Saksa keel

Saksa keel (saksa keeles Deutsch Kuula ) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas. Koos võõrkeelena kõnelejatega on saksa keele rääkijaid üle 120 miljoni.

Keskajal oli Põhja-Saksamaal kirjakeeleks alamsaksa keel, mis on praegu regionaalkeel.

Nüüdiskirjakeel põhineb ülemsaksa murdeil, mida kõneldi Saksamaa kesk- ja lõunaosas. Kirjakeele tähtis arendaja oli Martin Luther. Keskajal ja varauusajal oli Saksamaa jagunenud paljudeks riigikesteks ning sellepärast puudus tollal kirjakeelt ühtlustav ja reguleeriv organ. Kõige rohkem ühtlustas kirjakeelt kirjanike soov olla mõistetav võimalikult paljudele lugejatele.

Baltimaade sakslaste kõne- ja kirjakeel on mõjustatud eesti keele sõnavarast ja lauseehitusest. Omakorda on saksa keel mõjutanud tugevasti eesti keele sõnavara, lauseehitust vähem. Tüüpiliselt on saksa keelest tulnud eesti keelde nende esemete ja nähtuste nimetused, mis mõisnikul oma kodus olid, aga talupojal mitte.

19. sajandil ja 20. sajandi esimesel poolel oli saksa keel oluline teaduskeel.[1]

Tänapäeval on saksa keel riigikeel Saksamaal, Austrias, Šveitsis, Liechtensteinis ja Luksemburgis ning on ametlik keel veel Itaaliasse kuuluvas Lõuna-Tiroolis ja Belgias Saksa piiri ääres olevas saksakeelses Belgia kogukonnas. Alates Namiibia iseseisvumisest 1984 kuni 1990 oli saksa keel üks Namiibia riigikeeltest.

Lisaks on saksa keel ametlikult tunnustatud vähemuskeel mõnes Brasiilia, Itaalia (Trentino), Kasahstani, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Taani, Tšehhi, Ungari, Venezuela ja Venemaa osas. Saksa keel on Vatikani korrakaitseüksuse Šveitsi kaardiväe haldus- ja käsukeel.

Map German World
Saksa keele levik maailmas.
Tumeoranž: riigikeel
Heleoranž: teine riigikeel või mitteametlik asjaajamiskeel
Oranž ruut: saksakeelne vähemus

Vaata ka

Viited

  1. http://www.welt.de/politik/deutschland/article113150770/Warum-Deutsch-als-Forschungssprache-verschwindet.html

Välislingid

2. veebruar

2. veebruar on Gregoriuse kalendri 33. päev. Juliuse kalendri järgi 20. jaanuar (1901–2100).

Ametlik keel

Ametlik keel ehk ametikeel on keel või üks keeltest, mida kasutatakse riigis või muul territooriumil ametlike toimingute läbiviimisel, õpetatakse koolides ning mille on otsustanud riigi ametlikuks keeleks võtta valitsus. Erinevalt riigikeelest ei ole ametlik keel otseselt seotud ühe kindla rahvuse ega kultuuriga (ei ole või ei pruugi olla kohalik rahvuskeel)."Õigekeelsussõnaraamat" (ÕS) ja "Eesti keele seletav sõnaraamat" (EKSS) defineerivad ametikeelt kui mõne maa riigi- või rahvusvahelise organisatsiooni keelt, kehami või ürituse ametlikku töökeelt, asjaajamiskeelt.

Eesti Aleksandrikool

Eesti Aleksandrikool (tegelikult Eesti Aleksandri Linnakool) oli aastail 1888–1906 Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas tegutsenud õppeasutus. Õppekeeleks oli vene keel, kuid kooli kohustuslike õppeainete hulka kuulus ka eesti keel. Selle poolest erines ta teistest Eesti linnakoolidest.

Eesti Aleksandrikooli mõtte algatajateks olid Holstre-Pulleritsu külakooli õpetaja Jaan Adamson ja Tarvastu kihelkonnakooli õpetaja ja köster Hans Wühner. Eestikeelse õppemaksuta kihelkonnakooli haridust jätkava õppeasutuse loomine sai ärkamisaja üheks kandvamaks aktsiooniks, mis haaras kaasa kõik tuntumad eesti rahvuslikult meelestatud tegelased. Kooli asutamiseks hakati koguma annetusi, mille jaoks 1870. aastal moodustati Eesti Aleksandrikooli peakomitee ning kohtadel hulgaliselt abikomiteesid. 1887. aastaks oli kogutud enam kui 104000 rubla. Eesti Aleksandrikooli liikumine haaras enamikku rahvusliku ärkamisaja tegelastest ning Aleksandrikooli peakomiteed on nimetatud ka eestlaste esimeseks parlamendiks. Venestamise tingimustes avati kool aga 1888. aastal venekeelsena.

