti Raamatu sari, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 2014, tõlkinud Tiiu Hallap, järelsõna Rein Vihalemm.
  • Bas van Fraassen. The Pragmatics of Explanation. – American Philosophical Quarterly, 1977, 14, lk 143-150. Vaata Bas van Fraassen#Seletuse pragmaatika.
  • Philip Kitcher, Wesley C. Salmon (toim). Scientific Explanation, Minnesota Studies in the Philosophy of Science, kd XIII, 1989.
    • Wesley C. Salmon. Four Decades of Scientific Explanation, lk 3–219.
  • Nancy Cartwright. From Causation to Explanation and Back. – Brian Leiter (toim). The Future for Philosophy, Oxford: Oxford University Press 2004.

Välislingid

Carl Hempel

Carl Gustav Hempel (8. jaanuar 1905 Oranienburg – 9. november 1997 Princeton) oli saksa päritolu teadusfilosoof, kes töötas suure osa oma elust Ameerika Ühendriikides. Teda peetakse Rudolf Carnapi kõrval Viini ringi loogilise positivismi (ka loogiline empirism) üheks tuntuimaks esindajaks.

C. Hempel oli 20. sajandi üks olulisemaid ja mõjukamaid angloameerika teadusfilosoofe. Tema käsitus teadusliku seletuste laadist ja teaduslikust ratsionaalsusest lõi aluse kogu järgnevale lääne teadusfilosoofilisele arutelule ning teadusfilosoofiale selle praegusel kujul. C. Hempeli tööd said kiiresti klassikaks. C. Hempel lähtus loogilise positivismina tuntud, 1920.–1930. aastate Berliini ja Viini (nn Viini ringi) filosoofide ringkonna töödest. Kuigi C. Hempeli käsitlustes on olulisi nõrku kohti, olid 1950. aastatel paljud ameerika teadusfilosoofid tema mõju all.

Pagenud natsirežiimi eest, tutvustas C. Hempel Viini ja Berliini filosoofide seisukohti Ameerikas, kus loogiline positivism levima hakkas. Järgnevad 60 aastat ingliskeelses teadusfilosoofias ei ole mõeldavad ega mõistetavad ilma C. Hempeli loogilise empirismita.

Temalt ja Paul Oppenheimilt pärineb teadusliku seletuse deduktiiv-nomoloogiline mudel.

Domeeninimede süsteem

Domeeninimede süsteem (ingl Domain Name System ehk DNS) on internetiteenus, mis teisendab domeeninimed internetis või intranetis kasutatavateks IP-aadressideks ja vajadusel ka vastupidi. Toimides omalaadse "telefoniraamatuna", on see süsteem tavatarbijatele interneti kasutamiseks hädavajalik. Arvutit, mis on konfigureeritud täitma DNS teenust, nimetatakse nimeserveriks. Näiteks domeenile www.wikipedia.org vastab IP-aadress [91.198.174.2]. Kui esmane nimeserver ei leia enda nimekirjast vastet, saadab see päringu teisele serverile jne.

Eesti vapp

Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suurel riigivapil on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat ja otsa vaatavat lõvi (leopardi). Vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Väikese vapi kilp ja vapikujund on samad mis suurel riigivapil, kuid ilma tammeoksteta.

Riigivapi kuju on määratud riigivapi seadusega. Seda kasutavad riiklikud ametkonnad oma pitsatitel ja dokumentidel. Riigivapi kujutis on ka rahatähtedel ning mõnede riigiasutuste hoonetel.

Suure riigivapi kujutist kasutatakse Eesti Vabariigi seadustel ja Vabariigi Presidendi seadlustel.

Eksplikatsioon

Eksplikatsioon on mitmetähenduslik sõna:

Eksplikatsioon on plaanide ja kaartide tingmärkide seletus.

Eksplikatsioon on loogikas ebatäpse termini täpsustamine.

Eksplikatsioon on sama, mis filmitiitrid.

