Prantsusmaa

Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Šveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania.

Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige.

Prantsuse Vabariik


prantsuse République Française
Prantsusmaa lipp Prantsusmaa rahvuslik embleem
Prantsusmaa lipp Prantsusmaa rahvuslik embleem
Prantsusmaa asendikaart
Juhtlause Liberté, Égalité, Fraternité
(Vabadus, võrdsus, vendlus)
Riigihümn "Marseljees"
Pealinn Pariis
Pindala 547 030 km²[1]
Riigikeel prantsuse
Rahvaarv 65 154 327 (2018)[2][3]
Rahvastikutihedus 119,1 in/km²
Riigikord poolpresidentaalne vabariik
President Emmanuel Macron
Peaminister Édouard Philippe
Iseseisvus 6. juuni 1523
Rahaühik euro
Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg
Tippdomeen .fr
ROK-i kood FRA
Telefonikood 33

Loodus

Pinnamood

Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de-France'is ja selle ümbruses, domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. See ala on kohati väga tasane. Teda on võrreldud üksteise sisse laotud aina väiksemate taldrikutega. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Pariisi linn asub selle nõo keskel. Nõo idaäärel on peamiselt lubjakivist koosnevad looduslikud vallid, mis on aidanud Pariisi ida poolt kaitsta. Lääne pool, La Manche'i ääres, moodustavad mäeseljandikud sakilisi kriidikaljusid. Põhja pool läheb Pariisi nõgu üle Flandria ja Edela-Euroopa tasandikeks.

Pariisi nõost kirde ja ida pool on keskmise kõrgusega Ardennide (põhiliselt väljaspool Prantsusmaad) ja Vogeeside mäed, mis on osa teisele poole Reini jõge üle Kesk-Saksamaa ulatuvast mägede vööndist.

Lääne-Prantsusmaal moodustavad vanad kivimid, põhiliselt graniidid ja kildad, Armorica massiivi Bretagne'is ning Normandias Cotentini poolsaarel.

Edela poolt on Pariisi nõgu madala läve (Poitou värava) kaudu ühendatud Akvitaania madalikuga. Biskaia lahe äärsetel Akvitaania aladel (Landes'is) on palju liivaseid alasid (kuni 100 m kõrguste liivaluidete ahelik) ja mõned Prantsusmaa tasasematest aladest.

Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Nende mägede pind on väga kulunud. Massiivi keskosas asub Auvergne. Seal domineerib vulkaaniline platoo, millel on vanu koonuseid ja kraatreid. Massiivi lõuna- ja kaguosas on karstistunud platoo, mida liigendavad sügavad kanjonid. Massiivi loode-, kirde- ja idaosas on kristallilised platood (sealhulgas Limousin ja Sevennid).

Keskmassiivis on 1200–1800 m kõrgusi mäetippe. Selline maastik raskendab kommunikatsioone ja pärsib majandustegevust.

Rhône'i jõest ida pool, kus Vahemere äärde ulatuvad Alpid, on rannajoon sakiline.

Rhône'ist lääne pool laiub Keskmassiivi äärtest lõuna pool lai viljakas Languedoci tasandik.

Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on Euroopa kohta väga kõrged mäed. Keskmassiivist ida pool, teisel pool Rhône'i-Saône'i orgu, on algul Juura mäed ja seejärel Alpid. Viimased algavad Prantsusmaal Vahemere äärest, kus neid hüütakse Ranniku-Alpideks ja suunduvad põhja poole. Seejärel pöörduvad itta ning jõuavad Šveitsi ja Põhja-Itaaliasse. Prantsuse Alpid on kõrged ja sakilised. Liustike toimel on neil eriti põhjaosas laiad orud ning mäestiku siseorgudele pääseb hõlpsasti ligi. Alpides asub Euroopa kõrgeim tipp Mont Blanc (4808 m).

Prantsusmaa ja Hispaania piiril kõrguvad Püreneed on Alpidest madalamad, kuid jätavad võimsama mulje. Nad on moodustunud ühestainsast maakoore plokist. Nad on pööratud järsema küljega Prantsusmaa poole. Et liustikke on seal olnud vähe, ei ole nad nii hõlpsasti ligipääsetavad nagu Alpid. On vaid mõned raskesti ületatavad kurud mäestiku keskosas. Prantsuse Püreneede kõrgeim tipp on Pic de Vignemale (3298 m), kuid Hispaania poolel ulatuvad Püreneed 3350 m kõrguseni.

