Ränne

Ränne ehk migratsioon (ka rändamine) on püsiv elukoha vahetus. Rännet mõistetakse üldiselt kui inimeste füüsilist liikumist ühelt alalt teisele, mõnikord üle pikkade distantside või suurtes rühmades.

Varases ajaloos oli ränne eelkõige seotud nomaadidega, kelle elukohavahetus põhjustas tihti tõsiseid konflikte pärismaiste rahvastega, mis võis sundida põliselanikke kas lahkuma või assimileeruma. Tänapäeval on säilinud vaid vähesed nomaadi hõimud, kes siiani oma traditsioonilist eluviisi järgivad. Migratsioon tänases mõistes võib-olla regiooni- või riigisisene või piiriülene, vabatahtlik või sunniviisiline, orjakaubandus või küüditamine. Inimesed, kes rändavad mingile alale sisse, on immigrandid ja inimesed, kes mingilt alalt lahkuvad, on emigrandid ehk väljarändajad. Väikeseid rahvahulki, kes rändavad asustamata või väheasustatud maa-alale, nimetatakse asunikeks või kolonistideks. Migratsiooni ja kolonialismi poolt tõrjutud rahvastikku nimetatakse pagulasteks.

Ränne jaguneb laias laastus kaheks liigiks: siserändeks (riigisisene) ja välisrändeks (riikidevaheline). Lisaks sellele võib rännet jaotada põhjuse järgi vabatahtlikuks ja sundrändeks.

Siseränne:

  • kolimine maalt linna;
  • linnast maale;
  • linnadevaheline;
  • maalt maale.

Välisränne:

  • vabatahtlik (töö, õpingud, abielu, pensionipõlve pidamine);
  • sundränne (põgenemine; looduskatastroofid; küüditamine).
Disambig gray.svg  See artikkel räägib inimeste rändest, loomade rände kohta vaata artiklit Ränne (zooloogia).
Net Migration Rate
Rändesaldo riigiti aastal 2008: positiivne (sinine), negatiivne (oranž), stabiilne (roheline) ja andmed puuduvad (hall)

Definitsioon

Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni andmetel ühtegi universaalset ja ühest definitsiooni sõnale "migrant" ei leidu. Migrandi mõistet kasutatakse üldiselt kõikides olukordades, kus rände otsus tuleneb inimese isiklikest huvidest ja ilma väliste sundivate teguriteta. Seega hõlmab definitsioon indiviidi ja kaasnevaid pereliikmeid, kes kolivad teise riiki või regiooni, et parandada oma materiaalset olukorda või sotsiaalset staatust. ÜRO defineerib migranti kui isikut, kes on resideerinud võõrriigis üle ühe aasta, olenemata selle põhjustest, kas vabatahtlikult või sundkorras ning olenemata rände ühekordsusest või regulaarsusest. Sellise definitsiooni kohaselt ei ole migrandid need, kes reisivad lühiajaliselt turistina või ärimehena. Samas hõlmab selle termini tavapärane kasutus mõningaid lühiajalisi migratsioonivorme, näiteks hooajaline töö farmis: töölised rändavad ajutiselt sihtriiki või -regiooni vaid külvi või lõikuse ajaks." [1]

Migratsiooni statistika

Vastavalt Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni 2010. aasta raportile hinnatakse, et 2010. aastal elas 214 miljonit inimest väljaspool oma sünnimaad. Senise rändetrendi jätkudes on oodata, et aastaks 2050 kasvab migrantide hulk kuni 405 miljonini.[2]

Kaasaegses mõistes võib migratsioon olla mitme ebasoodsa olukorraga kaasnev nähtus: näiteks sõdade, poliitiliste konfliktide või looduskatastroofide tagajärg.

