Rakvere

Rakvere linn (ajalooline nimi Tarvanpää; saksa keeles Wesenberg, vene keeles Rakovor) on Lääne-Viru maakonna haldus-, majandus- ja kultuurikeskus.

Rakvere on linn alates 12. juunist 1302, kui sai Taani kuningas Erik Menvedilt Lübecki linnaõiguse.

Disambig gray.svg  See artikkel räägib linnast; laeva kohta vaata artiklit Rakvere (laev); meeskoori kohta vaata artiklit Meeskoor Rakvere.
Rakvere

Rakvere vapp
Rakvere lipp

Pindala: 10,64 km²

Koordinaadid: 59° 21′ N, 26° 22′ E
Rakvere (Eesti)
Rakvere

rakvere.kovtp.ee
Rakvere, centrum
Rakvere Keskväljak
Rakvere mõisa peahoone ja teatrihoone
Rakvere mõisa peahoone ja teatrihoone

Ajalugu

Next.svg Pikemalt artiklis Rakvere ajalugu

Vanimad jäljed Rakvere linna asustusest on pärit praeguselt Teatrimäelt, kus vanim inimtekkeline kultuurkiht on dateeritud 3.–5. sajandisse. Ilmselt selle asula kaitseks rajati Vallimäele, praeguse kivilinnuse kohale, ka puitlinnus. Selle kahekordse palktaraga linnuse vanim teadaolev dateering kuulub 5.–6. sajandisse.

Linnus Vallimäel oli üks suuremaid muinaseesti linnuseid ning seda tunti Tarvanpea nime all. Nii asula Teatrmäel kui ka linnus Vallimäel on püsinud katkematuna tõenäoliselt keskajani. Ilmselt piirdusid kaitseehitised vaid palktaraga, kuna kõrge ja algselt eraldiseisev küngas (Vallimäe profiili on hilisemate kindlustuste rajamisel paljuski muudetud) pakkus juba looduslikult väga häid kaitsevõimalusi.

Aastatel 12191220 allutas ja ristis Virumaa alad Taani kuningas (vt Taani valdused Eestis). Taanlased asusid linnuse kohale oma kantsi rajama arvatavasti 13. sajandi II veerandil, kasutades algul eestlaste poolt rajatud valli ja puitpalissaadi. Siis rajati Rakvere Vallimäele ka Rakvere ordulinnuse esimesed kivihooned, millest vanimatena on säilinud kahe poolkeldri katked hilisema pealinnuse edelanurgas. Läti Henriku kroonikas mainitakse Tarvanpea asulat esimest korda 1226. aastal. 1252. aastal nimetati taanlaste uut tugikohta ehk linnust Wesenberghiks (Tarvanpea keskalamsaksa keeles).

1267. aastal alanud sõjategevuses tungisid Novgorodi väed vürst Juri juhtimisel Virumaale Rakvereni ning rüüstasid raskelt piirkonda. Kindlust aga vallutada ei suudetud, kaotati üks oma pealikest ja muid tähtsaid mehi ning pöörduti tagasi. 1268. aasta jaanuaris tuli mitu Novgorodi vürsti oma vägedega (umbes 30 000 meest) üle Narva jõe ning läks Rakvere alla.

1302. aastal sai linnuse juurde kujunenud Wesenberghi asula Lübecki linnaõigused. 1346. aastal müüs Taani kuningas Valdemar IV peale Jüriöö ülestõusu oma Eestimaa valdused (Harju- ja Virumaa koos Tallinna, Rakvere ja Narva linnustega) Saksa ordu ordumeister Goswin von Herikelile umbes nelja tonni hõbeda (19 000 Kölni marka) eest ja Saksa ordu pantis need 1347 Liivi ordule.

Next.svg Pikemalt artiklis Virumaa, Taani valdused Eestis, Rakvere ordulinnus, Harju-Viru rüütelkond
Next.svg Pikemalt artiklis Rakvere kihelkond, Rakvere foogtkond, Rakvere mõis, Rakvere kirikumõis, Rakvere Mihkli kirik

Rakvere linna arengus mõjutas linna kujunemist seda edela- ja läänepoolt ümbritsenud Rakvere mõisa ja idapoolt Rakvere kirikumõisa valdused, mistõttu kujunes linn algselt põhjast kagusse suunduva kaarena, mille keskosa (Vallimäe ja kiriku vaheline ala) oli vaid mõnisada sammu lai.

