Riia Vaimulik Seminar

Riia Vaimulik Seminar (vene keeles Рижская духовная семинария, läti keeles Rīgas Garīgais seminārs) on Läti Õigeusu Kiriku vaimulik õppeasutus. Aastatel 18501919 oli see Riia ja Miitavi piiskopkonna koosseisus tegutsenud õigeusu keskõppeasutus, mille eesmärk oli eesti ja läti õigeusu vaimulike ettevalmistamine.

Riga1900Seminar
Riia Vaimuliku Seminari õppehoone Riias aastal 1900

Ajalugu

1846–1919

Riia Vaimulik Seminar rajati 11. veebruaril 1846 esialgu vaimuliku koolina Riia vikaarpiiskopi alluvuses, kellena oli sel ajal ametis Filaret I. Erinevalt vene vaimulikest seminaridest, kuhu võeti vaid vaimulike lapsi, lubati Riia kooli ka talupoegade lapsed. Õppetöö algas 13. septembril 1847[1]. Õppekohtade arv oli piiratud ning tuli täita võrdsetes osades eestlaste, lätlaste ja venelastega. Vaimulikus koolis õpetati algul teoloogiat, eesti, läti, ladina, vene ja saksa keelt ning üldaineid (aritmeetika, geograafia jm). Koolis oli kaks kaheaastast klassi, mistõttu uusi õpilasi võeti vastu iga kahe aasta tagant.

Püha Sinodi 1850. aasta otsusega alustas 1851. aasta 1. oktoobril kooli juures tööd kolmeklassiline vaimulik seminar. Muutusega kehtestati sisseastumiseksamid ning hakati sisseastujatelt nõudma eesti-, läti- või venekeelset kirjaoskust. Seminaris oli kolm kaheaastast klassi. Esimeses ja teises klassis õpiti üldaineid (algebra, geomeetria, retoorika, loogika, looduslugu, poeetika, psühholoogia, põllumajandus, Venemaa ajalugu, üldajalugu, füüsika) ja keeli (ladina, eesti, läti ja saksa keelt), kolmandas klassis pühenduti teoloogia õpingutele (patristika, kirikulugu, kirikuarheoloogia, kirikukombestik, dogmaatika, homileetika, õpetus usutunnistusest, kanooniline õigus, kihelkonnavaimuliku töö põhialused). Olulist tähelepanu pöörati ka laulmise ja ikoonimaalimise õpetamisele. 1857. aastal lisandusid keelte õpingutele kohustuslikud heebrea ja kreeka keel.

Seminaris õppimine oli tasuline. Kroonu kulul oli võimalus õppida 120 õpilasel, lisandusid veel mõned kiriklikud stipendiumid, kuid kõigile õpilastele neid ei jätkunud. 1864. aastal eraldati seminari eesti ja läti lõpetajatele 10 stipendiumi edasiõpinguteks vene kõrgkoolides.

1857. aastal peatati eesti ja läti õpilaste vastuvõtt Riia Vaimulikku Kooli ja Riia Vaimulikku Seminari. Vastuvõtt taastati 1866. aastal. 1867. aasta vaimuliku reformi järel lahutati vaimulik kool vaimulikust seminarist. 1874. aastal muudeti vaimuliku kooli õppekava, lõpetades eesti, läti ja saksa keele õpetamine ning tõstes Venemaa ajaloo tähtsust õppekavas. Seniste kaheaastaste klasside asemel kehtestati üheaastased klassid, mida vaimulikus koolis hakkas olema neli ning vaimulikus seminaris kuus. Vaimulik kool hakkas õpilasi vastu võtma igal aastal. 1887. aastal võeti seminari õppekavva meditsiiniõpingud.

1905. aasta lõpul suleti ajutiselt Riia Vaimulik Seminar, kuid avati juba uuesti järgmisel aastal. 1906. aastal lisandus seminari õppekavva uute õppeainetena prantsuse keel, sotsialismi vastu võitlemise õpetus ning kehaline kasvatus (rivisamm, pöörete ja tervitushüüete hüüdmise harjutused).

