Rao Heidmets

Rao Heidmets (sündinud 15. septembril 1956 Pärnus) on eesti filmilavastaja.

Hariduselt on Rao Heidmets elektriinsener – 1981. aastal lõpetas ta Tallinna Tehnikaülikooli elektroenergeetika teaduskonna. Ülikoolipäevil osales koos Jaak Arro ja Hardi Volmeriga Kunstiinstituudi rühmituses Päratrust Film underground-filmide tegemisel. Pärast ülikooli lõpetamist asus tööle stuudio Tallinnfilm animaatorina.

Eesti Kinoliidu ja Eesti Kunstnike Liidu liige.

Isiklikku

Tema vend on TLÜ professor Mati Heidmets.

Filmid

  • "Tuvitädi" 1983
  • "Nuril" 1985
  • "Kaelkirjak" 1986
  • "Serenaad" 1987
  • "Papa Carlo Teater" 1988
  • "Noblesse Oblige" 1989
  • "Päkapikupuu" 1991
  • "Elutuba" 1994
  • "Kallis härra Q" 1998
  • "Heinaloom" 2001
  • "Instinkt" 2003
  • "Pärlimees" 2006
  • "Elulood" 2007
  • "Kaasasündinud kohustused" 2008
  • "Prohveti sünd" 2012

Tunnustus

  • 2005Valgetähe V klassi teenetemärk
  • 1989 – Grand Prix filmi eest "Papa Carlo teater", festival Cinanima, Portugal
  • 1994 – Colden Kentaur filmi eest "Elutuba", festival Message to Man, Peterburi
  • 2009 – Grand Prix filmi eest "Kaasasündinud kohustused", Ottawa International Animation Festival
  • 2008 – Grand Prix filmi eest "Kaasasündinud kohustused", Fredrikstad International Animation Festival

Välislingid

15. september

15. september on Gregoriuse kalendri 258. (liigaastal 259.) päev, Juliuse kalendri järgi 2. september (1901–2099).

Avo Ulvik

Avo Ulvik (sündinud 30. juunil 1957) on muusik, helirežissöör ja muusikapedagoog.

Eesti Animatsiooni Liit

Eesti Animatsiooni Liit on üks Eesti filmiliitudest, õiguslikult mittetulundusühing. Liitu juhib aastast 1996 Rao Heidmets.

Eesti animafilmide loend

Eesti animafilmide loend loetleb kronoloogilises järjestuses Eestis valminud animafilme. Nimekiri ei ole täielik.

Eesti filmide loend

Siin on loetletud kronoloogilises järjekorras Eestis valminud eestikeelseid filme. Nimekiri ei ole täielik.

Filmirežissööride loend

Siin on loetletud filmirežissööre.

Hannes Võrno

Hannes Võrno (sündinud 1. mail 1969 Rakveres) on Eesti saatejuht, meelelahutaja, moekunstnik, poliitik ja kaitseväelane.

Võrno on tuntud komöödiarühmituse Kreisiraadio liikmena, mis esindas Eestit 2008. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse poolfinaalis. Ta on juhtinud saateid "Kes tahab saada miljonäriks?", "Tõehetk" ja "20 aastat hiljem", samuti koos Kiur Aarmaga saadet "Kahvel".

Aastatel 1993–1996 tegi Hannes Võrno koos Henri Jäägriga korporatsiooni Saatus nime all ajalehele Post absurdikoomiksiseeriaid "Perekond Vismaritega", "Tiduga" ja "Libiido". Koomiksitandemi seeriat "Perekond Vismarid" avaldati 247 korral ka ajalehes Liivimaa Kuller.

2002. aastal valiti ta Eesti parimaks meessaatejuhiks ja 2008. aastal Eesti kõigi aegade parimate telesaatejuhtide esikümnesse. Aasta parimate meessaatejuhtide valimisel saavutas ta 2005. aastal 3. koha Vahur Kersna ja Kristjan Jõekalda järel ning 2007. aastal Vahur Kersna järel teise koha.

Ta on õppinud moekunstnikuks ja disaininud Sangarile meestesärke.

Võrno kuulus aastatel 2003–2011 Isamaa ja Res Publica Liitu ning oli Riigikogu X koosseisu liige, kuid peatas saadikuvolitused 2003. aastal.

Hannes Võrno oli aastatel 2011–2015 Eesti Kaitseväe Teavituskeskuse ülem. Teda on autasustatud kaitseministri ja NATO medalitega rahvusvahelisel sõjalisel missioonil osalemise eest. 2015. aastal pälvis Võrno Kaitseväe eeskujuliku teenistuse risti. Sõjaväeliselt auastmelt on Hannes Võrno kapten.

