Rootsi

Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Riik piirneb idas Soomega (587 km piiri) ja läänes Norraga (1618 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga.

Disambig gray.svg  See artikkel räägib riigist; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Rootsi (täpsustus)

Rootsi Kuningriik


rootsi Konungariket Sverige
Rootsi lipp Rootsi vapp
Rootsi lipp Rootsi vapp
Rootsi asendikaart
Juhtlause För Sverige i tiden (Rootsi eest, ajaga kaasas)
Riigihümn Du gamla, Du fria
Pealinn Stockholm
Pindala 447 435 km²
Ametlikud keeled rootsi
Rahvastikutihedus 22,7 in/km²
Riigikord konstitutsiooniline monarhia
Kuningas Carl XVI Gustaf
Peaminister Stefan Löfven
Iseseisvus 6. juuni 1523
SKT 563 mld $
SKT elaniku kohta 54,135 $
Rahaühik Rootsi kroon (SEK)
Usund luterlus
Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg
Tippdomeen .se
ROK-i kood SWE
Telefonikood 46

Loodus

Rootsi 450 295 ruutkilomeetrisest pindalast on 410 335 km² maismaad ja 39 060 km² on sisevete (peamiselt järvede) all.[2]

Rootsi kaart
Rootsi ja tema naabrid

Lääne- ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed.

Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks: Lapimaa, Norrland, Botnia lahe rannikumadalik, Kesk-Rootsi madalik ja Småland. Riigi lääneosas kõrgub Skandinaavia mäestik. Lõunaosas asub tasane ja viljakas Skåne. Keskosas laiub Kesk-Rootsi madalik ja idaosas Botnia lahe rannikumadalik. Rootsi madalaim punkt asub Kristianstadi lähedal (2,41 m alla merepinna). Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2104 m üle merepinna, varasematel mõõtmistel 2111 m ja 2117 m) ja Sarek (2090 m).

Kliima

Rootsis valitseb suhteliselt pehme kliima, seda peamiselt tänu Golfi hoovusele. Rootsis on valdavalt mandriline kliima. Ilm on muutlik. Suvel on erinevused lõuna- ja põhjaosa ilma vahel suhteliselt väikesed, sest põhjas on päev pikem. Põhjas ja sisemaal saabub sügis ja talv varakult, lõunas ja rannikul on aga pikk ja soe sügis. Kui Läänemeri jäätub, on idarannikul märgatavalt külmem talv. Põhja-Rootsi mägedes valitseb lähisarktiline kliima. Umbes 15% Rootsi alast paikneb põhjapolaarjoonest põhja pool.

Talvel on keskmine temperatuur Rootsi lõunaosas −2 °C, põhjas −16 °C, suvel vastavalt 17 °C ja 13 °C. Sademeid on 500–800 mm aastas, põhjaosa mägedes ka kohati üle 2000 mm.

Saared

Rootsi suuremad saared on Ojamaa (Gotland) (pindala 2994 km²) ja Öland (1347 km²).

Rootsis on 221 831 saart (meres ja sisevetes). Nende pindala on kokku 10 574 km2, mis moodustab 2,6% Rootsi maismaast. Meresaari on 98 372 ja siseveekogude saari 123 459. Aasta 2008 lõpus oli püsiasustus 1085 saarel, millest 598 saarel polnud püsiühendust mandriga.[3]

Jõed

Rootsi suuremad jõed saavad alguse Skandinaavia mäestikust ja suubuvad Läänemerre. Rootsi pikimaks jõeks loetakse Vänerni järve suubuvat Klarälvenit koos Göta jõega (720 km). Jõed on kärestikulised ega ole üldjuhul hästi laevatatavad.

Järved

Rootsis on kümneid tuhandeid järvi, neist suuremad on Vänern (pindala 5648 km²), Vättern (1893 km²), Mälaren (1140 km²) ja Hjälmaren (484 km²).

Loodusvarad

Rootsi tähtsamad loodusvarad on tsingi-, raua-, vase-, plii-, hõbeda- ja uraanimaak ning puit ja hüdroenergia.

Taimestik

Rootsi maastikul domineerivad okasmetsad, lõunaosas ka segametsad. Ajalooliselt lõunaosas kasvanud lehtmetsad asendusid inimtegevuse tagajärjel põldudega, nüüdseks on osaliselt asemele istutatud okaspuid.

Kaske, haaba, tamme, pärna, pööki, saart, vahtrat ja jalakat kasvab kõikjal Rootsi lõuna- ja keskosas.

Tänu lubjarikkale pinnasele ja pehmele kliimale võib Ojamaalt ja Ölandilt leida eksootilisemaid taimi, sealhulgas orhideesid.

Umeå ülikooli teadlaste väitel kasvab Rootsis Dalarna maakonnas maailma vanima (ligikaudu 9550 aastat) juurestikuga puu – harilik kuusk.

Loomastik

Rootsi metsades elab palju loomaliike, kes mujal Euroopas on haruldaseks jäänud. Hundid olid veel hiljuti väljasuremisohus, kuid nüüd nende populatsioon kasvab. Suureneb ka karude ja ilveste arvukus. Kõikjal Rootsis leidub põtru, metskitsi, rebaseid ja jäneseid. Jahipidamine on väga täpselt reguleeritud ja paljud loomaliigid on täieliku kaitse all.

Vaid üksikud linnuliigid talvituvad Rootsis, kuid suvel saabub lõunast palju erinevaid rändlinde.