Vene-Liivi sõjas (1558. aastal), pärast Narva alistamist Vene vägede poolt, jättis Rakveret kaitsnud saksa garnison linnuse maha ja ala võttis 1558. aasta augustis üle Boris Kolõtševi salk. Samal aastal sai Rakvere Moskva tsaaririigi kontrolli all oleva maakonna keskuseks ning oli tugevalt kindlustatud. Rakvere kindlusmüüri ehitamiseks aga lammutati Rakvere linnas frantsisklaste Püha Mihkli katoliku kiriku mungaklooster, Rakvere Mihkli kirik, gildimaja ja mõned kodanike kivimajad.

Järgnenud Liivimaa sõjas (1568. aastal) piirasid edutult Rakveret, ja põletasid maha linna ümbritsenud alevi, Pärnust tulnud mõisamehed, Poola kuninga pooldajad. 1572. ja 1574. aastal piirasid linnust Rootsi väed, kuid samuti tulemusteta. 1581. aastal toimus uuesti Rootsi vägede poolne linnuse piiramine Pontus De la Gardie juhtimisel ning oli seekord edukas. Vene garnison kapituleerus 4. märtsil 1581. 1583. aastal sõlmitud Pljussa vaherahuga läks linn Rootsi haldusesse.

Rakvere mõis loodi 1618. aastal, mil Rakvere linnuse ala läänistati Reinoud van Brederodele (1567–1633), kelle Rootsi kuningas Gustav II Adolf 12. juunil 1616. aastal oli Rakvere vabahärraks teinud ja kes Hollandi saadikuna oli osalenud Stolbovo rahuläbirääkimistel. 1631. aastal andis Gustav II Adolf Brederodele ka Rakvere linna. 1669. aastal omandasid mõisa Tiesenhausenid ning 19. sajandi keskel Rennenkampffid.

Põhjasõja ajal (1703. aastal) koondas W. A. von Schlippenbach väed Lääne-Virumaale, kuid jättis piiräärsed idapoolsed alad vene vägede meelevalda. Vene rüüsteväe liikumisel Viru-Nigula kihelkonda, taganesid rootsi väed Sõmerult Rakverre ja seejärel Tallinnasse. 5. septembril ületasid vene väed Kunda jõe ning eelväed tungisid Rakverre, kus viimased rootsi väed süütasid linnas asunud moonalaeod ning taganesid lahinguta. Rakverre jäänud linnaelanikud tapeti ning linn põletati vene vägede poolt. Vene väed lõid Rakvere juurde uue tugipunkti, kust rüüstesalgad (kalmõkid jt) suundusid rüüstama ümberkaudseid Haljala, Kadrina, Rakvere, Viru-Jaagupi ja Simuna kihelkondi. Rüüstetööd viidi lõpule kahe päevaga. Virumaa järel tungisid vene rüüstesalgad Järvamaale.

1783. aastal kehtestati Venemaa keisririigis asehalduskonnad ja loodi Tallinna asehalduskonna Rakvere kreis. Wesenbergi linn osteti Tiesenhausenilt 45 011 rubla eest ära ning nimetati üheks Eestimaa kubermangu kreisilinnaks. 1805. aastal asutati Rakveres kreiskool, 1814. aastal algkool.

1870. aastal avati Rakveres Balti Raudtee Seltsi Balti raudteeliinil Rakvere raudteejaam. 1912. aastal asutati Rakvere Õpetajate Seminar.

Linnajuhtimine ja haldusorganid

Rakvere linnapea on 2017. aastast Marko Torm[3]. Rakvere linnavolikogu[4] esimees on Mihkel Juhkami.

Rakveres on 19 linnaosa: Kondivalu, Kukeküla, Kurikaküla, Lennuvälja, Lepiku, Lilleküla, Linnuriik, Moonaküla, Mõisavälja, Paemurru, Palermo, Roodevälja, Seminari, Südalinn, Taaravainu, Tammiku, Vallimäe, Vanalinn, Õpetaja Heinamaa.