Tänapäeval on peamiseks migratsiooni põhjuseks soov oma majanduslikku olukorda parandada. Maailmas valitseb suur lõhe sissetulekute vahel, mida võib erinevates riikides sama töö eest teenida. Samas leidub igal ajahetkel töökohti kõrgepalgalistes riikides, kus on puudus oskustöölistest. Paljud riigid, näiteks Austraalia ja Suurbritannia, on loonud immigratsiooni soodustavaid määruseid, et anda mitte-kodanikest vajalikele oskustöölistele sissesõiduviisasid. Seega on migratsioonisooviga inimestel majanduslik stiimul omandada kodumaal vajalikud oskused ja kvalifikatsioonid, et sihtriigis kandideerida oskustööle. Selle näiteks maailmas saab pidada ka Euroopa Liidu sisest rännet, kus legaalsed piirid migratsioonile on kas täielikult või suures osas kaotatud. Kõrgema palgatasemega riigid, nagu Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja Suurbritannia, on migratsiooni sihtriikideks ning päritolumaadeks on madalapalgalisemad liikmesriigid, nagu Kreeka, Ungari, Leedu, Poola ja Rumeenia. Osa tänapäevasest rändest sihtriikidesse toimub ka illegaalselt, mis on migrantidele suur tagasilöök tööturul. Illegaalsete immigrantide vood on eriti tugevad Mehhikost USAsse, Mosambiigist LAVi, Bulgaariast ja Türgist Kreekasse ning Põhja-Aafrikast Hispaaniasse ja Itaaliasse.

21. sajandi töömigratsiooni teooriad

Ülevaade

21. sajandil on töömigratsioonist saanud populaarne viis vaesemate riikide kodanikele elatise teenimiseks. Tihti saadetakse sihtriigis teenitud raha ülekannetena pereliikmetele. Sellest on saanud oluline sissetulek paljudele arengumaadele, näiteks Filipiinid ja mõned Ladina-Ameerika riigid.[3] Leidub mitmeid teooriaid seletamaks rahvusvahelist inimeste ja kapitali voogu ühest riigist teise.[4]

Neoklassikaline majandusteooria

Neoklassikaline majandusteooria väidab, et peamiseks tööjõu rände põhjuseks on palgaerinevus kahe geograafilise punkti vahel. Sellised palgaerinevused on tavaliselt seotud geograafilise tööjõunõudluse ja -pakkumisega. Võib öelda, et tööjõupuudusega ja kapitali ülejäägiga piirkondades on kõrged palgad, samas kui tööpuudusega ja kapitali puudujäägiga piirkondades on madalamad palgad. Tööjõud rändab reeglina madalapalgalistest piirkondadest kõrgema palga poole. Sellise tööjõu liikumise puhul toimub tihti muutusi siht- ja päritoluriigi vahel tööturu muutuste tõttu. Neoklassikalist majandusteooriat kasutatakse enim transnatsionaalse rände iseloomustamiseks, kuna see ei ole piiratud rahvusvaheliste immigratsiooniseadustega ega sarnaste riiklike regulatsioonidega.[4]

Duaalse tööturu teooria

Duaalse tööturu teooria väidab, et ränne on põhjustatud peamiselt arenenud riikide tõmbeteguritest. See teooria väidab, et tööturg arenenud riikides koosneb kahest segmendist: primaarsest, mis vajab kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu, ja sekundaarsest, mis on palju tööjõudu nõudev, kuid eeldab madalalt kvalifitseeritud tööjõudu. Selle teooria kohaselt on migratsioon madalamalt arenenud riikidest kõrgemalt arenenud riikidesse põhjustatud sihtriigi tööturu sekundaarse osa tõmbeteguritest. Võõrtööjõudu on vaja, et täita kehvemaid töökohti, kuna neil ametitel puudub tihti perspektiiv edutamisele ja kohalik tööjõud ei taha neid töid teha. See loob vajaduse võõrtööjõu järele. Sellele lisaks kerkivad esialgse puudujäägi tõttu palgad veelgi, mis muudab migratsiooni veelgi köitvamaks.[4]

Tööjõurände uus majandusteadus

Tööjõurände uus majandusteadus (inglise keeles the new economics of labor migration) on teooria, mis väidab, et rändevoogusid ja -mustreid ei saa seletada ainuüksi indiviidi tasemel ja nende majanduslike stiimulite abil, vaid tuleb käsitleda ka laiemaid sotsiaalseid tasandeid. Üks selline sotsiaalne tasand on leibkond. Migratsiooni võib vaadelda kui leibkonna riskihajutamist olukorras, kus sissetulek pole elatuseks piisav. Selles olukorras vajab leibkond lisaraha, mida on võimalik saada pereliikmetelt, kes töötavad välismaal. Selle tulu saatmisel võib olla ka laiem mõju tööliste kodumaale, kuna summaarselt tuuakse märkimisväärses koguses kapitali üle piiri.[4]

