Poola kuningas

Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (15691795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795. aastani, mil Poola kuningriik kaotati. 18151917 kandsid Poola kuninga tiitlit Venemaa keisrid.

Esimene Poola kuningas oli Bolesław I Chrobry, kes sai kuningaks millalgi 11. sajandi alguses.

1573–1791 olid Poola kuningad valitavad. Kuninga valimisest võisid osa võtta kõik Poola aadlikud.

Piastide dünastia I

  • 1025–1025 – Bolesław I Chrobry
  • 1025–1031 – Mieszko II Lambert (kuni 1032. aastani vürst)
  • 1040–1058 – Kazimierz I
  • 1058 – – Bolesław II
  • 1076–1079 – Bolesław II Szczodry
    • 1085–1092 – Wratysław II (Przemyślid)
  • 1295–1296 – Przemysł II

Przemyślide dünastia

Piastowie (II)

  • 1320–1333 – Władysław I Łokietek
  • 1333–1370 – Kazimierz III Suur

Anjou dünastia

Jagelloonid

Valitud kuningad

Vaata ka

Aleksander (Poola kuningas)

Aleksander (5. august 1461 – 19. august 1506) oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürst (Aleksandrase nime all) alates 1492 ja Poola kuningas alates 1501 kuni oma surmani.

August II

August II Tugev (August II Mocny, Saksi kuurvürstina Friedrich August I; 12. mai 1670 Saksimaa kuurvürstiriik – 1. veebruar 1733) oli Saksimaa kuurvürst 1694–1733 ning Poola kuningas ja Leedu suurvürst (1697–1706 ja 1709–1733) .

Friedrich August oli Wettinite dünastia 1485 kaheks haruks jagunenud, noorema Albrechti, Albertiinide dünastiaharust. Vanem Ernsti liin jäi valdavaks kuni 1547. aastani ja mängis tähtsat rolli reformatsiooni alustamisel. Nende ülemvõim lõppes Schmalkaldeni sõjaga, kus protestantlik Schmalkaldeni Liit astus keiser Karl V vastu. Kuigi ise protestantlik, asus Albrechti liin keisri poolele; Karl V premeeris neid, sundides Ernsti liini loobuma oma õigustest kuurvürsti tiitlile ja maadele Albrechti liini kasuks. Albrechti liini Wettinid säilitasid enamuse Saksimaa territoriaalsest terviklikkusest, säilitades seda märkimisväärse võimuna piirkonnas. Noorem Albrechti liin valitses Saksimaa kuurvürstidena (1547–1806).

Nii Saksi kui Poola-Leedu troonil järgnes talle poeg August III, kuigi Poola-Leedu troonil oli nende kahe vahel veel Stanisław Leszczyński.

Kazimierz III

Kazimierz III Suur (poola keeles Kazimierz III Wielki); (30. aprill 1310 – 5. november 1370) oli Poola kuningas aastail 1333–1370, viimane Poola kuningas Piastide dünastiast.

Kazimierz III püüdis riiki tsentraliseerida, suurendas linnade õigusi. Kehtestas riigis Saksa õiguse, moodustas kõrgema kohtu. Aastatel 1446–1447 andis välja Poola seadustekogu. Kazimierz III valitsusajal kestis sõda Tšehhi ja Saksa orduga. 1343. aastal sõlmiti Kaliszi rahu Tšehhi ja Saksa orduga, millega Poola kaotas Saksa ordule Ida-Pommeri ja Tšehhile Sileesia, Masoovia ja Tšelmno, sai Saksa ordult Kujavia ja Dobryzni.

1346. aastal sõdis Kazimierz III Tšehhiga. 1351. aastal sai Masoovia oma vasalliks. Aastatel 1340–1366 sõdis Kazimierz III Leeduga, vallutas Galiitsia, osa Volõõniat ja Podoolia. Sõdades Leedu suurvürstiriigiga toetas Kazimierz III-t Ungari (troonil oli Kazimierzi õepoeg ja troonipärija Lajos I Suur).

1364. aastal asutas Kazimierz III Krakówi ülikooli, mis on Poola vanim ülikool.

Kazimierz IV

Kazimierz IV (30. november 1427 – 12. juuli 1492) oli Jagelloonide dünastiast Poola kuningriigi kuningas 1444/1447–1492 ja Kazimierase nime all Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürst 1440–1492.

Kilp (tähtkuju)

Kilp (ladina Scutum, lühend Sct) on tähtkuju, mis asub taevaekvaatori lähedal. See on pindalalt 84. tähtkuju, kattes tähistaevast ainult 109 ruutkraadi.

Selle lõi 1684. aastal poola astronoom Johannes Hevelius, kes nimetas selle Poola kuningas Jan III Sobieski Viini lahingus saavutatud võidu auks Sobieski kilbiks (Scutum Sobiescii).Heledaim täht on α Scuti, mis asub 174 valgusaasta kaugusel ja mille näiv suurus on 3,85.

Kilbi tähtkuju suunas on teel NASA kosmosesond Pioneer 11.Tähtkujus asub kerasparv NGC 6712.

Krakówi ülikool

Krakówi ülikool (ka Jagellooni Ülikool; poola keeles Uniwersytet Jagielloński; ladina keeles Universitas Iagellonica Cracoviensis) on ülikool Poolas Krakówis. See on vanim Poola ülikool ja Euroopa üks vanimaid ülikoole.

Ülikooli asutas 1364. aastal Poola kuningas Kazimierz III.

Ülikooli peahoone on tänapäeval Collegium Novum.

Ülikoolil on 15 teaduskonda.

Ülikooli rektor on Wojciech Nowak.