Linna pindalast moodustab 153 ha linnale kuuluv metsamaa.

Sümboolika

Lisaks lipule ja vapile on Rakverel oma tunnuslause ja logo.

Linna tunnuslauseks on "Rakvere – väge täis", mis väljendab, et Rakverel on suurel hulgal majanduslikku, vaimset ja demograafilist ressurssi. Rakvere märk kujutab tagajalgadele tõusnud valget tarvast punasel taustal, mida ümbritseb kollane ring. Kollasel ringil asub linna nimi Rakvere ja tunnuslause "Väge täis". Märk lähtub vanimast teadaolevast Rakvere nimetusest – Tarvanpää. Ürgveis on iidne jõu, väe ja viljakuse sümbol. Tarva püstine asend väljendab edasipürgimist, üleküllast jõudu, kindlat vastuseisu survele.

Tunnuslause ja visuaalse identiteedini jõudmisele eelnes põhjalik eeltöö – reklaamibüroo Korpus tellis EMOR-ilt alusuuringu, mis selgitas välja Rakvere tuumsümbolid. Küsitlusse kaasati nii Rakvere elanikke kui ka inimesi mujalt Eestist.

Loodus ja kliima

Rakvere asub Põhja-Eestis Pandivere kõrgustiku põhjajalamil 20 km kaugusel Soome lahest.

Linna läbib Soolikaoja. Linna edelaosas asub Rakvere tammiku maastikukaitseala. Linna lõunaosas asub Palermo mets. Linna järgi on oma nime saanud Ordoviitsiumi Rakvere lade.[5]

Rakvere linn paikneb Eesti tingimustes nii mandrilise kui merelise kliima mõjupiirkonnas. Aasta keskmine sademete hulk on 750 mm ja lumikatte keskmine paksus 30–40 cm. Aasta keskmine õhutemperatuur on 4,5 °C, püsivad külmad algavad detsembris ja kestavad 80–90 päeva.

Taristu

Linna läbib Tallinna–Narva raudtee, linnast põhja poole jääb Tallinna–Narva maantee. Rakverest saab alguse Rakvere–Pärnu maantee. Kaugus Tallinnast on 98 km, Narvast 114 km, Tartust 126 km ja Peterburist 274 km.

Rahvastik

Rakvere elanikkonna rahvuslik koosseis rahvaloenduste andmetel
Rahvus 1889 1897 1922 1970[6] 1979[7] 1989[8] 2000[9] 2011[10]
arv % arv % arv % arv % arv % arv % arv % arv %
Kokku 3 507 100 5 890 100 7 663 100 17 891 100 19 011 100 19 822 100 17 097 100 15 264 100
eestlased 6 889 89,9 13 292 74,29 14 550 76,53 14 902 75,18 14 496 84,79 13 445 88,08
sakslased 256 3,34
venelased 304 3,97 3 441 19,23 3 326 17,50 3 545 17,88 1 845 10,79 1 371 8,98
soomlased 394 2,20 406 2,14 396 2,00 277 1,62 137 0,90
ukrainlased 410 2,29 355 1,87 507 2,56 218 1,28 150 0,98
valgevenelased 106 0,59 108 0,57 171 0,86 69 0,40 46 0,30
muud 99 1,29 248 1,39 266 1,40 301 1,52 192 1,12 115 0,75

Haridus

Lääne-Viru maakonna keskusena on Rakveres arenenud koolide võrgustik, kus omandavad haridust enam kui 5500 last ja noort.

Rakveres tegutseb 8 kooli, neist 5 munitsipaalkooli (Rakvere Gümnaasium, Rakvere Reaalgümnaasium, Rakvere Ametikool ja Rakvere Põhikool) ning 3 erakooli (Rakvere Eragümnaasium, Rakvere Vanalinna Kool ja Rakvere Lille Kool (toimetulekukool)). Täiskasvanud saavad põhi- ja keskharidust omandada Rakvere Täiskasvanute Gümnaasiumis. Kõrgharidust annab Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledž. Linnas tegutsevad muusikakool ja spordikool ning hulgaliselt muid huvikoole.