Suhtelise ebavõrdsuse teooria

Suhtelise ebavõrdsuse teooria (inglise keeles relative deprivation theory) väidab, et teadlikkus sissetuleku erinevuste kohta naabrite või teiste leibkondade vahel ning tööjõu emigratsioonil piirkonnast on oluline roll rände laienemisele. Stiimul võõrsil töötada on palju tugevam piirkondades, kus sissetulekute erinevused on suuremad. Lühiajaliselt võib tõsta pereliikmete poolt saadetud raha ebavõrdsust, pikemas perspektiivis aga vähendada. Tööjõurändel on indiviidi jaoks kaks faasi: esmalt investeerivad migrandid inimkapitali loomisse ja siis püüavad nad kapitaliseerida oma investeeringut. Sel viisil püüavad edukad migrandid anda oma lastele paremat haridust ja peredele paremat kodu. Edukad kõrgelt kvalifitseeritud väljarändajad võivad naabritele ja potentsiaalsetele migrantidele eeskujuks osutuda, kes soovivad ka sama edukad olla.[4]

Maailma süsteemide teooria

Maailma süsteemide teooria vaatab migratsioonile globaalsest perspektiivist. See seletab, et vastastikmõju kahe erineva ühiskonna vahel võib olla oluline tegur sotsiaalse muutuse tekkele ühiskonna siseselt. Kauplemine eduka riigiga, kes põhjustab majanduse langust teises riigis, võib tekitada stiimuli rändamaks elavama majandusega riiki. On vaieldav, kas sõltuvus kunagisest emamaast jääb pärast kolooniate lagunemist püsima. See vaade rahvusvahelisele kaubandusele on vastuoluline. Samas leidub ka arvamusi, et vaba kauplemine võib vähendada lõhet arengumaade ja arenenud riikide vahel. Arvatakse, et arenenud maad impordivad rohket tööjõudu nõudvaid toormeid, mis põhjustavad suuremat nõudlust madalamalt kvalifitseeritud tööjõule. Kapitalinõudlike toodete eksport rikastest riikidest vaesematesse vähendab ebavõrdsust sissetulekutes ja tööjaotuses, vähendades ka migratsiooni. Olenemata suunast, võib seda teooriat rakendada seletamaks migratsiooni üksteisest geograafiliselt eraldatud paikade vahel.[4]

Ajaloolised teooriad

Ravenstein

Inimeste migratsiooni kirjeldamiseks on välja pakutud teatud sotsioloogilisi reegleid. Siin on toodud nimekiri Ernst Georg Ravensteini väljapakutud ideedest ajavahemikul 1834–1913. Need reeglid on järgmised:

  • Iga migratsioonivoog tekitab naasmise või vastumigratsiooni
  • Valdav osa migrante liigub vaid lühikest distantsi.
  • Pikemaid vahemaid läbivad migrandid kipuvad eelistama suurlinnasid.
  • Linnaelanikel on väiksem soodumus migreeruda kui maapiirkonna elanikel.
  • Perekonnad rändavad väiksema tõenäosusega kui noored täiskasvanud.
  • Enamik rändavaid inimesi on täiskasvanud.
  • Suured linnad kasvavad pigem migratsiooni läbi kui loomulikult.

Lee

Lee seadus jagab migratsiooni põhjustavad tegurid kahte rühma: tõmbe- ja tõuketegurid. Tõuketegurid on negatiivsed näitajad, mis on piirkonna juures lahkumispõhjusteks. Tõmbetegurid on positiivsed näitajad, mis kutsuvad teise piirkonda migreeruma.[5]

Tõuketegurid

  • Tööpuudus
  • Vähesed võimalused
  • Primitiivsed olud
  • Kõrbestumine
  • Ikaldus või põud
  • Poliitiline tagakiusamine
  • Orjus või sunnitöö
  • Tervishoiu halb olukord
  • Heaolu kaotus
  • Looduskatastroofid
  • Tapmisähvardused
  • Poliitilise ja religioosse vabaduse puudumine
  • Saaste
  • Halb eluase
  • Tagakiusamine
  • Diskrimineerimine
  • Abieluks halvad võimalused
  • Kõlbmatu eluase (radoon, kiirgus jne)
  • Sõda