Eestimaa kubermang

Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния ehk Эстляндия) oli Eestimaaga kattuv Venemaa Keisririigi haldusüksus.

Pärast Põhja-Eesti vallutamist ja liitmist Venemaa keisririigi poolt Põhjasõjas moodustati 1719. aastal endise Eestimaa kindralkubermangu aladest Tallinna kubermang. Seda nime kandis haldusüksus kuni 1783. aastani, kui moodustati Tallinna asehaldurkond.

1796. aastal taastati vanad kubermangupiirid ning kubermang kandis edaspidi nime Eestimaa kubermang. Kubermang kuulus Venemaa keisririigi koosseisu kuni Eesti iseseisvumiseni 24. veebruaril 1918.

Fribourgi kanton

Fribourgi kanton ehk Freiburgi kanton on kanton Šveitsi lääneosas. Piirneb Vaud' kantoni, Neuchâteli kantoni ja Berni kantoniga.

Kantoni kõrgeim tipp on Vanil Noir (2389 m). Loodepiiril asuvad Neuchâteli järv ja Morat' järv.

Halduslikult jaguneb kanton 5 ringkonnaks ja 150 vallaks (seisuga jaanuar 2016). Kantoni keskus on Fribourg.

Fribourgi kanton on kakskeelne: ametlikud keeled on prantsuse ja saksa keel. 63,2% elanikest räägib prantsuse keelt ja 29,2% saksa keelt.

70% elanikest on katoliiklased ja 15% protestandid.

Põllumajandus on endiselt olulisel kohal. Kasvatatakse piimakarja. Toodetakse ka šokolaadi.

Germaani keeled

Germaani keeled on Indoeuroopa keelkonda kuuluv keelterühm. Neid keeli räägivad germaani rahvad, kes jäid Põhja-Euroopasse Rooma impeeriumi aegadest.

Kõnelejate arvult suurimad germaani keeled on inglise keel ja saksa keel. Olulised on ka hollandi keel, flaami keel ja skandinaavia keeled.

Germaani keelte hüpoteetiline algkeel on germaani algkeel. Seda kõneldi Põhja-Euroopas umbes 1. aastatuhandel eKr ehk rauaajal.

Vanim teadaolev põhjagermaani keelekuju on muinaspõhja keel.

Germaani keeled jagunevadpõhjagermaani keeled:

fääri keel

gutni keel

vanagutni keel

islandi keel

kõrgislandi keel

norra keel

bokmål

uusnorra keel

norni keel

rootsi keel

taani keelläänegermaani keeled:

inglise keel

vanainglise keel

friisi keel

jidiši keel

afrikaani keel

alamsaksa keel

hollandi keel

flaami keel

letseburgi keel

saksa keelidagermaani keeled:

gooti keel

Hollandi keel

Hollandi keel (hollandi keeles Nederlands) on indoeuroopa keelte germaani rühma läänegermaani alamrühma kuuluv keel.

Hollandi keelt kõneldakse Hollandis, Põhja-Belgias (Flandrias; sealseid murdeid nimetatakse flaami keeleks), Belgia pealinnas Brüsselis, Lääne-Flandria piiri ääres Prantsusmaal, Hollandi Antillidel, Arubal, Surinames ning kohati Indoneesias. Kaks viimast on endised Hollandi kolooniad. Surinames on hollandi keel endiselt riigikeel ja ametlik hariduskeel. Hollandi keelt kõneleb üle 20 miljoni inimese. Afrikaani keel, mida kõneldakse Lõuna-Aafrika Vabariigis ja Namiibias, on pärit põhiliselt 16. sajandi hollandi keele murretest ning hollandi ja afrikaani keele kõnelejad saavad suurelt jaolt üksteisest aru.

"Flaami keel" on väljend, mida kasutatakse Belgias kõneldavate hollandi keele murrete kohta. See ei ole eraldi keel, kuigi väljendit '"flaami keel"' kasutatakse, et eristada seda Hollandis kõneldavast hollandi keelest.

Inglise keeles kasutatakse hollandi keele tähistamiseks sõna Dutch, mis on pärit germaani sõnast theodisk 'rahva- (mitte ladina ega prantsuse)'. Samast sõnast tuleb ka saksa keele sõna Deutsch 'saksa keel'. Siit pärinevad hollandi sõnad duits 'saksa' ja diets 'hollandi'. Viimane sõna on laiemalt käibelt kadunud, osalt sellepärast, et seda sõna on 20. sajandil kasutanud natsid ja teised natsionalistid.