Õppinud

1976–1984 Rakvere 3. Keskkool

1980–1984 Rakvere Lastemuusikakool

1984–1988 Tartu Kunstikool (kunstiline kujundamine)

1988–1993 Eesti Kunstiakadeemia (moekunst)

1993–1994 Burg Giebichenstein Hochschule für Kunst und Design, Halle, Saksamaa

2005–2006 Kaitseväe Lahingukool

2012 Kõrgem Sõjakool (KVÜÕA)

2013 NATO School Oberammergau, Saksamaa

Kallis härra Q (film)

"Kallis härra Q" on 1998. aastal valminud Eesti mängufilm. Filmi stsenaarium on valminud Aino Perviku samanimelise jutustuse ainetel.

Kukul külas

"Kukul külas" on Kuku raadio saatesari. Esimene saade jõudis eetrisse 1993. aasta 17. jaanuaril Hardo Aasmäega. Portreesaate loojaks on Erki Berends. 1993–2018 on saates kokku käinud 1301 külalist (2019. a juuni seisuga).

Kukul külas tähestikuline nimekiri

Raadiosaate "Kukul külas" külaliste tähestikuline nimekiri

Mati Heidmets

Mati Heidmets (sündinud 1. novembril 1949) on eesti psühholoog ja kasvatusteadlane.

Matti Milius

Matti Milius (10. november 1945 Tartu – 3. juuni 2015 Tartu) oli üks suuremaid Eesti ja Baltikumi kaasaegse kunsti kogujaid ning aktiivne kunstinäituste kuraator. Elas Tartus. Matti Miliusele kuulus suur eksliibriste ja rohkem kui 1200 teosest koosnev graafika ja maalide kogu. Alates aastast 1968 on Milius eksponeerinud kogusse kuuluvaid töid näitustel Eestis ja välisriikides.

Miliuse kunstikogumine sai algust tänu kirjandusteadlase ja eksliibriseuurija Udo Ivaski tütrele Helene Ivask-Kulpale aastal 1962. Ta kinkis Mattile eksliibrise iga kord, kui noormees sai hea hinde reaalainetes, inglise või vene keeles. Aastal 1966 tutvus Milius kunstikoguja Mart Lepaga, kelle initsiatiivil hakkas huvituma vanemast Eesti graafikast. Kaasaegse kunsti vastu ärgitas huvi Peeter Urbla aastal 1968. 1970.–1980. aastatel tegeles Milius agaralt põrandaaluse kirjanduse kirjutusmasinal paljundamise ja levitamisega ja oli KGB pideva tähelepanu all.1980. ja 1990. aastatel tegutses Matti Milius ka happeningi-kunstnikuna ja luule-etlejana, olles pool luuleduost Matti Moguči ja Matti Moguchi (Mogučile kirjutas luulet Priidu Beier ning Moguchile Albert Trapeež).

2006. aastal korraldas Matti Milius näitustefestivali Tartus ja Kaunases, kus Tartus näidati kümnete Kaunase kunstnike teoseid ja Kaunases Tartu kunstnike omi.

Enne surma oli Milius keskendunud peamiselt Eesti, Läti, Leedu ja Armeenia kaasaegsele kunstile.

Mikk Rand

Mikk Rand on Eesti filmilavastaja ja -produtsent. Ta on sündinud 1. augustil 1970 Tallinnas.

Tänu eksperimenteerivale iseloomule on tema teosed filmitehniliselt ja žanriliselt eriilmelised.

Filmide lavastamise kõrvalt algatas Mikk Rand 2001. aastal üle-eestilise filmikoolituste organisatsiooni Kinobuss. Kinobussi eesmärk on populariseerida eesti filmi, viia kinokunst ja filmiteadmised kogu Eesti elanikeni – ka kohtadesse, kus kinosaali pole. Rännates linnast linna ja külast külla näitab Kinobuss eesti ja üleilmseid väärtfilme ja korraldab filmiõpitube.

2011. aastal toimusid Mikk Ranna eestvedamisel üle-eestilised Filmitalgud – suurejooneline filmikoolitus-eksperiment, mille käigus valmis vabatahtlikega ja vilunud filmitegijate juhendamisel üks täispikk rahvafilm. Film "Täitsa lõpp" esilinastus 11.11.2011 kl 20.11 üle Eesti kokku 111 kinos (kinos, rahvamajas, kultuurimajas, selleks spetsiaalselt tekitatud punktis).

Rao Heidmetsa Filmistuudio

OÜ Rao Heidmetsa Filmistuudio on Eesti filmitootja. OÜ asutati 1996.

