Protestantism

Protestantism on roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus. Neid kogudusi nimetatakse protestantlikeks kogudusteks ning nende pooldajaid protestantideks.

Sõna "protestant" tuleneb ladina sõnast protestans 'avalikult tunnistav'.

Tavaliselt mõeldakse protestantide all luterluse rajaja Martin Lutheri ja kalvinismi rajaja Johann Calvini mõjul katoliku kirikust eraldunud kristlikke rühmitusi. Reformatsiooni kolmandat haru, mis oli konfliktis nii katoliku kiriku kui ka luterlaste ja kalvinistidega, nimetatakse mõnikord radikaalseks reformatsiooniks ehk anabaptistideks. Protestantismi alla arvatakse ka mõningaid kristlikke rühmitusi (sekte), mis ei tunnista ajaloolist seost ei Lutheri, Calvini ega anabaptistidega. Protestantlikel kogudustel puudub vaimuliku pühitsuse kaudu edasiantav apostellik suktsessioon: nende rajajatel puudub Peetrusest lähtuv piiskopliku pühitsuse järglus.

Protestantismi usk on rohkem abstraktne kui rituaalne; protestantismi laialdane levik tulenes suuresti rahvakeeltesse tõlgitud Piibli levikust trükitud kujul. Protestandid ei pea suurt lugu hierarhiast, nad on rünnanud preestriseisust ja Püha Tooli autoriteeti. Protestantismi seostatakse ka poliitilise demokratiseerumisega, mis leidis aset 16. ja 17. sajandi vältel.

Protestantism kitsamas mõttes

Ranges mõttes nimetatakse protestantideks vürstide ja linnade liitu, kes Speyeri riigipäeval 1529 kirjutasid alla Speyeri protestatsioonile Wormsi edikti vastu, mis keelustas Lutheri õpetuse Saksa-Rooma riigis. Lähtuvalt sellest nimetatakse saksa keeleruumis protestantideks luterlikku kirikut, kuid mitte reformeeritud kirikuid; reformatsioonist lähtunud kirikuid nimetatakse saksa keeleruumis tavaliselt evangeelseteks.

Protestantismi eellugu

Esimesed, tänaseni säilinud eraldujad olid 12. sajandil albilased.

Suurim eraldumine toimus 16. sajandil reformatsiooni käigus, kui tekkisid luteri-, kalvini-, anglikaani- ja "evangeelsed" kogudused.

Õpetuslikult pooldatakse emakeelset jutlust ja pühakirja. Protestantismis on arvamuste ja teoloogiliste koolkondade paljusus ja piirkonniti erinev jumalateenistus.

Tänapäeval toimub üksikkoguduste ja koguduste liitude vahel oikumeenia ehk koostöö kirikute ja koguduste nõukogu kaudu (Euroopa Kirikute Nõukogu), aga ka vahetult üksikkristlaste tasandil.

Protestantlikke liikumisi

Vaata ka

Benin

Benin (prantsuse Bénin, ametlikult Benini Vabariik, 1960–1975 Dahomee) on riik Lääne-Aafrikas. Naaberriikideks on läänes Togo, idas Nigeeria ning põhjas Burkina Faso ja Niger. Benini pealinn on Porto-Novo, kuid valitsus asub riigi suurimas linnas Cotonous. Benini pindala on 114 763 km² ja 2016. aastal hinnati riigi rahvaarvuks 10,87 miljonit.

Beninini ametlikuks riigikeeleks on prantsuse keel, kuid põliskeeled nagu foni ja joruba keel on samuti laialt levinud. Riigi suurimaks religiooniks on rooma-katoliiklus, millele järgnevad islam, vodoo ja protestantism. Benin on ÜRO, Aafrika Liidu, Islami Koostöö Organisatsiooni, Rahvusvahelise Frankofoonia Organisatsiooni, Saheli ja Sahara Riikide Ühenduse, Aafrika Naftatootjate Organisatsiooni liige.

Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond

Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Braunschweig-Lüneburg) oli ajalooline hertsogkond hiliskeskajast kuni varauusaja lõpuni Saksa-Rooma riigi loodeosas, kus praegu on Põhja-Saksamaa. Hertsogkond asutati aastal 1235 Welfide pärusvaldustest Saksimaal ja sellest sai Heinrich Lõvi pojapojale Otto Lapsele keiserlik lään. Nimi tulenes kahest suuremast linnast piirkonnas: Braunschweigist ja Lüneburgist. Hertsogkonda jaotati kõrgkeskajal mitmel korral erinevate Welfi liinide vahel, kuid kõik valitsejad jätkasid "Braunschweig-Lüneburgi hertsogina", lisaks oma tiitlile "Lüneburgi vürst", "Wolfenbütteli vürst" jne. Üksikud vürstkonnad, mis moodustasid hertsogkonna, eksisteerisid kuni Saksa-Rooma riigi lõpetamiseni aastal 1806. Pärast Viini kongressi aastatel 1814/15 said need alad Hannoveri kuningriigi ja Braunschweigi hertsogkonna osaks.

Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond

Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond (mitteametlikult Hannoveri kuurvürstkond; saksa keeles Churfürstentum Braunschweig und Lüneburg, kõnekeeles Kurfürstentum Hannover või lihtsalt Kurhannover) oli Saksa-Rooma riigi üheksas kuurvürstkond. See oli monarhia Põhja-Saksamaal, mida valitses Hannoveri dünastia, Welfide suguvõsa haru, mis valitses siis ja oli ka varem valitsenud arvukalt vürstkondi, mis olid mitu korda jagunenud mitmete pärijate vahel varasest ühtsest territooriumist nimega Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond, mis sai nime Braunschweigi ja Lüneburgi linnade järgi. Kuurvürstkond moodustati Calenbergi dünastilise liini territooriumitest. Seoses kuurvürsti tõusmisega Suurbritannia kuningaks aastal 1714 hakati kuurvürstkonda valitsema personaalunioonis Suurbritannia kuningriigiga ja seoti seega sügavalt Briti välispoliitikaga. Siiski jäi see sisemiselt eraldi valitsetavaks territooriumiks oma valitsusaparaadiga. Aastal 1814 ülendati see Hannoveri kuningriigiks personaalunioonis Briti krooniga aastani 1837.

Hamina rahu

Hamina rahu ehk Fredrikshamni rahu (soome keeles Haminan rauha, rootsi keeles Freden i Fredrikshamn) oli Rootsi ja Venemaa Keisririigi vahel 17. septembril 1809 sõlmitud rahuleping.

Leping lõpetas Vene-Rootsi sõja (ehk Soome sõja) ja see allkirjastati Hamina linnas (linna rootsikeelne nimi on Fredrikshamn). Venemaad esindasid rahu sõlmimisel Nikolai Rumjantsev ja David Alopaeus (Venemaa suursaadik Stockholmis) ning Rootsit jalaväekindral Kurt von Stedingk (endine Rootsi suursaadik Peterburis) ja kolonel Anders Fredrik Skjöldebrand.Lepinguga loovutas Rootsi Venemaale osa Lapimaa ja Västerbotteni maakondadest (Tornio ja Muonio jõgedest idas), Ahvenamaa ja kõik sellest idas olevad maakonnad. Loovutatud maakondade põhjal moodustati Soome Suurvürstiriik, millele liideti 1812. aastal Viiburi maakonnana Venemaa poolt 18. sajandil vallutatud Karjala osad, sealhulgas väikesed osad Uusimaa ja Savo maakondadest (mida hiljem hakati kutsuma Vanaks Soomeks). Pärast seda järgis Soome idapiir joont, mis oli märgitud maha 1617. aasta Stolbovo rahu sõlmimisel. Hamina kindlus kaotas pärast lepingu sõlmimist oma sõjalise tähtsuse ja paljud selle osad lammutati 19. sajandi lõpus.Hamina rahu tähistab koos Porvoo maapäeva (1809) ja monarhi ametivandega nii suurvürstiriigi kui autonoomse haldusüksuse, kui ka selle administratsiooni ja institutsioonide, nurgakivi. Seeläbi aga ka selliste arengute algust, mis viisid hiljem soomlaste kultuuri taaselustamise, soome keele võrdse positsiooni saavutamise ja viimaks 1917. aastal Soome iseseisvumiseni.

Lepingusse lisati viide keiser Aleksander I lubadusele säilitada Soome vanad seadused ja privileegid, kuid lepinguga ei antud mingit ametlikku garantiid Soome elanike õiguslikule seisundile. Venelased keeldusid sellest ja Rootsi positsioon ei võimaldanud neil seda ka nõuda. Sellised punktid olid rahulepingutes tavapärased, kuid sageli hoiti nende täitmisest siiski kõrvale. Ent paika jäid Soome sõjaeelsed haldusorganid ja riigiusuks jäi protestantism. 90 aastat hiljem, Soomes aset leidnud venestamise ajajärgul, väitis Venemaa valitsus, et sellega rahulepingut ei rikutud. Seetõttu ei olnud ühelgi välisel osapoolel õigust asja sekkuda ja küsimus oli ainuüksi algse lubaduse andnud keisri asi.