Kalavarud on viimastel aastatel vähenenud. Sügavamas soolases meres esineb muuhulgas turska ja makrelli, rannikumeres ja mageveekogudes lõhet ja haugi. Ka varem igapäevatoiduks olnud heeringas ja räim on muutumas delikatessiks. Jõgedes ja järvedes elab 52 liiki mageveekala, osa neist on haruldased.

Keskkonnaohud

Rootsi suuremad keskkonnaohud on pinnast ja järvesid ohustavad happevihmad ning Põhjamere ja Läänemere reostus.

Rahvuspargid

Next.svg Pikemalt artiklis Rootsi rahvuspargid

Rootsis on 29 rahvusparki kogupindalaga 731 589 ha. Rootsi oli esimene riik Euroopas, kes 1909. aastal rahvusparke rajama hakkas.[4]

Igaüheõigus

Igaüheõigus annab igale inimesele õiguse ilma omaniku luba küsimata metsas ja niidul jalutada, telkida, jalgrattaga sõita ja marju või seeni korjata. Loomulikult käib sellega kaasas kohustus looduse rahu ja omaniku vara austada. Telkida ei tohi kellegi aiamaal. Kala võib püüda, kuid mitte võrguga. Lahtise tule tegemisel tuleb järgida reegleid.

UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud loodusobjektid Rootsis

  • Botnia lahe kõrgrannik ja Merenkurkku (2000)
  • Laponia piirkond Lapimaal (1996)
  • Ölandi paepealne alvar (2000)

Riik

SWE-Map Län

Riigikord

Rootsis kehtib konstitutsiooniline monarhia.

Rootsi on 1995. aastast Euroopa Liidu liige.

Haldusjaotus

Rootsi on jagatud 21 lääniks, mis jagunevad omakorda kokku 290 kohaliku omavalitsuse üksuseks (vallaks). Ühes läänis võib olla mitu valda, kuid nende vahel puudub hierarhiline seos, mõlemad tegelevad oma ülesannetega, välja arvatud Ojamaa, kus vald täidab ühtlasi ka lääni ülesandeid.

Läänid

Ajaloolised maakonnad

BlekingeBohuslän -DalslandHalland – Ojamaa – SkåneSmålandVästergötland – Öland – Östergötland

Ångermanland – Gästrikland – HälsinglandHärjedalenJämtlandLapimaa – Medelpad – Norrbotten – Västerbotten

DalarnaNärkeSörmlandUpplandVärmlandVästmanland

Ajalugu

Next.svg Pikemalt artiklis Rootsi ajalugu

Esiaeg

Next.svg Pikemalt artiklis Rootsi esiaeg

Paleoliitikum (kuni 10 000 eKr)

Next.svg Pikemalt artiklis Rootsi paleoliitikum

Rootsi inimasustuse jäljed ulatuvad tagasi nooremasse paleoliitikumi. Skandinaavia on mitu korda olnud kaetud mandrijääga. Viimase jääaja eelsest asustusest Rootsi alal ei ole jälgi ning seda ei peeta tõenäoliseks.

Rootsi alalt on leitud kolme hilispaleoliitilise kultuuri jälgi. Need on Hamburgi kultuur, Bromme kultuur ja Ahrensburgi kultuur. Valdav neist on Rootsis Bromme kultuur. Ligikaudu samaaegse Federmesseri kultuuri jälgi pole Rootsist leitud.

Mesoliitikum (umbes 10 000 – 4000 eKr)

Next.svg Pikemalt artiklis Rootsi mesoliitikum

Pärast viimast jääaega asusid Rootsi aladele elama kütid-korilased ning seejärel kiviajal (10 000 – 1700 eKr) põlluharijad. Sellele järgnesid pronksiaeg (1700–500 eKr) ja rauaaeg (500 eKr – 1050). Rootsi ühiskonnad jäid kirjaoskuse-eelsete hõimude tasemele kuni 1. aastatuhandeni.

Rootsit mainis esimest korda 1. sajandil Rooma ajaloolane Tacitus, kes kirjutas suioonide hõimust, kes elasid merel ning olid tugevad nii relvade kui ka laevade poolest. See viitas Ida-Rootsi asukatele Svealandist, kes elasid peamiselt Mälareni järve ümbruses. Sellest hõimust on saanud Rootsi endale ka nime (Sverige). Lõuna-Rootsit asutasid Götalandi alal Götarid. Põhjaosa asustasid hõredalt saamid, kveenid ja teised hõimud/inimesed, kes on seotud soomlastega.

Viikingiajal (9.10. sajand) liikusid Rootsi viikingid ka ida poole ning jätsid jälje Baltimaadele ja Venemaale. Venemaale liikunud viikingite nimi tuleneb ilmselt nende slaavi nimetusest: Rus. See nimi tuleneb ilmselt Roslagenist ning peegeldub ka tänapäevases riigi soome- ja eestikeelses nimes (Ruotsi ja Rootsi). Nende teekonnad viisid mööda Venemaa jõgesid lõunasse Konstantinoopolisse ja Lõuna-Euroopasse.