Sündinud 15. septembril

Siin artiklis loetletakse 15. septembril sündinud tuntud inimesi.

0053 – Traianus, Vana-Rooma keiser

1254 – Marco Polo, itaalia maadeavastaja

1613 – François de La Rochefoucauld, prantsuse kirjanik

1789 – James Fenimore Cooper, Ameerika Ühendriikide kirjanik

1857 – William Howard Taft, Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik

1876 – Bruno Walter, helilooja ja dirigent

1877 – Shefqet Verlaci, albaania poliitik, peaminister

1883 – Villem Marder, Eesti sõjaväelane

1888 – Antonio Ascari, Itaalia autovõidusõitja

1889 – Johannes Jaanis, Eesti kooliõpetaja ja poliitik

1890 – Agatha Christie, inglise kirjanik

1890 – Eugène Maës, Prantsusmaa jalgpallur, ründaja

1890 – Frank Martin, Šveitsi helilooja

1891 – Oskar Särev, Eesti sõjaväelane

1894 – Jean Renoir, prantsuse filmirežissöör

1895 – Johannes Heil, eesti elektrotehnikateadlane

1897 – Miloš Lukaš, tšehhi filoloog, tõlkija, polüglott

1899 – Pierre Chantraine, prantsuse keeleteadlane ja klassikaline filoloog

1899 – Lilian Looring, eesti baleriin ja tantsupedagoog

1901 – Aleksander Bergmann, eesti kunstnik

1903 – Eduard Päll, eesti kirjanik ja keeleteadlane

1904 – Umberto II, Itaalia kuningas

1905 – Patrick O'Callaghan, Iirimaa kergejõustiklane

1905 – Peeter Kraus, Eesti sõjaväelane

1906 – Irving Warren Jaffee, USA kiiruisutaja

1906 – Albert Ivask, eesti õpetaja ja kirjamees

1908 – Aino Kumari, eesti ornitoloog

1910 – Leo Tiik, eesti majandusgeograaf, raamatukogundustegelane, ajaloolane ja koduloolane

1913 – Paul Varandi, Eesti näitleja ja lavastaja

1914 – Jens Otto Krag, Taani poliitik

1915 – Helmut Schön, Saksamaa jalgpallur ja treener

1917 – Boris Kabur, eesti kirjanik ja tõlkija

1917 – Enno Eesmaa, eesti laulja

1919 – Fausto Coppi, Itaalia jalgrattur

1922 – Ilmar Vahe, Eesti NSV partei- ja riigitegelane

1924 – Lucebert, hollandi maalikunstnik ja luuletaja

1924 – György Lázár, Ungari kommunistlik riigitegelane

1926 – Jean-Pierre Serre, prantsuse matemaatik

1927 – Margaret Keane, ameerika kunstnik

1928 – Erich Rannat, eesti tehnikateadlane

1929 – Murray Gell-Mann, USA füüsik

1929 – Maret Käbin, eesti toimetaja ja tõlkija

1930 – Endel Lippmaa, eesti akadeemik

1930 – Rolf Uusväli, eesti organist

1931 – Kurt Schirra, Saarimaa endine poksija

1936 – Ashley John Cooper, Austraalia tennisist

1937 – Fernando de la Rúa, Argentina poliitik

1937 – Helgi Parts, eesti kergejõustiklane

1938 – Rafael Herrera Osuna, Mehhiko tennisist

1940 – Rannveig Guðmundsdóttir, islandi poliitik

1941 – Flórián Albert, Ungari jalgpallur, ründaja

1942 – Mare Vint, eesti graafik

1942 – Wen Jiabao, Hiina poliitik

1944 – Graham Taylor, Inglismaa jalgpallur ja treener

1945 – Jessye Norman, USA sopran

1945 – Hans-Gert Pöttering, Saksamaa poliitik

1946 – Oliver Stone, USA filmirežissöör

1946 – Tommy Lee Jones, Ameerika Ühendriikide näitleja ja režissöör

1951 – Johan Neeskens, hollandi jalgpallur

1951 – Johannes Jacobus Neeskens, Hollandi jalgpallur

1953 – Georgij Alafuzoff, Soome mereväelane

1954 – Barry Shabaka Henley, Ameerika Ühendriikide näitleja

1955 – Õnne Kepp, eesti kirjandusteadlane

1955 – Kalle Rõõmus, eesti arhitekt

1956 – Rao Heidmets, eesti animafilmilavastaja

1957 – Slobodan Kačar, Jugoslaavia poksija

1958 – Inese Zandere, läti luuletaja, lastekirjanik, toimetaja, ajakirjanik ja kirjastaja

