Riik

Riik on ühiskondlike gruppide (indiviidide) kogum, mis eksisteerib lähtuvalt teatud ühiskondlikest vajadustest kujunenud organisatsioonist ja protseduurireeglitest ning omab selgelt määratletud juhtimisstruktuure (sotsioloogiline lähenemine).

Riik on kindla territooriumiga sõltumatu (suveräänne) üksus (juriidiline lähenemine).

Riik on organiseeritud institutsionaalne süsteem, mis kujutab poliitilisi otsuseid ja viib ellu valitsuse otsuseid (strukturaal-funktsionalistlik lähenemine).

Riik on suveräänne institutsioon, millel on õigus kasutada jõudu tema territooriumil asuvate isikute suhtes (üks politoloogilistest lähenemistest).

Disambig gray.svg  See artikkel räägib politoloogia mõistest; Platoni dialoogi kohta vaata artiklit Politeia; taksonoomilisest üksusest vaata artiklit Riik (bioloogia); biogeograafilise üksuse kohta vaata artiklit Riikkond

Riigi ajalooline areng

Lääne riigi ajalugu algab Vana-Kreekast. Platon ja Aristoteles kirjutasid polisest ehk linnriigist kui inimkogukonna ideaalvormist, mis suutis rahuldada kogukonna religioossed, kultuurilised, poliitilised ja majanduslikud vajadused. Aristoteles nägi iseseisvas linnriigis moraalse inimese arendamise vahendit. Kreeka linnriigi idee on lähedasem tänapäevasele rahvuse mõistele, kuna selle peamiseks tunnuseks on ühtse keele, kultuuri ja ajalooga rahvas.

Tänapäevasele riigile on lähedasem Vana-Rooma vabariik (res publica). Res publica oli õigussüsteem, mis määras kõigi Rooma kodanike õigused ja kohustused. Mittekodanikele ehk peregriinidele Rooma õigust ei kohaldatud.

Rooma lagunemise järel tekkis ühtne riigi kontseptsioon alles 16. sajandil Niccolò Machiavelli ja Jean Bodini kirjutistes. Need autorid käsitlesid riiki kui korra ja stabiilsuse tagajat, mis leidis kehastuse valitseja isikus. Kui Machiavelli jättis kõrvale valitseja moraalse külje ning keskendus tema tugevusele ja elujõule, siis Bodin leidis, et võimust iseenesest ei piisa, vaid valitsemine peab edasikestmiseks järgima moraali nõudeid ning lahendama ka päriluse küsimuse. Bodini teooriad olid lähtekohaks 17. sajandi arusaamale kuningate võimu jumalikust päritolust.

Vestfaali rahu lahendas pinged Püha Rooma riigi keisrite monarhismi ja Saksa vürstide föderalismipüüdluste vahel, tunnistades impeeriumi liikmesriikide täielikku territoriaalset ülemvõimu. Riikidele anti õigus sõlmida üksteise ja võõrvõimudega lepinguid. Muutuste kaudu tekkis tänapäevane arusaam riigist.

Riigi tunnused

Definitsioon

Akadeemiline konsensus riigi definitsiooni üle puudub. Termin "riik" viitab erinevate, kuid seotud ja omavahel kattuvate poliitiliste nähtuste tunnuste komplektile. Termini defineerimises nähakse tihti ideoloogilist konflikti, kuna erinevad definitsioonid viitavad erinevatele riigi funktsioneerimise teooriatele ja tulemusena valideerivad erinevaid poliitilisi lähtekohti ja strateegiaid.

Levinuima definitsiooni autor on Max Weber, kes näeb riiki kui "kohustuslikku poliitilist organisatsiooni keskvalitsusega, mis suudab kehtestada ja hoida legitiimse vägivalla monopoli kindlal maa-alal".

Teised teoreetikud panevad rõhu juriidilistele, mitte empiirilistele atribuutidele.

Kolme elemendi õpetus

Kuigi riigil ei ole üldtunnustatud definitsiooni, on kõige autoriteetsemaks lähtekohaks Georg Jellineki kolme elemendi õpetus (Drei-Elemente-Lehre). Selle kohaselt on riigi elementideks territoorium, rahvas ja valitsus.

