Reede

Reede on nädalapäev, millele eelneb neljapäev ja järgneb laupäev. Eestis on reede nädala viies päev. Paljudes maades ja kirikunädalas on reede nädala kuues päev.

Astroloogias on reede planeet Veenuse päev.

Reede on eestikeelse nimetuse saanud skandinaavia mütoloogiast pärit jumalanna Freya järgi. Otselaen tuleb nähtavasti skandinaavia ühiskeelest, kus sõnakuju oli arvatavasti fredag (nagu ka praeguses norra bokmål'is). Vanapõhja keeles oli selle päeva nimetus tõenäoliselt Freyadag.

Kristluses peetakse reedet nädalapäevaks, mil Jeesus Kristus risti löödi. Õigeusklikel ja katoliiklastel on tavaks selle mälestuseks reedeti paastuda.

Reedet, mis satub 13. kuupäevale, peavad ebausklikud õnnetuks päevaks.

Disambig gray.svg  See artikkel on nädalapäevast; raamatu "Robinson Crusoe" tegelase kohta vaata artiklit Reede (raamatutegelane); samanimelise kultuuriajalehe kohta vaata artiklit Sirp (ajaleht); Eesti filmistuudio kohta vaata artiklit Reede (filmistuudio)

Välislingid

esmaspäev - teisipäev - kolmapäev - neljapäev - reede - laupäev - pühapäev
Belfasti leping

Belfasti leping ehk Suure reede leping on Iiri Vabariigi valitsuse, Suurbritannia valitsuse ja Põhja-Iirimaa parteide vahel 10. aprillil 1998 sõlmitud leping. Belfasti lepinguga lõpetati 1960-ndatest aastatest kestnud Põhja-Iirimaa konflikti vägivaldne faas.

Lepingu kinnitasid Iirimaal ja Põhja-Iirimaal toimunud referendumid.

Eesti riigipühad

Mitte segi ajada mõistega Eesti riiklikud tähtpäevadEesti riigipühad on Eestis igal aastal korduvad üleriigilised pühad ja puhkepäevad. Lisaks üheteistkümnele riigipühale kehtestab pühade ja tähtpäevade seadus veel ühe rahvuspüha (Eesti Vabariigi aastapäev), mis on samuti puhkepäev ja 13 riiklikku tähtpäeva, mis ei ole puhkepäevad.

Eesti riigipühad ja rahvuspüha:

uusaasta – 1. jaanuar;

iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev – 24. veebruar – rahvuspüha

suur reede – liikuv püha, kaks päeva enne ülestõusmispühade 1. püha;

ülestõusmispühade 1. püha – liikuv püha, esimene täiskuu pühapäev pärast kevadist pööripäeva;

kevadpüha – 1. mai;

nelipühade 1. püha – liikuv püha;

võidupüha, Eesti Vabadussõja Võnnu lahingu aastapäev – 23. juuni;

jaanipäev – 24. juuni;

taasiseseisvumispäev, Eesti Vabariigi taastamise aastapäev – 20. august;

jõululaupäev – 24. detsember (alates 2005. aastast)

esimene jõulupüha – 25. detsember;

teine jõulupüha – 26. detsember.Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnev tööpäev on töölepingu seaduse alusel 3 tunni võrra lühendatud. Ühistransport liigub riigi- ja rahvuspühadel enamasti pühapäevase sõidugraafiku alusel, enamik teenindusasutusi (sh pangad ja kauplused) on suletud või on avatud lühemat aega.

Eesti 12 riigipühast 2 on seotud Eesti ajalooga (samuti Eesti rahvuspüha, 24. veebruar). Kristliku taustaga pühade arv on vaieldav sõltuvalt sellest, kas jaanipäeva ja jõule peetakse pigem Eesti rahvakalendri või kristlikuks pühaks – ajalooliselt on neis segunenud mõlemad traditsioonid. Eri hinnanguil on neid seega 3–7. Kristliku kombestiku ülekaalu ka mittekristlike riigipühade riiklikul tähistamisel on ajakirjanduses kohati kritiseeritud, teisalt on kriitikat pälvinud riigijuhtide vähene osalus jõulujumalateenistustel.

Esmaspäev

Esmaspäev on nädala esimene päev Eestis ja paljudes teistes riikides. Paljudes maailma maades ja kirikunädalas on esmaspäev nädala teine päev. Rahvusvahelise standardi ISO 8601 järgi on esmaspäev nädala esimene päev.

Astroloogias on esmaspäev Kuu päev.

Paljudes keeltes, sh germaani keeltes ja India keeltes, on päev saanud nime Kuu või Kuujumala järgi, nt monday inglise keeles, Montag saksa keeles, måndag rootsi ja uusnorra keeles.