Loodusvarad

Prantsusmaal on rikkalikult järgmisi loodusvarasid: kivisüsi, rauamaak, boksiit, tsink, uraan, antimon, arseen, kaaliumkarbonaat, päevakivi, puit ja kala.[2]

Prantsuse Guajaanas leidub aga kullasetteid, petrooleumit, kaoliini, nioobiumi, tantaali ja savi.[2]

Maakasutus

Haritavat maad on Prantsusmaal 33,46% (Prantsuse Guajaanas 0,13%). Niisutatud maad on 26 000 km2, koos meretaguste aladega 26 190 km2.[2]

Looduslikud ohud

Prantsusmaal on looduslikeks ohtudeks üleujutused, lumelaviinid, tormid, põuad, metsatulekahjud. Ülemere piirkondades on ohtudeks orkaanid ja üleujutused; vulkaanilist aktiivsust on Guadeloupe'is, Martinique'is ja Reunionis.[2]

Riik

Emmanuel Macron in Tallinn Digital Summit. Welcome dinner hosted by HE Donald Tusk. Handshake (36669381364) (cropped 2)
President Emmanuel Macron

Riigikord

Prantsusmaa on poolpresidentaalne vabariik. Parlament koosneb rahvuskogust (Assemblée nationale), mis valitakse iga 5 aasta tagant, ja senatist, mille senaatorite mandaat kestab 6 aastat. President valitakse iga 5 aasta tagant. Prantsusmaa president on alates 2017. aasta 14. maist Emmanuel Macron, kellest sai Prantsusmaa läbi aegade noorim president.

Haldusasutused

  • Sise-, ülemeremaade ja kohalike omavalitsuste ministeerium.

Haldusjaotus

Next.svg Pikemalt artiklis Prantsusmaa haldusjaotus

Prantsusmaa piirkonnad (région métropolitaine, mitmuses régions métropolitaines)

France, administrative divisions - et - colored
Prantsusmaa piirkonnad
  1. Auvergne-Rhône-Alpes
  2. Bourgogne-Franche-Comté
  3. Bretagne
  4. Centre-Val de Loire
  5. Grand Est
  6. Hauts-de-France
  7. Île-de-France
  8. Korsika
  9. Normandia
  10. Nouvelle-Aquitaine
  11. Oksitaania
  12. Pays de la Loire
  13. Provence-Alpes-Côte d'Azur

Sümbolid

Riiklikud sümbolid

Rahvuslikud sümbolid

Tähised

  • Vapp

Transport

FGEXA
Air France'i Boeing 747

Lennundus

Prantsusmaal on 474 lennujaama, millest 297 on asfalteeritud hoovõturadadega.[2] Suuremaid lennujaamu, mille hoovõturada on pikem kui 3 047 m, on 14.[2] Prantsusmaa suurim lennujaam on Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam, mis aastal 2009 teenindas 57 906 866 reisijat.[6] Maailmas on ta selle näitaja poolest kuuendal kohal ja Euroopa Liidus teisel kohal. Prantsusmaa rahvuslik lennufirma on Air France, mis on ühtlasi üks maailma suurimaid.

Raudteed

Prantsusmaa raudteevõrk on 29 213 km pikk. See on Lääne-Euroopas Saksamaa järel suuruselt teine.[2]

Sõiduteed

Prantsusmaa teedevõrk on 1 027 183 km pikk. See on suuruselt maailmas seitsmendal kohal ja Euroopas esikohal.[2]

Majandus

Prantsusmaal on maailmas suuruselt viies sisemajanduse kogutoodang (SKT). Prantsusmaa võttis 1. jaanuaril 2002 kasutusele euro, mis vahetas välja prantsuse frangi.