Kolme elemendi õpetus jõudis ka õigusliku tunnustuseni 1933. aasta Montevideo riikide õiguste ja kohustuste konventsioonis. Konventsiooni artikkel 1 sätestab et:

Riik kui rahvusvahelis-õiguslik isik peaks omama järgmisi tunnuseid: (a) alaline elanikkond; (b) määratletud territoorium; (c) valitsus; ning (d) võime astuda suhetesse teiste riikidega.

Viimane tunnus on kolme elemendi õpetuse mõttes valitsuse üks aspekte. Montevideo konventsiooni artikli 3 kohaselt ei sõltu riiklus tunnustamisest.

Veel võimalikke tunnuste loendeid

Riigil ei ole üht kindlat definitsiooni. Samuti on riigi tunnuste esitamine keeruline ülesanne. Allpool on loetelu tunnustest, mis riigil peaksid olema.

  1. Maa-ala.
  2. Kodanikkond või inimesed, kes elavad püsivalt selle riigi territooriumil.

Tõenäoliselt on kodanikkond olulisem tunnus, kui territoorium. Püsiv võimu teostamine eeldab mingisugust kontrolli inimeste üle, kes sellele alluvad. Mõningad rändrahvad seevastu on osutunud võimeliseks juhtima suurt hulka inimesi ilma püsiva territooriumita.

  1. Majanduslik tegevus, tihti ka oma rahaühik.
  2. Sotsiaalsüsteem, sealhulgas haridussüsteem.
  3. Transpordisüsteem inimeste ja kaupade vedamiseks.
  4. Valitsus, mis pakub avalikke teenuseid ja teostab vastavate institutsioonide (näiteks politsei) kaudu kontrolli riigi territooriumi üle.
  5. Rahvusvaheline tunnustus, olgugi et kõige viimane ei ole ta kõige tähtsusetum. Riik peab olema "klubisse" vastu võetud teiste riikide poolt.
  6. riik tegutseb ühiskonna heaolu ringvoolu suunamisega

Maailmas on riike, mis ei vasta kõigile ülalmainitud tingimustele. Enamasti on tegemist kurioosumitega, mida riigiks nimetatakse ajaloolistel põhjustel või mingil muul põhjusel.

Natuke üldisem tunnuste loend:

  1. Maa-ala
  2. Loomisakt (näiteks Põhiseadus)
  3. Inimesed, kes elavad maa-alal ja aktsepteerivad loomisakti
  4. Aparaat maa-alal olevate ja inimeste loodud ressursside ümberjaotamiseks (üldjuhul eesmärgiga täita loomisaktis toodud lubadusi inimeste ees).

Aparaadi hulka kuulub alati:

  • maksukogumissüsteem
  • kohtuaparaat ja politsei (inimeste omavaheliste lahkhelide lahendamiseks ja ärahoidmiseks)

Aparaadi hulka võivad kuuluda:

  • sõjavägi (kui muul moel pole inimesi ähvardavat riigivälist ohtu võimalik vältida)
  • sotsiaal- ja tervishoiusüsteem (kui põhiseaduses on lubatud inimeste võrdne ja väärikas kohtlemine)
  • haridussüsteem (kui põhiseaduses on lubatud midagi haridusteemalist)
  • diplomaatiline korpus

Aparaat võib olla suurem kui eelkirjeldatu, sest loomisaktis on rohkem lubadusi antud või on aparaat ise võtnud endale lisafunktsioone (nt transpordi ja majanduse juhtimine). Seda, kas põhimõtte enese pärast (vt kommunism, bürokraatia), majandusliku otstarbekohasuse pärast või riigi allesjäämiseks pikemas perspektiivis.

Riigi majanduslikud funktsioonid

Riigi tähtsamateks funktsioonideks peetakse allokatsiooni-, jaotus- ja stabiliseerimisfunktsiooni.

Allokatsioonifunktsiooni kaudu tagab riik, et olemasolevaid ressursse (tööjõudu, maad ja kapitali) kasutataks võimalikult efektiivselt.

Jaotusfunktsiooni raames peab valitsus kujundama riigis sellise sissetulekute ja vara jagunemise, mis vastaks antud riigi kodanike enamuse arusaamisele õiglasest jaotusest. Ümberjagamine toimub maksude ning mitmesuguste pensionide, toetuste ja abirahade kaudu, mida nimetatakse ülekandemakseteks ehk tulusiireteks.