Lääne kultuuris on esmaspäev töö- ja koolinädala algus ehk esimene päev pärast nädalavahetust, kui täiskasvanud lähevad tööle ja lapsed kooli.

Hard Rock Laager

Hard Rock Laager on Vana-Vigalas alates 2002. aastast toimuv rokk- ja metalmuusika festival, mis pakub festivalil esinemise kogemust Eesti bändidele ja toob Eesti publiku ette maailmakuulsaid esinejaid.

Informatsiooniteooria

Informatsiooniteooria on matemaatika haru, mis tegeleb informatsiooni kvantifitseerimisega. Informatsiooniteooriasse kuuluvad näiteks informatsiooni entroopia, kommunikatsioonisüsteemid, krüptograafia, andmete pakkimine, veakorrektsioon jne. Informatsiooniteooria valdkonda ei kuulu raamatukogundus ja infotehnoloogia.

Kaasaegsele informatsiooniteooriale pani aluse Claude Shannon oma 1948. aastal avaldatud artiklis "A Mathematical Theory of Communications". Tema järgi on informatsiooniks ainult need sõnumid, mille esinemist ei saa vastuvõtja ette ennustada. Teates leiduva info hulk on võrdne bittide minimaalse hulgaga, mida läheb vaja teate kõikvõimalike väärtuste kodeerimiseks eeldades, et kõik teated on võrdse tõenäosusega. Näiteks andmebaasis läheb nädalapäevade tähistamiseks vaja kolme bitti:

000 = esmaspäev
001 = teisipäev
010 = kolmapäev
011 = neljapäev
100 = reede
101 = laupäev
110 = pühapäev
111 = seda ei kasutata

Kui seda kõike esitada tavaliste tähejadade abil, siis on nende säilitamiseks vaja rohkem ruumi, kuid rohkem infot need ei sisaldaks.

Formaalselt mõõdetakse teates sisalduva info hulka selle entroopiaga . Üldjuhul sõnumi entroopia (bittides)

,

kus n on sõnumi võimalike väärtuste arv. Seejuures eeldatakse kõikide väärtuste puhul nende esinemise võrdset tõenäosust.

Kolmapäev

Kolmapäev ehk kesknädal on nädalapäev, mis järgneb teisipäevale ja eelneb neljapäevale. Paljudes maailma maades ja kirikunädalas on kolmapäev nädala neljas päev ja ühtlasi nädala keskmine päev (vene: среда, saksa: Mittwoch, soome: keskiviikko). Vana-Roomas oli see nädalapäev pühendatud jumal Mercuriusele (ja tema planeedile Merkuurile; ladina keeles: dies mercurii), sellest on pärit ka tänapäeva kolmapäeva nimetus romaani keeltes (prantsuse: mercredi, itaalia: mercoledì, hispaania: miércoles). Põhja-Euroopas vastas Mercuriusele Odin, sellest nimest lähtub ka kolmapäeva nimetus mitmes germaani keeles (inglise: wednesday, hollandi: woensdag, norra, taani ja rootsi: onsdag). Eesti, liivi, läti ja leedu keeles nimetatakse seda päeva nädala kolmandaks päevaks (liivi: kuolmõndpǟva, läti: trešdiena, leedu: trečiadienis).

Astroloogias nimetatakse kolmapäeva planeet Merkuuri päevaks.

Laupäev

Laupäev on nädala päev, millele eelneb reede ja järgneb pühapäev. Eestis on laupäev nädala kuues päev. Paljudes maailma maades ja kirikunädalas on laupäev nädala seitsmes ja viimane päev.

Eestikeelne kirjapilt on tulnud skandinaavia keeltest (vanaislandi laugardagr, vanarootsi lögherdagher, rootsi lördag, kus "laug" on pesemisvesi" (vrd. inglise "laundry") ja tähendab seega pesupäeva, ehk traditsioonilist päeva, kui pesupesemine ette võeti.Astroloogias on laupäev planeet Saturni päev.

Judaismis on see päev püha (tegelikult juba alates reedesest päikeseloojangust, sest juudi kalendri järgi algab ja lõpeb ööpäev päikeseloojanguga) nii nagu kristluses pühapäev ja islamis reede.

Neljapäev

Neljapäev on nädalapäev, millele eelneb kolmapäev ja järgneb reede. Eestis on neljapäev nädala neljas päev. Paljudes maailma maades ja kirikunädalas on neljapäev nädala viies päev.

Astroloogias on neljapäev planeet Jupiteri päev.