Läbirääkimiste käigus olid Rootsi esindajad püüdnud pääseda Ahvenamaa saarte ehk "Stockholmi eelpostide", nagu Napoleon I neid oli kutsunud, kaotusest. Ahvenamaa saared olid kultuuriliselt, etniliselt ja keeleliselt puhtalt Rootsi saared, kuid sellised tegurid ei omanud sellal mingit tähtsust. Hiljem ilmnes, et saared olid ka brittide huviorbiidis ja see viis pärast Krimmi sõda vastavalt Pariisi rahulepingule (1856) lisatud Ålandi konventsioonile saarte demilitariseerimiseni.

Hamina rahu ei rikkunud Rootsi ja Venemaa suhteid pikaks ajaks. Kuuenda koalitsiooni sõja käigus sõlmisid Venemaa ja Rootsi 1812. aasta 5. aprillil Prantsusmaa vastu suunatud liidu. Riigid kavandasid dessanti Prantsusmaa poolt vallutatud Rootsi Pommerisse ja Venemaa lubas survestada Taanit, et viimane Norra Rootsile loovutaks. Lisaks pidi lepinguga liituma ka Suurbritannia, kuid seda ei sündinud. Kuna Napoleoni väed tungisid Venemaale, ei teostunud ka teised plaanid.

Hollandlased

Hollandlased (endanimetus Hollanders) on germaani rahvas, Hollandi põhirahvastik. Kõnelevad germaani keelte läänerühma saksa-madalmaade alarühma kuuluvat hollandi keelt. Hollandlaste üldarv maailmas on hinnanguliselt ligikaudu 25 miljonit, neist Hollandis 13,2 miljonit. Ameerika Ühendriikides elavate hollandlaste üldarvuks on nimetatud 5 miljonit, kuid enamus nendest on tegelikult hollandi päritolu ameeriklased.

Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 107 hollandlast, neist Tallinnas 47.Hollandlased on kujunenud friisi, saksi, frangi ja bataavi hõimudest. Flaamid on hollandlaste väga lähedane sugulasrahvas. Hollandlaste hulgas on levinud nii protestantism kui ka katoliiklus. Tänapäeval on paljud hollandlased ka agnostikud ja ateistid.

17.–18. sajandil rändasid paljud hollandlased Lõuna-Aafrikasse, kus nendest kujunesid afrikandrid. 20. sajandil rändasid paljud hollandlased Ameerikasse ja Austraaliasse.

Inglismaa kuningriik

Inglismaa kuningriik oli riik Euroopas Suurbritannia saare lõunaosas aastail 927–1649 ja 1660–1707. Kuningriik hõlmas Inglismaa ja 13. sajandist ka Walesi, lisaks mitmeid ümbritsevaid saari.

Kalvinism

Kalvinism (ka reformeeritud traditsioon, reformeeritud kristlus, reformeeritud protestantism, reformeeritud usk) on 16. sajandil alguse saanud protestantismi lai haru, mis on nimetuse saanud Johann Calvini järgi ning järgib üldjoontes tema ja teiste reformatsiooniajastu teoloogide arusaamu.

Kalvinism lõi täielikult lahku Rooma Katoliku kirikust ja luterlusega olid erinevad arusaamad Kristuse kohalolust armuleiva juures, jumalateenistuse läbiviimise teoorias, Jumala seaduse kasutamisviisides usklikele ning ka muus.

Termin "kalvinism" võib olla eksitav, kuna teoloogiline traditsioon, mida sellega kirjeldatakse on alati olnud mitmekesine ja seda on mõjutanud mitmesugused mõtlejad. Esmalt nimetasid seda liikumist kalvinismiks luterlased, kes sellele vastu seisid. Paljud sellesse traditsiooni kuuluvatest inimestest eelistavad, kui kasutataks sõna "reformeeritud".