Keskaeg

Gripsholmslott
Gripsholmi loss Mariefredi lähistel

Pärast ristiusustamist 12. sajandil riik ühendati ning selle keskuseks olid Östergötlandi ja Västergötlandi põllumajanduslikud alad, hiljem ka Põhja-Balti veeteed ja Soome laht. 1252 tunnistas Rooma paavst Birger Jarli ühendatud Rootsi kuningana, sellest ajast loetakse ka ühtse Rootsi riigi tekkimist. 13. sajandil osales Rootsi Rooma paavsti väljakuulutatud Põhjala ristisõdades, koloniseerides järk-järgult Soome territooriumi. Keskajal laienes Rootsi põhjapoolsetesse Lapimaa ja Norrbotteni aladele, Skandinaavia poolsaarele ning tänapäevase Soome alale. Soome oli osa Rootsist 13. sajandist kuni 1809. aastani.

1389 ühendati Norra, Taani ja Rootsi Kalmari uniooniga ühe kuninga võimu alla. Pärast mitut sõda ja vaidlusi nende riikide vahel otsustas kuningas Gustav I Vasa aastal 1521 eralduda ning lõi rahvusriigi, mida peetakse tänapäevase Rootsi algusajaks. Pärast katoliiklusest keeldumist viis ta läbi protestantliku reformatsiooni (vt Reformatsioon Rootsis. Gustav I Vasat peetakse Rootsi rahvusisaks.

16. sajandil konkureeris Rootsi ülemvõimu eest Kesk-Euroopas teise suurriigi Rzeczpospolitaga.

Suurvõim

Next.svg Pikemalt artiklis Rootsi suurvõimu ajastu
Sweden 1658
Rootsi impeerium 1658. aastal (kollane ja punane) ning tänapäevane Rootsi (punane)

17. sajandil tõusis Rootsi üheks Euroopa suurvõimudest tänu edukale osalemisele Kolmekümneaastases sõjas Gustav II Adolfi juhtimisel ning sõdades Poolaga Karl X Gustavi juhtimisel. Sel ajal sai Rootsist tähtis jõud Põhja-Euroopas, kuid selle võim ei olnud nii mõjukas kui teistel Euroopa juhtriikidel. Rootsi sai ka mitu võimsat vaenlast ja suurvõimu staatus lagunes 18. sajandil.

Põhjasõja tulemusel võitis Venemaa keisririik Rootsilt Põhja-Euroopa valdused ning Vene-Rootsi sõja tulemusena kaotas Rootsi Soome Venemaale, 1809. aastal moodustati Rootsi idapoolsest Soome territooriumist Soome suurvürstiriik.

1730 Homann Map of Scandinavia, Norway, Sweden, Denmark, Finland and the Baltics - Geographicus - Scandinavia-homann-1730
Rootsi ja Läänemere maade kaart 1730. aastail

Kui Taani alistus Napoleoni sõdades, ühendati Kieli lepinguga Norra Rootsiga. Norra aga kuulutas end iseseisvaks ning see viis sõjani aastal 1814. Sõda lõppes Mossi konventsiooniga, mis sundis Norra liitu Rootsiga aastani 1905. See kampaania oli ka viimaseks Rootsi sõjaks ning riigi 200 aastat kestnud rahu on maailmas tähelepanuväärne.

Uusaeg

18. ja 19. sajandil suurenes elanikkond tähelepanuväärselt, kahekordistudes aastatel 17501850. Rootsi oli traditsiooniliselt vähem arenenud kui Lääne-Euroopa (kuid palju külluslikum kui Ida- ja Lõuna-Euroopa); 1870. aastatel algas industrialiseerimine. 19. sajandi lõpupooles mõjutasid Rootsit peamiselt Ameerikast tulevad protestantlikud karskust propageerivad liikumised. Seetõttu arvatakse, et Rootsis toimus sel ajal erakordselt suur alkoholitarbimine, kuid faktid ei näita suuremat tarbimist kui teistes võrreldavates riikides.

19. sajandil loodi mitmeid ühinguid, liikumisi ja iseseisvaid usugruppe. Need kõik põhinesid demokraatlikel alustel ja lõid aluse Rootsi arenemisele modernseks parlamentaarseks demokraatiaks, mis saavutati Esimeseks maailmasõjaks. Tööstusrevolutsiooni tõttu asusid inimesed elama linnadesse, et töötada vabrikutes. Nad olid seotud ka sotsialistlike ühendustega. Sotsialistlik revolutsioon hoiti ära 1917. aastal, misjärel hakkas riik demokratiseeruma.

Lähiajalugu

1930. aastateks oli Rootsis välja kujunenud Euroopa üks kõrgemaid elustandardeid.

Rootsi jäi neutraalseks Esimeses ja Teises maailmasõjas. 1914. aastal plaanis Venemaa murda välja Narviki sadamani Atlandi rannikul ja vallutada selleks Põhja-Rootsi ja Põhja-Norra. 8. augustil läksid Vene laevastiku peajõud Rootsi laevastiku uputamiseks merele, kuid viimasel hetkel plaani elluviimisest loobuti[5]. Neutraalsuse üle Teises maailmasõjas on vaieldud. Rootsi oli Saksa mõju all kogu sõja ajal, kuna sidemed teiste riikidega lõigati ära. Rootsi valitsus nõustus Saksamaaga ilma vaidluseta, kuid üritas aidata salaja ka liitlasi. Paljud põgenikud päästeti tänu Rootsi neutraalsusele.

Pärast sõda hakkas Rootsi ära kasutama industrialiseeritust, sotsiaalset stabiilsust ja loodusvarasid, tehes võimalikuks majanduse arenemise, et aidata Euroopa ülesehitust, tehes Rootsist ühe rikkama riigi maailmas aastaks 1960. Rootsi osales Marshalli plaanis, kuid jäi neutraalseks külma sõja ajal ega ole praegugi ühegi sõjalise liidu liige.

