Saalomon

Kuningas Saalomon (heebrea keeles שְׁלֹמֹה, shlomo, ladina keeles Salomon või Solomon, nimi tähendab "rahu") sündis Jeruusalemmas umbes aastal 1000 eKr ja oli Iisraeli kuningas umbes aastatel 970–928 eKr. Ta oli kuningas Taaveti poeg ning eriti tuntud oma tarkuse poolest. Nimelt olevat kord Jumal ennast Saalomonile unes ilmutanud ja lubanud täita mistahes soovi. Saalomon palus endale tarkust. Selle peale vastas Jumal:

„Sellepärast et sa palusid seda ega palunud enesele pikka iga, rikkust ja oma vaenlaste hinge, vaid palusid mõistust, et kuulata, mis õige on, siis ma teen, vaata, nagu sa ütled: näe, ma annan sulle targa ja mõistliku südame, nõnda et sinu sarnast ei ole olnud enne sind ega tõuse sinu sarnast ka mitte pärast sind. Aga ka seda, mida sa ei ole palunud, ma annan sulle, niihästi rikkust kui au, nõnda et kogu su eluajal ei ole ükski kuningas sinu sarnane. Ja kui sa käid minu teedel, pidades minu määrusi ja käske, nõnda nagu käis su isa Taavet, siis ma pikendan su elupäevi.“

(1Kn 3, 11–14)

Jumal täitis Saalomoni soovi, tast sai võimsam kuningas Iisraeli ajaloos. Saalomoni aega näevad juudid tänapäeval kuldajana, mil Iisrael oli rikkam kui kunagi varem. Saalomon lasi ka ehitada Jeruusalemma Moria mäele templi, kuhu paigutas seaduselaeka. Kuningana arendas ta suhteid välisriikidega ja sai üheks võimsaimaks valitsejaks regioonis.

Eriti kuulsaks sai ta aga oma tarkuse poolest. Tuntuim lugu, mis illustreerib Saalomoni tarkust, räägib kohtuotsusest, mida Saalomonil tuli teha, kui tema juurde tuli kaks naist koos lapsega, väites kumbki, et laps kuulub talle. Saalomon ütles:

„Raiuge elus laps pooleks ja andke üks pool ühele ja teine pool teisele!“

(1Kn 3, 25)

See paljastas vale ema, õige ema oli nõus oma lapse elu päästmiseks last võõrale andma, vale ema aga oli kohtuotsusega nõus. Saalomon otsustas anda laps naisele, kes viimasest oli nõustunud loobuma.

Saalomon uuendas ka Iisraeli armeed; jalaväe asemel võeti kasutusele sõjavankrid.

Juudi traditsiooni järgi kirjutas Saalomon kolm Piibli raamatutest: Koguja, Ülemlaulu ja enamuse Õpetussõnadest.

Al-‘Aqabah

Al-‘Aqabah (varasem eestikeelne nimi Akaba) on linn Jordaanias Punase mere Al-‘Aqabah' lahe kaldal, Jordaania ainuke meresadam.

Elanikke oli 1994. aasta rahvaloenduse andmetel 62 773, 2006. aastal 91 700.

Linn asub väga lähedal Iisraeli sadamalinnale Eilatile ja nende kahe linna piiril asub piiripunkt.

Tähtsateks sissetulekuallikateks on turism ja fosfaatväetiste eksport.

Allan Kress

Allan Kress (sündinud 23. aprillil 1972 Tallinnas) on eesti näitleja ja lavastaja.

Loonud ja olnud rahvusvahelise laste- ja noortelavastuste teatrifestivali Banaanikala peakorraldaja. Näitlejana teinud väikerolle ligikaudu 30 filmis ja seriaalis.

Benito Pérez Galdós

Benito Pérez Galdós või Benito María de los Dolores Pérez Galdós(10. mai 1843 – 4. jaanuar 1920) on hispaania romaanikirjanik, dramaturg ja kroonik. Ta on 19. sajandi realistliku romaani suurkuju ja hispaaniakeelsete maade üks tähtsamaid kirjanikke.

Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia

"Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia põhijoontes" ("Enzyklopädie der philosophischen Wissenschaften im Grundrisse") on Georg Friedrich Wilhelm Hegeli teos, milles ta esitas oma filosoofilise süsteemi kokkuvõtte ning mis oli mõeldud käsiraamatuks tema loengukursuse juurde.

Raamat ilmus autori eluajal kolmes trükis. Esimene trükk ilmus 1817 Heidelbergis. Aastal 1827 ilmus teine trükk, mis oli peaaegu poole paksem. Aastal 1830 ilmus veel kord muudetud väljaanne.

Tänapäeval ilmuvad väljaanded põhinevad kolmandal trükil. Neile lisatakse lisad (Zusätze), mis on teosesse paigutatud Hegeli sõprade poolt Hegeli käsikirjade ning loengukuulajate märkmete järgi. Lisad ei ole tänapäeva filoloogilistele nõuetele vastavad.

Iisraeli kuningate loend

Iisraeli kuningate ja kuningannade loend loetleb Iisraeli kuningriigi kuningad ja kuningannad. Nad on ära toodud Vana Testamendi kahes Kuningate raamatus.

Iisraeli kuningriik (ühendatud monarhia)

Ühendatud monarhiaks kutsutakse Iisraeli ja Juuda kuningriiki Sauli, Taaveti ja Saalomoni valitsusaegadel.

Peamine allikas selle ajastu kohta on Piibel.

Heebrea hõimude liit hõivas Palestiina ja nendel aladel jäid hõimud paikseks. Iisraellased (heebrealased) asusid Palestiinas hiljemalt alates 12. sajandist eKr. 12. – 11. sajandil eKr polnud maa tõenäoliselt poliitiliselt ühendatud. Nimetus Iisrael võeti Kaananimaa kohta kasutusele aastal 1211 eKr. Perioodi iseloomustab vaen Kaanani rannikualal elanud vilistitega. 11. sajandil eKr said iisraellased lüüa Palestiina rannikul asuvatelt vilistitelt. Võitluses vilistite vastu tõusis iisraellaste esimeseks kuningaks Saul, kes valitses aastatel u 1030–1002 eKr. Iisraeli kuningriik tekkis aastal 1000 eKr. Taavet (1002–962 eKr) lõi puruks Sauli pooldajad ja vallutas vilistitelt Jeruusalemma ja enamus vilistite alasid alistati Taaveti ülemvõimule.

Traditsiooniliselt peetakse Ühendatud monarhiaga Iisraeli kuningriigi algusajaks umbes aastat 1050 eKr, ühendatud monarhia lõppes 930. aastal eKr, kui troonile tuli Saalomoni poeg Rehoboam. Piiblis on kirjeldatud, et kuningriik lõhenes Saalomoni surma järel kaheks: Iisraeli kuningriigiks põhjas (koos Sikemi ja Samaaria linnadega) ja Juuda kuningriigiks (Jeruusalemma linnaga) lõunas. Tänapäeva ajaloolased on siiski monarhia ühendatuse suhtes skeptilised, kuna muid otseseid tõendeid peale Piibli pole.

Indiana Jones kadunud laeka jälil

"Indiana Jones kadunud laeka jälil" (originaalpealkirjaga "Indiana Jones and the Raiders of the Lost Ark", algselt "Raiders of the Lost Ark") on 1981. aasta USA mängufilm.

Kuningate raamatud

Kuningate raamatud ehk Esimene Kuningate raamat ja Teine Kuningate raamat on raamatud Vanas Testamendis, milles on ära toodud peaaegu kogu Iisraeli monarhia ajalugu, kattes ligikaudu 350 aastat alates Saalomoni valitsemisajast kuni Iisraeli rahva ümberasustamiseni (vt Paabeli vangipõli).

Kuulsuse narrid

"Kuulsuse narrid" on esimene osa Eduard Bornhöhe 1892. aastal ilmunud satiirilisest jutustusest "Tallinna narrid ja narrikesed".

Jutustus kirjeldab kahe saamatu, kuid kõrgelennuliste unistustega mehe, leiutaja Jaan Tatika ning luuletaja Saalomon Vesipruuli elu ja tegevust 19. sajandi lõpu Tallinnas. Mõlemad peategelased on saanud eesti kultuuris arhetüüpseteks, neid kasutatakse sageli võrdkujudena.