Nädal

Nädal on ööpäevast pikem ja kuust lühem ajaühik, mille kestus on enamikus kultuurides 7 ööpäeva. Nädalapäevade nimetused eesti keeles on: esmaspäev, teisipäev, kolmapäev, neljapäev, reede, laupäev, pühapäev.

Sõna nädal on slaavi päritolu, aluseks kirikuslaavikeelne pühapäeva nimetus nedělja, 'ei tee (tööd)'. soomekeelne sõna viikko pärineb muinasgermaani sõnast *weyg- ('painutama, pöörama', 'tuul', 'saak').

Laialt kasutust leidnud seitsmepäevane nädal põhineb Kuu seitsmepäevastel faasidel ja on Lähis-Ida päritolu. See pärineb iidse Babüloni (Paabeli, Babeli, Bāb-ili) ajast 6. sajandist eKr, kust levis ühes raamatu-uskudega üle maailma. Tuntakse ka kolme-, nelja-, viie-, kuue-, kaheksa-, üheksa-, kümnepäevaseid nädalaid.

Eestlaste muinasaegne nädal oli tõenäoliselt viiepäevane (ühe käe sõrmede järgi): esmaspäev, teisipäev, kolmapäev, neljapäev, viiespäev (vadja keeles viddezpäivä, vrd vepsa keeles pätnic, vene keeles пятница). Üleminekul seitsmepäevasele nädalale viiespäev asendus reede'ga (germaani Freitag, ilmselt emand-jumalannast Freyjast, näiteks liivi keeles breidig või siis M. Vasmeri Russisches etymologisches Wörterbuch järgi ladina sõnast feria, 'pidulik päev'), lisandusid laupäev (vanapõhja laugr/laug, 'saun', seega saunapäev ehk pesupäev, samas liivikeelne puol päävä, võrukeelne puulpäiv ehk puulpühä) ja pühapäev.

Samas pole välistatud võimalus, et reede kandis viiepäevases nädalas pühapäeva nime, mis reede ja laupäeva lisandumisel nihkus kahe päeva võrra edasi.

Kolmapäev kannab ka kesknädala nime (vrd soome keskiviikko). Viiepäevase nädala puhul on kolmapäev keskel, seitsmepäevase nädala puhul aga on ta keskel juhul, kui nädal algab pühapäevast.

Olev Olesk

Olev Olesk (4. märts 1921 Sooküla (Rosma), Peri vald, Võrumaa – 18. mai 2017 New York) oli Vabariigi Valitsuse eksiilis välisminister 20. juunist 1990 kuni 15. septembrini 1992.

Õppis Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas 1942–1944. Ta oli Eesti Üliõpilaste Seltsi liige.

Reede, 22. septembri hommikul 1944 põgenes ta Rootsi kapten Priidik Jungermanni purjekaga "Minnalaid" (85 brt) Salumetsa talu lahest Paatsalus koos 208 põgenikuga. Oli aastatel 1945–1951 õpetaja Stockholmi eesti algkoolis. Ta õppis Eesti Teadusliku Instituudi õigusteaduskonnas ja Stockholmi Ülikoolis sotsioloogiat. Ta oli aastatel 1951–1956 Svenska Handelsbankeni ametnik.

Ta elas 1956. aastast USAs ja töötas 1956–68 Irving Trust Companys, 1968–73 Bank of Tokyos ning 1973–90 Algemene Bank Nederland N.V.-s.

Olev Olesk oli 1986–1990 Eesti eksiilvalitsuse portfellita minister ja 1990–1992 välisminister.

Ta oli ajalehe Vaba Eesti Sõna juhatuse liige ja New Yorgi Eesti Haridusseltsi auliige.

Ott Lepland

Ott Lepland (sündinud 17. mail 1987 Tallinnas) on eesti laulja ja laulukirjutaja, kes sai laiemalt tuntuks telesaate "Eesti otsib superstaari" kolmanda hooaja võiduga. Aastal 2012 esindas Ott Lepland EestitEurovisiooni lauluvõistlusel, kus laul "Kuula" saavutas 6. koha. Lepland kuulub ansambli Vallatud Vestid koosseisu.

Pühapäev

Pühapäev on nädala päev, millele eelneb laupäev ja järgneb esmaspäev. Eestis on pühapäev nädala seitsmes ja viimane päev. Paljudes maailma maades ja kirikunädalas on pühapäev nädala esimene päev.

Astroloogias on pühapäev Päikese päev.

Reede (tegelane)

Reede (ingliskeelses originaalis Friday) on tegelane Daniel Defoe raamatust "Robinson Crusoe".

Üksikul saarel merehädas olles päästis (või vangistas) Robinson Crusoe kannibalide käest saarele toodud metslase, kellest hiljem sai tema sõber ja teener (või ori). Robinson Crusoe ristis ta ja hakkas teda kutsuma Reedeks.