Kõige tähtsam tänapäeva hollandi keele sõnaraamat on Van Dale groot woordenboek der Nederlandse taal, mida tavaliselt nimetatakse Dikke van Dale ('paks van Dale'). See sõnaraamat on siiski palju õhem kui "Woordenboek der Nederlandsche taal" ("Hollandi keele sõnaraamat"), akadeemiline väljaanne, mille ideest esimese väljaandeni kulus 147 aastat. Sellel sõnaraamatul on üle 45 000 lehekülje.

Õigekeelsussõnaraamat on "Woordenlijst Nederlandse taal", mida tuntakse nime all "het groene boekje" 'roheline raamatuke'. Hollandi ja Flandria valitsus koordineerivad oma keelealast tegevust organi Nederlandse Taalunie ('Hollandi keele unioon') kaudu, mis annabki välja mainitud raamatut. Siiski ei ole näiteks kohanimede kirjutamise normistikus suudetud kokku leppida. Keeleunioon sai alguse Hollandi ja Belgia valitsuste kokkuleppest.

Joseph II

Joseph II (13. märts 1741 Schönbrunni loss, Viin – 20. veebruar 1790, Viin) oli esimene Habsburgi-Lotringi soost Saksa-Rooma keiser ja Austria ertshertsog. Tema vanemad olid Franz I Stephan ja Maria Theresia. Ise sai ta tuntuks kui üks edukamaid valgustatud monarhe.

Pärast oma isa surma sai Josephist järgmine Saksa-Rooma keiser. See tiitel tolleks ajaks küll erilist tähtsust enam ei omanud, kuid samal aastal (1765) sai temast ka Austria asevalitseja koos tema ema Maria Theresiaga. Ta polnud kuigi rahul oma ema tema arvates liialt ettevaatlike ning piiratud reformidega ning nii asus ta Austria tegelikuks valitsejaks saades 1780 teostama ilmselt radikaalseimaid reforme, mida kunagi üks monarhi läbi viinud. Joseph kaotas pärisorjuse, allutas kiriku riigile, deklareeris usuvabadusi ning andis rahvale niivõrd palju kodanikuvabadusi, et see võimaldas tal Prantsuse revolutsiooni algul välja antud Isiku- ja Kodanikuvabaduste Deklaratsiooni nimetada tema seaduste plagiaadiks. Joseph valitses ilmselt tõelise valgustatud monarhi ideaali vääriliselt, kuid paraku ei suutnud enamik toonasest eliidist tema vaimustust valgustusideede osas jagada ning ka lihtrahvas ei mõistnud neid. Tugevalt pahandatud oli ka katoliku kirik. Kuigi juba ta ema ajal oli ametlikuks asjaajamiskeeleks saksa keel, tõid Josephi reformid kaasa tugeva tsentraliseerituse ja saksapärastamise. Joseph deklareeris, et tahab Austriast teha täielikult saksa riigi ("Ma olen Saksa keiser, kes peab valitsema Saksa riiki!"), mille peale algasid mitmel pool vastuhakud. Lõuna- ehk Austria Madalamaad (hilisem Belgia) kuulutasid end 1790. aasta jaanuaris koguni iseseisvaks. Joseph jõudis veel deklareerida, et Madalmaad on ta tapnud, enne kui ta veebruaris tõepoolest suri.

Joseph austas väga Preisimaa valgustatud monarhi Friedrich Suurt, kuid poliitiline tegelikkus viis nad tihti rivaalidena üksteise vastu. Joseph soovis saada samasuguseks väejuhiks kui Friedrich, kuid tema Türgi-vastane sõjakäik kukkus läbi ning keiser pääses sealt vaevu eluga. Kuid reformide ulatuse osas Josephile valgustatud monarhide seas vastast ei olnud.

Letseburgi keel

Letseburgi keel (Lëtzebuergesch – letseburgi keeles; Luxembourgish inglise keeles; vahel eesti keeles ka "luksemburgi keel") on peamiselt Luksemburgis kõneldav keel. See on ühtlasi ülemsaksa keele dialekt.

Selle keele kõnelejaid on maailmas umbes 300 000.

Letseburgi keel on Luksemburgi riigikeel, kuid seejuures üks kolmest ametlikust keelest (teised kaks on prantsuse keel ja saksa keel).

Liechtenstein

Liechtenstein [l'ihtenštain] (ametlik nimi Liechtensteini Vürstiriik) on merepiirita riik Kesk-Euroopas Šveitsi ja Austria vahel.

Liechtenstein kuulub Euroopa kääbusriikide hulka. Selle pindala on 160 km² ja rahvaarv 37 815 (2016). Pindalalt on maailmas väiksemad riigid ainult Vatikan, Monaco, San Marino, Tuvalu ja Nauru. Liechtenstein on väikseim riik, kus saksa keel on ametlik keel.

Kuni 1938. aastani elasid Liechtensteini vürstid alaliselt Viinis.