Tööjõulisi on Prantsusmaal 28,1 miljonit. Töötus oli 2009. aastal 9,1% ja 2008. aastal 7,4%.[2]

SKT ja tööjõu jaotumine sektoritesse[2]
Sektor STK osakaal
(2009)
Tõõjõu osakaal
(2005)
Põllumajandus 1,8% 3,8%
Tööstus 19,3% 24,3%
Teenindus 78,9% 71,8%

Väliskaubandus

Prantsusmaa suurimad ekspordiartiklid on masinate ja autode varuosad, lennumasinad, plastikatooted, kemikaalid, ravimid, raud ja teras ning joogid. Prantsusmaa tähtsaimad ekspordipartnerid on Saksamaa 15,88%, Itaalia 8,16%, Hispaania 7,8%, Belgia 7,44%, Suurbritannia 7,04%, Ameerika Ühendriigid 5,65%, Holland 3,99% (2009).[2]

Prantsusmaa suurimad impordiartiklid on masinate varuosad, autod, toornafta, lennumasinad, plastikatooted ja kemikaalid. Prantsusmaa tähtsaimad impordipartnerid on Saksamaa 19,41%, Belgia 11,61%, Itaalia 7,97%, Holland 7,15%, Hispaania 6,68%, Suurbritannia 4,9%, Ameerika Ühendriigid 4,72% ja Hiina 4,44% (2009).[2]

Energeetika

77% tarbitavast elektrienergiast toodetakse tuumaelektrijaamades.

2007. aastal toodeti 535,7 miljardit kWh elektrit, millest kasutati 447,2 miljardit kWh. 2008. aastal eksporditi 58,69 miljardit kWh ja imporditi 10,68 miljardit kWh.[2]

Ajalugu

Next.svg Pikemalt artiklis Prantsusmaa ajalugu

Gallia

Map Gallia Tribes Towns
Gallia aastal 58
Next.svg Pikemalt artiklis Gallia

Praeguse Prantsusmaa ala, mida asustasid peamiselt gallialased ja teised keldi rahvad (erandiks olid baskid territooriumi edelaosas ja liguurid lõunarannikul), moodustas 1. sajandist eKr 5. sajandini pKr Vana-Rooma riigi Gallia piirkonna põhiosa.

Frangid

Franks expansion
Frangi riigi laienemine
Next.svg Pikemalt artiklites Frangid ja Frangi riik

Aastal 486 vallutas saali frankide juht Chlodovech I Rooma ala Loire'i ja Somme'i jõe vahel. Seejärel ühendas ta suurema osa Põhja- ja Kesk-Prantsusmaast oma võimu alla ning võttis 496 vastu kristluse katoliiklikul kujul, eelistades seda teiste germaanlaste juhtide poolt omaks võetud arianismile.

Pärast Chlodovechi surma (511) jagati tema riik mitu korda mitme valitseja vahel, nii et tema Merovingide dünastia pidi lõpuks loovutama tegeliku võimu majordoomustele, kelle amet oli päritav. Viimastest sai lõpuks Karolingide dünastia. Aastal 751 kuulutas Karl Martelli poeg Pippin III (Pippin Lühike) end ka vormiliselt kuningaks.

Karolingide võimu kulminatsioon oli Pippini poja Karl Suure valitsemisaeg. Aastal 771 taasühendas ta frankide alad, 774 vallutas Lombardia kuningriigi Põhja-Itaalias, 788 liidendas oma riigiga Baieri, 796 lõi Doonau tasandiku avaare, 801 tungis islamiusulise Hispaania aladele kuni Barcelonani välja ning 804 alistas pärast pikka võitlust Alam-Saksi.

Paavst Leo III kroonis 800 Karl Suure roomlaste keisriks ehk Lääne-Rooma keisriks, tunnustades tema saavutusi ning poliitilist tuge paavstlusele. Kui suri Karl Suure poeg Ludwig I Vaga, kes oli keiser 814840), jagati keisririik 843 Verduni lepinguga viimase kolme poja vahel. Pärast lühikest taasühendatust aastatel 884887 ei olnud keisririigi lääneosa (tulevase Prantsusmaa kuningriigi) valitsejatel enam keisririiki.

Vaata ka

Viited

  1. Välja arvatud järved ja muud veekogud ning liustikud, mis on suuremad kui 1 km². Koos nendega on pindala 551 500 km². Pindala meretaguste piirkondadega: 674 843 km².
  2. 2,00 2,01 2,02 2,03 2,04 2,05 2,06 2,07 2,08 2,09 2,10 2,11 2,12 2,13 cia factbook välja otsitud 14.11.10
  3. Rahvaarv meretaguste piirkondadega: 67 889 327 (2017)
  4. Maailmapanga andmebaas, vaadatud 20.10.2018.
  5. Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.
  6. aci.aero välja otsitud 14.11.10

Välislingid

Location NATO 2009 blue
.fr

.fr on Prantsusmaa Interneti tippdomeen. Domeen on kasutusel alates 1986. aastast.