Stabiliseerimisfunktsiooni raames on riigi eesmärgiks saavutada majanduse optimaalne areng ja pidurdada soovimatuid protsesse. See tähendab, et riik astub samme stabiilse majanduskeskkonna, kiire majanduskasvu, madala inflatsiooni ja kõrge tööhõive saavutamiseks.

Maailma riigid

Riikide täpset arvu on keeruline kindlaks määrata. See sõltub sellest, kuidas riiki defineerida. 2011. aasta juuli seisuga on maailmas 194 riiki, mis vastavad peaaegu kõigile riigi tunnustele.

Kindlasti ei kuulu riikide hulka mõne riigi territooriumi lahutamatud osad, näiteks Inglismaa ja Šotimaa, ning mõnele teisele riigile kuuluvad alad, näiteks Puerto Rico ja Bermuda.

Traditsiooniliselt jäetakse toimivate riikide hulka arvamata ka iseseisvust taotlevad maad, mida kontrollib võõrriik oma sõjaväe abil (Tšetšeenia, Tiibet, Balti riigid aastail 19401991). Rahvusvaheliselt tunnustatud riikide hulka ei kuulu ka protektoraadid (Abhaasia, Lõuna-Osseetia, Transnistria).

Ilmselt tuleb riigiks lugeda Taiwan (Hiina Vabariik), kuigi tema riigiks olemine on vaieldav, sest tal napib Hiina Rahvavabariigi vastuseisu tõttu rahvusvahelist tunnustust.

Riikidena on toiminud ka mõned vaimulikud ordud (näiteks Liivi ordu ja Saksa ordu). Praegu on terve rida riigi tunnuseid Malta ordul.

Vaata ka

Austraalia

Austraalia (Austraalia Ühendus) on föderatiivne riik Austraalia mandril, Tasmaania saarel ja nende lähisaartel. Austraalia on pindalalt kuues riik maailmas ning asub lõunapoolkeral Uus-Meremaast loodes ja Indoneesiast lõunas. Riigile kuuluvad India ookeanis Ashmore ja Cartier, Jõulusaar ja Kookossaared, Vaikses ookeanis Norfolk ja Korallimere saared ning Heard ja McDonald Antarktikas. Austraalia on Kaug-Lõuna riik.

Brasiilia

Brasiilia on suurim riik Lõuna-Ameerikas. Brasiilia on pindalalt 5. riik maailmas, hõlmates ligi 47% Lõuna-Ameerika mandrist. Rahvaarvult on Brasiilia samuti 5. kohal.

Brasiilia on ainus portugalikeelne riik Ameerikas.

Iirimaa

Iirimaa ehk Iiri on riik, mis hõlmab umbes 5/6 Iirimaa saarest Euroopa mandri looderanniku lähedal, Suurbritannia saarest läänes. Ülejäänud osa saarest (Põhja-Iirimaa) on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi maa.

Iisrael

Iisrael on riik Aasias Vahemere rannikul Lähis-Idas. Iisraeli naaberriigid on Jordaania, Süüria, Liibanon ja Egiptus ning piiratud autonoomiaga Palestiina.

Iraan

Iraan (pärsia keeles ايران) on riik Lähis-Idas. Iraan piirneb Aserbaidžaani, Armeenia, Türgi, Iraagi (Kurdistan), Türkmenistani, Afganistani ja Pakistaniga. Põhjas on Iraanil ligipääs Kaspia merele, lõunas Pärsia lahele ja India ookeanile.

Iraan on mitmekultuuriline riik, mis hõlmab arvukalt etnilisi ja keelelisi rühmi. Suurimad rahvusgrupid on iraanlased (61%), aserid (16%), kurdid (10%) ja lurid (6%).

Kanada

Kanada [k'anada] on riik Põhja-Ameerika põhjaosas. Selle koosseisu kuulub kümme provintsi ja kolm ala. Seda ümbritsevad läänes Vaikne ookean, põhjas Põhja-Jäämeri põhjast ja idas Atlandi ookean.