1960 – Eduard Pukkonen, eesti geoloog, kartograaf ja orienteeruja

1960 – Aivo Reinart, eesti füüsik

1961 – Mihhail Stalnuhhin, Eesti poliitik

1961 – Frank Emmelmann, saksa kergejõustiklane

1962 – Laur Teär, eesti laulja

1962 – Rosita Raud, Eesti teatrikunstnik

1963 – Mart Johanson, eesti muusik

1963 – Anu Nõulik, eesti alpinist

1964 – Robert Fico, Slovakkia poliitik

1964 – Kaupo Palo, eesti füüsik

1964 – Sirpa Kähkönen, soome kirjanik ja tõlkija

1965 – Thomas Stangassinger, Austria mäesuusataja

1966 – Dejan Savićević, Montenegro jalgpallur, poolkaitsja

1967 – Simone Greiner-Petter-Memm, saksa endine laskesuusataja

1967 – Hans-Jörg Tauscher, saksa mäesuusataja

1968 – Raymond Joval, Hollandi endine poksija

1970 – Svetlana Zahharova-Vassiljeva, Venemaa kergejõustiklane

1970 – Madis Melzar, Eesti politseiametnik

1971 – Wayne Richard Ferreira, LAV-i tennisist

1971 – Ingo Valgma, eesti mäeinsener

1972 – Timothy Mack, USA kergejõustiklane

1973 – Daniel Westling, Rootsi prints

1973 – Tanel Ots, eesti vaimulik

1975 – Tom Dolan, USA ujuja

1975 – Xian Dongmei, Hiina judomaadleja

1977 – Raul Vinni, eesti ajakirjanik

1977 – Sophie Dahl, inglise kirjanik ja endine modell

1977 – Shmuel Kot, Eesti pearabi

1978 – Eiður Smári Guðjohnsen, Islandi jalgpallur, ründaja

1978 – Erki Ohmann, eesti DJ ja produtsent

1979 – Patrick Denis Marleau, Kanada jäähokimängija, ründaja

1982 – Timo Toots, eesti fotograaf ja elektroonikakunstnik

1983 – Sergio Esteban Vélez, Colombia kirjanik ja ajakirjanik

1983 – Mihkel Koppel, eesti arhitekt ja muusik

1984 – Harry, Walesi prints

1985 – Loore Martma, eesti näitleja

1986 – Norbert Kaareste, eesti kommunikatsiooniekspert ja õhtujuht

1987 – Clare Maguire, Briti laulja ja laulukirjutaja

1988 – Martin Pajos, eesti laskesuusataja

1992 – Markus Habakukk, eesti näitleja

Tallinnfilmi sürrealistid

Tallinnfilmi sürrealistid oli 1980. aastate teise pooles Eesti Nukufilmi ja Eesti Joonisfilmi seltskonnast moodustunud vabarühmitus.

Rühmituse aktiivne tegutsemine piirdus kolme näitusega: 1986 Tallinnas Tantsutares, 1987 Tartu Kunstimuuseumis ja 1989 Soomes Vaasa festivali raames toimunud kohvrinäitus nime all ESTTRANSSÜRR.

Rühmitusse kuulusid Kalju Kivi, Mati Kütt, Tõnu Talivee, Rao Heidmets, Heiki Ernits, Hillar Mets, Miljard Kilk, Riho Unt, Hardi Volmer, Priit Pärn. Näitusega ESTTRANSSÜRR Vaasas liitus ka Vahur Kersna.

Tõnu Trubetsky

Tõnu Trubetsky (esinejanimi ka Tony Blackplait; sündinud 24. aprillil 1963 Tallinnas) on eesti muusik, kirjanik ja filmilavastaja.

1981. aastal lõpetas ta Tallinna 32. Keskkooli.1980. aastatel oli Trubetsky üks Eesti punkliikumise eestvedajaid. Ta on olnud Punkbändide The Flowers of Romance, Vennaskond, The Flowers of the Universe, Vürst Trubetsky & J. M. K. E., The Un Concern, Felis Ultramarinus jne. vokalist ja Operatsioon Õ kitarrist.

Kirjandusse tuli Trubetsky aastal 1989 luulekoguga "Pogo", mis ilmus luulekassetis "Kassett '88" koos Karl Martin Sinijärve, Ringo Ringvee ja Märt Väljatagaga. Hiljem on ta avaldanud peamiselt proosat, samuti ülevaatlikke aimeteoseid anarhismi ja pungi ajaloost.

Tõnu Trubetsky on Trubetskoide vürstisuguvõsa järeltulija.

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.