Seeme

Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.

Taime seemned arenevad seemnealgmes asuvast enamasti tolmuteraga viljastatud munarakust ja teatud perioodi arenevad emastaimes, enne kui ühendus viimasega katkeb. Mõningail erijuhtumeil areneb seeme ka viljastamiseta (näiteks apomiksise korral).

Tüüpiline seeme koosneb kolmest osast: embrüost (idust), idu toitekoest ja mitmekihilisest seemnekestast.

Enamiku taimede seemned ei ole võimelised idanema kohe pärast valmimist, sest nad on puhkeperioodis. Seemnete sügavpuhkus lõpeb pärast normaalse idu väljakujunemist, inhibiitorite väljauhtumist või lagunemist, valguse või madala temperatuuri mõjul. Kui keskkonna tingimused ei võimalda idanemist pärast sügavpuhkust, viibivad seemned sundpuhkeseisundis sobivate tingimuste tekkimiseni. Seejuures säilib seemnete idanemisvõime mõnest nädalast 150 või enamgi aastani (lootos).

Disambig gray.svg  See artikkel räägib taime elujärgust; seemnevedeliku kohta vaata artiklit Sperma
Capsicum0
Küpse magusa paprika (salatipaprika) viljades olevate seemnete demonstratsioon

Seemned toiduna

Kuna seemned on enamasti toitaineterikkad, siis söövad neid paljud loomad, kaasa arvatud inimene.

Vaata ka

Andrus Seeme

Andrus Seeme (sündinud 8. novembril 1969) on eesti poliitik.

Ta kuulub Reformierakonda. 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel valiti ta 264 häälega Kanepi vallavolikogu liikmeks. 2017–2019 oli ta Kanepi vallavanem. 2019. aasta Riigikogu valimistel valiti ta Riigikogu XIV koosseisu liikmeks 764 häälega. Ta sai kompensatsioonimandaadi.

Apomiksis

Apomiksis on õistaimedel esinev suguta paljunemine, kus seeme areneb viljastamata õiest.

Apomiksis on aluseks pisiliikide kujunemisele. Apomiktilised pisiliigid esinevad muu hulgas võililledel, hunditubakatel, kortslehtedel, tuhkpuudel, kibuvitstel, silmarohtudel.

Diaspoor

Diaspoor ehk levis on igasugune organismide (eriti taimede ja seente) levimisalge, ka organismi osa, mille abil organismid levivad. Leviseks võib olla näiteks eos, seeme, vili, vilikond, sigipung, risoomi osa jm.

Hõlmikpuuseemned

Hõlmikpuuseeme (Semen Ginkgo Bilobae) on emase hõlmikpuu luuviljas paiknev pistaatsiapähklikujuline seeme, mida ekslikult nimetatakse vahel ka pähkliks. Hõlmikpuuseemned on traditsiooniline hiina toit ning neid kasutatakse traditsioonilises Hiina ja Jaapani meditsiinis köhavastase ja rögaeritust soodustava toime tõttu.

Idanemine

Idanemine on protsess, kus sobivasse keskkonda sattunud seemnes algavad biokeemilised reaktsioonid: toitekoest liiguvad varuained idusse, see hakkab kasvama, lükkab seemnekesta laiali ning tõuseb tõusmena mullapinnale.

Seeme vajab idanemiseks:

vett – vee imendumine seemnesse võimaldab sellel paisuda ja alustada kasvamist;

soojust – soojust nõuavad seemned liigispetsiifiliselt, harilikult plusskraadiseid temperatuure;

valgust – mõned seemned nn valgusidanejad, idanevad vaid koostöös valgusega;

pimedust – enamik seemneid idaneb pimedas;

õhku – idanemise alguseks ja hingamisprotsessi toimumiseks on vaja hapnikku.Sageli on seemned idanemisvõimelised kohe pärast täisküpsuse saavutamist. Teatavatel juhtudel aga vajavad seemned nn idanemispuhkust – nad on võimelised idanema alles kindla aja möödudes. Seemnes asuvad inhibiitorid, mis lagunevad alles teatud aja möödudes, tagades sellega, et sügisel varisenud seeme hakkab idanema alles kevadel.

Üldiselt idanemispuhkus katkeb, kui seeme on sattunud piisavalt niiskesse ja pimedasse keskkonda, kuid on ka erandeid.

Eukalüptiseemned idanevad looduslikult pärast metsatulekahjusid, seega vajavad nad enne idanemist kuumust. Paljude parasvöötmetaimede seemned ei idane enne, kui on tunda saanud talve. Talve kunstlikku stimuleerimist nimetatakse stratifitseerimiseks. Mõnede seemnete (tavaliselt looduses loomleviste) kestad on veele ja gaasile läbimatud. Kunstlikes tingimustes kasutatakse selliste seemnete idanemise alustamiseks skarifitseerimist ehk mehaanilist vigastamist.