Ettevõtlus

Rakvere tööstussõlm hõlmab lisaks linna territooriumile ka Näpi ja Sõmeru alevikku ning Roodevälja ja Aluvere küla.

Töötleva tööstuse ettevõtete müügitulu oli 2015. aastal umbes 230 miljonit eurot. Tähtsaimad on kohalikul toormel baseeruvad tööstusharud (osatähtsus müügitulus):

Rakvere külje all Roodevälja külas asub Eesti suurim lihatööstus Rakvere Lihakombinaat, Skandinaavia päritolu ettevõtte HKSCAN Estonia AS-i suurem osapool.

Sport

Rakveres asuv Rakvere linnastaadion on tänapäevane staadion, mille kõrval paikneb spordihall, mis avamise ajal 20. mail 2004. aastal oli Eesti suuruselt teine. Staadioni kõrval asub veel kergejõustikumaneež ja osalise katusega pealtvaatajate tribüün. Spordihallis on peale spordivõistluste võimalik korraldada ka messe, laatu ja kontserte.

Linna lõunaosas asuvas Palermo metsas on avatud tervisespordirada, kus talvel on ka suusarajad.

Edukaim korvpalliklubi on Eesti korvpalli Meistriliigas mängiv BC Rakvere Tarvas, edukaim võrkpalliklubi on Saja Liigas osalev Rakvere Võrkpalliklubi ning edukaim jalgpalliklubi on Eesti jalgpalli esiliigas mängiv Rakvere JK Tarvas.

Kultuur

Läbi aegade on Rakveres osatud korraldada suurejoonelisi kultuuriüritusi ning püütud leida ja hoida joont, mis konservatiivsemates linnades ehk poleks iialgi õnnestunud. Rakvere on julgete, ebaharilike, hullude ideede ja ürituste läbiviimiseks parim koht. Üheks kuulsamaks näiteks on maailmas silmapaistvaid jõulupuid. Rakvere on Euroopa kõige väiksem linn, kus tegutseb oma kutseline teater – Rakvere Teater. Teatri kõrval tegutseb ka Rakvere Teatrikino.

Linna kultuurielu koordineerib Rakvere Kultuurikeskus, noorte vaba aja ürituste korraldamisega tegeleb sama asutuse koosseisus olev Rakvere Avatud Noortekeskus.

Rakveres tegutsevad tugevad ja elujõulised kultuuriseltsid, kes pakuvad kogukonnale eripalgelisi võimalusi muusika, tantsu, kunsti ja teatri harrastamiseks. Seltsid kujundavad suure osa linnas toimuvatest üritustest.

Igasuviseks suursündmuseks on Rakvere linna päevad, mis toimuvad juuni teisel nädalavahetusel. Rahvusvaheline teatrifestival Baltoscandal toimub paarisnumbriga lõppevatel aastatel juunis-juulis. Meeste tantsupidu toimub iga viie aasta tagant. Iga aasta novembris korraldab Rakvere Muusikakool Jaan Paku muusikapäevi. Rakvere linna aukodaniku Arvo Pärdi sünnipäeva tähistatakse üritustega iga aasta septembris.

Uuteks ja huvitavateks algatusteks on kujunemas rahvuste festival Kamalammas septembris, disaininädal oktoobris, roheline keskkonnanädal mais ning mõõga ja mantlipäeva elustiililaat juulis.

Vaatamisväärsused

Rakvere kõige tähtsam vaatamisväärsus on ordulinnuse varemed Rakvere Vallimäel. Vallimäel asuvad ka skulptuur Tarvas, Vallimäe Laululava ja Vallimäe tuulik ning kõrgendiku lõunaosas paikneb Rakvere tammik.

Laiemat tähelepanu on pälvinud Rakvere keskväljak, mis valmis praegusel kujul 2004. aastal.[11][12] Väljaku ääres on Ferdinand Gustav Adoffi projekti järgi valminud ja Kultuurimälestiste riiklikku registrisse kantud Rakvere turuhoone ja pangahoone.