.tf

.tf on Prantsuse Lõunaalade Interneti tippdomeen. Domeen on kasutusel alates 1997. aastast.

1962. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus

1962. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus oli 7. Eurovisiooni lauluvõistlus ja see toimus 18. märtsil 1962 Luxembourgis Luksemburgis. Selle võitis Prantsusmaa.

1969. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus

1969. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus oli 14. Eurovisiooni lauluvõistlus ja see toimus 29. märtsil 1969 Madridis Hispaanias. Võitu jagasid Hispaania, Holland, Prantsusmaa ja Suurbritannia, kuna 1969. aastal peeti viiki võimatuks, ning selle kohta ei olnud veel reeglit.

1977. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus

1977. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus oli 22. Eurovisiooni lauluvõistlus ja see toimus 7. mail 1977 Londonis Suurbritannias. Selle võitis Prantsusmaa.

1991. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus

1991. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus oli 36. Eurovisiooni lauluvõistlus ja see toimus 4. mail 1991 Roomas Itaalias. Selle võitis Rootsi.

Prantsusmaa jäi napilt teiseks - kuna nii Prantsusmaa kui ka Rootsi lõpptulemus oli 146 punkti, toimus tagasilugemine leidmaks, kumb sai kõige rohkem kõrgemaid punkte. Kuigi nii Prantsusmaa kui ka Rootsi said 12 punkti 4 riigilt, oli Rootsi saanud 10 punkti 5, Prantsusmaa aga vaid 2 riigilt. 2003. aastal lisatud süsteemi kohaselt, kus võitjaks tuleb kõige suuremalt arvult riikidelt punkte saanud riik, oleks aga Prantsusmaa võitnud, kuna sai punkte 18 (Rootsi 17) riigilt.

Hispaania

Hispaania (hispaania keeles España, ametliku nimega Hispaania Kuningriik (Reino de España)) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Hispaania riigivalitsemise vormiks on parlamentaarne monarhia. Hispaania on Euroopa Liidu liikmesriik. Hispaania territoorium jaguneb riigi haldusjaotuse alusel 17 autonoomseks piirkonnaks ja kaheks autonoomseks linnaks. Hispaania pealinn on Madrid.

Oma kontinentaalses osas piirneb riik lõunas ja idas Vahemerega, välja arvatud maapiir Gibraltariga. Hispaaniast põhja ja kirdesse jäävad Prantsusmaa, Andorra ja Biskaia laht. Lääne ja loode poolt piiravad riiki Portugal ja Atlandi ookean. Hispaania on üks kolmest riigist (teised kaks on Maroko ja Prantsusmaa), millel on rannajoon nii Atlandi ookeaniga kui ka Vahemerega. Lõuna poole jäävast Aafrikast lahutab Hispaaniat kitsas Gibraltari väin, mille ääres Euroopa poolel asub ka Suurbritanniale kuuluv Gibraltar. Hispaania 1214 kilomeetri pikkune maapiir Portugaliga on pikim katkematu piirijoon Euroopa Liidus.

Hispaania osad on ka Baleaari saarestik Vahemeres, Kanaari saared Atlandi ookeanis Aafrika ranniku lähedal ja kaks autonoomset linna Põhja-Aafrikas: Ceuta ja Melilla. Lisaks sellele kuuluvad Hispaaniale Alboráni saar, Chafarinase saared, kaljusaar Peñón de Alhucemas, kaljuneem Peñón de Vélez de la Gomera ja teisi väikseid saarekesi, nende seas Perejil. Veel kuulub Hispaaniale Llívia eksklaav Prantsusmaal. Hispaania territooriumi pindala on 504 645 km2, mis teeb sellest suuruselt teise riigi Lääne-Euroopas ja Euroopa Liidus (Prantsusmaa järel) ning suuruselt neljanda riigi Euroopa kontinendil (Venemaa, Ukraina ja Prantsusmaa järel).