Kanepi vald

Kanepi vald on vald Põlva maakonnas.

Kanepi vald moodustati 2017. aastal Valgjärve valla, Kõlleste valla ja Kanepi valla ühinemisel.

Kohvioad

Kohviuba on kohvipuu seeme, kivi, mis on punase kohvipuu vilja sees. Viljad, kohvimarjad, sisaldavad tavaliselt kaks seemet, mille lamedad küljed on üksteise vastas. Kohviubades on 0,8–2,5% kofeiini, mis on ka üks peamisi põhjuseid, miks seda taime kasvatatakse. Kohvioad on mitme maa väga tähtis ekspordiartikkel.

Koriander

Koriander on aedkoriandri (Coriandrum sativum) seemnetest saadav vürts, mida kasutatakse kulinaarias.

Aedkoriandri seemned kuuluvad maailma vanimate teadaolevate vürtside hulka. Taime kasvatati juba 3500 aastat tagasi ja 1400 eKr on tõendeid selle kohta, et vanad kreeklased kasutasid seda ravimina. Roomlased kasutasid koriandriseemneid liha säilitamiseks.

Vanim teadaolev leid pärineb Iisraelist neoliitikumi savinõust, kust leiti aedkoriandri 15 kuivatatud laguvilja. Umbes pool liitrit koriandriseemneid leiti Tutanhamoni hauakambrist ning kuna aedkoriander looduslikult Egiptuses ei kasva, on seda peetud tõendiks aedkoriandri kultiveerimise kohta Vana-Egiptuses.

Koriandrit on mainitud Piiblis 2. Moosese raamatus 16:31: "Ja Iisraeli sugu pani temale nimeks manna, ja see oli kui koriandri seeme valge ja ta maik oli nõnda kui meekookide maik."Terved või jahvatatud koriandriseemned sobivad paljude toitude maitsestamiseks, nagu kalale ja mereandidele, lihatoitudele, riisi- ja muna- ja kartulitoitudele, juustudele, marinaadidele, kookidele, küpsistele, piparkookidele. Koriandriseemned on ka tuntud maitseainesegude karripulbri ja garam masala koostises.

Lääneanakard

Lääneanakard ehk india nakrapuu (Anacardium occidentale; varasem eestikeelne nimetus akažuu-anakardium) on anakardiliste sugukonda anakardi perekonda kuuluv puu.

Maapähkel

Maapähkel ehk arahhis on hariliku maapähkli seeme.

Maapähkel on kaunvili, mis valmib mullas ja sarnaneb välimuselt oaga.

Ploom

Ploom on ühe emakasuudmega ja ülemise sigimikuga õiest arenenud luuviljaliste paljasvili. Viljas on üks seeme, mida katab viljakesta

siseosadest arenenud tugev luu. Luud ümbritseb mahlane vahekest ning õhuke väliskest.

Ploomi väliskesta värvus varieerub rohelisest ja kollasest punase ning mustjassiniseni.

Viljaliha varieerub värvuselt punasest ja oranžist kollase või kollakasroheliseni. Viljaliha on sõltuvalt sordist kas luu küljes kinni või mitte.

Seedermännipähkel

Seedermännipähkel (kõnekeeles seedripähkel) on seedermänni seeme. Seda saab seedermänni käbidest.

Teaduslikus mõttes ei ole nad pähklid.

Seedermänni pähklid on pisikesed, kuid väga õlirikkad. Seedermännipähkliõli koosneb peamiselt küllastumata rasvhapetest, eriti 9-oktadetseenhappest (16–23%) ning 9,12-oktadekadieenhappest ja 9,12,15-oktadekatrieenhappest (kokku 70–78,5%). Küllastunud rasvhappeid on 6–7%. Rasvhapetele lisaks on seal ka 1,3–1,7% fosfolipiide.

Need sisaldavad ka rohkesti B-rühma vitamiine ja D-vitamiini, samuti antioksüdante. Vett on seemnetes toorelt 36%, õhkkuivanuna 9,3%. Süsivesikute sisaldus sõltub sellest, kui küps on seeme ja kui palju aega on seemne valmimisest möödunud. Seedripähklite energiaväärtus on 6,27 kcal/g.

Seemnete rasvasisaldus on keskmiselt 52,8–68,1%. See sõltub kasvutingimustest. Mida enam põhja pool seedermänd kasvab, seda rohkem sisaldavad tema seemned rasvu. Seevastu põud halvendab tunduvalt nii seemnete kvaliteeti kui rasvasisaldust. Seni täheldatud absoluutne rasvasisalduse maksimum on olnud 68,8% ja miinimum 46,2%.