Teose kuulsusele on tublisti kaasa aidanud samanimeline telelavastus, mis valmis Eesti Televisioonis 1982. aastal. Telelavastuses mängisid Eesti tippnäitlejad: peaosades olid Urmas Kibuspuu (Tatikas) ja Jüri Krjukov (Vesipruul), autor Bornhöhed mängis lavastaja Ago-Endrik Kerge.

Leil (brittide kuningas)

Leil oli legendaarne brittide kuningas, Brutus Rohekilbi poeg.

Ta valitses kakskümmend viis aastat.

Tema valitsemisajal ehitas Saalomon Jeruusalemma templi ja Silvius Epitus oli Alba Longa kuningas.

Liibanoni seeder

Liibanoni seeder (Cedrus libani) on igihaljas ja kõrge (kuni 50 m) männiliste sugukonda kuuluv okaspuu. Ta kasvab looduslikult Tauruse mägedes ja Küprose saarel, kus varem moodustas suuri metsi, kuid praegu on muutunud haruldaseks. Liibanoni seeder on seedrile iseloomuliku ilusa korrapäratu vihmavarjutaolise võraga puu. Okkad on keskmiselt 3 cm pikkused ja 30–40 kaupa kimbus. Elab kuni kaks tuhat aastat vanaks. Seedripuu hakkab õitsema alles 25–30-aastaselt.

Liibanoni seedrit on mainitud juba Gilgameši eeposes. Puud on mainitud ka Piiblis, Laul 92:12: Õige lokkab nagu palmipuu, ta kasvab kõrgeks nagu seedripuu Liibanonil. Seetõttu on teda kujutatud Liibanoni lipul ja vapil.

Seedrit ei ole kohane nimetada seedermänniks. Seedermännid kuuluvad küll samasse männiliste sugukonda, kuid männi perekonda.

Loomaaed

Loomaaed (ka zoo, termin "zoopark" pole soovitatav) on asutus, kus loomi hoitakse piiratud alal, et neid külastajatele näidata, ja kus neid võidakse kasvatada ka paljundamiseks.

Lühendit "zoo" kasutas esmakordselt loomaaed London Zoological Gardens, mis avati teadusuuringuteks 1828. aastal ja avalikkusele 1847. aastal.

Madagaskar

Madagaskar (malagassi Madagasikara; ametliku nimega Madagaskari Vabariik, varem Malagassi Vabariik ja Madagaskari Demokraatlik Vabariik) on riik Aafrika idarannikul India ookeanis. Ta asetseb 12. ja 25. lõunalaiuse ning 43. ja 50. idapikkuse vahel.

Suurem osa riigist paikneb Madagaskari saarel, mis on Aafrika mandrist eraldatud 400 km laiuse Mosambiigi väinaga. Madagaskarile kuulub arvukalt väikesi saari Madagaskari saare lähedal, sealhulgas Nosi Be, Nosi Mitsio, Nosy Vau, Sainte-Marie saar ehk Nosy Boraha (idaranniku lähedal), Mangabe saar ehk Nosy Mangabe, Nosy Lava, Radama ja Nosy Barren.

Riigi pindala on 587 041 km² või 587 051 km². Madagaskar on pindalalt Indoneesia järel suuruselt teine saareriik maailmas. Rannajoone pikkus on 4828 km.

Kuigi madagaskarlased ei pea end aafriklasteks, on Madagaskaril tihedad sidemed Lääne-Aafrika frankofoonsete riikidega.

Matteuse evangeelium

Matteuse evangeelium (lühend Mt) on Piibli Uue Testamendi kaanoni esimene raamat ja üks kolmest sünoptilisest evangeeliumist. Varasema traditsiooni järgi on evangeeliumi autoriks apostel Matteus, hilisema teadusliku piiblikriitika alusel peetakse evangeeliumi kirjutajateks ka Matteuse lähikondlasi. Matteuse evangeelium on kirjutatud koinees. See on peatükkide arvult pikim evangeelium ja ühtlasi Uue Testamendi üks mahukamaid raamatuid. Sama palju peatükke on Uues Testamendis veel Apostlite tegude raamatus. Algkirik pidas Matteu­se evangeeliumit peamiseks evangeeliumiks; kaasaegne piiblikriitika käsitleb seda alates 18. sajandi lõpust aga Markuse evangeeliumi järel kirjutatud teosena. Seega arvatakse tänapäeval peamiselt, et Matteuse evangeelium on kirjutatud umbes aastatel 80-85.