Sirp (ajaleht)

Sirp (endised nimed Sirp ja Vasar, Reede ja Kultuurileht) on Eesti kultuuriajaleht, mis ilmub üks kord nädalas. Trükiti mustvalgena kuni aastani 2013.

Ajalehe kaasandena ilmuvad kord kuus Diplomaatia, aastail 2007–2011 Roheline Värav ning aastatel 2006–2007 huumori lisaleht Kirp.

Ajalehe Sirp ja Vasar esiknumber ilmus 5. oktoobril 1940. Aastatel 1989–1990 oli lehe nimeks Reede, aastatel 1991–1994 Sirp, 1994–1997 Kultuurileht, ning alates 1997. aastast Sirp.

Suur reede

Suur reede on kristlik püha, mil tähistatakse Jeesus Kristuse ristilöömist ja surma Kolgata mäel. See kuulub kokku rea teiste pühadega, mis seostuvad Jeesuse eluga. Suur reede eelneb ülestõusmispühadele ning võib langeda kokku juudiusu paasapühadega.

Kanooniliste evangeeliumite järgi löödi Jeesus tõenäoliselt risti reedel (päev enne sabatit; Johannese evangeelium 19:42). Tõenäoliselt toimus see kas aastal 33 või 34 (nagu pakkus välja Isaac Newton, võrreldes kuuseise ning piibliaegse ja juuliuse kalendri erinevust). Kuuvarjutuse järgi otsustades (ja kooskõlas Peetruse sõnadega Apostlite tegude raamatus, 2:20) toimus see reedel, 3. aprillil 33. aastal.

Enamikus kristlikes konfessioonides on tavaks pidada suurel reedel erilisi jumalateenistusi. Selleks puhuks on kirjutatud ka arvukalt muusikateoseid, näiteks Johann Sebastian Bachi "Matteuse passioon".

Katoliku kirikus on suur reede paastupäev. Luteri kirikus oli suur reede 16.–20. sajandil aasta suurim püha, mil töötegemine oli keelatud ja kõige suurem hulk inimesi tuli armulauale. Viimasel ajal on suuremad luterlikud kirikud siiski hakanud loobuma kombest jagada suurel reedel armulauda.

Teisipäev

Teisipäev on nädala teine päev Eestis. Paljudes maailma maades ja kirikunädalas on teisipäev nädala kolmas päev.

Astroloogias on teisipäev planeet Marsi päev.

Vasaku jala reede

"Vasaku jala reede" on Eesti 2012. aasta kriminaalkomöödia, mille lavastasid Andres Kõpper ja Arun Tamm. Film esilinastus 15. veebruaril. Film räägib mitme seltskonna käekäigust ühe omapärase reedese päeva jooksul.

Film võeti üles 2011. aasta juulist augustini Tallinnas Lasnamäel, Vanalinnas, Põhja-Tallinnas ja Pirital. Võttepäevad ulatusid kohati kuni 20 tunnini. Filmiti kaameraga Red One.

Ülestõusmispühad

Ülestõusmispühad ehk lihavõttepühad ehk lihavõtted ehk paasapühad, argikeeles ka munadepühad on kristluses liikuvad pühad, mis algavad esimesel täiskuu pühapäeval pärast kevadist pööripäeva. Pühad mälestavad Jeesus Kristuse surnuist ülestõusmist pärast ristilöömist. Samale ajale jääb ka maausuliste kiigepüha ehk munapüha.

Ülestõusmispühade aja arvutamisel kasutavad katoliku ja õigeusu kirik sama reeglit, kuid kalendrite erinevuse tõttu langevad need ikkagi mõnel aastal erinevale ajale. Näiteks 2012. aastal algasid ülestõusmispühad vastavalt 8. ja 15. aprillil, 2011. aastal mõlemal 24. aprillil, 2013. aastal aga vastavalt 31. märtsil ja 5. mail. 2018. aastal tähistavad katoliiklased ülestõusmispühade algust 1. aprillil, õigeusklikud aga 8. aprillil.

Paljudes riikides on ülestõusmispühad riigipühad, kuid nende pikkus erineb riigiti. Eestis on riigipühaks kuulutatud vaid ülestõusmispühadele eelnev suur reede ja ülestõusmispühade 1. püha. Mitmel pool Euroopas on riigipüha ka ülestõusmispühade 2. püha, kuid Eestis on Riigikogus sellekohased ettepanekud korduvalt tagasi lükatud põhjendusega, et Eestis on kirik ja riik lahus ning Eesti ei ole kristlik riik.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.