Ratsionaalse valiku teooria

Ratsionaalse valiku teooria on sotsiaalteaduslik normatiivne teooria, mis väidab, et igaüks, kes on teadlik probleemist ja/või peab tegema mingi konkreetse valiku ning on teadlik tekkepõhjustest ning lahendamise viisidest, peaks olema võimeline ka tegema õigeid otsuseid probleemi lahendamiseks ja teeb parima valiku.

Ratsionaalse valiku teooria on mikroökonoomika domineeriv teoreetiline paradigma. See on keskne ka politoloogias ja kasutatakse ka teistes valdkondades nagu näiteks sotsioloogia.

Mudelid, mis toetuvad sellele teooriale kasutavad tihtipeale metodoloogilist individualismi, oletades, et ühiskondlikud situatsioonid või kollektiivne käitumine on indiviidide tegevuse tulemus.

Tuntumad teoreetikud

  • Robert Axelrod
  • Gary S. Becker
  • James M. Buchanan
  • James S. Coleman
  • Anthony Downs
  • Jon Elster
  • Hartmut Esser
  • George C. Homans
  • Siegwart Lindenberg
  • Mancur Olson
  • Karl-Dieter Opp
  • Adam Przeworski
  • Raymond Boudon
  • Jane-Erik Lane
  • Joseph Schumpeter

Vaata ka

Eetika ja filosoofia piirid

"Eetika ja filosoofia piirid" ("Ethics and the Limits of Philosophy") on Bernard Williamsi filosoofiline raamat, mida peetakse tema peateoseks. Selle avaldas originaalis 1985. aastal Londoni kirjastus Fontana. Eesti keeles on raamatu esimene peatükk ilmunud ajakirja Akadeemia 2000. aasta 5. numbris.

Kognitiivne nihe

Kognitiivne nihe või kognitiivne moonutus või kognitiivne kallutatus (ingl. k. cognitive bias) on teatud seaduspärasid järgiv kõrvalekalle loogilisest otsustusprotsessist, mille tulemusena jõutakse teiste inimeste või situatsioonide suhtes ebaloogilistele järeldustele. Kognitiivse nihke tekkimisel lähtub inimene enda jaoks loodud subjektiivsest sotsiaalsest reaalsusest. Subjektiivne sotsiaalne reaalsus võib hakata kognitiivse nihke tagajärjel dikteerima inimese sotsiaalset käitumist, kognitiivse nihke puudumisel on selleks objektiivne sisend. Kognitiivne nihe seisneb seega just kui moonutatud tajus ning põhjustab ebatäpseid otsuseid ja ebaloogilisi tõlgendusi või mida üldiselt kutsutakse irratsionaalsuseks.Kognitiivse nihke tüüpe on mitu. Mõned kognitiivsed nihked on tõenäoliselt kohastumuslikud. Kognitiivne nihe võib olenevalt konkreetsest kontekstist juhtida hoopis rohkem efektiivsete tegudeni. Lisaks lubab kognitiivne nihe sooritada inimesel otsuseid kiiremini, seda näiteks juhul kui otsuselangetamise kiirus on olulisem kui otsuselangetamise täpsus. Teised kognitiivse nihke tüübid võivad olla niinimetatud limiteeritud infotöötluse "kõrvalsaadused", mis võivad tuleneda sobivate vaimsete mehhanismidest, näiteks piiratud ratsionaalsus.Kognitiivseid nihkeid on uuritud juba kuuskümmend aastat, kasutades selleks kognitiivteaduslikke, sotsiaalpsühholoogilisi ja käitumisökonoomilisi uurimismeetodid. Kognitiivsete nihete uurimine on oluline, kuna sellised süstemaatilised vead võivad viidata psühholoogilistele otsustamisprotsesside alusmehhanismidele. Khaneman ja Tversky väidavad, et kognitiivsete nihete uurimisel on ka piisavalt praktilist väärtust muudes valdkondades, näiteks kliinilises hindamises.