Tõmbetegurid

  • Paremad töövõimalused
  • Paremad elutingimused
  • Poliitiline ja religioosne vabadus
  • Lõbu
  • Haridus
  • Parem tervishoid
  • Atraktiivne kliima
  • Turvalisus
  • Peresidemed
  • Tööstus
  • Paremad võimalused abiellumiseks

Teised mudelid

  • "Kõige algelisemas mõistes toimub migratsioon, kuna indiviid otsib toitu, seksi või turvalisemat kohta väljaspool oma tavapärast elukohta."[6] Idyorough on arvamusel, et linnad on inimeste loodud selleks, et lihtsustada nende vajaduste kättesaadavust. Võimaldamaks vajaduste rahuldamist, peavad inimesed liikuma oma tavapärasest keskkonnast väljapoole ning astuma asendamatutesse sotsiaalsetesse suhetesse, mis on kooperatiivsed ja antagonistlikud. Inimesed on arendanud tööriistad ja vahendid looduses toimetulekuks, et saada vajalikku toitu ja turvalist peavarju. Arenenud inimestevahelised koostöösuhted, kaasaegne tehnoloogia ning tõmbe- ja tõuketegurid toimivad koos, põhjustades suuremat rännet linnadesse. Mida kõrgem on toidutootmise tehnoloogia ja turvalisuse tase ja mida tihedam kooperatiivne suhe inimeste vahel tagamaks toidu, turvalisuse ja reprodutseerimise, seda tugevamad on tõmbe- ja tõuketegurid linnadesse rändamiseks. Inimeste asustussüsteemid eksisteerivad tsentristlikult, tagamaks inimkonna esmavajadused, seega tehnoloogia arenedes suureneb ka migratsioon keskuste poole, kus tagatakse kõrgema taseme vajadusi.
  • Zipfi pöördvõrdelise distantsi seadus (1946)
  • Migratsiooni gravitatsioonilisuse teooria
  • Puhverteooria
  • Stouffersi konkureerivate võimaluste teooria (1940)
  • Zelinsky mobiilsuse ülemineku mudel (1971)
  • Baudersi tööturgude regulatsioon (2006)

Mõisted

Vaata ka

Viited

  1. http://www.iom.int/jahia/Jahia/about-migration/key-migration-terms/lang/en#Migrant
  2. World Migration Report 2010 – The Future of Migration: Building Capacities for Change, http://publications.iom.int/bookstore/index.php?main_page=product_info&cPath=37&products_id=653&language=en
  3. Jason de Parle, "A Good Provider is One Who Leaves" New York Times, April 22, 2007.
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 Jennissen, R. 2007. "Causality Chains in the International Migration Systems Approach." Population Research and Policy Review 26(4). 411 – 36.
  5. Everett S. Lee (1966). "A Theory of Migration". University of Pennsylvania. JSTOR 2060063.
  6. Idyorough, A.E. 2008. "History and philosophy of social welfare services in Nigeria 1900–1960." Aboki Publishers

Kirjandus

Raamatud

  • Bauder, Harald. Labor Movement: How Migration Regulates Labor Markets, New York: Oxford University Press, 2006.
  • Behdad, Ali. A Forgetful Nation: On Immigration and Cultural Identity in the United States, Duke UP, 2005.
  • De La Torre, Miguel A., Trails of Terror: Testimonies on the Current Immigration Debate, Orbis Books, 2009.
  • Fell, Peter and Hayes, Debra. What are they doing here? A critical guide to asylum and immigration, Birmingham (UK): Venture Press, 2007.
  • Hoerder, Dirk. Cultures in Contact. World Migrations in the Second Millennium, Duke University Press, 2002
  • Kleiner-Liebau, Désirée. Migration and the Construction of National Identity in Spain, Madrid / Frankfurt, Iberoamericana / Vervuert, Ediciones de Iberoamericana, 2009. ISBN 9788484894766.
  • Knörr, Jacqueline. Women and Migration. Anthropological Perspectives, Frankfurt & New York: Campus Verlag & St. Martin's Press, 2000.
  • Knörr, Jacqueline. Childhood and Migration. From Experience to Agency, Bielefeld: Transcript, 2005.
  • Manning, Patrick. Migration in World History, New York and London: Routledge, 2005.
  • Migration for Employment, Paris: OECD Publications, 2004.
  • OECD International Migration Outlook 2007, Paris: OECD Publications, 2007.
  • Pécoud, Antoine and Paul de Guchteneire (Eds): Migration without Borders, Essays on the Free Movement of People (Berghahn Books, 2007)
  • Abdelmalek Sayad. The Suffering of the Immigrant, Preface by Pierre Bourdieu, Polity Press, 2004.
  • Stalker, Peter. No-Nonsense Guide to International Migration, New Internationalist, second edition, 2008.
  • The Philosophy of Evolution (A.K. Purohit, ed.), Yash Publishing House, Bikaner, 2010. ISBN 818688235-9.