Seedermännipähklid kuuluvad loomulike toiduainete hulka. Sellepärast puuduvad vastunäidustused nende tarvitamiseks nii toidu kui ravi eesmärkidel. Eriti kasulik on nende söömine immuunpuudulikkuse, allergia, ateroskleroosi, südame isheemiatõve ja seedeelundkonna haiguste korral.

Seedripähklite söömine võib rikkuda maitsmismeele. Inimestelt on tulnud palju teateid selle kohta, et üks-kaks päeva pärast seedermännipähklite söömist tekib suhu kibe või metallimaitse. Maitsmismeel taastub igasuguse arstiabita mõne päeva kuni nädala jooksul. Kõik niisugused teated käivad üksnes Hiinas kasvanud seedermännipähklite söömise kohta.

Seesamiseemned

Seesamiseemned on hariliku seesami (Sesamum indicum) tillukesed lamedad seemned.

Sperma

Sperma ehk seemnevedelik ehk ejakulaat ehk seeme on paljude suguliselt paljunevate hermafrodiitide ja isaste organismide orgaaniline kehavedelik, mis väljutatakse looduslikult suguti kaudu valdavalt seemnepurske ajal.Seemnevedeliku moodustumine, seotud elundid, morfoloogia, bakterid, viirused, hormoonid ja histoloogia, käivitatavad protsessid ning patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Spermatosoid

Spermatozoon (kreekakeelsetest sõnadest "σπέρμα" seeme ja "ζῷον" loomad, inglise k spermatozoon) ehk spermatosoid, spermium ehk sperm või seemnerakk on enamiku suguliselt sigivate isaste organismi küps sugurakk ehk paljunemisrakk.Spermatosoidide ehk spermide arengut nimetatakse spermatogeneesiks. Spermatosoidide küpsemine spermatogeneesis on tuntud kui spermiogeneesiks.

Seemnerakkudest koosneb osaliselt ka seemnevedelik.

Toomingas

Toomingas on roosõieliste sugukonda toompuu perekonda kuuluv lehtpuude alamperekond.

Toomingad on levinud põhjapoolkera parasvöötmes.

Toomingatel on lihtlehed. Õied on koondunud 12–30 kaupa sihvakatesse rippuvatesse kobaratesse ja puhkevad kevadel pärast lehtede valmimist.

Kõigil toomingatel on luuviljad, mis kinnituvad oksale kas üksikult või kobarana. Rahvasuus nimetatakse vilju marjadeks, aga see pole bioloogilises mõttes korrektne. Viljaliha on söödav ja selle sees on kivikõva kestaga seeme. Seemneid ei tohi süüa, sest see sisaldab amügdaliini. Amügdaliin ise ei ole mürgine, aga organismis lagunedes tekib väga mürgine sinihape. Kuna toominga seeme on väga väike, siis tekib ka sinihapet nõnda vähe, et ühe seemne söömine pole veel eluohtlik. Viljad on lindudele korraga allaneelamiseks sobiva suurusega ja linnud neid ka põhiliselt levitavad.Toomingaid kasvatatakse ilupuudena. Küllalt levinud on nii täidisõielised kui kirjude lehtedega vormid. Õied on nii metsikutel puudel kui kultivaridel valdavalt valged või roosad.Puitu saab toomingatelt vähe, sest need pole suured puud, aga enamasti on see tugev ja hästi töödeldav. Sellepärast sobib see nikerdamiseks ja vastupidavate tarbeesemete valmistamiseks.Mööblit valmistatakse näiteks hilistoomingast P. serotina, mis kasvab Põhja-Ameerikas ja üle 30 m kõrgeks. USA pärismaistest puudest on see tisleritöödeks üks hinnatumaid ja kallimaid.Toomingalehti söövad mõned liblikad, näiteks kollavaksik Opisthograptis luteolata.

Virgiinia toominga P. virginiana marjadest tehakse tarretist ja veini. See puu kasvab Põhja-Ameerikas.

Uba

Uba (mitmuses oad) on ovaalse või neerukujulise seemnega liblikõieline kultuurtaim; ühtlasi ka nende kultuurtaimede seeme. Eesti oludes on nendeks kultuurtaimedeks põld- või aeduba.

Vili

Vili (fructus) on õistaimede organ, mis sisaldab seemneid. Vili koosneb viljakestast ja seemnest.

Üheidulehelised

Üheidulehelised (Monocotyledoneae või Liliopsida) on katteseemnetaimede ehk õistaimede klass, kel on seemnes ainult üks iduleht.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.