Evangeelium oli eelkõige kirjutatud kristlikele juudi kogukondadele viisil, mille kohaselt oleks Jeesuse isik ja õpetus vastuvõetav ka juudikristlastele. Evangeeliumi sisu on tugevas seoses Vana Testamendi kirjutistega. Matteuse evangeeliumi kohaselt on Jeesus Vana Testamendi ettekuulutuse täitja, kes oli lojaalne Toorale ning tuli esialgu lunastust tooma just juutidele. Evangeeliumis on välja toodud ka Jeesuse põlvnemine.

Piibli tegelaste loend

Siin loetletakse Vana Testamendi ja Uue Testamendi tegelasi.

Saalomoni tempel

Saalomoni tempel ehk Esimene tempel oli Tanahi ja Vana Testamendi kirjelduste kohaselt esimene Iisraeli rahva tempel Jeruusalemmas (esimene Jeruusalemma tempel). Selle laskis ehitada Iisraeli kuningas Saalomon.

Vastavalt Piibli kirjeldustele (Teine Ajaraamat, 3. peatükk) oli Saalomoni tempel oma aja kohta hiiglaslik ja suurejooneline ehitis. Tempel ehitati Iisraeli kuninga Saalomoni ajal ajavahemikul umbes 960–920 eKr. Templit tabasid mitmed rüüstamised ja purustamised. Lõplikult hävitas templi Paabeli kuningas Nebukadnetsar umbes 587–586 eKr (Teine Kuningate raamat, 25. peatükk).

Ajaloolaste ja arheoloogide hulgas pole üksmeelt Saalomoni templi asukoha ega ka Piiblis kirjeldatud sündmuste adekvaatsuse suhtes. Jeruusalemma Templimäel, kuhu eeldatavalt Saalomoni tempel püstitati, asuvad praegu islami pühad ehitised (Kaljutempel ja Al-Aqsa mošee), mistõttu arheoloogilised uuringud on raskendatud. On väidetud, et kirjeldatud mõõtmetes ehitis poleks Templimäele ära mahtunud. On oletatud, et Piiblis kirjeldatud Saalomoni templi lugu võib pärineda hoopis mingi teise templi ehitamise loost ning seda on alles hiljem ühendama hakatud kuningas Saalomoniga.

Seeba kuninganna

Makeda (etioopia traditsioonis; araabia keeles Malekat sabaa ملكة سبأ , gezi keeles Nigista Saba, islami kontekstis Bilqis või Belqees, ka Nikaule või Nicaula) oli müütiline Seeba kuninganna u. 10. sajandil eKr

Ta esineb Piibli Esimeses Kuningate Raamatus ja Teises Ajaraamatus, Matteuse (12:42) ja Luuka (11:31) evangeeliumis, koraanis, Flavius Josephuse teoses Antiquitates Judaicae ning Etioopia ajalooraamatus Kebra Negast.

Seeba kuningriik arvatakse olevat asunud tänapäeva Etioopia, Jeemeni ja/või Eritrea aladel.

Legendide kohaselt oli Seeba kuninganna külastanud Iisraeli kuningat Saalomoni Jeruusalemmas ja imetlenud tolle tarkust. Nad olid teinud teineteisele suure hulga kallihinnalisi kingitusi. Lahkudes oli Seeba kuninganna olnud kuningas Saalomonist lapseootel. Tal sündis poeg, kellest sai esimene Etioopia kuningas Menelik I ja Etioopia kuningate dünastia alusepanija.