Ajakirjad

  • International Migration Review
  • Migration Letters
  • International Migration
  • Journal of Ethnic and Migration Studies

Veebiraamatud

Dokumentaalfilmid

  • The Short Life of José Antonio Gutierrez
  • El Inmigrante, Directors: David Eckenrode, John Sheedy, John Eckenrode. 2005. 90 min. (U.S./Mexico)

Välislingid

Aasta

Aasta (lühend a; Lõuna-Eesti murretes ajastaig) on ajavahemik kahe järjestikuse sündmuse vahel, mis toimuvad kord iga täistiiru jooksul, mille Maa teeb tiiru ümber Päikese.

Laiemas mõttes räägitakse aastast ka seoses mis tahes planeedi tiirlemisega ümber Päikese, näiteks Marsi puhul Marsi aastast.

Afganistan

Afganistan (puštu keeles افغانستان Afghānistān, dari keeles افغانستان Afghānestān, ametlikult Afganistani Islamivabariik) on paljurahvuseline merepiirita riik Aasia sisemaal. Riigi pealinn on Kabul.

Tal on ühine piir Hiina, Pakistani, Iraani, Türkmenistani, Usbekistani ja Tadžikistaniga ning teda võib arvata nii Kesk-Aasia, Lõuna-Aasia kui ka Lähis-Ida alla.

Kolm neljandikku Afganistanist on raskesti ligipääsetav.

Afganistani kohta puuduvad täpsed, usaldatavad statistilised andmed. Näiteks on riigi pindala eri andmetel 652 225 või 645 806,56 või 647 500 km² ning elanike arv 2009. aasta seisuga oli 28 150 000 või 33 609 900.

Alates 1970. aastatest on riik haaratud mitmesse sõjalisse konflikti, millest ulatuslikumad on olnud Nõukogude-Afganistani sõda ja 2001–2014 väldanud USA sissetung.

Anadroomne ränne

Anadroomne ränne on loomade ränne merest jõgedesse. Terminit kasutatakse peamiselt siirdekalade puhul.

Anadroomse rände puhul toitutakse meres ja sigitakse jões.

Anadroomsed kalad on näiteks lõhe ja meriforell.

Aul

Aul (Clangula hyemalis) on partlaste sugukonda kuuluv linnuliik.

Demograafia

Demograafia (kreeka keelest – δῆμος dēmos inimesed, γράφω graphō kirjeldus) ehk rahvastikuteadus uurib rahvastiku suurust, struktuuri, rahvastikusündmusi (sünnid, surmad, ränne), rahvastikuprotsesse ja rahvastiku ruumilist paiknemist.

Demograafia võimaldab analüüsida kõiki ajas ja ruumis muutuvaid inimpopulatsioone. Demograafia uuringud hõlmavad populatsioonide suuruse, struktuuride ja jaotuse analüüsimist. Samuti vaadeldakse populatsioonidesiseseid ja -vahelisi ruumilisi ja ajalisi muutusi, mida toovad endaga kaasa erinevused sündides, surmades, migrantide arvu muutused ja muutused vanuselises, soolises jne koosseisus.Demograafia liigitatakse kirjeldavaks demograafiaks, teoreetiliseks demograafiaks, paleodemograafiaks, ajalooliseks demograafiaks. See on seotud paljude erinevate teadusvaldkondadega nagu ajalugu, meditsiin, statistika, sotsioloogia ja majandus.Demograafia põhitunnusteks on sugu, sünniaeg/vanus ja sünnikoht/põlisus.

