Raev

Raev on pöörane, metsik, meeletu viha. Emotsioon võib vallanduda ka afektiseisundi ajal.

Vaata ka

  • Raevuhoosündroom
  • Bersergid
  • Amok
  • Viharavi
Frustratsioon

Frustratsioon on psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel.

Eestikeelse vastena on frustratsioonile välja pakutud mõistet takistusäng.

Hera

Hera (vanakreeka keeles Ἥρα) on vanakreeka mütoloogias kõrgeim jumalanna, taevakuninganna, Kronose ja Rhea tütar, Zeusi, Demeteri, Hadese, Hestia ja Poseidoni õde ning Zeusi naine.

Tema lapsed on Ares, Hebe, Hephaistos ja Eileithyia. Mõned müüdid peavad ka Typhonit tema pojaks, kes sündis Zeusi osaluseta. Vanarooma mütoloogias vastab talle Juno.

Herakles

Herakles (ladina keeles Hercules) on vanakreeka mütoloogias armastatuim heeros, Zeusi ja Teeba kuninga Amphitryoni abikaasa Alkmene poeg.Herakles oli maailma tugevaim inimene. Ühtlasi oli suure iseteadvusega. Ta oli kindlalt veendunud, et keegi ei võinud teda mingil tingimusel võita, ja faktid kinnitasid seda. Alati, kui ta võitlema hakkas, oli võitluse tulemus ette teada. Keegi ei saanud temast kunagi jagu. Üksnes üleloomulik jõud võis tema vastu saada ja lõpuks hukutaski Heraklese maagia.Mõistusega seevastu ei saanud Herakles kiidelda. Seda oli tal vähe. Ükskord, kui tal palav hakkas, sihtis ta Päikest ja ähvardas seda lasta. Kord, kui lained tema paati väntsutasid, ähvardas ta neid nuhelda, kui need kohe maha ei rahune.Heraklest tabasid korduvalt äkkvihapursked, mille käigus ta inimesi tappis. Aga kui raev kadus, kahetses ta siiralt ja oli nõus mis tahes karistusega. Ilma tema nõusolekuta poleks keegi teda karistada saanudki. Keegi poleks ka suutnud nii paljusid karistusi taluda. Enamik tema elust kulus kuritegude lunastamisele. Herakles ei protestinud kunagi ühegi karistuse vastu. Mõnikord karistas ta end ise, kui teised olid nõus talle andestama.Heraklest austati ja armastati kõikjal Kreekas peale Ateena, mille kangelane oli Theseus. Theseus oli samuti tugev ja julge, kuid ka intelligentne ja hea poliitik. Theseus oli kuningas, aga Herakles ei saanud ühtegi riiki valitseda, sest ta ei suutnud sageli iseennastki valitseda.Herakles ei olnud pahatahtlik inimene. Ta ei pidanud tavaliselt viha ja tal oli palju sõpru. Theseus oli üks suurimatest Heraklese sõpradest, kes talle korduvalt hingeabi andis.

Huvi

Huvi on emotsioon, mis põhjustab fokuseerima tähelepanu mingile objektile või protsessile.

Huviks võib nimetada ka inimese hobi, millega ta hea meelega tegeleb.

Huvi vastandemotsiooniks on apaatia ehk huvi puudumine.

Sotsioloogias (turunduses) saab inimesi, kes seob ühine huvi nimetada huvigrupiks.

Juriidiliselt on kasutusel väljend "õiguslik huvi", mis väljendab seadusega ettenähtud seotust mingi objekti või protsessiga.

Häbi

Häbi (ka häbitunne) on moraalne tunne, milles inimene mõistab hukka mõne oma teguviisi, motiivi või omaduse. Häbitunne võib tekkida teiste inimeste hukkamõistva suhtumise tõttu või ka ilma selleta.

Inimene häbeneb midagi teha, kuna kardab olla ebapädev. Piinlikkus erineb häbist selle poolest, et erinevalt piinlikkusest ei ole häbi otseselt seotud teiste inimestega ning eeldab süütunnet.

Julius Raev

Julius Raev (kuni 1938. aastani Julius Steinberg; 18. märts 1897 Jäärja vald, Pärnumaa – surma aeg ja koht teadmata) oli Eesti sõjaväelane (kapten, 1939).

Ta töötas posti-telegraafikontori ülema abina Lihulas. Varem oli teeninud Kaitseliidu Tallinna ja Sakalamaa malevas.