Rakvere Jumalaema Sündimise kirikus asuvad õigeusu preestermärter Sergi Florinski säilmed.[13]

Mälestusmärgid ja skulptuurid linnaruumis

Rakvere linna keskel, Lydia Koidula tänav 12a, asub Amandus Adamsoni kavandatud Vabadussõja mälestussammas.

Rakvere äärelinnas, Juhan Kunderi tänava ääres Palermo metsas, asub Palermo punase terrori ohvrite mälestuskivi. Rakvere tammikus paikneb mälestussammas "Okaskroon", mis on pühendatud Nõukogude okupatsiooni ajal represseeritutele.

Vallimäe tee 5 on Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument. Tammiku tänav 1 on Juhan Kunderi mälestussammas.

Rakvere keskväljakul asub mälestusmärk "Noormees jalgrattaga muusikat kuulamas", mis on pühendatud helilooja Arvo Pärdile.

Sõpruslinnad

Rakverel on 9 sõpruslinna.

Vaata ka

Viited

  1. Statistikaamet, vaadatud 9.06.2019.
  2. Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator
  3. Viru mMaateataja. Postimees
  4. Rakvere linnavolikogu, 1.12.17
  5. http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=Rakvere+lade
  6. Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.
  7. Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 27
  8. Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 32
  9. Päring Statistikaameti andmebaasist
  10. Päring Statistikaameti andmebaasist
  11. Superdisain Rakvere keskväljakul Eesti Päevaleht, 10. august 2004
  12. Rakvere linnaväljak top 10-nes
  13. "Rakvere reliikvia"

Kirjandus

  • Rakvere õudsemad päevad. Uus Eesti, 2.–10. jaanuar 1936, nr 2–9.

Välislingid

Ambla

Ambla on alevik Järvamaal Järva vallas.

Ambla asub Ambla jõe ülemjooksul Pärnu-Rakvere-Sõmeru põhimaantee ääres. Tapa asub 10 km kaugusel kirdes, Lehtse 7 km kaugusel põhjas ja Käravete 4 km kaugusel läänes. Küladest on lähimad põhjas Linnape, kirdes Räsna, kagus Jõgisoo ja lõunas Raka. Muudest paikadest on lähemad edelas Näo, loodes Preedikküla, idas Kuru ja lõunas Kaiemäe.1991–2017 asus Amblas Ambla valla keskus.

Haljala vald

Haljala vald on omavalitsusüksus Eestis Lääne-Virumaal. Haljala vald moodustati 2017. aastal senise Haljala valla ja Vihula valla ühinemisel.

Haljala vald paikneb Lääne-Viru maakonna põhjaosas. Vald piirneb läänes Kuusalu, lõunas Kadrina ja Rakvere ning idas Viru-Nigula vallaga. Põhjas piirneb vald merega, valla merepiiri pikkus on ligikaudu 100 km.

Haljala Vallavalitsus asub Võsu alevikus aadressil Mere tn 6. Lisaks on vallas teenuskeskus, mis asub Haljala alevikus aadressil Rakvere mnt 3.Haljala vallavanem on Leo Aadel.

Kadrina kihelkond

Kadrina kihelkond (lühend Kad; ka Torvastvere kihelkond, sks Kirchspiel St. Katharinen) oli ajalooline kihelkond Virumaal ja Viru/Rakvere kreisis Eestimaa kubermangus.

Kadrina kihelkond piirnes läänes Tallinna kreisi Kuusalu ja Paide kreisi Ambla kihelkondadega, lõunas Väike-Maarja, idas Rakvere kihelkonnaga ja loodes Haljala kihelkonnaga.

Karitsa (Rakvere)

Karitsa on küla Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas.

1977. aastal liideti Karitsa külaga Karitsa-Saueaugu.

Lääne-Viru maakond

Lääne-Viru maakond ehk Lääne-Virumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.

Lääne-Viru maakond asub Põhja-Eestis. Lääne-Virumaa piirneb idas Ida-Viru, lõunas Jõgeva, ning läänes Järva ja Harju maakonnaga.

Lääne-Virumaa kõrgeim tipp on Emumägi (166 m), pikim jõgi Kunda jõgi (69 km) ja suurim järv on Porkuni järv (41,5 ha). Rannajoone pikkus on 134 km. Maakonna haldusalasse kuulub ka Eesti põhjapoolseim saar Vaindloo.