Seeba kuninganna on inspireerinud paljusid legende, kirjandusteoseid jm. On arvatud, et Piibli Saalomoni ülemlaul on temale pühendatud. Rudyard Kiplingu muinasjutus "Liblikas, kes trampis jalaga" esineb Seeba kuninganna (Balkis) Saalomoni (Suleiman-ibn-Daoud) lemmiknaisena. Etioopia ajalooraamat Kebra Negast nimetab hinnalist sõrmust, mille Saalomon olevat kuningannale kinkinud. See sõrmus on kesksel kohal Henry Rider Haggardi seiklusromaanis "Seeba kuninganna sõrmus". Rastafarianismis usutakse, et viimane Etioopia keiser Haile Selassie I oli, vastavalt ettekuulutustele, Taaveti (ja Saalomoni) soost taaskehastunud Messias. Rasta legendi kohaselt olevat Haile Selassie kinkinud Seeba kuninganna sõrmuse Bob Marleyle. Jne.

Vello Salo

Vello Salo (kuni 1945. aastani Endel Vaher; 5. november 1925 Võisiku vald, Viljandimaa – 21. aprill 2019 Tallinn) oli eesti katoliku vaimulik, teoloog (eksegeet), ajaloolane, literaat, tõlkija ja kirjastaja.Gümnaasiumiõpilasena astus Salo 1943. aastal Soome sõjaväkke. 1944. aastal soomepoisina naasnud, püüdis ta hankida relvi vastupanuks Punaarmeele, kuid vangistati ja viidi Saksamaale. Relva-SS-i ridades osales Salo lahingutes Sileesias. Ta pääses eluga „Tšehhi põrgust” ning jõudis Itaaliasse, kus võttis uueks nimeks Vello Salo, et säästa oma kodumaale jäänud sugulasi nõukogude repressioonidest. Nõukogude okupatsiooni ajal õppis ja töötas Salo mitmes välisriigis, tegutsedes aktiivselt eestluse alalhoidjana, kirjastaja, tõlkija ja ajakirjanikuna. Eestisse naasis Salo 1993. aastal.

Aastatel 1993–1994 pidas Vello Salo Tartu Ülikooli usuteaduskonnas külalisprofessorina loenguid Vana Testamendi teoloogiast. Aastast 2001 oli ta Pirita kloostri preester ja tegeles ka mitmesuguste, peamiselt vaimuliku sisuga raamatute kirjastamise ning eestikeelse Piibli uue tõlke toimetamisega. 2011/2012. õppeaastal oli Vello Salo Tartu Ülikooli vabade kunstide professor, kellena uuris armastuse mõistet ning armastuse käsitamist ja käsitlemist Eestis, eesti keeles, folklooris ja kirjanduses. Aastast 2017 on Vello Salo Helsingi Ülikooli audoktor.

Vello Salo tõlkis itaalia keelde oluliste eesti luuletajate loomingut ning Piibli vanadest algtekstidest eesti keelde vaimulikku luulet. Teabekirjanduse alal avaldas Salo uurimuslikke materjale eesti kultuuri kohta ja ülevaateid okupatsioonivõimude repressioonidest Eestis.

1998. aastast oli Vello Salo Eesti Kirjanike Liidu liige. Ta oli paljude teistegi kultuuriorganisatsioonide, sealhulgas Soome Kirjanduse Seltsi, Balti Uuringute Edendamise Ühingu (Association for the Advancement of Baltic Studies, AABS), Eesti Teadusliku Ühingu Ameerikas, Eesti Keele ja Kirjanduse Instituudi (Rootsis) liige ning Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlane. Vello Salo oli Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riikliku Komisjoni (ORURK) esimees aastast 1996 kuni komisjoni töö lõppemiseni aastal 2005.

Ta pälvis Valgetähe II klassi teenetemärgi (1997) ja Riigivapi II klassi teenetemärgi (2006). Temast valmis 2018. aastal dokumentaalfilm "Vello Salo. Igapäevaelu müstika".

Vladimiri Püha Dimitri katedraal

Vladimiri Dimitri katedraal (vene keeles Дмитриевский собор Dmitrijevski sobor) on kirik Venemaal Vladimiris, arhitektuurimälestis 12. sajandist. Hoone on tähelepanuväärne näide Vladimiri ja Suzdali keskaegsest ehituskunstist, tuntuim element on kiriku rikkalik raiddekoor. Katedraal on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse. Alates 1919. aastast ei tegutse kirikuna, vaid on omaenda ajaloo muuseum ja turismiobjekt.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.