Pärast sõda juhtis riiki peamiselt Rootsi Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei, mis lõi heaoluriigi. Pärast majanduslangust 1990. aastate alguses kujundati sotsiaalpoliitikat veidi ümber. Kuigi Rootsi on ametlikult neutraalne, liituti 1995. aastal Euroopa Liiduga. 2003. aasta rahvahääletusel keeldusid Rootsi kodanikud euro kasutuselevõtust. Rootsi jääb oma rahvusvahelises suhtluses neutraalseks ega ole sarnaselt naaberriigi Norraga liitunud NATO-ga.

Majandus

Isafjord 1 October 2015 01
Ericssoni peakontor Stockholmis
Nordstan Öst
Nordstani kaubanduskeskus Göteborgis on Põhjamaade üks suurimaid

Töötus oli 2015. aastal 7,4%.[6]

SKT ja tööjõu jaotumine sektoritesse[6]
Sektor SKT osakaal (2015) Tööjõu osakaal (2014)
Põllumajandus 1,8% 2%
Tööstus 33,5% 12%
Teenindus 64,7% 86%

Väliskaubandus

Rootsi suurimad ekspordiartiklid on masinad (35%), mootorsõidukid, paberitooted, puit ja puidumass, raua- ja metallitooted ning kemikaalid. Rootsi tähtsaimad ekspordipartnerid olid 2015. aastal Norra 10,3%, Saksamaa 10,3%, Ameerika Ühendriigid 7,7%, Suurbritannia 7,2%, Taani 6,8%, Soome 6,7%, Holland 5,2%, Belgia 4,4% ja Prantsusmaa 4,2%[6]

Rootsi suurimad impordiartiklid on masinad, nafta ja naftatooted, kemikaalid, mootorsõidukid, raud ja teras, toidukaup ning rõivad. Rootsi tähtsaimad impordipartnerid olid 2015. aastal Saksamaa 17,9%, Holland 8,1%, Norra 7,8%, Taani 7,7%, Hiina 6%, Suurbritannia 5,5%, Soome 4,6%, Prantsusmaa 4,3 ja Belgia 4,3%.

Kultuur

Next.svg Pikemalt artiklis Rootsi kultuur
Guds hand 2007
Carl Millese skulptuur "Jumala käsi" Millesgårdenis

Rootsist on pärit palju maailmakuulsaid kirjanikke, näiteks August Strindberg ja Astrid Lindgren ning Nobeli kirjandusauhinnaga pärjatud Selma Lagerlöf ja Harry Martinson. Kokku on rootsi kirjanikud võitnud 7 Nobeli kirjandusauhinda. Rootsi tuntumad maalikunstnikud on Carl Larsson ja Anders Zorn ning skulptorid Carl Milles ja Tobias Sergel. Rahvusvaheliselt tuntud on ka rootsi filmikunsti esindajad Ingmar Bergman, Greta Garbo, Ingrid Bergman ja Max von Sydow. Palju tähelepanu on saanud rootsi popmuusika, sealhulgas ABBA. Rootsi lavamuusika keskuseks on 1773. aastast tegutsev Rootsi esindusooper, mis tänapäeval kannab nime Kuninglik Teater.

Teadus

Rootsist on võrsunud väga palju tuntud teadlasi ja leiutajaid. 18. sajandil toimus Rootsis loodusteaduste revolutsioon. Rootsi oli tol ajal väljapaistev põllumajandusmaa ning 16. ja 17. sajandi tehnilised edusammud olid eelkõige Saksamaalt, Šotimaalt, Hollandist, Prantsusmaalt ja Vallooniast sisse rännanud käsitööliste ja kaupmeeste teene. Aastat 1739, mil asutati Kuninglik Teaduste Akadeemia (Kungliga Vetenskapsakademien), peetakse rootsi loodusteaduste sünniaastaks. Kahtlemata tegeldi Rootsis ka varem looduse uurimisega, kuid alles nüüd algasid süstemaatilised uuringud. Tolleaegsed teadlased olid tihti universaalgeeniused, kes mängisid tähtsat rolli kogu loodusteaduste ja tehnika arengus.

Rootsi riik panustab teadusse ja innovatsiooni umbes 1% SKPst, millest suurema osa saavad ülikoolid ja kõrgkoolid. Koos erasektori panusega moodustavad investeeringud teadusse aga umbes 3,9% Rootsi SKPst. Rootsi rahvaarvu arvestades moodustab see ühe inimese kohta 820 eurot.

Teaduse jätkusuutlikuks arendamiseks on loodud mitu riiklikku institutsiooni, tähtsaimad neist on Teadusnõukogu (Vetenskapsrådet), mis tegeleb teadustöö ja tehnilise innovatsiooni rahastamise, otsustajate nõustamise ja teaduse populariseerimisega, ning innovatsiooniagentuur VINNOVA, mis toetab teaduspõhiste toodete, teenuste ja protsesside arendust. Erainitsiatiivil on loodud palju eri valdkondades tegutsevaid teadussihtasutusi.

Kiiresti kasvab ettevõtete arv bio- ja nanotehnoloogia sektoris. Sageli kasvavad need välja ülikoolide teadusprojektidest. Rootsi farmaatsiatööstus investeerib uurimistöösse 25% oma tulemist. Erakordselt palju panustatakse ka keskkonnatehnoloogiasse. Rootsi on üks pioneere tootmisprotsessides tekkivate mürgiste jäätmete käitlemisel. Rootsi teadlased teevad tihedat koostööd selliste rahvusvaheliste organisatsioonidega nagu Euroopa Tuumauuringute Keskus (CERN), Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) ja Euroopa Lõunaobservatoorium (ESO).