Arreteeriti NKVD poolt 3. oktoobril 1940 Läänemaal Lihula vallas. Oli Komi ANSV Vorkuta vangilaagris.

Lein

Lein ehk kaotusvalu on mitmetahuline (põhiliselt emotsionaalne) reaktsioon armastatu kaotusele või muule suurele kaotusele.

Lootus

Lootus on optimistlik meelelaad, mis põhineb positiivsete tulemite ootusel, nii isiku enda elus kui maailma suhtes üleüldiselt.

Lootus on üks kristlikest voorustest.

Lootuse vastand on meeleheide.

Operatsioon Raev Mägedes

NATO juhitud Operatsioon Raevukas Mägi algas 2006. aasta 16. septembril. Sellele eelnes Operatsioon Meduus. Raevuka Mäega taheti Afganistani idaprovintsidest eemaldada Ţālebāni mässulised ja luua keskkond, kus oleks võimalik juhtida taastusprojekte, nt koole, haiglaid ja kohtumaju.

Pärast operatsioonil NATO vägede käest tugevalt lüüa saamist otsustas Ţālebān NATO peakomandöri James L. Jonesi ja Kanada kaitseministri Gordon O'Connori sõnul keskenduda otsese sõdimise asemel muudele lahingvõtetele, nt improviseeritud lõhkeainetele. Jones väitis, et operatsiooni piirkonnas oopiumi laialdane tootmine muutis mässajaid vägivaldsemaks.

Paanika

Paanika on inimest või looma, eriti teatud inimhulka või karja äkitselt haarav meeletu hirm, kabuhirm; segadus, peataolek.

Patt

Patt on religioosses tähenduses seadusest üleastumine või vastuhakk Jumalale.

Teoloogias uurib pattu distsipliin nimetusega hamartioloogia.

Vanas Testamendis tähendab patt enamasti sõnakuulmatust (heebrea keeles peša 'vastuhakk, mäss'); teised sõnad, mida selles tähenduses tarvitatakse on het 'eksimine, ekslemine' ja avon 'üleastumine'. Kunagi ei seostata pattu Jumala armastamisega.

Uues Testamendis on kõige tavalisem sõna patu kohta ἁμαρτία hamartia (kreeka keeles tähendusega eksitus või viltuminek, ka iseloomuviga). Jeesus ei räägi kunagi patust üldiselt, vaid üksnes konkreetsetest asjadest. Paulusel hakkab kujunema üldine seisukoht: patt on Jumala seadustele vastandumine. Paulus kasutab sõnu parakoe 'sõnakuulmatus', aga ka epithymia 'himutsemine'. Pauluse järgi on patt süü ja saatus, inimese vastutav tegevus ja saatuslik olemine ühtlasi.

Varakristlik kirik ei määratlenud pattu nii äärmuslikult. Athanasiose järgi on paljud pühakud patust puhtad. Aleksandria Kyrillose järgi inimesed sünnivad patuta. Kuid juba Tertullianus edendab pärispatu õpetust mõistega vitium originis. Augustinus väitis, et enne algpattu (peccatum originale) võis inimene mitte patustada, kuid pärast seda ei saanud ta enam jätta patustamata. Esimest korda kiriku ajaloos toob Augustinus patu mõiste sisse himu (concupiscentia) mõiste, mis seostub seksuaalsusega ning on algpatu (peccatum originale) kaudu pärandus Aadamalt. Väärib märkimist, et Esimese Moosese raamatu 3. peatükis, kus räägitakse pattulangemisest, ei ole seksuaalsusest juttu.

Augustinusest ja teistest kirikuisadest lähtunud kristliku teoloogia kohaselt on inimene Aadama algpatu tõttu patune juba sündides. Kristus lunastas inimesed sellest oma kannatuste ja ristisurmaga, andes võimaluse sellest vabaneda. Ristimise ja teiste sakramentide abil võidakse sellest pärispatust vabaneda, kuigi ka see ei pruugi kunagi olla lõplik ega täielik. Seetõttu on iga inimene (kristlane) alati patune ja süüdlane. Palvetes tunnistatakse end süüdi (mea culpa) ning palutakse halastust (Kyrie eleison, Christe eleison). Meieisa palves: anna meile andeks meie võlad. Ave Maria palves: ora pro nobis peccatoribus (palveta meie pattude pärast). Enesealandamised ja rituaalsed enesepiitsutamised on iseloomulikud paljudele kristlikele suundadele.