Kanada üldpindala on 9 984 670 km² ja selle näitaja järgi see on maailmas Venemaa järel suuruselt teine riik. Maismaapindala järgi (9 093 000 km²) on Kanada maailmas neljas riik. Samuti on see maailma kõige pikema rannajoonega riik (202 080 km).Kanadal on pikad rannaalad nii Põhja-Jäämere, Atlandi kui ka Vaikse ookeani ääres, samuti kaks teineteisest lahus paiknevat maismaapiiri USA-ga. Lääneservas piirneb Kanada Alaska osariigiga (piiri pikkus on 2477 km), peamine piir naabriga jookseb aga 6416 km pikkuselt mööda riigi lõunaosa. Nii on Kanada maismaapiir USA-ga maailma suurim kahe riigi vaheline piir (8893 km).Tuhandeid aastaid elasid praeguse Kanada territooriumil põliselanikkonna erinevad hõimud. Alates 15. sajandi lõpust asutati Atlandi ookeani rannikule Inglismaa ja Prantsusmaa kolooniaid. Mitmesuguste konfliktide tulemusena Suurbritanniale kuuluvad Põhja-Ameerika territooriumid kasvasid või vähenesid kuni 18. sajandi lõpuni. Vastavalt 1. juulil 1867 vastu võetud Briti Põhja-Ameerika aktile ühinesid kolm kolooniat ja moodustasid föderatiivse Kanada Dominiooni. Nii algas provintside ja alade ühinemise ja uue omavalitsusliku dominiooni moodustamine. 1931. aasta Westminsteri Statuudi alusel tunnistas Suurbritannia Kanada riiklikku iseseisvust, aga täiesti iseseisvaks sai Kanada alles 1982. aastal, kui võeti vastu seadus, et Kanada parlament omab õigust põhiseadust muuta sõltumata Briti parlamendist.

Kanada on föderatiivne parlamentaarne demokraatia ja konstitutsiooniline monarhia, nüüdisaegne riigipea on kuninganna Elizabeth II. Riigis on ametlikult kaks riigikeelt. Kanada rahvastiku rahvuslik koosseis on üks mitmekesisemaid ja multikultuurilisemaid maailmas tulenevalt mahukast sisserändest. 2015. aasta seisuga on rahvaarv umbes 35 miljonit inimest. Kanada majanduse arengutase on kõrge ja majandus on üks maailma suurimaid. Seda toetavad rikkalikud loodusvarad ja hästi arenenud rahvusvahelise kaubanduse võrk. Pikaajalised ja mitmekülgsed suhted USA-ga on mõjutanud ulatuslikult riigi majandust ja kultuuri.

Kanada on arenenud riik, kus inimeste tervise tase on üks parimatest maailmas, SKT inimese kohta järgi on riik 10. kohal ja inimarengutaseme järgi 8. kohal. Vastavalt rahvusvahelistele uuringutele on Kanadal kõrgel tasemel valitsuse läbipaistvus, kodanikuõigused, elukvaliteet, majanduse vabadus ja haridus. Kanada on Rahvaste Ühenduse liige ja kuulub mitme rahvusvaheliste organisatsioonide koosseisu, sh on Kanada NATO, G8, G10, G20, NAFTA ning Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduskoostöö liige.

Kolmas riik

Kolmas riik ehk Kolmas Reich (saksa keeles Drittes Reich; kasutatakse ka nimekuju Natsi-Saksamaa) oli Saksamaa (Saksa Riigi ja Suursaksa Riigi) kujundlik nimetus aastatel 1933–1945, kui riiki valitses Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistlik totalitaarne režiim.

"Kolmas riik" tähistas natsionaalsotsialistliku mõtteviisi kohaselt riiki, mille eelkäijad olid Saksa Rahvuse Püha Rooma Keisririik (843–1806 kui "Esimene riik") ja "Saksa keisririik" (1871–1918 kui "Teine riik").

"Kolmas riik" pidi pärast Weimari Vabariigi lõppu 1933. aastal hakkama tähistama Saksamaa hiilguse taassündi. Mõiste võttis esimesena kasutusele Arthur Moeller van den Bruck oma 1922. aastal ilmunud raamatu pealkirjas.

Lõuna-Aafrika Vabariik

Lõuna-Aafrika Vabariik (lühend LAV) on riik Aafrika mandri lõunatipus. See piirneb Namiibia, Botswana, Zimbabwe, Mosambiigi, Svaasimaa ja Lesothoga (viimast ümbritseb täielikult Lõuna-Aafrika Vabariigi territoorium).