Haridus

Rootsis on üldine kohustuslik 9-klassiline põhikooliharidus. Sellele järgneb vabatahtlik 3-klassiline gümnaasium. Kõrgharidus on Rootsis kõigile (seni veel ka välismaalastele) tasuta. Õppurite abistamiseks on loodud riiklik toetuste ja laenude süsteem. Rootsi hariduses pööratakse erakordselt suurt tähelepanu iseseisvale ja kriitilisele mõtlemisele, probleemilahendusoskusele, elukestvale õppele ja sugude võrdõiguslikkusele.

Rootsi osaleb Bologna protsessis, mille eesmärk on Euroopa kõrghariduse riikidevaheline ühtlustamine.

Rootsi ülikoolid ja kõrgkoolid on otse valitsusele alluvad iseseisvad institutsioonid. Riiklikke ülikoole on Rootsis 14 ja kõrgkoole 22, lisaks on kümmekond eraülikooli, millest tuntumad on Chalmersi Tehnikaülikool ja Stockholmi Majandusülikool. Ülikooli nimetuse saavad kõrgkoolid, kus on võimalik omandada akadeemiline kraad. Rootsi vanimad ülikoolid on Uppsala Ülikool (asutatud 1477) ja Lundi Ülikool (asutatud 1666).

UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud ajaloo- ja kultuuriobjektid Rootsis

  • Drottningholmi kuningaloss (1991)
  • Engelsbergi metallitehas (1993)
  • Faluni vasekaevandused (2001)
  • Gammelstadi kirikuküla Luleå lähedal (1996)
  • Grimetoni raadiosaatja Varbergis (2004)
  • Karlskrona sadam (1998)
  • Stockholmi metsakalmistu Skogskyrkogården (1994)
  • Tanumi kaljumaalingud (1994)
  • Viikingiasundused Birka ja Hovgården (1993)
  • Visby hansalinn (1994)

Rahvastik

SverigesFolktäthetKommunvis2007
Rootsi rahvastiku tihedus valdade kaupa

Rootslase oodatav eluiga on maailma kõrgemate hulgas. 20. jaanuaril 2017 ületas Rootsi rahvaarv 10 miljoni piiri.[7] 12. augustil 2004 ületas Rootsi rahvaarv esimest korda 9 miljoni piiri. 86,7% elanikkonnast on rootslased. Suurim vähemusrahvus on soomlased (2%). Teised suured etnilised grupid pärinevad teistest Põhjamaadest, endisest Jugoslaaviast ja Lähis-Idast. Lisaks on tähtis mõju algasukatel saamidel, kes elavad Põhja-Rootsis.

Ligi 12% elanikest on sündinud välismaal ning üks viiendik elanikest on immigrandid või immigrantide järeltulijad.

2018. aasta seisuga oli 57,7% rahvastikust luterliku Rootsi riigikiriku liikmed.[8].

Suuremad linnad

Rootsi suuremad linnad (2010)
Jrk Linn Lään Elanikke Jrk Linn Lään Elanikke
1 Stockholm Stockholm 1 372 565 6 Örebro Örebro 107 038
2 Göteborg Västra Götaland 549 893 7 Linköping Östergötland 104 232
3 Malmö Skåne 280 415 8 Helsingborg Skåne 97 122
4 Uppsala Uppsala 140 454 9 Jönköping Jönköping 89 396
5 Västerås Västmanland 110 877 10 Norrköping Östergötland 87 247

Keeled

Rootsi keel on põhjagermaani keel, mida kõneldakse Rootsis, Soome lääne- ja lõunarannikul, Ahvenamaal, samuti siin-seal Ameerika Ühendriikides. Varem elasid rootsikeelsed nn rannarootsi kogukonnad ka Eestis, Rootsi suurvõimu ajal ka Rootsi riigi muudes osades.

Rootsi keel on väga lähedane taani ja norra keelele, erinedes neist peamiselt häälduse ja ortograafia poolest. Rootsi keel on alates 1. juulist 2009 Rootsi ametlik keel (seaduses: "peamine keel"). Peamine keel on siiski alati olnud rootsi keel ning pole olnud vajadust teha seda ametlikuks. Ametlikud vähemuskeeled on soome keel, meä keel, saami keel, mustlaskeel ja jidiš.

Vaata ka

Viited

  1. Q56150720.
  2. Statistisk årsbok för Sverige 2010, [Årg. 96], Statistiska centralbyrån, Stockholm 2010, ISBN 978-91-618-1496-1, lk 9.
  3. "Coast, shores and islands in Sweden 2008". Press release from Statistics Sweden 2009-06-17 Nr 2009:84.
  4. Nationalparker. Naturvårdsverket. Vaadatud 31.03.2014
  5. Hannes Walter. Sõdadest lähemal ja kaugemal. Tallinn 2012. Lk. 97–98
  6. 6,0 6,1 6,2 cia factbook välja otsitud 09.07.16
  7. https://web.archive.org/web/20170124065951/http://www.scb.se/sv_/om-scb/nyheter-och-pressmeddelanden/behallare-for-nyheter-och-pressmeddelanden/nu-ar-vi-10-miljoner-invanare-i-sverige/
  8. "Medlemmar i Svenska kyrkan 1972-2018". Svenska kyrkan. Failitüüp: PDF. Rootsi.

