Punastamine

Punastamine on seisund, mille korral inimese näole, kaelale ja ülakehale ilmub laiguline punetus, kui pinnaveresooned laienevad ja pinna verevool suureneb. Punetusreaktsiooni käivitab autonoomne või tahtmatu sümpaatiline närvisüsteem.

Punastamine on väga individuaalne. Mõnedel inimestel ilmneb punetus sotsiaalsetes olukordades, kuid teistel ilmneb see harva. Punastamise põhjustavad tavaliselt pinged, mis võivad olla seotud piinlikkuse, ebakindluse või näiteks ihaga. Intensiivne viha või viha võib põhjustada ka punastamise. Punastamisega kaasneb sageli tugev higistamistunne samal ajal.

Kuigi punastamise mehhanism on hästi teada, pole selle lõplikku eesmärki veel hästi mõistetud. Siiski on spekuleeritud, et varajaste inimeste eelkäijate hulgas võis punastamine olla oluline signaal. Enne kõnepõhise suhtluse arendamist võisid näo värvimuutused koos väljendite ja žestidega mängida olulist rolli inimese tõelise meeleseisundi edastamisel teistele liikidele.

Sotsiaalset punastamist saab ravida beetablokaatorite või kirurgilise raviga, mis blokeerib sümpaatilist närvisüsteemi, mis jookseb läbi rindade.

Füsioloogia mõisteid

Siin on loetletud inimese ja muude loomade füsioloogia mõisteid, (vt ka anatoomia mõistete loendit, molekulaarbioloogia ja geneetika mõistete loendit, zooloogia mõistete loendit ja meditsiini mõistete loendit); taimefüsioloogia mõisteid võiks kanda botaanika mõistete loendisse.

Piinlikkus

Piinlikkus ehk piinlikkustunne on emotsioon, mis on seotud olukorraga, mille puhul teised näevad pealt või saavad teada midagi, mida asjaosaline häbeneb. Piinlikkust võidakse tunda nii enese kui ka teiste pärast.

Piinlikkus erineb häbist selle poolest, et erinevalt piinlikkusest ei ole häbi otseselt seotud teiste inimestega ning eeldab süütunnet.

Piinlikkuse välisteks avaldusteks võivad olla punastamine, higistamine ja kogelemine. Piinlikkust võidakse varjata naeratuste, närvilise naeruga või vihapurskega.

Seksuaalne erutus

Seksuaalne erutus on seksuaalvahekorraga seotud füsioloogiline seisund.

Sotsiaalfoobia

Sotsiaalfoobia on seisund, mille korral isik kardab sattuda ka väikeses grupis tähelepanu keskpunkti. Iseloomulik on mulje pärast, mis teistele jäetakse, muretsemine ning vähene usk oma suutlikkusse käituda sotsiaalses situatsioonis adekvaatselt. Kaebusteks võivad olla antud ärevussümptomid: punastamine, kätevärin, iiveldus või kogelemine. Inimene võib karta, et käitub olukorras sobimatult ning satub seeläbi teiste mõnitamise, tõrjumise või alanduse osaliseks. Tagajärjeks on tavaliselt sotsiaalsete situatsioonide vältimine, mis võib äärmuslikul kujul viia täieliku sotsiaalse isoleerumiseni.

Sotsiaalfoobia esineb sageli koos vältivate isiksusejoontega. Ärevus on olemuselt normaalne kogemus, kuid ärevuse haiguslikud ilmingud põhjustavad palju kannatusi ning häirivad suuresti töövõimet ja igapäevast elu. Kroonilised ärevushäired seonduvad depressiooni ning somaatiliste häirete, sealhulgas ajuvereringe-, seedetrakti- ja südamehaiguste suurema tekkeriskiga.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.