Sümpaatiline närvisüsteem

Sümpaatiline närvisüsteem on osa autonoomsest närvisüsteemist. Selle ülesanne on valmistada organism ette tegutsemiseks "võitle või põgene"-olukorras.

Sümpaatilise närvisüsteemi nime päritolu on seotud sümpaatia mõistega.

Vaata ka

Anatoomia mõisteid

Siin on loetletud inimese ja teiste selgroogsete loomade morfoloogia, anatoomia, embrüoloogia ja histoloogia mõisteid.

Hematopoeetiline tüvirakk

Hematopoeetiline tüvirakk ehk vereloome tüvirakk on (ladina cellula haematopoietica praecursoria) paljudel selgroogsetel punase luuüdi hematopoeetiliste tüvirakkude niššides paiknev valdavalt multipotentne vereloomerakk, mis on paljude vererakkude ja kõikide immuunrakkude eellane.

Hematopoeetilised tüvirakud arenevad embrüonaalsetest hematopoeetilistest tüvirakkudest.

Hematopoeetiline tüvirakk võib diferentseeruda nii lümfoid- (T-lümfotsüüdid, B-lümfotsüüdid, loomulikud tappurrakud), erütroid-, müeloid- (monotsüüdid ja makrofaagid, neutrofiilid, basofiilid, eosinofiilid, erütrotsüüdid, dendriitrakud) kui ka megakarüotsüütseks eellasrakuks. Ka fetaalsed lümfoidkoe arengut mõjutavad rakud võivad pärineda hematopoeetilistest tüvirakkudest.

Kõikide diferentseerumisradade rakkude areng lahkneb luuüdis.

Hematopoeetiliste tüvirakkude areng, paljunemine, diferentseerumine, plastilisus, liikumine, morfoloogia ja patoloogia ning apoptoos võivad erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti.

Hematopoeetiliste tüvirakkude olemasolu kohta tuleb mainida, et neid pole õnnestunud eraldada ega otseselt vaadelda, kuid on mõningaid tõendeid, näiteks tuuakse tõestuseks luuüdi transplantatsioonid. Arvatakse, et sarnaselt teiste tüvirakkudega on neil lõputu paljunemis- ja diferentseerumisvõime.Punase luuüdi niššides paiknevad hematopoeetilised tüvirakud alluvad geneetilistele ja hormonaalsetele kontrollimehhanismidele, lisaks mõjutavad neid ümbritsev strooma, ringlevad kasvufaktorid, tsütokiinid, ka manustavad ravimid jpm. Viimaste uuringute andmetel mängib rolli ka sümpaatiline närvisüsteem.

Neurootilisus

Mitte segi ajada Neuroosiga.Neurootilisus on psühholoogias Suure viisiku teooria järgi isiksuse üks viiest omadustest. Inimesed, kellel on neurootilisuse näitajad keskmisest kõrgemad, on tõenäoliselt emotsionaalsed ja tunnevad ka keskmiselt tihedamini selliseid emotsioone, nagu ärevus, mure, hirm, viha, kadedus, armukadedus, süütunne, depressioon ja üksindus ,. Neurootilisemad inimesed reageerivad negatiivsemalt stressitekitajatele, tõlgendavad tavalisi olukordi ohtlikena ja väikseid pettumusi lootusetult keerulistena. Kõrge neurootilisusega inimesed on tihti endassetõmbunud ja arglikud, neil võib olla probleeme oma tungide kontrollimise ja rahuldusvajaduse edasilükkamisega. Väga kõrge neurootilisuse tase võib olla põhuseks levinud vaimsete häirete arenemiseks: depressioon, foobia, paanikahäired, muud ärevushäired, sõltuvushäired – neuroosiga esinevad sümptomid.