Hispaania põhiseaduse kohaselt on riigi ametlikuks keeleks hispaania keel, mida "kõigil hispaanlastel on kohustus osata ja õigus kasutada". 2006. aasta andmete kohaselt oli hispaania keel emakeeleks 89% Hispaania elanikele. Lisaks riigikeeleks olevale hispaania keelele on mitmes Hispaania autonoomses piirkonnas kasutusel regionaalsed ametlikud keeled.

Lääne-Euroopa

Lääne-Euroopa on piirkond Euroopa lääneosas. Tema koosseis ja piirid sõltuvad sellest, millises kontekstis mõistet tarvitada.

Kitsamas geograafilises tähenduses hõlmab see Suurbritannia, Iirimaa, Prantsusmaa, Belgia, Hollandi ja Luksemburgi alad.

Külma sõja aegsesse sotsiopoliitilisse Lääne-Euroopasse kuulusid Ida-Euroopa sotsialistlikele riikidele vastanduvad kapitalistlikud riigid. Seda kasutatakse vähemal määral ka tänapäeval, et eristada riike majanduslikult, poliitiliselt Ida-Euroopast.

Enne Euroopa Liidu ja NATO laienemist endiste sotsialismimaade alale kasutati Lääne-Euroopa mõistet ka Euroopa Liidu ja Euroopa NATO maid tähistavana, ehkki näiteks mõlemasse kuuluv Kreeka on selgelt Lõuna-Euroopasse kuuluv.

Tänapäeval on mõistel vähem tegemist geograafiaga ja rohkem majandusega. Mõistet seostatakse liberaaldemokraatiaga ja kapitalismiga. Lääne-Euroopa riikidel on ühine läänelik kultuur.

ÜRO liigituse järgi kuuluvad Lääne-Euroopasse järgnevad riigid:

Austria

Belgia

Holland

Liechtenstein

Luksemburg

Monaco

Prantsusmaa

Saksamaa

Šveits

Napoleon I

Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht. Napoleoni sünninimi oli itaaliapärane Napoleone di Buonaparte. 1796. aastal abieluaktile alla kirjutades kasutas Napoleon juba prantsuspärast nimekuju Napoléon Bonaparte.

Napoleon valitses Prantsusmaad 11. novembrist 1799 kuni 11. aprillini 1814 ja 13. märtsist 1815 kuni 22. juunini 1815.

11. novembrist 1799 kuni 25. detsembrini 1799 oli ta koos Pierre Roger Ducos' ja Emmanuel Joseph Sieyès'iga konsul.

25. detsembrist 1799 kuni 18. maini 1804 oli ta esimene konsul.

18. maist 1804 kuni 11. aprillini 1814 oli ta Prantsuse esimese keisririigi Prantsusmaa keiser: "Jumala armust ja Vabariigi konstitutsiooni kohaselt prantslaste keiser" (Par la grâce de Dieu et les constitutions de la République, empereur des français) ja alates 1809. aastast "Jumala armust ja keisririigi konstitutsioonide kohaselt prantslaste keiser" (Par la grâce de Dieu et les constitutions de l'empire, empereur des français).

Pariis

Pariis (prantsuse keeles Paris) on Prantsusmaa pealinn ja Île-de-France'i piirkonna halduskeskus ning Prantsusmaa ainus vald-departemang.

Aastatel 2001–2007 ja 2008–2014 oli linnapea Bertrand Delanoë. Aastatel 2014–2020 on linnapea Anne Hidalgo.

Prantsuse keel

Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma. Seda kasutab igapäevaselt umbes 274 mln inimest. Lisaks Prantsusmaale on see Haiti riigikeel ja üks riigikeeli Belgias, Šveitsis, Luksemburgis, Kanadas ja mitmes Aafrika riigis. Prantsuse keel on ka paljude rahvusvaheliste organisatsioonide (ROK, WTO, FIFA, ÜRO, Aafrika Liit, EBU, ESA, UPU jpt) töökeel.

Prantsusmaa jalgpallikoondis

Prantsusmaa jalgpallikoondis on Prantsusmaa jalgpalliliidu esindusmeeskond, mis esindab Prantsusmaad rahvusvahelistel jalgpallivõistlustel.

Prantsusmaa on tulnud kahel korral maailmameistriks (1998, 2018) ning Euroopa meistriks (1984, 2000). Samuti on kahel korral võidetud FIFA konföderatsioonide karikas (2001, 2003). Prantsusmaa oli üks neljast Euroopa riigist, mis osales 1930. aastal esimestel maailmameistrivõistlustel. Prantsusmaa üks peamiseid rivaale on olnud naaberriik Itaalia.