Esimesed märgid inimasustusest pärinevad Kunda Lammasmäelt, kus Kunda kultuuri esindajad elasid 8700 aastat eKr.

Rakvere Gümnaasium

Rakvere Gümnaasium on Lääne-Viru maakonnas Rakveres aadressil Vabaduse 1 asuv üldhariduskool. Koolis õpib kokku 886 õpilast ja õpetajaid on 90.

Kooli direktor on Aivar Part.

Rakvere JK Tarvas

Rakvere JK Tarvas on Lääne-Virumaa suurim ja ühtlasi maakonna edukaim Eesti jalgpalliklubi pärast vabariigi iseseisvuse taastamist. Klubi kodulinn on Rakvere ja -väljak Rakvere linnastaadion, kevad- ja sügisperioodil toimuvad kohtumised Rakvere kunstmurustaadionil. Asendus- ja treeningväljakuna on kasutust leidnud ka Vinni-Pajusti staadion. 2016. aasta hooajal mängis JK Tarvas Premiumi liigas. Lõpetades rohkem kui 50 aastat kestnud pausi, millal viimati mõni võistkond Lääne-Virumaalt oli riigi kõrgeimas sarjas esindatud (Punane Kunda, 1962).

Rakvere JK Tarvas II

Rakvere JK Tarvas II on Eesti jalgpalliklubi Rakvere JK Tarvas duubelmeeskond.

Rakvere Teater

Rakvere Teater on kutseline teater Rakveres.

1921. aasta sügisel asutati teatrihuvilisi koondav Rakvere Näitlejate Ring (RNR), mis tõi 18 tegevusaasta jooksul lavale 120 näidendit. Lavastajateks kutsuti Ants Lauter, Ruut Tarmo jt. Mängiti peamiselt käsitööliste seltsimajas Laial tänaval.

Rakvere mõisa endise härastemaja kõrvale hakati teatrimaja (arhitekt Johann Ostrat) ehitama 1929. aastal, ehitus kestis vaheaegadega 1940. aastani. Valminud teatrihoone avati piduliku aktusega 24. veebruaril 1940. 25. veebruaril 1940 mängiti August Kitzbergi näitemängu "Tuulte pöörises". See oli esimene etendus Rakvere teatris. Mõisa 18. sajandi keskelt pärit aidahoones asub teatri väike saal.

Alates 2013. aastast on teatri direktor Velvo Väli, loominguline juht on alates 2017. aastast Peeter Raudsepp. Dramaturg-lavastaja on Urmas Lennuk, dramaturg Triinu Sikk, peakunstnik Eveli Varik.

Rakvere kihelkond

Rakvere kihelkond (lühend Rak) on ajalooline kihelkond Virumaal ja Viru ehk Rakvere kreisis, Eestimaa kubermangus.

Kihelkond asutati 14. sajandi lõpul või 15. sajandi alguses Viru-Nigula, Haljala ja Viru-Jaagupi kihelkonna kokkupuutuvatest äärealadest. Esimest korda on kihelkonda kirjalikult mainitud 1419. aastal.

Kihelkond kuulus Rakvere ja Viru kreisidesse ning piirnes Eestimaa kubermangus Kadrina, Haljala, Viru-Nigula ja Viru-Jaagupi kihelkonnagaja Järva kreisiga.

Rakvere rajoon

Rakvere rajoon oli haldusüksus Eesti NSV-s aastatel 1950–1990.

See moodustati Viru maakonna kirdeosast pärast maakondade likvideerimist ja rajoonide moodustamist.

Aastal 1957 liideti sellega likvideeritud Loksa rajooni idaosa.

Aastal 1959 liideti sellega likvideeritud Kiviõli rajooni lääneosa (Viru-Kabala ja Viru-Nigula piirkond), samas arvati Tudu piirkond Kohtla-Järve linnapiirkonna koosseisu.

Aastal 1962 liideti sellega likvideeritud Väike-Maarja rajoon ja Kadrina piirkond Paide rajoonist.