Majandusteaduse ajalugu

Majandusteaduse ajalugu ehk majandusmõtte ajalugu on majandusalaste vaadete areng, kaasa arvatud kitsamas mõttes majandusteaduse ajalugu.

Mitmed antiikfilosoofid on teinud mitmesuguseid majandusalaseid tähelepanekuid. Kõige tähtsam neist on Aristoteles.

Keskaja araabia mõtlejatest, kes on majanduse mõistmisse oma panuse andnud, on üks tähtsamaid Ibn Khaldun Tunisest (1332–1406), kes näiteks näitas, kuidas rahvastiku tihedus on seotud tööjaotusega, mis viib majanduskasvule, mis omakorda suurendab rahvastiku tihedust.

Keskaegses Lääne-Euroopas arutati näiteks seda, kuidas määrata kauba õiglast hinda.

16. sajandi ususõdade aegu tekkisid vabakaubanduse ideed. Need sõnastas hiljem juriidilises vormis Hugo Grotius.

Merkantilistid jõudsid lähemale majandusteooriale. Nad rõhutasid maksete positiivse bilansi säilitamise tähtsust.

Füsiokraadid olid esimeste seas, kelle huvi majanduse vastu oli puhtteoreetiline. Tähtsaim neist oli François Quesnay.

Majandusteaduse mõisteid

Siin on loetletud majandusteaduse mõisteid.

Politoloogia mõisteid

Sellel leheküljes on loetletud politoloogia-alased artiklid Vikipeedias.

Sotsioloogia mõisteid

Siin on loetletud sotsioloogia mõisteid.

Uuskeinsism

Uuskeinsism ka neokeinsism on koolkond majandusteaduse teooriad, mis on edasi arenenud John Maynard Keynesi ideedest (keinsism), kuuluvad osaliselt ka uusklassikaliste teooriate hulka, kuid mida ei peaks segi ajama postkeinsismiga, mis arendas keinsismi mudeleid edasi. Uuskeinsism sidus majandusteadust teiste sotsiaalteadustega ehk põhjendas mikroökonoomika baasil makroökonoomikat .

Uuskeinsism tekkis seoses 1970ndate majanduskriisi ajal tehtud kriitakaga keinsismile.

Algselt täiendas John Hicks keinsismi mudelit, kuidas poliitikaga saab kontrollida majandust, IS/LM mudeliga, mida kasutades on võimalik jälgida reaalse poliitika ja majanduse omavahelist sõltuvust ja leida tasakaalupunkti, arvesse võttes ka reaalset raha pakkumist ja SKPd.

Teine keinsismi põhimõte oli Phillipsi kõver, mis sidus omavahelisse sõltuvusse töötuse ja inflatsiooni. 1970ndatel leiti, et korraga võivad tõusta nii töötus kui suureneda inflatsioon.

Leiti, et vanad mudelid enam ei toimi ja otstarbekas oleks kombineerida omavahel biheiviorismi, mänguteooriaid ja monetarismi.

Muutused NSV Liidu lagunemise tagajärjel ja majanduse üldisel globaliseerumisel ei võimaldanud enam klassikalise majandusteooria mudeleid kasutada, kuna hinnad ei muutnud nii kiiresti ja otseselt nagu nõudluse ja pakkumise vahekord muutus. Majandusteadlane Paul Krugman ütles selle kohta, et "töötab väga hästi praktikas, aga teoorias töötab halvasti". Joseph Stiglitz leidis, et olukorras, kus ratsionaalse valiku teooria arvestab, et kõigil on olemas kogu informatsioon, ei vasta tegelikule olukorrale ja pigem on oluline on tegeleda riskide juhtimisega.

Robert Lucas kritiseeris uuskeinsiste leides, et ratsionaalne valik on esmajärgulisem, kui ükskõik milline fiskaalpoliitika või rahanduspoliitika. Uuskeinsistid aga väitsid, et ratsionaalne valik toimib vaid teatud tasakaalutingimusel täieliku tööhõive olukorras.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.