Lõuna-Aafrika Vabariik on üks vähestest Aafrika riikidest, kus pole kunagi olnud riigipööret ja regulaarseid valimisi on korraldatud peaaegu sajand. LAV-i majandus on Aafrika mandri suurim ja paremini arenenud, koos sellega on arenenud ka üldine infrastruktuur terves riigis.

LAV-i on nimetatud ka Vikerkaareriigiks. Selle termini lõi peapiiskop Desmond Tutu, hiljem võttis selle kasutusele president Nelson Mandela. Mandela kasutas seda terminit metafoorina, et kirjeldada riigi uuesti arenevat multikultuurset mitmekesisust. Riigi sotsiaalpoliitika on Aafrikas haruldane. 2007. aastal laiendas riik abiellumisõiguse ka samasoolistele paaridele (Belgia, Hollandi, Hispaania ja Kanada eeskujul).

Kaks filosoofilist kontseptsiooni on saanud alguse Lõuna-Aafrika Vabariigist: ubuntu (uskumine, et jagamine seob terve inimkonna) ja Mahatma Gandhi "passiivne vastupanu" (satyagraha) ideoloogia, mida ta arendas Lõuna-Aafrikas elades.

2010. aastal võõrustas Lõuna-Aafrika Vabariik jalgpalli maailmameistrivõistlusi. See oli esimene kord, kui turniir peeti Aafrikas.

Nigeeria

Nigeeria on riik Lääne-Aafrikas. Riik piirneb Benini, Nigeri, Tšaadi ja Kameruniga.

Nigeeria on rahvaarvult Aafrika suurim riik ja maailmas 7. kohal. Prognooside kohaselt elab 2050. aastal seal ligi 400 miljonit inimest ja riik on siis elanike arvult maailma neljas.Riigis elab enam kui 500 etnost. Arvukamad rahvad on hausad, jorubad, ibod ja fulbed. Riigi põhjaosa on valdavalt islamiusuline ning lõunaosas on enam kristlasi ja traditsiooniliste usundite järgijaid.

Riigi põhjaosas tegutseb islamistlik terroriorganisatsioon Boko Haram.

Prantsusmaa

Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Šveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania.

Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige.

Riik (bioloogia)

Riik on bioloogilises taksonoomias domeenist üks aste madalamal asetsev üksus. Üldiselt on riigist kõrgem üksus domeen ja madalam hõimkond.

Ajalooliselt on bioloogilises taksonoomias riik olnud kõrgeim üksus, kuid pärast kolme domeeni kontseptsiooni kasutuselevõttu 1990. aastal ei ole see enam kõrgeim üksus.

Rooma riik

Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.

Rumeenia

Rumeenia on riik Kagu-Euroopas Musta mere läänerannikul, lõunapiiriks on Doonau jõgi. Idaosa ümbritsevad Karpaadid. Riik piirneb põhjas ja kirdes Ukrainaga, kirdes Moldovaga, läänes Ungari ja Serbiaga ning lõunas Bulgaariaga. 1. jaanuarist 2007 on Rumeenia Euroopa Liidu liige.

Saksamaa

Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas. See piirneb Taani, Poola, Tšehhi, Austria, Šveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri.

Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin, mõned üksikud ministeeriumid ja föderaalasutused asuvad Bonnis, endise Lääne-Saksamaa pealinnas. Poliitiline ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud parlamentaarse demokraatiana. Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest liidumaast. Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Saksamaa on ka ÜRO, Euroopa Liidu, NATO ja G8 liikmesriik.

Tšehhi

Tšehhi ehk Tšehhimaa (tšehhi keeles Česko; enamasti kasutatakse siiski nimekuju Česká republika) on merepiirita riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas). Piirneb Poola, Saksamaa, Austria ja Slovakkiaga.

Praegune riik tekkis Tšehhoslovakkia lagunemisel Tšehhi Vabariigiks ja Slovaki Vabariigiks. Hõlmab ajaloolised piirkonnad Čechy ja Morava ning osa Sileesiast (Tšehhi Sileesia).

Tšehhi kuulub Euroopa Liitu, NATOsse ja OECDsse.