Hallhani

Hallhani ehk roohani (Anser anser) on suur haneline.

Idaslaavlased

Idaslaavlased on idaslaavi keeli kõnelevad slaavlased. Olles olnud keskaegse Kiievi-Vene riigi põhirahvastik, kujunesid neist 17. sajandiks vene, ukraina ja valgevene rahvad.

Immigratsioon

Immigratsioon ehk sisseränne on inimeste ränne riiki, mis ei ole nende kodumaa, sihtriigi seisukohast vaadatuna. Lähteriigi seisukohast vaadatuna on see emigratsioon. Immigratsiooni põhjustajaks võib olla keskkond, poliitika, perekond, looduskatastroofid, vaesus või vabatahtlik soov elukohta muuta.

Katadroomne ränne

Katadroomne ränne on loomade ränne

jõge pidi allavoolu merre. Terminit kasutatakse peamiselt siirdekalade puhul.

Katadroomne ränne (meres sigimine, magevees toitumine) esineb näiteks angerjal.

Kimbrid

Kimbrid (ladina keeles Cimbri) olid germaani hõim, kes elas Jüüti poolsaare põhjaosas.

Kuldnokk

Kuldnokk (Sturnus vulgaris) on linnuliik kuldnoklaste sugukonnast kuldnoka perekonnast.

Rahvapäraseid nimetusi: kuldnokk, rästas, türgi varblane, puurivarblane, mustmats, tulilind, nõgikikas, kullalind, rootsvarblane, rootsvilistaja, teomees.

Mandrite triiv

Mandrite triiv on mandrite liikumine üksteise suhtes.

Mandrite triivi hüpoteesi püstitajaks peetakse Alfred Wegeneri, kes avaldas sellekohased mõtted aastal 1912. Juba sajandeid varem olid mitmed teadlased pannud tähele Atlandi ookeani vastasrannikute kuju hämmastavat sarnasust, samuti oli üldteada lõunapoolsete mandrite elustiku, eriti fossiilsete leidude sarnasus. Seletuseks pakuti enamasti minevikus eksisteerinud hüpoteetilisi maismaasildu, mitte aga seda, et lõunapoolkera mandrid moodustasid kunagi ühtse maismaaosa.

Wegeneri arvates moodustasid kõik tänased mandrid kunagi ühe hiidmandri, millele ta pani nimeks Pangaea. Pangaea lagunemise järel triivisid selle osad oma tänastele asukohtadele. Wegener kogus küll hulgaliselt geoloogilisi andmeid oma hüpoteesi toetamiseks, kuid ta ei suutnud pakkuda välja usutavat mehhanismi, mis suudaks mandreid liikuma panna. Seetõttu lükati tema ideed peaaegu ühehäälselt tagasi ning geoloogiline üldsus unustas need mitmekümneks aastaks. Wegeneri ideid arendas edasi Arthur Holmes, kes arvas, et mandreid paneb liikuma vahevöö ainese konvektiivne liikumine. Ka tema hüpotees ei pälvinud esialgu laialdast tunnustust, kuid tänapäeval peetakse seda üheks olulisemaks litosfääri laamu liikuma panevaks teguriks.

1950. aastate lõpus kogunes kriitiline hulk andmeid ookeanipõhja kohta, millest varem ei teatud eriti midagi. Leiti, et ookeanides on hiiglaslikud mäeahelikud, mis mõnel juhul (Atlandi ookeanis) paiknevad täpselt ookeani keskel. Kivimite magnetiliste omaduste uurimine tõi välja, et paralleelselt ookeanide keskahelikega kulgevad vööndid, milles kivimeis olevad ferromagnetilised mineraalid (peamiselt magnetiit) on orienteeritud ühes suunas, sellele järgneb teine vöönd, kus orientatsioon on vastupidine, siis uus vöönd esimesega sarnase orientatsiooniga jne. Seega meenutas ookeanipõhja magnetanomaaliate pilt magnetofonilinti, mis on pärit ookeani keskahelikust vedela laavana ning salvestab jahtudes suuna magnetpoolusele. Leiti veel, et magnetanomaaliate pilt on keskaheliku suhtes sümmeetriline. Seega toimub keskahelikes uue ookeanipõhja teke. Selliste andmete ning interpretatsioonide ilmsikstulek algatas uue geoloogilise teooria võidukäigu, mida nimetatakse laamtektoonikaks. Nimetus tuleneb sellest, et leiti, et liiguvad mitte üksnes mandrid, vaid nendega koos ülemine kiht Maast, mida nimetatakse litosfääriks ning mis on lagunenud üksteise suhtes liikuvaiks fragmentideks, mida tuntakse laamadena. Seega võib mandrite triivi käsitleda kui laamtektoonika eelkäijat. 1970ndatel ja 1980ndatel ei tegeldud enam laamtektoonika õigsuse kinnituseks andmete kogumise, vaid pigem kogutud geoloogilise materjali tõlgendamisega läbi uue, laamtektoonilise lähenemise.