Jalgpallikoondise koduväljak on Saint-Denis's asuv Stade de France. Rahvuskoondise peatreener on 2012. aastast Didier Deschamps. Koondise hüüdnimi on Les Bleus (Sinised).

Prantsusmaa kuningas

Prantsusmaa kuningas (prantsuse keeles roi; sama sõna tähendab prantsuse keeles ka tamme) oli Prantsusmaa valitseja aastail 843–1792, 1814–1815 ja 1815–1848.

Õigupoolest pole päris selge, millal Prantsuse kuningriik alguse sai, kuid üpris loogiline oleks selle algust lugeda Lääne-Frangi riigi loomise algusest. Sageli peetakse Prantsuse kuningriigi asutavaks sündmuseks Frangi riigi loomist Chlodovechi poolt 486. aastal või ka Hugues Capet' saamist kuningaks 987. aastal pärast Karolingide väljasuremist. Samas ei saa Frangi riiki üheselt pidada Prantsusmaa eelkäijaks, sest germaani rahvaste hulka kuuluvad frangid rajasid oma riigi Kirde-Prantsusmaale ning prantsuse rahvas kui selline tekkis alles sajandeid hiljem. Aasta 843 tundub kõige loogilisem seetõttu, et siis tekkinud Lääne-Frangi riik hõlmas umbkaudu hilisema Prantsusmaa piire ning sealseks pealinnaks sai Pariis.

Teine maailmasõda

Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1. septembrist 1939 2. septembrini 1945 kestnud maailmasõda. Sõjas osalesid pea kõik maailma riigid, nende hulgas ka kõik suurvõimud, mis jagunesid vastavalt kaheks sõjaliseks liiduks: liitlasvägedeks ja teljeriikideks. See oli ajaloo laiahaardelisim sõda, hõlmates otseselt rohkem kui 100 miljonit inimest rohkem kui 30 riigist. Totaalse sõja tingimustes rakendasid peamised osavõtjad sõjapingutuste toetamiseks kogu oma majandusliku, tööstusliku ja teadusliku võimekuse, kaotades sellega piiri tsiviil- ja sõjaväeliste ressursside vahel. Teine maailmasõda oli ühtlasi ka inimajaloo veriseim sõjaline konflikt – kokku hukkus sõjas 50 kuni 85 miljonit inimest, millest suurema osa moodustasid tsiviilelanikud Hiinas ja Nõukogude Liidus. See hõlmas veresaunu, süstemaatilisi genotsiide (tuntuim neist holokaust), strateegilist pommitamist, näljahädasid, haiguspuhanguid ja ainsat tuumarelvade sõjalist kasutamist inimkonna ajaloos.Jaapani Keisririik alustas sõda Hiina Vabariigiga juba 1937. aastal, eesmärgiga saavutada ülemvõim kogu Aasia ja Vaikse ookeani üle, kuid Teise maailmasõja algusdaatumiks peetakse üldiselt 1. septembrit 1939, mil Saksamaa alustas sissetungi Poolasse ning Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutasid seepeale Saksamaale sõja. Aastatel 1939–1941 allutas Saksamaa lepingute ja sõjaliste kampaaniatega oma võimule enamiku Mandri-Euroopast, ning moodustas Itaalia ja Jaapaniga teljeriikideks nimetatava sõjalise liidu. 1939. aasta augustis sõlmitud Molotovi-Ribbentropi paktiga jagasid Saksamaa ja Nõukogude Liit omavahel ära Poola, Soome, Rumeenia ja Balti riigid. Sõda jätkus peamiselt Euroopa teljeriikide ning Suurbritannia ja Briti Rahvaste Ühenduse vahel. Sellesse perioodi kuulusid sõjalised kampaaniad Põhja- ja Ida-Aafrikas, Britannia lahing, Londoni pommitamine, Balkani kampaania ja pikk Atlandi lahing. 22. juunil 1941 alustasid teljeriigid sissetungi Nõukogude Liitu, luues sellega ajaloo suurima maismaa-sõjatandri, kus takerdunud teljeriikide väeüksused kurnamissõjas raskeid kaotusi kandsid. Kohaliku aja järgi 8. detsembril 1941 pärast südaööd ründas Jaapan Suurbritannia kolooniat Malaial ning 90 minutit hiljem – kohaliku aja järgi 7. detsembril Ameerika Ühendriikide Pearl Harbori mereväebaasi ja vallutas kiiresti enamiku Vaikse ookeani lääneosast.