1915. aastal evakueeriti Riia Vaimulik Kool ja Riia Vaimulik Seminar Nižni Novgorodi, kus need suleti 1918. aasta märtsis. Seminari hoone ja raamatukogu Riias natsionaliseeriti.

1926 – tänapäev

1926. aastal alustas ümberkorraldatud seminar uuesti tööd algul kaheaastase, alates 1931. aastast kolmeaastase õppeasutusena. 1926–1933 lõpetas seminari 40 õpilast (11 lätlast ja 29 venelast). Parimad lõpetajad suunati edasi õppima Õigeusu Teoloogia Instituuti Pariisis. 1936. aasta augustis sulges Läti õigeusu Sinod seminari ning avas selle asemel Õigeusu Teoloogia Instituudi Läti Ülikooli teoloogia osakonna juures, mis tegutses kuni 1940. aastani. 26. aprillil 1993 taastati Riia Vaimulik Seminar Riia Kõikide Pühakute kiriku (läti keeles Visu Svēto pareizticīgo baznīca) juures.

Õpilased

Aastatel 18471918 õppis Riia Vaimulikus Koolis ja Riia Vaimulikus Seminaris kokku vähemalt 931 Eestiga seotud õpilast (663 eestlast, 254 venelast, 14 lätlast). Riia Vaimuliku Seminari lõpetas 379 Eestiga seotud kasvandikku (234 eestlast, 135 venelast, 10 lätlast).

Jossif Stalin pole kunagi õppinud Riia Vaimulikus Seminaris, kuigi propagandakirjanduses nii tihti väidetakse.

Tuntumad eesti õpilased seminaris:

Viited

  1. Heino Rannap, Eesti kooli ja pedagoogika kronoloogia

Kirjandus

  • Raudsepp, Anu. Riia Vaimulik Seminar 1846–1918. Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu 1998
  • Baltijas skolotāju seminārs 1870–1919. Rediģējis Ed. Tomāss. Rīgā, 1940.

Välislingid

Anton Laar

Anton Laar (13. juuni 1885 Võisiku vald, Leie – 23. veebruar 1933 Tartu) oli eesti õigeusu vaimulik: köster-kooliõpetaja, diakon, preester, ülempreester, EAÕK kirikuvalitsuse liige, Asutava Kogu Kristliku Rahvaerakonna liige, samuti pedagoog-usuõpetaja, ajaloolane, ajakirjanik.

Anu Raudsepp

Anu Raudsepp (sündinud 12. mail 1962 Tartus) on Eesti ajaloolane, filosoofiadoktor, Tartu Ülikooli ajaloo didaktika dotsent. Tema peamised uurimisvaldkonnad on Eesti haridus- ja kultuurilugu, õigeusu kiriku ajalugu ja ajaloo didaktika.

Arussaare Issanda Taevaminemise kogudus

Arussaare Issanda Taevaminemise kogudus on EAÕK Tartu piiskopkonna kogudus Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas. Kogudus kasutab Arussaare külas asuvat Arussaare Issanda Taevaminemise kirikut.

Elva Peetri ja Pauli kogudus

Elva Peeter-Pauli kogudus oli Tartumaal Elva linnas aastatel 1929–1962 tegutsenud õigeusu kogudus.

Filaret (Gumilevski)

Filaret (kodanikunimega Dmitri Grigorjevitš Gumilevski; varem eesti keeles kirjutatud ka kujul Humilevski; vene Дмитрий Григорьевич Гумилевский; sündides perekonnanimega Konobejevski, vene Конобеевский; 4. november (vkj 23. oktoober) 1805 Konobejevo, Tambovi kubermang – 21. august (vkj 9. august) 1866 Konotop) oli Vene Õigeusu Kiriku vaimulik ja usuteadlane, kirikuloo suurteose "Vene kiriku ajalugu" koostaja, Riia piiskop aastatel 1842–1848.

Tema ametiajal toimus Liivimaa kubermangus usuvahetusliikumine, mille tulemusel astus õigeusku üle saja tuhande eesti ja läti talupoja. Samuti asutati tema ametiajal veebruaris 1846 Riiga vaimulik kool, millest kasvas neli aastat hiljem välja Riia Vaimulik Seminar.