Närvikude

Närvikude (ladina keeles textus nervosus) on mitmekesine närvisüsteemi moodustav kude, mis esineb enamikul loomorganismidest. Närvikoel on erinevaid funktsioone, mis sõltuvad närvikoe paiknemisest, organismi anatoomilis-füsioloogilistest teguritest, elukeskkonnast ning paljudest muudest teguritest. Närvikude koosneb närvirakkudest ja närvitoendirakkudest ehk gliiarakkudest ning rakuvaheainest. Närvikoe hulka loetakse ka neuronite jätked ehk närvikiud, mis moodustavad närve. Närvikude kogub ärritusi sise- ja väliskeskkonnast, muudab neid närviimpulssideks, juhib närvisüsteemi vastuvõtu-, korrelatsiooni- ja tõlgendusaladesse ning seejärel efektoorsetesse organitesse.

Parasümpaatiline närvisüsteem

Parasümpaatiline närvisüsteem on üks kahest autonoomse ehk vegetatiivse närvisüsteemi osast. See reguleerib organismi talitlust ja taastumist puhkeperioodil.

Parasümpaatilise närvisüsteemi peamine neurotransmitter ehk närviimpulsse vahendav aine on atsetüülkoliin.

Punastamine

Punastamine on seisund, mille korral inimese näole, kaelale ja ülakehale ilmub laiguline punetus, kui pinnaveresooned laienevad ja pinna verevool suureneb. Punetusreaktsiooni käivitab autonoomne või tahtmatu sümpaatiline närvisüsteem.

Punastamine on väga individuaalne. Mõnedel inimestel ilmneb punetus sotsiaalsetes olukordades, kuid teistel ilmneb see harva. Punastamise põhjustavad tavaliselt pinged, mis võivad olla seotud piinlikkuse, ebakindluse või näiteks ihaga. Intensiivne viha või viha võib põhjustada ka punastamise. Punastamisega kaasneb sageli tugev higistamistunne samal ajal.

Kuigi punastamise mehhanism on hästi teada, pole selle lõplikku eesmärki veel hästi mõistetud. Siiski on spekuleeritud, et varajaste inimeste eelkäijate hulgas võis punastamine olla oluline signaal. Enne kõnepõhise suhtluse arendamist võisid näo värvimuutused koos väljendite ja žestidega mängida olulist rolli inimese tõelise meeleseisundi edastamisel teistele liikidele.

Sotsiaalset punastamist saab ravida beetablokaatorite või kirurgilise raviga, mis blokeerib sümpaatilist närvisüsteemi, mis jookseb läbi rindade.

Tšakrad

Tšakrad (sanskriti sõnast चक्र (cakrá) 'ring, ratas') on hinduismi ja budismi tantristlikes ja joogaõpetustes ning vaimsetes praktikates, samuti paljudes New Age'i õpetustes ja praktikates figureerivad väidetavad väekeskused inimese peenkehas.

India traditsioonilise meditsiini järgi on need peenkeha pinnal paiknevad rattakujulised pöörlevad peenmateeria keerised. Nad lähtuvad füüsilise keha kindlatest punktidest ning läbistavad lehvikutaoliselt laienevalt peenkehakihid. Nad on energiate vastuvõtu ja ülekande fookused.

Eri süsteemide järgi on neid erinev arv. Läänes tuntakse enim seitsme tšakra süsteemi.

Tšakraid kujutatakse tavaliselt kas õie- või rattakujulistena. Esimesel juhul jaguneb ta õielehtedeks, teisel juhul kodarateks. Õielehtede või kodarate arv on igal tšakral erinev.

Tšakratest on juttu juba hilistes upanišadides, näiteks Yoga-kuṇḍalinī-upaniṣad'is.

Vererõhk

Vererõhk on suletud vereringeelundkonnaga organismidel vereringesüsteemi erinevates osades toimiv sisemine hüdrostaatiline rõhk, mis põhineb vere liikumisel veresoontes.

Vererõhk võib varieeruda nii liigiti kui ka indiviiditi ja on sõltuvuses nii elueast, keha asendist, organismi tervislikust ja/või haiguslikust seisundist, manustatavatest ravimitest, toitumisest ja pärilikkusest, aga ka patsiendi seisundist (ärkvel, tuimestatud jne) ning paljudest muudest teguritest.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.