Teljeriikide üldpealetung peatati 1942. aastal, kui Jaapan kaotas kriitilise tähtsusega Midway lahingu, Saksamaa ja Itaalia alistati lääneliitlaste poolt kõigepealt Põhja-Aafrikas, ning seejärel otsustavalt Nõukogude Liidu poolt Stalingradis. 1943. aastal, pärast mitmeid järestikuseid Saksa vägede kaotusi idarindel, Itaalia sõjast väljalöönud liitlasvägede sissetungi Sitsiiliasse ja Itaaliasse, ning liitlaste olulisi võite Jaapani vastu Vaiksel ookeanil, kaotasid teljeriigid strateegilise initsiatiivi ja asusid kõigil rinnetel taanduma. 1944. aastal tungisid lääneliitlased Normandia dessandiga sakslaste poolt okupeeritud Prantsusmaale ja Nõukogude Liit vallutas tagasi kõik varem kaotatud alad, tungides seejärel edasi Saksamaa enda territooriumile. 1944. ja 1945. aastal tabasid jaapanlasi Mandri-Aasias, täpsemalt Lõuna-Hiinas ja Birmas, mitmed sõjalised tagasilöögid ja Vaiksel ookeanil nõrgestasid liitlased järjest enam Jaapani Keiserlikku Mereväge, hõivates lisaks jaapanlastelt sealsed olulised saared.

Sõda Euroopas lõppes Nõukogude Liidu ja lääneliitlaste sissetungiga Saksamaale, millele järgnes Berliini vallutamine Nõukogude Liidu vägede poolt, Adolf Hitleri enesetapp ja Saksamaa tingimusteta kapituleerumine 8. mail 1945. Potsdami deklaratsiooni ja Jaapani alistumisest keeldumise järel heitsid Ameerika Ühendriigid aatompommid Jaapani linnadele Hiroshimale (6. august) ja Nagasakile (9. august). Seoses järjest tõenäolisemaks muutuva liitlasvägede sissetungiga Jaapani saarestikku, uute jaapanivastaste aatompommirünnakute riskiga ja Nõukogude Liidu sissetungiga Mandžuuriasse alistus Jaapan 2. septembril 1945. Sellega lõppes sõda Aasias ja Vaiksel ookeanil, kindlustades liitlasvägedele täieliku võidu.

Teine maailmasõda muutis maailma poliitilist ja sotsiaalset struktuuri. Tulevaste konfliktide ärahoidmiseks ja rahvusvahelise koostöö edendamiseks loodi Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO). Sõja võitnud suurvõimud – Ameerika Ühendriigid, Hiina, Nõukogude Liit, Prantsusmaa ja Suurbritannia said ÜRO Julgeolekunõukogu alalisteks liikmeteks. Nõukogude Liidust ja Ameerika Ühendriikidest kujunesid konkureerivad supervõimud, kelle vahel kulges järgnevalt 46 aastat kestnud külm sõda. Sõja lõppedes hoogu kogunud Aafrika ja Aasia dekoloniseerimine vähendas omakorda Lääne-Euroopa riikide mõjuvõimu.

Vald

Vald on mitmes riigis omavalitsus- ja/või haldusüksus.

Šveits

Šveits on merepiirita riik Kesk-Euroopas. Ta piirneb põhjas Saksamaa, läänes Prantsusmaa, lõunas Itaalia, idas Austria ja Liechtensteiniga.

Põhjast lõunasse ulatub Šveits kuni 220 kilomeetrit, idast läände kuni 360 kilomeetrit.

Riigil on tugev neutraliteeditraditsioon. Šveitsis asub paljude rahvusvaheliste organisatsioonide peakorter.

Šveits väldib ühe riigikeele eelistamist teisele, mistõttu näiteks tippdomeeni tähise .ch jaoks on võetud aluseks riigi ametliku nime ladina variant Confoederatio Helvetica.

Šveitsist sai ÜRO täisliige alles aastal 2002.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.