Randtiir

Randtiir (Sterna paradisaea) on kerge lennuga rannikulind.

Rändlinnud

Rändlinnud on linnud, kes vahetavad elukohta vastavalt aastaajale.

Igal aastal rändab maailmas umbes 50 miljardit lindu, sealhulgas umbes 5 miljardit Euroopa ja Aafrika vahet.

Eestis on tüüpilisteks rändlindudeks näiteks kuldnokad, pääsukesed.

Ränne (zooloogia)

Ränne ehk migratsioon on loomadel esinev regulaarne suunatud elukohavahetus pika vahemaa taha. Tavaliselt on ränded sesoonsed.

Väga levinud on ränne lindudel (lindude ränne) ja kaladel, ent seda esineb ka imetajatel (näiteks nahkhiirtel) ja putukatel.

Tihti toimub ränne parvedes, kuid loomad võivad rännata ka üksi.

Siirdekalad

Siirdekalad ehk diadroomsed kalad on kalad, kes kudemiseks lähevad kas mageveekeskkonnast merre (katadroomne ränne) või vastupidi (anadroomne ränne). Sageli kasutatakse ka mõistet "poolsiirdekalad", viidates kaladele, kes tulevad kudema riimveest magevette. Siirdekaladele vastandtähendusliku sõnana kasutatakse mõnikord terminit "paiguskala".

Enamik siirdekalu on anadroomsed ehk koevad magevees, milleks sageli on jõgede ülemjooksualad. Siia kuuluvad näiteks mitmed lõhelased. Katadroomsed kalad on näiteks angerjad, kes siirduvad kudema Sargasso merre. Tüüpiliseks poolsiirdekalaks on vimb.

Siirdekalade siirdumine teise keskkonda toimub peamiselt seetõttu, et tagada näiteks jões arenenud vastsetele ja teistele noorjärkudele ohutum ja toidu poolest rikkalikum keskkond.

Siirdekalade rännu pikkused on liigiti väga erinevad. Tõenäoliselt kõige pikema (tuhandetesse kilomeetritesse küündiva) kudemisrände teevad angerjad. Mõned kalaliigid (sh angerjas) hukkuvad pärast kurnavat rännet ja kudemist.

Suitsupääsuke

Suitsupääsuke (Hirundo rustica) on pääsulaste sugukonda kuuluv väike rändlind.

Suitsupääsuke on Eesti ja Austria rahvuslind.

Sundränne

Sundränne ehk sundmigratsioon (inglise keeles forced migration) ehk sunnitud ümberasumine (inglise keeles forced displacement) on rändama sunnitud inimestest sõltumatul põhjusel toimuva riigisisese või riigipiire ületava rände vorm, mis on pöördumatu ja lõplik.Sundrände põhjuseks võib olla näiteks etniline, rassiline, usuline vms tagakiusamine, sõda, kliimamuutus, humanitaarkriis vms.

2017. aastal oli sundrändajate arv umbes 65 600 000.Küüditamine erineb sundrändest, kuna küüditamise puhul on inimesel võimalik hiljem koju tagasi pöörduda.

Varblane

Varblane (Passer) on lindude perekond varblaslaste (Passeridae) sugukonnast.

Varblased tekkisid Aafrikas. Muinas-Euroopas aitas varblaste levikutele kaasa põlluharijate hõimude ränne, kuna varblased järgnesid hõimudele. Varblasi on 27 liiki. Isaslinnud käivad gruppide viisi mitme kilomeetri tagant toitu hankimas.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.