Eksplikatsioon on teatrialas näitejuhi või lavastaja koostatud lavastusplaan.

Eksplikatsioon (tingmärkide seletus)

Eksplikatsioon on seletus, eriti plaanide ja kaartide tingmärkide seletus.

Elva

Elva on linn Eestis Tartu maakonnas Elva vallas.

Elva linn liideti 2017. aastal Eesti omavalitsuste haldusreformi käigus linna naabervaldadega Elva vallaks.

Enne 2017. aastat kuulus Elva linna koosseisu linnast eraldiasetsev Peedu asula, aga Elva linnaga kokku kasvanud Käärdi alevik kuulus halduslikult Rõngu valda. Samuti eristus ülejäänud linnast teispoole Elva jõge jääv Mahlamäe elamurajoon.

Etümoloogia

Etümoloogia (sõna komponentide algallikad on vanakreeka sõnad ἔτυμον (etymon; 'tõde, sõna algtähendus') ja λόγος (logos; 'õpetus', 'sõna')) on sõnade päritolu, algupära uurimisega tegelev keeleteaduse haru, ta vaatleb sõnade päritolu ja nende sugulussuhteid teiste sama keele või teiste keelte sõnadega. Etümoloogid on sõnavara ajaloo uurijad. Kitsamalt on etümoloogia ka ühe sõna algpäritolu ja algtähenduse seletus.

Faas (füüsikaline keemia)

Faas ehk aine faas on aine olek, milles keemiline koostis ja füüsikalised omadused on selle aine ulatuses ühesugused. Faas on struktuurivorm.

Täpsem seletus on, et faas on heterogeense termodünaamilise süsteemi (näiteks sulamisüsteemi) kõikide ühtsete füüsikaliste omadustega (murdumisnäitaja, kristallisüsteem, tihedus) ja ühesuguse keemilise koostisega osade kogum.

Erinevad faasid on üksteisest eraldatud piirpinnaga, erinevatel faasidel on erinevad omadused, näiteks teistsugune tihedus, kristallistruktuur või värvus.

On olemas homogeenseid ja heterogeenseid sulamisüsteeme, mis koosnevad vastavalt ühest ja kahest faasist.

Sageli käsitletakse faase kui aine erinevaid olekuid (vedel, tahke, gaasiline, plasma). Tegelikult hõlmab faas nii aine olekut kui ka oleku sees toimuvaid struktuurimuutusi.

Kui näiteks sulam läheb vedelast olekust tahkesse, siis muutub ka selle faas. Aga ühes agregaatolekus olev aine võib olla mitmes teineteisest erinevas faasis. Näiteks grafiit ja teemant on sama aine erinevad faasid - keemiline koostis on identne, aga aine struktuur on erinev.

Protsessi, kus aine läheb ühest faasist teise, nimetatakse faasisiirdeks, mille tunnuseks on aine omaduste oluline muutus. Soojushulka, mis neeldub või eraldub aine massiühiku kohta, nimetatakse siirdesoojuseks. Faasisiirde tagajärjel muutub aine struktuur.

Gripp

Gripp (influentsa) on äge viiruslik haigus, mida tekitavad ortomüksoviiruste (Orthomyxoviridae) sugukonda kuuluvad gripiviirused. Haiguse tundemärkideks on kõrge palavik, peavalu, kuiv köha ja/või nohu, väsimus ja nõrkus, lihase- ja liigesevalu. Väikelastele, eakatele ja immuunpuudulikkusega inimestele võivad gripp ja selle tüsistused olla eluohtlikud. Gripp tekitab paljudes riikides märkimisväärset majanduslikku kahju.

Grippi on võimalik diagnoosida ainult laboratoorsete uuringutega. Igapäevases kõnepruugis nimetatakse gripiks mitmesuguseid viiruslikke ülemiste hingamisteede haigusi (põhjustajaks paragripi, respiratoor-süntsütiaalsed, adeno-, entero-, rino- jm viirused), tegelik gripp moodustab vaid väikse osa sesoonsetest viirushaigustest. 2004. aastal registreeriti Eestis 226 646 ägedate respiratoorsete viirusnakkuste haigusjuhtu, grippi registreeriti vaid 1400 juhul.