Liivimaa kubermang

Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.

Põhjasõjas vallutati Rootsi Läänemereprovintside Lõuna-Eesti ja Liivimaa territoorium 1710. aastal Venemaa tsaaririigi poolt, ning Liivimaa ja Riia linn liideti 4. juulil 1710 Venemaaga. Pärast Põhjasõda jäi Liivimaal kehtima Rootsi haldussüsteem. Liivimaa kubermang oli 1. järgu haldusüksus Venemaal ja üks kolmest Balti kubermangust. Rootsi loovutas Eestimaa ja Liivimaa alad ametlikult Uusikaupunki rahuga 1721. aastal. Liivimaa kubermangule (Лифляндская губерния ehk Лифляндия) 1796–1917 eelnesid: aastail 1713–1783 Riia kubermang; aastail 1783–1796 Riia asehaldurkond.

Lääne-Saksamaa

Lääne-Saksamaa on nimi, mida kasutati Saksamaa Liitvabariigi (1983. aastani eesti keeles Saksa Föderatiivne Vabariik (lühend Saksa FV)) kohta ajal, kui ta eksisteeris kõrvuti Saksa DV ehk Ida-Saksamaaga.

Nime "Lääne-Saksamaa" saab kasutada Saksamaa LV kohta ajavahemikul Saksamaa LV moodustamisest Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia ja Prantsusmaa okupatsioonitsoonis 23. mail 1949 kuni Lääne- ja Ida-Saksamaa ühendamiseni 3. oktoobril 1990.

Lääne-Saksamaa pindala oli 248 171 km², rahvaarv (1980) 59 000 000 ja pealinn Bonn.

Riia

Riia (läti Rīga [ r'iiga ], latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn. Linn asub Daugava jõe alamjooksul. Riia on Baltimaade suurim linn.

Riia ajalooline kesklinn kuulub 1997. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Taksonoomia

Taksonoomia on isendite liigitus (klassifikatsioon, rühmadeks või tüüpideks jaotus) ja liigitamisega tegelev teadusharu.

Bioloogias on taksonoomia teadusharu organismide ühendamisest taksonitesse. Organismide ja teiste tervikute jaotamisega osadeks (nt. organiteks) tegeleb meronoomia. Taksonoomia ja meronoomia on seega klassifikatsiooniteaduse komplementaarsed harud.

Teaduslik taksonoomia püüab konstrueerida eluslooduse loomulikku süsteemi, mis põhineb homoloogilisel sarnasusel. Taksonoomias juba pikka aega kasutatud võrdlev-anatoomilisi, biogeograafilisi, paleontoloogilisi jm meetodeid täiendavad tänapäeval biokeemilised ja molekulaarbioloogilised meetodid. Homoloogiliselt lähedased liigid ühendatakse perekonnaks, perekonnad sugukonnaks, lähedased sugukonnad moodustavad seltsi jne. Taksonoomia põhimõtetele ja terminoloogiale pani aluse Carl von Linné, kes võttis kasutusele ka binaarse nomenklatuuri.

Uetze

Uetze on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Hannoveri regioonis.

Valla pindala on 140,56 km². 31. detsembril 2017 elas seal 20 260 inimest.

Vald asub Fuhse jõe ääres, umbes 35 km Hannoverist idas.

Uetze kuulub ostfaali alamsaksa keelealasse, kuid saksa keel on peaaegu täielikult selle asendanud. Eltzes on ikka veel aktiivne kogukond alamsaksa keele kõnelejaid. Küla murde jaoks on saksa keeles sõnastik.

Vrakk

Vrakk (norra sõnast vrak) on algses tähenduses laevahuku tõttu kõlbmatuks muutunud laevakere, laiemas mõistes osades keeltes (sealhulgas eesti keel, saksa keel) või tänapäevases mõistes ka muu kõlbmatuks muutunud sõiduk.

Näiteid vrakkidest:

Laevavrakk;

Autovrakk;

Lennukivrakk;

Tankivrakk.

Šveits

Šveits on merepiirita riik Kesk-Euroopas. Ta piirneb põhjas Saksamaa, läänes Prantsusmaa, lõunas Itaalia, idas Austria ja Liechtensteiniga.

Põhjast lõunasse ulatub Šveits kuni 220 kilomeetrit, idast läände kuni 360 kilomeetrit.

Riigil on tugev neutraliteeditraditsioon. Šveitsis asub paljude rahvusvaheliste organisatsioonide peakorter.

Šveits väldib ühe riigikeele eelistamist teisele, mistõttu näiteks tippdomeeni tähise .ch jaoks on võetud aluseks riigi ametliku nime ladina variant Confoederatio Helvetica.

Šveitsist sai ÜRO täisliige alles aastal 2002.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.