Hiljem oli ta aastatel 1848–1859 Harkovi ja Ahtõrka piiskop ning aastatel 1859–1866 Tšernigovi ja Nežinski peapiiskop.

Moskva Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kirikus austatakse piiskop Filaretti pühakuna. Ta kanoniseeriti 2009. aastal.

Haanja-Plaani Püha Nikolai kogudus

Haanja-Plaani Püha Nikolai kogudus oli Võrumaal Plaani külas aastatel 1846–1962 tegutsenud õigeusu kogudus. Kogudus kasutas Plaani Püha Nikolai kirikut.

Häädemeeste Issandamuutmise kogudus

Häädemeeste Issandamuutmise kogudus on EAÕK kogudus Pärnumaal Häädemeeste vallas.

Jakob Lindenberg

Jakob Lindenberg (sünninimi Jaan Lindeberg; venepäraselt Jakov Martõnovitš Lindenberg; 2. mai (vkj 20. aprill) 1840 Kirivere – 3. oktoober (vkj 21. september) 1898 Riia) oli eesti kooliõpetaja ja õigeusu vaimulik. Ta on maetud Riia Pokrova kalmistule (Läti keeles Pokrova kapi; vene keeles Покровское кладбище).

Jõõpre Püha Suurkannataja Georgiuse kogudus

Jõõpre püha Suurkannataja Georgiuse kogudus on Pärnumaal Pärnu linnas Jõõpre külas tegutsev Eesti Apostliku-Õigeusu Kiriku kogudus.

Kaarepere Vaga Suzdali Eufimi ja Vaga Egiptuse Maria kogudus

Kaarepere Vaga Suzdali Eufimi ja Vaga Egiptuse Maria kogudus on Jõgevamaal Kaarepere külas tegutsev EAÕK kogudus.

Karp Tiisik

Karp Tiisik (sünninimi Karl; 6. märts (vkj 22. veebruar) 1843 Jõõpre – 30. juuli 1922 Tartu) oli eesti õigeusu vaimulik ja professor.

Kullamaa Püha Nikolai kogudus

Kullamaa (Silla) Püha Nikolai kogudus oli tegev Läänemaal Lääne-Nigula vallas Silla külas aastatel 1895–1957.

Kärkna-Lähte Kõikide Pühakute kogudus

Kärkna-Lähte Kõikide Pühakute kogudus oli Eestis aastatel 1846–1974 tegutsenud õigeusu kogudus. Kogudus paiknes asutamise ajal Tartu kreisis Kärkna mõisa aladel, luterliku kiriku haldusjaotuse järgi Äksi kihelkonnas.

Nikolai (Leisman)

Nikolai (kodanikunimega Nikolai Leisman; 5. oktoober (23. september vkj) 1862 Neanurme – 27. aprill 1947 Penuja) oli eesti õigeusu vaimulik, Petseri kloostri ülem, Petseri vaimuliku seminari juhataja ja Petseri ülempiiskop.

Nikolai Helk

Nikolai Helk (kuni 1922 Nikolai Tšistjakov) (25. jaanuar 1886 Laiuse Kirikuküla – 14. mai 1941 Tallinn (teistel andmetel 14. oktoober 1941) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor) ja jurist.

Nõo Püha Kolmainu kogudus

Nõo Püha Kolmainu kogudus on õigeusu kogudus ja asub Tartumaal Nõo alevikus.

Riia vikaarpiiskopkond

Vene Õigeusu Kiriku Pihkva piiskopkonna Riia vikaarpiiskopkond (ka Riia abipiiskopkond) oli aastatel 1836–1850 eksisteerinud administratiivne üksus Vene Õigeusu Kirikus.

Saduküla Vaga Joosepi kogudus

Saduküla Vaga Joosepi kogudus on õigeusu kogudus, mis asus Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Sadukülas 1849–1965.

Velise Ristija Johannese kogudus

Velise Ristija Johannese kogudus on õigeusu kogudus, mis asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Velise külas.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.