Gripiviirus levib haigestunud inimese köhimisel või aevastamisel levivate süljepiiskadega. Hooajalised gripilained korduvad igal aastal, põhjapoolkeral on gripilaine kõrgaeg tavaliselt jaanuaris-veebruaris, sellisele sesoonsusele puudub seni rahuldav seletus.

Hermeneutika

Hermeneutika (kreeka sõnast hermeneutikē < hermeneia 'seletus, tõlgendus') on tekstide tõlgendamise õpetus. Hermeneutika kujunes esmalt välja religioossete tekstide interpreteerimise õpetusena.

Hermeneutika lähteseisukohad:

uuritakse teksti tervikuna (vt. hermeneutiline ring);

teksti uuritakse kultuurilis-ajaloolisel taustal;

tekst on autori ja lugeja dialoog: teksti tõlgendus sõltub uurija ajaloolisest vaistust, kogemusest ning valmidusest dialoogi astuda.

Maailmarevolutsioon

Maailmarevolutsioon on marksistlikus teoorias kogu maailma riikides ahelreaktsioonina toimuv kapitalismi kukutamine töölisklassi organiseeritud riigikukutamise teel, mille käigus asendatakse kodanlaste omandus ja võim tööliste riigiga, mille aluseks on tootmisvahendite ühiskondlik omandus.Mitmes marksistlikus koolkonnas, näiteks trotskismis, on klassivõitluse olemuslikult rahvusvaheline iseloom ja vajadus ülemaailmse aktsiooni järele kriitilised ning peamine seletus, mis sotsialismiehitamine ühesainsas riigis läbi kukkus.Maailmarevolutsioonilise utoopia üks lõppeesmärke oli ülemaailmne sotsialism ning seejärel riikideta kommunism.

Magnetresonantstomograafia

Magnetresonantstomograafia (MRT) (inglise keeles magnetic resonance imaging; lühend MRI), ka tuumamagnetresonantstomograafia (TMRT) (nuclear magnetic resonance imaging), on peamiselt tuntud kui meetod kujutiste tekitamiseks elusate organismide läbipaistmatute elundite sisemusest ning vee hulga kindlakstegemiseks geoloogilistes struktuurides. Seetõttu kasutatakse meetodit põhiliselt eluskudede patoloogiliste või füsioloogiliste muutuste visualiseerimiseks ning selleks, et hinnata näiteks kivimite läbilaskvust süsivesinike suhtes. Laialdasemas kasutuses on võimalik uurida muidki aineid, mis sisaldavad teatud magnetmomenti omavaid aatomeid.

Magnetresonantsspektroskoopia annab kudedest tunduvalt detailsema pildi kui röntgenograafia.

Marie-José Pérec

Marie-José Pérec (sündinud 9. mail 1968 Basse-Terre'is Guadeloupe'is) on Prantsusmaa endine naiskergejõustiklane (peamiselt 200 m ja 400 m jooksja). Kolmekordne olümpiavõitja (1992 ja 1996) ja kahekordne maailmameister (1991, 1995).

Pérec läks Pariisi elama 16-aastaselt. 1988. aasta olümpiamängudel Seoulis osales ta 200 m jooksus, kus ta veerandfinaalist edasi ei jõudnud. Esimese rahvusvahelise võidu sai ta 1991. aasta maailmameistrivõistlustel Tokyos 400 m jooksus. 1992. aasta olümpiamängudel Barcelonas võitis ta samal distantsil olümpiakulla. Ta oli üle pika aja järgmine Prantsusmaa naissportlane, kes võitis kuldmedali olümpiamängudel pärast 1968. aasta olümpiamänge, kui samal distantsil võidutses Colette Besson.