Katoliikluses loendatakse seitset surmapattu:

1. uhkus (superbia)

2. omandihimu, ahnus (avaritia)

3. kiim, iha, lõbu (luxuria)

4. kadedus (invidia)

5. aplus, õgardlikkus (gula)

6. viha, raev (ira)

7. laiskus (socordia).

Igaühele neist vastab teatud kindel deemon. Kaks pattu - tüdimus, loidus, mõttelaiskus (acedia) ning edevus, tühisus (vanagloria) - ei käi seitsme surmapatu alla ning neid määratletakse kui "ajaloolisi" patte. Kasutusel on veel loendid neli taevanikisendavat pattu ja kuus pattu Püha Vaimu vastu.

Patt kõnekeelses tähenduses on sagedasti seostatud seksuaalsusega, kuid on kasutusel ka paljudes muudes tähendustes (vale või eksimus, seaduserikkumine vms).

Rõõm

Rõõm on meeldiv emotsioon, mis tekib emotsionaalse reaktsioonina meeldivale olukorrale või mälestusele.

Rõõmu põhjus võib olla konkreetne (näiteks mõni ootus või vajadus on rahuldatud) või ebamäärane (näiteks elurõõm).

Rõõmutunne võib olla erineva intensiivsusega ja väljendub erinevates vormides, alates naeratusest kuni rõõmuhüüdeni.

Soome laenud eesti keeles

Soome laenud on eesti keelde soome keelest alates 19. sajandi lõpust tulnud laentüved.

Muudest laenudest erinevalt on valdav osa soome laene võetud kasutusele teadliku keeleuuenduse protsessi käigus. Mõned laenud on eesti kirjakeelde siiski tulnud ka murrete, peamiselt kirderannikumurde, ja 20. sajandi lõpus Tallinna kõnekeele kaudu. Keeleuuenduse käigus laenatud sõnad kuuluvad peamiselt abstraktsete mõistete valdkonda. Teadlikult kirjakeelde laenatud soome päritolu sõnad on näiteks aare, anastama, haihtuma, harras, julm, lakkama, masendama, raev, reibas, sangar, solvama, sünge, vaist, vihjama, mehu, retk, tehas. Murrete kaudu kirjakeelde jõudnud laen on näiteks kaadama, Tallinna kõnekeele kaudu näiteks romu. Kokku on neid laene on eesti keeles Huno Rätsepa järgi 87–96, hilisematel Eesti etümoloogiasõnaraamatu andmetel 196–210.

Tharaphita

Tharaphita on eesti heavy metal (pagan metal) bänd, mis tegutseb alates 1995. aastast.

Bändi lugude teemad on enamasti seotud paganausu ja muude Eesti muistsete kommetega. Lood on nii inglise kui ka eesti keeles.

Tundmus

Tundmus on organismi (inimene, loom, kala, lind) poolt läbielatud suhtumine maailma ja iseendasse, emotsiooni läbielamine.

Tundmusi peetakse olulisimateks psüühilise tegevuse regulaatoriteks, olles loomult liigilise kogemuse vormiks.Tihedad seosed on tundmustel ka mäluga.

Vihkamine

Vihkamine on emotsionaalne seisund, mis väljendub aktiivses vastumeelsuses, vaenulikkuses või antipaatias isiku, asja või ilmingu vastu ning üldjuhul tekitab vajaduse seda objekti vältida, hävitada või piirata.

Vihkamist peetakse armastuse ja sõpruse vastandiks.

Ärevus

Ärevus on ebameeldiv sisemine seisund, milega käib tihti kaasas närviline käitumine, nagu näiteks edasi-tagasi sammumine, somaatilised kaebused ja rumineerimine. See on subjektiivselt tajutavad ebameelivad õudu tekitavad tunded oodatavate sündmuste suhtes, nagu näiteks kohe saabuv surm. Ärevus ei ole sama, mis hirm. Hirm on vastus reaalsele või tajutud ohule, samas kui ärevus on tulevase ohu ootus .

Üllatus

Üllatus on lühiajaline emotsioon, mida tuntakse ootamatu sündmuse puhul. Üllatus võib olla nii positiivne, negatiivne või neutraalne tunne ja esineda erineva intensiivsusega. Üllatust võib esile kutsuda ootamatu kohtumine, ootamatud sõnad, kingitused. Üllatusega kaasnevad sõltuvalt inimese tüübist ka füüsilised reaktsioonid nagu punetus, "suurenenud" silmad, naermine, avanenud suu, keha või kehaosade liikumine, kontrollimatud hüüatused.

Lühikesele üllatustundele võib ka kohe järgneda hirm, rõõm või segadustunne.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.