Reformeeritud koguduste kogu spektris võib leida palju erisusi teoloogias kui ka praktikas. Laias laastus on ühendavateks tunnusteks:

usk Jumala sõnasse ehk Piiblisse, mis on algusest lõpuni tõene. Piisav pühitsuseks, eluks ja jumalakartlikkuseks. Kõik kristlik õpetus rajaneb Piiblile, inimeste enda spekulatsioonidele ei jäeta ruumi;

Jumal on suveräänne kõigi asjade, ka inimese pääste üle;

"kalvinismi viis punkti", mis on veel tuntud kui "armudoktriinid" ja mnemoonik TULIP järgi. TULIP tähendab inglise keeles ja eesti keelde tõlgituna järgmist:T – total depravity ehk täielik rikutus – inimene on patus surnud ja selle ori ning seetõttu pole võimeline ise Jumala poole pöörduma.

U – unconditional election ehk tingimusteta valik – Jumal ei vali inimest inimese tehtud tegude, püüdluste, vooruste või ettenähtud usu tõttu. Jumala valik põhineb ainult tema enda armul.

L – limited atonement ehk partikulaarne lunastus – Jeesuse surm oli "asenduslunastus" (inglise substitutionary atonement), mis saavutas selle, mida ta saavutama pidi. Päästetöö on tõepoolest lõpetatud, seetõttu need, kelle eest Kristus suri, saavad ka päästetud ja pärivad igavese elu.

I – irresistible grace ehk vastupandamatu arm – need, keda Jumal on otsustanud päästa, saavad päästetud. Jumal suudab enda väega üle olla inimese vastuseisust Jumala kutsele. Lunastus, mille Kristus ristipuul saavutas, saab rakendatud.

P – erseverance of the saints ehk pühade püsivus – Jumal hoolitseb selle eest, et inimesed, keda ta on päästnud, püsivad usus kuni lõpuni. Inimesed, kes langevad ära, pole kunagi päriselt olnud päästetud või kui nad on usus, kuid ajutiselt ei kõnni usuteel, siis neile saab osaks Jumala poolt noomimine ning nad parandavad meelt.Varajased liikumise teoloogidest nimekamad on Ulrich Zwingli, Johannes Kalvin, Martin Bucer, William Farel, Heinrich Bullinger, Peter Martyr Vermigli, Theodora Beza ja John Knox. Kahekümnendast sajandist Abraham Kuyper, Herman Bavinck, B. B. Warfield, A.W. Pink, Martyn Lloyd-Jones, Cornelius Van Til ja Gordon Clark. Kaasaegsetest mõned tuntumad on J. I. Packer, R. C. Sproul, Timothy J. Keller, John Piper, Michael Horton ja Paul Washer.

Reformeeritud kogukonnas võib kohata erisuguseid eklesioloogilisi struktuure, kuid enamik kogudusi on presbüterlikud või kongregatsioonilised ning mõned ka episkopaalsed. Suurim reformeeritud ühing on Maailma Reformeeritud Koguduste Ühendus, kus on rohkem kui 80 miljonit liiget 211 denominatsioonist.

Kesk-Euroopa

Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.

Kesk-Euroopa mõiste erineb riigist riiki ning on muutunud ajast aega.

Mõistet "Kesk-Euroopa" kasutati juba 19. sajandi algul, aga laiemalt hakati seda tarvitama 20. sajandi algul. Varem ei tuntud sellise määratluse järele vajadust, sest Euroopat jagati religiooni põhjal Lääne-Euroopaks, kus valitses katoliiklus, ja Ida-Euroopaks, kus valitses õigeusk. Seejärel jagunes tollane Lääne-Euroopa pärast reformatsiooni Põhja-Euroopaks, kus valitses protestantism, ja Lõuna-Euroopaks, kus paavstivõim jäi püsima. Omakorda Ida-Euroopa lõunaosa läks muhameedliku Osmanite riigi kätte ja polnud head ühistunnust, mis Kesk-Euroopat eristaks muudest piirkondadest.

Ühistunnus hakkas tekkima 19. sajandil ja selleks oli saksa rahvus. Tollal oli sakslastega asustatud piirkond mõnevõrra teistsugune kui tänapäeval, ulatudes kaugemale itta. Ühtlasi vähenes 19. sajandil religiooni tähtsus. Kesk-Euroopa tähistas neid piirkondi, mida Saksamaa soovis nii poliitiliselt kui majanduslikult kontrollida. Nii näiteks kuuluvad Baltimaad Saksa traditsioonis samuti Kesk-Euroopasse, sest seal oli saksa vähemus väga mõjukas.