Välislingid

1965. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus

1965. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus oli 10. Eurovisiooni lauluvõistlus ja see toimus 20. märtsil 1965 Napolis Itaalias. Selle võitis Luksemburg.

Rootsi laul oli inglise keeles (kuigi riiklikus eelvoorus lauldi rootsi keeles), erinevalt kõikidest teistest lauludest (ka varasematel lauluvõistlustel), kui kõik laulud olid mõnes vastava riigi ametlikus keeles. Pärast seda lisatigi järgmise aasta võistlusel vastav keelereegel, mis kehtis kuni 1972. aastani, ning uuesti 1977–1998.

1984. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus

1984. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus oli 29. Eurovisiooni lauluvõistlus ja see toimus 5. mail 1984 Luxembourgis Luksemburgis. Selle võitis Rootsi.

1991. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus

1991. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus oli 36. Eurovisiooni lauluvõistlus ja see toimus 4. mail 1991 Roomas Itaalias. Selle võitis Rootsi.

Prantsusmaa jäi napilt teiseks - kuna nii Prantsusmaa kui ka Rootsi lõpptulemus oli 146 punkti, toimus tagasilugemine leidmaks, kumb sai kõige rohkem kõrgemaid punkte. Kuigi nii Prantsusmaa kui ka Rootsi said 12 punkti 4 riigilt, oli Rootsi saanud 10 punkti 5, Prantsusmaa aga vaid 2 riigilt. 2003. aastal lisatud süsteemi kohaselt, kus võitjaks tuleb kõige suuremalt arvult riikidelt punkte saanud riik, oleks aga Prantsusmaa võitnud, kuna sai punkte 18 (Rootsi 17) riigilt.

2016. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus

2016. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus oli 61. Eurovisiooni lauluvõistlus. Rootsi rahvusringhääling Sveriges Television (SVT) sai lauluvõistluse korraldamisõiguse tänu Måns Zelmerlöwi võidule Viinis toimunud 2015. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel. See oli kuues kord, mil Rootsi korraldas Eurovisiooni lauluvõistlust. Viimati toimus lauluvõistlus Rootsis 2013. aastal. Lauluvõistluse poolfinaalid toimusid 10. ja 12. mail ning finaal 14. mail 2016.

Lauluvõistlustel osales 43 riiki. Võistlusele naasid Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, Horvaatia ning Ukraina.

See oli esimene kord pärast 1975. aasta Eurovisiooni lauluvõistlust, kui hääletussüsteemi on muudetud.

Lauluvõistluse võitis 534 punktiga Ukraina, keda esindas Džamala lauluga "1944".

Carl von Linné

Carl von Linné (ladina keeles Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.

Esmaspäev

Esmaspäev on nädala esimene päev Eestis ja paljudes teistes riikides. Paljudes maailma maades ja kirikunädalas on esmaspäev nädala teine päev. Rahvusvahelise standardi ISO 8601 järgi on esmaspäev nädala esimene päev.

Astroloogias on esmaspäev Kuu päev.

Paljudes keeltes, sh germaani keeltes ja India keeltes, on päev saanud nime Kuu või Kuujumala järgi, nt monday inglise keeles, Montag saksa keeles, måndag rootsi ja uusnorra keeles.

Lääne kultuuris on esmaspäev töö- ja koolinädala algus ehk esimene päev pärast nädalavahetust, kui täiskasvanud lähevad tööle ja lapsed kooli.

Helsingi

Helsingi (soome keeles Helsinki, rootsi keeles Helsingfors , soome kõnekeeles Stadi või Hesa) on Soome pealinn ja Uusimaa ajalooline keskus. Helsingi paikneb Soome lõunarannikul Soome lahe kaldal.

Pindala on 715,48 km², millest 214,61 km² on maismaad ja ülejäänud 500 km² veealad. Helsingis on üle 300 saare.

Helsingis elab 645 482 inimest (30.04.2018). Koos Espoo, Kauniaise ja Vantaaga moodustab ta Suur-Helsingi, kus elab 1 124 347 inimest (31.12.2015).

Helsingi on Soome suurim linn ja riigi haldus-, äri- ning kultuurikeskus. See on paljude suurte ettevõtete kodulinnaks ja riigi suurim tööandja.

Linna pikim tänav on Mannerheimintie (5420 m).

Laupäev

Laupäev on nädala päev, millele eelneb reede ja järgneb pühapäev. Eestis on laupäev nädala kuues päev. Paljudes maailma maades ja kirikunädalas on laupäev nädala seitsmes ja viimane päev.

Eestikeelne kirjapilt on tulnud skandinaavia keeltest (vanaislandi laugardagr, vanarootsi lögherdagher, rootsi lördag, kus "laug" on pesemisvesi" (vrd. inglise "laundry") ja tähendab seega pesupäeva, ehk traditsioonilist päeva, kui pesupesemine ette võeti.Astroloogias on laupäev planeet Saturni päev.

Judaismis on see päev püha (tegelikult juba alates reedesest päikeseloojangust, sest juudi kalendri järgi algab ja lõpeb ööpäev päikeseloojanguga) nii nagu kristluses pühapäev ja islamis reede.

Liivi sõda

Liivi sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.