1994. aasta Euroopa meistrivõistlustel tuli ta kahekordseks Euroopa meistriks, võites nii 400 m jooksus kui ka 4x100 m teatejooksus kuldmedali.

1996. aasta olümpiamängudel Atlantas tuli ta teist korda järjest 400 m jooksus olümpiavõitjaks ajaga 48,25, mis oli ka olümpiamängude rekord. Tal õnnestus võita ka 200 m jooks ja nii sai temast esimene naissportlane, kes on sellise saavutusega hakkama saanud. Pérec tegi paarkümmend minutit varem selle, enne kui tegi sama Michael Johnson.

Pérec oli ka Sydney 2000. aasta olümpiamängudel algul kohal, lootes kolmandat korda tulla 400 m jooksu olümpiavõitjaks, kuid lahkus ootamatult olümpiakülast ega võistelnud. Tema seletus oli see, et üks tundmatu mees jälitas teda hotellis, mille peale ta otsustas sealt lahkuda.

Ta on IAAFi kuulsuste halli liige.

Mats Tõnisson

Mats Tõnisson (23. märts 1853 Aidu vald – 23. september 1915 Petrograd) oli eesti kirjamees.

Tõnisson lõpetas Viljandi kihelkonnakooli ja töötas 1873–1880 Vändra Pumbioja Aleksandri vallakoolis õpetajana. 1880. aastast oli Kirikaru talu peremees. Talupidamise kõrval tegeles ta rahvaluule kogumisega, oli ajalehe Sakala kirjasaatja, lõi kaasa Jakobsoni organiseeritud kampaaniates, oli agar sõnavõtja haridusküsimustes. Juba kooli kõrvalt hakkas Tõnisson tegelema rahvaluule kogumisega. Koos Jakobsoniga andsid nad 1882 ja 1883 välja kalendri. Juba kolm aastat varem oli Tõnisson välja andnud kukeaabitsa. Oma kulu ja kirjadega andis ta 1896 välja raamatu „Mesilaste kasvatus".

Üheks hobiks oli Tõnissonil ka fotograafia. 1894 avas ta Vändras koos poja Aveliniusega „Päevapildi Töökoja". 1909. aastal sattus Tõnisson konflikti kohaliku mõisniku von Ditmariga, kes keeldus eraldamast haridusseltsile maad tütarlastekooli ehitamiseks. Tõnisson andis vajaliku maatüki oma krundist.

1912. aastal kolis Tõnisson koos abikaasaga poja juurde Türile. Ühes tema kalendris ilmunud seletus sõna "kurat" päritolu kohta tõi kaasa kohtukaasuse, mille tulemusena määrati Tõnisson kaheksaks kuuks Petrogradi vanglasse, kus ta ka suri. Mats Tõnisson on maetud Türi vanale kalmistule.

Tõnisson tõi eesti keelde mitmeid uusi eesnimesid. Neist tuntuimad on näiteks Meeli, Õie, Õnne ja Milvi.

Ockhami habemenuga

Ockhami (ka Occami) habemenuga ehk parsimoonia või ökonoomsuse printsiip (ladina keeles lex parsimoniae) on saanud nime inglise frantsiskaani mungalt ja skolastiliselt filosoofilt William Ockhamilt, kes leidis, et eelistada tuleb nähtuse kõige lihtsamat seletust. Ta ei väitnud, et kõige lihtsam seletus on tingimata tõene või tõenäoliselt tõene, kuigi tagantjärele on väga sageli lihtsam seletus osutunudki tõenäolisemalt õigeks.

See printsiip – eelistada vähima eelduste hulgaga seletust – on loodusteadustes laialdaselt kasutusel.

Ladina keeles on Ockhami habemenoa kõige tuntumad sõnastused numquam ponenda est pluritas sine necessitate või entia non sunt multiplicanda praeter necessitatem. Eesti keeles on üks võimalusi "olemusi ärgu paljundatagu ilma vajaduseta." Erinevaid variante on siiski veel.

