Sajaanid

Sajaanid (vene Саяны) on mäestik Aasias Siberi lõunaosas.

Ida-Sajaanid kulgevad Baikali ja Krasnojarski vahel loode-kagu suunas, Lääne-Sajaanid hargnevad Ida-Sajaanide keskosast edela suunas kuni Altaini. Suurim kõrgus 3491 meetrit (Munku-Sardõk).

Munku-Sardyk
Munku-Sardõk, Sajaanide kõrgeim tipp

Vaata ka

Välislingid

Altai

Altai on mäestik Sise-Aasias Venemaa, Kasahstani, Hiina ja Mongoolia piirialadel.

Loodeosas koosneb ta erisuunalistest ahelikest, mille vahele jääb mitu laia nõgu. Kõrgeim tipp on Beluhha, 4506 meetrit. Beluhha on ühtlasi kogu Siberi kõrgeim tipp. Venemaa Aasia-osas on temast kõrgem vaid Kljutševskaja sopka vulkaan Kamtšatkal. Beluhhalt edasi kulgeb mäestik pikalt kagusse ja itta; seal asuvad Mongoolia ja Gobi Altai.Altaist kirdesse jäävad Lääne-Sajaanid, põhja Kuznetski Alatau ja edelasse Tarbagatai. Altaist loodesse jääb Kulunda stepp ja lõunasse Džungaaria nõgu.Altai mäed tekkisid baikali ja kaledoonia kurrutuse ajal, aga kesk- ja uusaegkonnas toimusid selles piirkonnas uued tektoonilise kerke protsessid. Esimesena hakkasid baikali kurrutuse lõpupoole (kurrutus ise dateeritakse aega 650–550 miljonit aastat tagasi) tekkima Altai mägede kirdeahelikud. Sel ajal oli tänapäeva Altai edelaosas veel meri. Kaledoonia (500–400 miljonit aastat tagasi) ja hertsüünia kurrutuse ajal surusid välisjõud merepõhja kortsu ja tõstsid merepinnast lõrgemale, moodustades mägismaa. Mäetekkeprotsessidega kaasnesid tugevad vulkaanipursked, mille tulemusena kaeti maapind laavaga. Seejärel kulusid mäed miljonite aastate jooksul päikese, tuule ja teiste loodusjõudude toimel madalaks, moodustades kõrgendikega tasandiku. Aga uusaegkonnas on Altais taas hakanud toimuma alpiinsed mäetekkeprotsessid.

Ida-Sajaan

Ida-Sajaan (vene keeles Восточный Саян) on mäestik Aasias Venemaa kaguosas, mille ulatus Siberi lõunaosas on üle 1000 km. Ta hõlmab Krasnojarski krai lõunaosa, Burjaatia lääneosa, Irkutski oblasti ja Tõva kirdeosa.

Mäestiku kõrgeim tipp on Munku-Sardõk (3491 m).

Ida-Siber

Ida-Siber (vene keeles Восточная Сибирь) on piirkond Venemaal, Siberi idaosa. Selle läänepiiri moodustab Jenissei ja idapiiri veelahkmeahelikud Vaikse ookeani ranniku lähedal.

Ida-Siberi pindala on umbes 4 100 000 km².

Kesk-Aasia

Kesk-Aasia on piirkond Aasia siseosas, hõlmab Venemaa impeeriumi ja Nõukogude Liidu koosseisu kuulunud Aasia alasid Siberist lõunas.

Kesk-Aasia külgneb põhjas ja idas Sise- ning edelas Lõuna-Aasiaga.

Loodusgeograafiliselt kuuluvad Kesk-Aasiasse Kaspia merest itta ja Irtõši valglast lõunasse jäävad alad (Üstirti platoo, Turaani madalik, Torgaj platoo, Sarõarka) ning nendega külgnevad mägialad lõunas ja idas endise Nõukogude Liidu piirides.

Poliitgeograafilises tähenduses hõlmab Usbekistani, Tadžikistani, Türkmenistani ja Kõrgõzstani. Mõnikord arvatakse ka Kasahstan Kesk-Aasiasse.

ÜRO liigituse järgi kuuluvad Kesk-Aasiasse:

Kasahstan

Kõrgõzstan

Tadžikistan

Türkmenistan

UsbekistanNõukogude Liidu Kesk-Aasia majandusrajoon hõlmas Usbeki NSV, Tadžiki NSV, Turkmeeni NSV ja Kirgiisi NSV. Kasahhi NSV oli omaette majandusrajoon.

Kesk-Siberi kiltmaa

Kesk-Siberi kiltmaa on kiltmaa Aasia idaosas. Kesk-Siberi kiltmaa asub kogu ulatuses Venemaal Leena ja Jenissei jõe vahel. Kesk-Siberi kiltmaal paiknevad Jakuutia, Krasnojarski krai ja Irkutski oblast.

Läänes piirneb see Lääne-Siberi madaliku, põhjas Põhja-Siberi madaliku, idas Verhojanski aheliku ja Kesk-Jakuutia madaliku ning lõunas Lõuna-Siberi mäestikega (Ida-Sajaanid jt).

Kesk-Siberi kiltmaa keskmine kõrgus on 500–700 meetrit üle merepinna, kõrgeim punkt on Kameni mägi (1701 m) Putorana platool.

Lääne-Sajaan

Lääne-Sajaan (vene keeles Западный Саян) on mäestik Aasias Venemaa kaguosas. Selle läänepiiriks on Ida-Altai Šapšalski ahelik ja Kuznetski Alatau Abakanski ahelik. Lääne-Sajaan ulatub kirde poole ribana, mille laius väheneb 200 km pealt 80 kilomeetrini. Idas piirneb mäestik Kazõri, Uda ja Kiži-Hem jõgede ülemjooksul Ida-Sajaani ahelikega. Põhjas piirneb Lääne-Sajaan Minussinski ja lõunas Tuva nõoga. Mäestiku üldpikkus on 650 km.

Kõrgeim tipp on Kõzõl-Taiga mägi (3121 m).

Mäestike loend

Mäestike loend loetleb mäestikke ja mäeahelikke.

Sellesse loendisse ei kuulu üksikud mäed ja mäetipud (need tuleb kanda mägede loendisse). Artiklid mäestike kohta peaks kuuluma kategooriasse mäestikud.

Siberi lehis

Siberi lehis (Larix sibirica) on heitlehine okaspuuliik männiliste sugukonnast lehise perekonnast. Selle liigi sünonüümide hulka on arvatud ka vene lehis (Larix sukaczewii), mida vene autorid käsitlesid pärast II maailmasõda iseseisva liigina.

Tõivo Sarmet

Tõivo Sarmet (sündinud 15. oktoobril 1944 Tallinnas) on Eesti alpinist (mägironija), Eesti esimese Everesti ekspeditsiooni organiseerija ja juht, Eesti mägironijatele kaheksatuhandeliste mäetippude avaja, paljude oluliste mägiekspeditsioonide korraldaja, mägimatkaja ja maailmarändur. Ta on tõusnud kahele kaheksatuhandelisele mäetipule, tema korraldatud on Eesti esimesed Andide, Alaska, Himaalaja, Karakorami ja Džomolungma (Everest) ekspeditsioonid. Ta on kahekordne Eesti kõrgtõusude rekordi kaasautor, kahekordne Baltikumi meister alpinistlikes kõrgtõusudes (1999 ja 2001), Lumeleopardi aunimetuse kandja, NSV Liidu meistersportlane.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.