Ukraina

Ukraina on riik Ida-Euroopas, Mustast merest ja Aasovi merest põhja pool. Ukraina piirneb Rumeenia ja Moldovaga edelas, Ungari ja Slovakkiaga läänes, Poolaga loodes, Valgevenega põhjas ja Venemaaga idas. Pindalalt (603 628 km²) on Ukraina 45. riik maailmas ja suurim tervikuna Ida-Euroopas asuv riik (Venemaa on suurem, kuid asub suuremalt osalt Aasias).2001. aastal elas Ukrainas üle 48,4 miljoni inimese, 2012. aasta 1. septembril Ukraina statistikaameti andmeil 45 559 058. Rahvaarvult on Ukraina 29. riik maailmas.Riigi pealinn on Kiiev, riigikeel ukraina keel. 2001. aastal oli Ukraina elanikest 77,8% ukrainlased. Suur osa Ukraina elanikest on õigeusklikud.Ukraina on unitaarriik, riigikorralt poolpresidentaalne vabariik. Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim on Ukrainas lahutatud. Ukraina jaguneb 27 haldusüksuseks: 24 oblastiks, 2 riikliku alluvusega linnaks (Kiiev ja Sevastopol) ja 1 autonoomseks vabariigiks (Krimm).

Ukrainast lõunasse jäävad Must ja Aasovi meri. Maismaapiir on Ukrainal Venemaa, Valgevene, Poola, Slovakkia, Ungari, Rumeenia ja Moldovaga.

Tänapäeval on Ukraina areneva majandusega tööstusriik, kus on ka tugev põllumajandus ja toorainesektor. 2011. aastal oli Ukraina SKP 327,94 miljardit USA dollarit (ligi 7198 dollarit elaniku kohta). Ukraina rahaühik on grivna. 2011. aasta keskmine kurss oli 7,9 grivnat 1 USA dollari eest.

Riigi iseseisvus kuulutati välja 24. augustil 1991. Sellele eelnenud 69 aasta vältel kuulus Ukraina Nõukogude Liidu koosseisu.

Valgevene

Valgevene (valgevene keeles Беларусь, vene keeles Беларусь või Белоруссия, leedu keeles Baltarusija, läti keeles Baltkrievija, poola keeles Białoruś, ukraina keeles Білорусь) on merepiirita riik Euroopa idaosas. Piirneb Venemaa Föderatsiooni (Pihkva, Brjanski, Smolenski oblastite), Ukraina, Poola, Leedu ja Lätiga.

Venemaa

Venemaa (ametlik nimi Venemaa Föderatsioon) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.

Venemaa piirneb loodes Norra ja Soomega, läänes Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega Läänemere-äärse eksklaavi Kaliningradi oblasti kaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidžaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja-Korea ja Jaapaniga ning idas Ameerika Ühendriikidega (viimase kahega meritsi).

Venemaa on maailma suurima pindalaga riik; seal on kehtestatud 11 ajavööndit.

Venemaa pikk rannajoon (37 653 km) ulatub Põhja-Jäämerest Vaikse ookeani lääneosani ning hõlmab veel Musta mere, Kaspia mere ja Läänemere ranniku. Venemaa on pikima maismaapiiriga riik (kokku 20 257 km), piirnedes 14 riigiga.

1991. aastani oli Venemaa (Vene NFSV) Nõukogude Liidu pindalalt suurim liiduvabariik. Venemaa on Nõukogude Liidu õigusjärglane. Venemaa on endisi NSV Liidu liiduvabariike ühendava SRÜ juhtiv liige.

Šveits

Šveits on merepiirita riik Kesk-Euroopas. Ta piirneb põhjas Saksamaa, läänes Prantsusmaa, lõunas Itaalia, idas Austria ja Liechtensteiniga.

Põhjast lõunasse ulatub Šveits kuni 220 kilomeetrit, idast läände kuni 360 kilomeetrit.

Riigil on tugev neutraliteeditraditsioon. Šveitsis asub paljude rahvusvaheliste organisatsioonide peakorter.

Šveits väldib ühe riigikeele eelistamist teisele, mistõttu näiteks tippdomeeni tähise .ch jaoks on võetud aluseks riigi ametliku nime ladina variant Confoederatio Helvetica.

Šveitsist sai ÜRO täisliige alles aastal 2002.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.