Ockhami habemenuga on tavaliselt kasutatud lihtsalt rusikareeglina valimiseks võrdse seletusjõuga hüpoteeside (teooriate) vahel mõne vaadeldavate nähtuste klassi kohta. Ent enamasti siiski eri teooriate seletusjõud ei ole täpselt võrdne, nii et Ockhami habemenuga ei saa kuigi sageli kasutada. Tänapäeval on olemas informatsiooniteoorial põhinevad lähenemised, mis püüavad leida tasakaalu seletusjõu ja lihtsuse vahel. Üks nendest minimeerib sõnumi pikkust (minimaalne sõnumi pikkus).

Ockhami habemenuga kasutatakse sageli vääriti. See printsiip ei ütle, et tuleb valida kõige lihtsam seletus võtmata arvesse seda, kas ta suudab seletada ebatüüpilisi juhtumeid, erandeid ja lähedasi nähtusi. Falsifitseeritavuse printsiip nõuab, et kui mõnda erandit saab usaldatavalt reprodutseerida, siis tuleb loobuda kõige lihtsamast teooriast ning eelistada vähem lihtsat teooriat, mis seletab ka erandit.

Pauluse kirjad

Pauluse kirjad on seitse kirja Uues Testamendis, mille autoriks peetakse Paulust. Ülejäänud kirjad, mida on varem omistatud Paulusele on religiooniteadlased nüüdseks omistanud Pauluse õpilastele.

Kõik Pauluse kirjad pärinevad ajast pärast Jeruusalemma nõupidamist (40. aastatel pKr) ja on suunatud kreekakeelsetele kuulajatele.

Pauluse kirjad on: Pauluse kiri roomlastele, Pauluse Esimene kiri korintlastele, Pauluse Teine kiri korintlastele, Pauluse kiri galaatlastele, Pauluse kiri filiplastele, Pauluse esimene kiri tessalooniklastele, Pauluse kiri Fileemonile.

Paulus oli väljaõppe saanud Hilleli teoloogiakoolis. Kirjad näitavad, et Paulus valdas tolleaegset juudi teoloogia eksegeetilisi meetodeid. Tema kirjades on täpsed Vana Testamendi seletused: ahelseletus (5Ms 30:12-14 paikneb Rm 10:6-9 sees), tüpoloogiline seletus (1Kr 10:1j; Gl 4:21-31; Rm 9:13) ja allegooriline seletus (1Kr 9:9j).

Pinnaefekt

Pinnaefekt ehk skinnefekt (inglise sõnast skin 'kest, pind') on füüsikaline nähtus, mis seisneb elektrijuhti läbiva elektrivoolu koondumises juhi pindmisse kihti. Seetõttu on juhtide takistus vahelduvvoolu korral suurem kui alalisvoolu korral.

Teatmeteostes kasutatakse pinnaefekt sünonüümina ka terminit "pinnanähtus", kuid tuleb arvestada, et füüsikalisi pinnanähtusi on mitmesuguseid.

Teooria

Teooriaks ehk teaduslikuks teooriaks nimetatakse empiirilistes teadustes seletus- ja ennustusjõuga väidete ja argumentide üldistatud süsteemi, mis hõlmab väiteid vaadeldavate objektide kohta ja mida saab katsega kinnitada või ümber lükata. Kehtiv teaduslik teooria on selline teooria, mida katsed kinnitavad. Teooria on (katsega) kinnitust leidnud hüpotees. Hüpotees on arenemisjärgus teooria. Kui hüpotees on teoreetiline oletus, siis teooria on katsetele tuginevate faktide üldistusjõuga veendumus, tõdemus. Teooria seletab loodusseaduste põhjuseid.

Uskumus

Uskumuseks nimetatakse filosoofias ja kognitiivses psühholoogias millegi tõeseks pidamist.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.