Aastal 1964 liideti sellega Tapa linn ja taasliideti eelpoolnimetatud Tudu piirkond.

Aastal 1972 liideti sellega Paide rajooni kirdeosa.

Aastatel 1959–1960 kuulus rajooni alasid likvideeritud Mustvee rajoonist.

Rakvere vald

Rakvere vald on Lääne-Virumaa haldusüksus.

Rakvere vald moodustati 2017. aastal senise Rakvere valla ja Sõmeru valla ühinemisel.

Rägavere (Rakvere)

Rägavere on küla Lääne-Virumaal Rakvere vallas.

Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Sõmeru valda.

Külas asub Rägavere mõisa kalmistu.

Küla järgi on nime saanud Rägavere kihistu.

Sõmeru

Sõmeru on alevik Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas.

Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal oli alevik Sõmeru valla halduskeskus.

Alevikus asub Sõmeru Põhikool.

Tallinna Ülikool

Tallinna Ülikool (lühend TLÜ) on Tallinnas asuv avalik-õiguslik ülikool. See on üliõpilaste arvult kolmas ülikool Eestis.

Alates 2015. aastast on ülikoolil 6 instituuti ja 2 kolledžit (Haapsalu ja Rakvere kolledž). Enne seda oli instituute 19 ja kolledžeid 5.

Tallinna Ülikoolis on 117 õppekava (45 bakalaureuse, 52 magistri ja 14 doktoriõppekava).

Ametlikult on ülikool seadnud sihi olla targa eluviisi eestvedaja Eestis, vaimsuselt aga uutmoodi akadeemiline.

Ülikooli peamised valdkonnad on haridusuuendus, terve ja jätkusuutlik eluviis, kultuurilised kompetentsid, ühiskond ja avatud valitsemine ning digi- ja meediakultuur.

Tallinna Ülikooli rektor on 15. maist 2011 Tiit Land. Eelmine rektor oli Rein Raud (15. mai 2006 – 15. mai 2011).

Türi

Türi on vallasisene linn Türi vallas Järva maakonnas. Asub Pärnu jõe ääres. Türi linna läbib Tallinna–Viljandi raudteeliin ja Pärnu–Rakvere–Sõmeru maantee, pealinnaga ühendab teda Tallinna–Rapla–Türi maantee.

Türi on Eesti kevadpealinn.

Türil asub Eesti Ringhäälingumuuseum.

Aastast 1990 tegutseb Türi Muusikakool.

Eesti jalgpalliliigas osaleb klubi Türi Ganvix.

Viru kreis

Viru kreis ehk Rakvere kreis oli Tallinna asehaldurkonna ja Eestimaa kubermangu haldusüksus Kirde-Eestis Virumaal.

Kreis ehk maakond piirnes läänes Tallinna/Harju kreisiga, idas Peterburi kubermangu kuuluva Jamburgi maakonnaga, lõunas Paide/Järva ja Liivimaa kubermangu Viljandi ja Tartu kreisiga.

Virumaa

Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas. Maakonna ajaloolised alad on tänapäeval jagatud tänaste Lääne- ja Ida-Viru maakonna vahel. Samas hõlmavad Ida- ja Lääne-Virumaa ka mitmeid osi ajaloolisest Tartumaast ning ajaloolisest Järvamaast, mistõttu ajaloolise Virumaa piirid ei vasta nüüdisaegsete Lääne-Viru ja Ida-Viru maakondade piiridele.

Virumaa Teataja

Virumaa Teataja on Eesti kohalik ajaleht, mis ilmub Virumaal. Ajalehe esimene number ilmus 1925. aastal. Ajalehe väljaandja on AS Eesti Meedia.

Ajaleht Virumaa Teataja ilmub viis korda nädalas (teisipäevast laupäevani) ning kajastab põhiliselt Lääne-Virumaa uudiseid ja sündmusi, kuid ka Ida-Virumaa uudiseid ja mujal Eestis toimuvat.

Ajalehe toimetus asub Rakvere linnas. Virumaa Teataja peatoimetaja oli kuni 2018 aasta augustini Aarne Mäe. Edaspidi töötab peatoimetaja kohusetäitjana Eva Samolberg-Palmi.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.