Liivimaa sõja üheks osaliseks oli Vana-Liivimaale tunginud Ivan IV valitsetav Moskva tsaaririik ning teiseks algul tema vastu sõdinud Liivimaa ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkonnad. Hiljem Leedu suurvürstiriik ja ka Poola-Leedu ühisriik – Rzeczpospolita, Rootsi ja Taani, hõlmates viimaste omavahelisi vaherahulepinguid ja sõjategevust.

Liivi sõja termin ja ajaline piiritlemine pärineb Vene ajalookäsitlusest, milles jäetakse välja pärast 1583. aastat Vana-Liivimaa aladel hiljem enamasti Moskva tsaaririigi osaluseta väiksemate vaheaegadega kuni 1620. aastateni jätkunud sõjategevus.

Teistes allikates kattub Liivi sõda osaliselt nn Põhjamaade seitsmeaastase sõjaga (1563–1570), milles Rootsi sõdis Taani, Poola-Leedu ja Lübecki vastu ning nn Kahekümneviieaastase sõjaga (1570–1595) Rootsi ja Venemaa vahel.

Pärnumaa

Pärnumaa on Eesti ajalooline maakond, mis tekkis 16.–18. sajandi jooksul Sakalamaale ja Läänemaale (Saare-Lääne piiskopkonnale) kuulunud aladel.

Ajalooline Pärnumaa oli nüüdisaegsest Pärnu maakonnast tunduvalt suurem, hõlmates osa praegusest Viljandimaast Abja, Halliste ja Karksi-Nuia ümbruse ning praegusest Raplamaast Lelle ja Käru ümbruse.

Põhjasõda

Põhjasõda oli 1700.–1721. aastal Läänemere ülemvõimu pärast peetud sõda, milles osalesid ühel pool Rootsi, vastaspoolel Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita ning 1713. aastal liitusid nendega Preisimaa ja Hannover.

Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati Uusikaupunki rahuga. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel, suurriigiks sai Moskva tsaaririik, uue nimega Venemaa keisririik.

16. sajandi lõpu ja 17. sajandi vallutuste tõttu muutus Rootsi suurriigiks. Rootsi oli vallutanud Karjala ja Ingeri (vallutused kinnitati Stolbovo rahuga 1617. aastal), Eestimaa, Liivimaa ning Kolmekümneaastases sõjas muuhulgas Lääne-Pommeri, Wismari, Bremeni hertsogiriigi ja Verdeni. Samuti oli Rootsi vallutanud maakondi Taanis ja Norras: Taanis Skåne, Blekinge ja Hallandi (vallutus kinnitati Roskilde rahuga 1658), Norras Jämtlandi, Härjedaleni, Trondheimi ja Bohusläni. Lisaks vallutas Rootsi Saaremaa ja Ojamaa.

Rootsi sõjavägi oli hea ettevalmistusega, sõjavägi oli paremini välja õpetatud kui naaberriikide omad. Laskmisõppuste tõttu suutsid Rootsi sõdurid kiiremini tuld anda. Põhjasõda kestis kaua ning Rootsil tekkisid raskused sõjaväe varustamise ja ülalpidamisega.

Naaberriikide suurt rahulolematust põhjustas see, et Läänemeri oli muutunud justkui Rootsi sisemereks ning Hansa Liit oli oma mõju minetanud. Rahulolematus avaldus juba mõnes varasemas väiksemas sõjas, sealhulgas Skåne sõjas (1675–1679).

Pärast Ingeri ja Karjala loovutamist Rootsile 1617. aasta Stolbovo rahuga jäi Venemaa ilma otsesest ligipääsust Läänemerele. Venemaa ainuke meretee Euroopasse oli Arhangelskist, mis oli jäävaba mõne kuu aastas. Ivan IV katse vallutada Baltimaad oli nurjunud (Liivi sõda 1558–1583). 17. sajandil oli Venemaal kodusõda ning polnud võimalik Rootsile kaotatud alasid tagasi võita. Vene tsaar Peeter I oli 1696. aastal vallutanud Azovi kindluse Musta mere ääres. Karlowitzi rahuga tagas ta rahu oma riigi lõunaosas. Edasi püüdis ta Läänemere äärde välja jõuda.

Taani tahtis Rootsilt tagasi saada Skånet, Blekinget ja Hallandit, mis olid 17. sajandil kaotatud. Samuti tahtis Taani, et Rootsi väed lahkuksid Rootsi satelliitriigist Holstein-Gottorpist, kus Rootsi toetas Holstein-Gottorpi nõudeid Schleswigi osale, mis kuulus Taanile.

August II Tugev tahtis vallutada Liivimaa, et teha lõpp Rootsi ülemvõimule Baltimaades. Ta tahtis arendada Poola majandust, kuid Rootsi konkurents takistas seda.

24. märtsil 1698 sõlmiti liit Saksimaa kuurvürstiriigi ja Taani vahel.

Augustis 1698. aastal leppisid Peeter I ning Saksi kuurvürst ja Poola kuningas August II Tugev kokku Rootsi-vastases liidus Rava-Ruskas, väikelinnas Lvivist põhja pool. Liivimaa aadlik Johann Reinhold von Patkul lubas August II-le Liivimaa aadli abi Rootsi-vastases võitluses. Vene tsaar Peeter I ja August II Tugev olid ühel meelel, et kogu Vana-Liivimaa peab jääma pärast Rootsi alistamist Rzeczpospolitale.

12. novembril 1699 ühines liiduga Taani kuningas Frederik IV, et võita tagasi Taani kaotatud positsioon Läänemerel. Taani mobiliseeris oma sõjalaevastiku ning koondas oma armee Rootsi liitlase Holstein-Gottorpi hertsogiriigi piirile. Hiljem ühines liiduga Brandenburg-Preisimaa.