21. jaanuaril 1904 loodi Berliinis Kesk-Euroopa Majandusühendus, mis seadis oma eesmärgiks Saksamaa ja Austria-Ungari majanduskoostöö tihendamise. Hiljem laiendati seda piirkonda Hollandile, Belgiale, Luksemburgile ja Šveitsile. 1915 avaldas saksa kristlik liberaal Friedrich Naumann raamatu "Kesk-Euroopa" ("Mitteleuropa"), milles kutsus üles pärast maailmasõja lõppu moodustama nende maade majandusliitu. Sinna pidid kuuluma kõik Prantsusmaa ja Venemaa vahel olevad maad. Pärast Saksamaa kaotust maailmasõjas kukkus see idee läbi.

Geograafilises mõttes on Kesk-Euroopa põhjapiiriks Läänemere lõunarannik, kuid Taani jääb Kesk-Euroopast välja. Läänepiiriks on üldiselt Reini jõgi, lõunapiiriks Alpid. Idapiir on kõige ebamäärasem, sest sealkandis pole nii suurt jõge kui Rein ega nii kõrgeid mägesid kui Alpid. Ka Doonau ei sobi hästi piiriks. Eri ajaloolased ja majandusteadlased on Kesk-Euroopa idapiiri tõmmanud erinevalt.

Pärast sotsialistliku maailmasüsteemi kokkuvarisemist on paljudes endistes sotsialismimaades hakatud väljendama soovi kuuluda Kesk-Euroopasse, mitte Ida-Euroopasse, täpselt samal põhjusel, miks Eestis soovitakse kuuluda Põhja-Euroopasse koos Soome ja Rootsiga, mitte Ida-Euroopasse koos Venemaaga.

ÜRO liigituse järgi kuuluvad Kesk-Euroopasse:

Austria

Liechtenstein

Poola

Saksamaa

Slovakkia

Sloveenia

Šveits

Tšehhi

Ungari

Kuramaa hertsogiriik

Kuramaa hertsogiriik ehk Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriik (ladina Ducatus Curlandiae et Semigalliae) oli riik praeguse Läti alal Daugavast lõunas, mis hõlmas Kuramaa ja Zemgale piirkondi.

Protest (täpsustus)

Protest ehk protestiaktsioon

nõusolematus, vastuvaidlus;

Protestiavaldus,

Protestikiri,

Protestilaul,

Protestimarss,

Protestinoot

Protestistreik,protest protest spordisprotestant: protestantismi pooldajaprotestima: vastu vaidlema, protesti avaldama; jur, maj veksli lunastamata jätmist notariaalselt tõestama.

Protestitud veksel.protestantism: katoliku kirikust eraldunud reformitud kirikute ühisnimetus

Reinkarnatsioon

Reinkarnatsioon (

Mitmetes usundites ja filosoofilistes õpetustes on olemas arusaam uuesti sündimisest. Usutakse, et kui keegi sureb, sünnib ta uuesti.

Budismi aluseks on püüdlus vabanemiseks taaskehastumiste ringist ehk sansaarast. Reinkarnatsiooni tunnistab ka hinduism, vähemal määral on seda aegade jooksul aktsepteerinud nt konfutsianism ja taoism. Hingede ümbersünd on keskne teema, mille ümber on struktureeritud Platoni õpetus ideededest ehk ideaalsetest vormidest.

Reinkarnatsiooniga on seotud ka inkarnatsiooni (kehastumise ehk lihakssaamise) mõiste. Näiteks on kristluses arusaam, et transtsendentne Jumal inkarneerus inimesena Jeesuses. Traditsioonilised monoteistlikud doktriinid (judaism, katoliiklus, õigeusk, protestantism, islam) siiski reinkarnatsiooni ei tunnista, ehkki 20. sajandi algusest peale on uuemad usuliikumised (nt teosoofia ja New Age) avaldanud sellesuunalist survet.

Riia Püha Jakobi kirik

Riia Püha Jakobi kirik (läti keeles Rīgas Svētā Jēkaba Romas katoļu katedrāle) on katedraal Lätis Riia linnas Vecrīga asumis aadressil Mazajā pils ielā 4.

Katedraal on Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna katedraaliks.

Rzeczpospolita

Rzeczpospolita Obojga Narodów (Mõlema Rahva Vabariik, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) ehk Poola-Leedu oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ning Leedu suurvürstiriigist.

Need kaks osariiki olid formaalselt võrdsed, aga tegelikkuses oli Poola selle liidu domineeriv pool.

Poola-Leedu piirnes põhjas Rootsi kuningriigi, idas Vene tsaaririigi, lõunas Osmanite riigi ja Tšehhi kuningriigi ning läänes Saksa-Rooma riigi, Brandenburgi margi, hilisema Preisi hertsogiriigi ja Lääne-Pommeri hertsogiriigiga (poolapäraselt Pomorze) (Księstwo Zachodniopomorskie). Siiski tuleb arvestada, et riikide piirid muutusid tollal sageli, riigid lagunesid, vallutasid üksteist ja muutsid nime.

Usulahk

Peavoolust eraldunud religioosne liikumine. Eraldumise põhjused on õpetuslikud või vastuolu koguduse võimukorraldusega. Rahvusvaheline määratlus on sektid.

Usundite loend

Suuremad religioonid ja usundilised rühmad (koos järgijate arvuga)

kristlus 2,1 miljardit

Katoliiklus 1,1 miljardit

Õigeusk 240 miljonit

Protestantism 350 miljonit

Muud kristluse voolud 350 miljonit

Islam 1,4 miljardit

Sunniidid 940 miljonit

Šiiidid 120 miljonit

Ilmalikud, ateistlikud või agnostilised hoiakud 1,1 miljardit

Hinduism 900 miljonit

Taoism, konfutsianism ja muud hiina usundid 394 miljonit

Budism 376 miljonit

Mahajaana 185 miljonit

Theravaada 124 miljonit

Traditsioonilised hõimu-usundid (sealhulgas šamanism jmt) 300 miljonit

Traditsioonilised ja diasporaadilised Aafrika usundid 100 miljonit

Sikhism 23 miljonit

Juche 19 miljonit

Spiritism 15 miljonit

Judaism 14 miljonit

Bahai 7 miljonit

Džainism 4,2 miljonit

Šintoism 4 miljonit

Cao Dai 4 miljonit

Zoroastrism 2,6 miljonit

Tenrikyo 2 miljonit

Uuspaganlus 1 miljonit

Unitaarne universalism 800 000

Rastafarianism 600 000

Saientoloogia 500 000Statistika allikas: adherents.com, 2005.

Vaba riigilinn Aachen

Vaba riigilinn Aachen, prantsuspäraselt Aix-la-Chapelle, oli Saksa-Rooma riigi vaba riigilinn ning spaa Kölnist läänes ja Madalmaadest kagus, Alam-Reini-Vestfaali ringkonnas. Palverännakud, Saksa-Rooma keisri kroonimine, arenenud tööstus ja erinevate keisrite antud privileegid tegid sellest ühe õitsvaima Saksa-Rooma riigi kaubalinna.

Vestfaali hertsogkond

Vestfaali hertsogkond (1180–1803) oli ajalooline territoorium suuremas Vestfaali piirkonnas, paiknedes tänapäeva Saksamaa Nordrhein-Westfaleni idaosas. Algselt moodustas Vestfaal koos Engerni ja Ostfaaliga ühe kolmest peamisest Saksimaa piirkonnast. Enamuse oma ajaloost allus hertsogkond Kölni peapiiskopile ja kuurvürstile.

Wisconsin

Wisconsin (eestikeelne hääldus [uisk'onsin]; ingliskeelne hääldus Kuula ; [vɪˈskɑːnsɪn]) on Ameerika Ühendriikide osariik, mis paikneb riigi põhjaosas ning kuulub Kesklääne ning Suure Järvistu regiooni. Osariik piirneb läänes Minnesotaga, edelas Iowaga, lõunas Illinois'ga, idas Michigani järvega ning põhjas Ülemjärve ja Michiganiga. Wisconsin on pindalalt 23. ja elanike arvult 20. Ameerika Ühendriikide osariik. 1848. aastal asutatud Wisconsini osariigi halduskeskus on Madison ja suurim linn Milwaukee. Osariik koosneb 72 maakonnast.

Zillertal

Zillertal ("Zilleri org") on org Austrias Tiroolis, kus voolab Zilleri jõgi. See on kõige laiem org Inntalist ("Inni orust") lõunas ja laenab oma nime Zillertali Alpidele, tugevalt liustikega kaetud Alpide osale, kus ta asub. Tuxi Alpid asuvad läänes, samas itta jäävad Kitzbüheli Alpide madalad rohused tipud.

Zillertal on üks turistide poolt enimkülastatud orualasid Tiroolis. Selle suurim asula on Mayrhofen.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.