Liitlased arvasid, et 1697. aastal Rootsis võimule tulnud noor kuningas Karl XII ei suuda sõjalist vastupanu osutada.

Rootsi keel

Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav. Keel arenes välja vanapõhja keelest.

Rootsi keel on alates 1. juulist 2009 Rootsi ametlik keel (seaduses: "peamine keel") ja de iure Soome riigikeel soome keele kõrval.

Varem olid rootsikeelsed kogukonnad ka Eestis (Aibolandis), peamiselt saartel (Hiiumaal, Saaremaal, Vormsil ja Ruhnus). Rootsi keelt kasutavad vähemused olid esindatud parlamendis ning neil oli õigus kasutada emakeelt parlamentaarsetel debattidel. Venemaa ülemvõimu ajal 1781 sunniti Hiiumaalt umbes tuhandet rootsi keele rääkijat ümber asuma Ukrainasse, kus nad asutasid Gammalsvenskby ('Vana-Rootsi') küla. Mõned küla vanurid räägivad siiani rootsi keelt ning järgivad Rootsi kalendripühi, kuigi keelemurre on ilmselt välja suremas.

Eestisse jäänud rootslaste kogukonda koheldi Esimese ja Teise maailmasõja vahel väga hästi. Rootslaste enamusega piirkonnad kasutasid administratiivse keelena rootsi keelt ning Eesti-Rootsi kultuur oli tõusmas. Paljud rootsi keelt rääkivad inimesed pidid aga Teise maailmasõja lõpus põgenema Rootsisse, kui Eesti liideti Nõukogude Liiduga. Tänapäeval on alles jäänud vähe vanemaid rääkijaid.

Soome

Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.

Soome piirneb idas Venemaaga (1313 km piiri), põhjas Norraga (727 km piiri) ja läänes Rootsiga (586 km piiri). Lõunas on teisel pool Soome lahte lähim riik Eesti.

Soome pindala on 338 424 km² (303 892 km² maad, 34 532 km² siseveekogusid). Soome pindala kasvab umbes 7 km² aastas maapinna kerkimise tõttu. Soome on Euroopa riikide hulgas territooriumi suuruselt kaheksandal kohal.

Soome on üsna hõredalt asustatud (kõige väiksema rahvastiku tihedusega riik Euroopa Liidus), rahvastiku enamik elab riigi lõunaosas. Rahvaarv on 5,5 miljonit, kellest umbes üks miljon elab Suur-Helsingis. Põhiseaduse järgi on riigikeeled soome (2017. aastal rääkis seda emakeelena 87,9% elanikkonnast) ja rootsi keel (5,2%).Soome pealinn on Helsingi alates 1812. aastast. Soome esimene pealinn oli Turu (1809–1812).

12. sajandist kuni 19. sajandi alguseni kuulus Soome Rootsi kuningriigi alla. Järgneval sajandil oldi Soome Suurvürstiriigina Vene Keisririigi osa. 1917. aastal kuulutas Soome end iseseisvaks.

Ahvenamaa saared kuuluvad küll Soome koosseisu, kuid neil on laialdane autonoomia.

Soome on ÜRO 2017. aasta inimarengu indeksi järgi maailma riikidest 15. kohal.Soome liitus Euroopa Liiduga aastal 1995.

Stockholm

Stockholm (ametlikult Stockholmi vald (Stockholms kommun, poolametlikult Stockholmi linn (Stockholms stad)) on Rootsi pealinn, vald Rootsis Stockholmi läänis.

Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla.

1252 asutatud linna ajalooline südamik paikneb Stadeni saarel. Stockholmis on palju kauneid keskaegseid ehitisi.

1950. aastatel rajati Stadenist põhja poole Norrmalmi 5 ühesuguse kõrghoonega ärikeskus Hötorgscity, kus tohib liikuda ainult jalgsi. Djurgårdeni saarel on muuseume (Skanseni vabaõhumuuseum, Põhjala muuseum, Vasa laev Vasa muuseumis), suur park ja loomaaed.

Stockholmis asub enamik riigi suuri õppe- ja teadusasutusi (ülikool, akadeemiad, 3 Nobeli instituuti). Stockholm on riigi suurimaid sadama- ja tööstuslinnu.

Veebruaris 2009 tunnustas Euroopa Komisjon Stockholmi keskkonnasõbraliku eluviisi eest ning nimetas linna 2010. aasta Euroopa keskkonnapealinnaks.

Suure-Rootsi

Suure-Rootsi on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas.

Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Pihtla valda.

Suure-Rootsis Ula talus on sündinud kirjanik Albert Uustulnd.

Külas asub Vätta sadam (Kärsa sadam).

Tartumaa

Tartumaa (saksa keeles Kreis Dorpat) on ajalooline maakond Eesti idaosas.

Viljandimaa

Viljandimaa on ajalooline maakond Eestis, mis eksisteeris Sakala näol juba muinasajal.

Tänapäevane Viljandi maakond hõlmab ajaloolisest Viljandimaast vaid keskosa (millele lisandub Karksi ja Halliste ümbrus ajaloolisest Pärnumaast). Mitu Pilistvere kihelkonna asulat kuulub nüüdisajal Järvamaa koosseisu.

Väike-Rootsi

Väike-Rootsi ehk Püsku-Rootsi on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas.

Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Pihtla valda.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.