Lajos I

Lajos I (hääldus ['lajoš]; ka Lajos Suur, ungari I. Nagy Lajos; 5. märts 1326 – 10. september 1382) oli Ungari kuningas alates 1342 ning Poola kuningas (Ludwik I nime all) alates 1370 kuni oma surmani.

Lajose isa, Anjou dünastiast Ungari kuningas (1308–1342) Károly I oli endale saanud Ungari trooni, poeg lisas sellele ka Poola oma. Anjou dünastia valitses Napoli kuningriiki Lõuna-Itaalias ning seetõttu oli Lajosel ka Napoli trooni pärimise õigus.

Leedu suurvürst

Leedu suurvürst oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valitseja tiitel aastatel 1236–1795.

Leedu suurvürstid kasutasid, vastavalt poliitilisele vajadusele, vajaliku usutunnistuse järgi ristimist ning seejärel kasutasid ka vastavaid (ristimisjärgseid) nimesid (paganlik + õigeusklik + katoliiklik). Lisaks erinevatele ristinimedele on nende nimekujud erinevad eri riikide ajalookirjanduses.

1236–1291 valitsesid varased suurvürstid.

1291–1440 valitsesid Gedimiinid.

1440–1572 valitsesid Jagelloonid.

1569–1795 Rzeczpospolita (Poola kuningas oli automaatselt Leedu suurvürst).

Mooste mõis

Mooste mõis (saksa keeles Moisekatz) oli rüütlimõis Põlva kihelkonnas Võrumaal. Tänapäeval jääb kunagine mõisasüda Mooste alevikku Põlva maakonna Põlva vallas.

Mooste mõis rajati 16. sajandi lõpus, mil Poola kuningas Stefan Batory läänistas selle piirkonna Võnnu maakohtunikule Wilhelm Sturtzile.

17. sajandi esimesel poolel kinkis Rootsi kuningas Gustav II Adolf mõisa ooberst Joachim Nicolaus von Gürstenbergile.Tänapäevani säilinud suur ja uhke mõisakompleks pärineb 20. sajandi algusest, mil mõisa omandasid Nolckenite suguvõsa.

Mooste mõisa peahoones tegutseb nüüdisajal Mooste Põhikool.

Poola Kuningriik

Poola Kuningriik (poola Królestwo Polskie; 1025–1569) oli kuningriik tänapäevase Poola aladel.

Vürst Mieszko I (u 960–992) juhtimisel liideti Odra ja Bugi jõe ning Läänemere ja Karpaatide vahel elavad lehhiitide hõimud, kujaavlased keskusega Kruszwicas, Masoovia (keskus Plock), Ledzie Sandomierziga, Pommeri (Gdańsk ja Wolin), Sileesia hõimud (Wroclaw, Opole ja Legnica) ning vislaanid (Kraków). Mieszko I liidendas esmakordselt enamiku nüüdse Poola alast, rajades Poola riigi, mida juhtis Piastide dünastia.

Rzeczpospolita

Rzeczpospolita Obojga Narodów (Mõlema Rahva Vabariik, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) ehk Poola-Leedu oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ning Leedu suurvürstiriigist.

Need kaks osariiki olid formaalselt võrdsed, aga tegelikkuses oli Poola selle liidu domineeriv pool.

Poola-Leedu piirnes põhjas Rootsi kuningriigi, idas Vene tsaaririigi, lõunas Osmanite riigi ja Tšehhi kuningriigi ning läänes Saksa-Rooma riigi, Brandenburgi margi, hilisema Preisi hertsogiriigi ja Lääne-Pommeri hertsogiriigiga (poolapäraselt Pomorze) (Księstwo Zachodniopomorskie). Siiski tuleb arvestada, et riikide piirid muutusid tollal sageli, riigid lagunesid, vallutasid üksteist ja muutsid nime.

Ungari kuningas

Ungari kuningas olikuningriigi valitseja tiitel aastatel 1001–1918 (ametlikult kuni 1948. aastani).

Esialgu, alates 9. sajandist, valitsesid ungarlasi Ungari vürstid. Kuningatiitli esimene kandja oli István Püha, kes sai selle Püha Rooma keisrilt Otto III-lt (nagu ka esimene Poola kuningas Bolesław Vapper). Kuningast kujunes Kagu-Euroopa võimsaim valitseja: peagi sai temast ka Horvaatia ning Balkani poolsaare põhjaosa isand. Paavst andis talle (kui selle ala võimsaimale katoliiklikule valitsejale) apostelliku kuninga tiitli.

Kuni 14. sajandi alguseni valitses Ungaris kohalik Árpádi dünastia. Selle väljasuremise järel algasid dünastilised võitlused, mis kestsid üle kahe sajandi. Et Ungari troon (nagu ka Poola ja Böömimaa omad) oli valitav, oli ühel dünastial end seal suhteliselt raske kehtestada. Esialgu läks troon Anjou dünastiale, seejärel Luxemburgidele, ent nemadki ei suutnud trooni kuigi kaua hoida. 15. sajandil said võimule Jagelloonid ja pärast nende sealse haru (mis valitses ka Böömimaad) väljasuremist läks troon Habsburgidele, kes olid Ungari valitsejad kuni 1918. aastani (alates 1780. aastast Habsburgide-Lotringide dünastiana).

Aastal 1918. aastal loobus viimane valitseja, Károly IV (Austria keisrina Karl I), riigivalitsemises osalemast, ent ametlikult jäi Ungari monarhistlikuks riigiks. Kaks restauratsioonikatset 1920. aastail nurjusid rahvusvahelise surve tõttu. Kuningata kuningriiki valitses aastatel 1919–1944 riigihoidja Miklós Horthy. Vabariik sai Ungarist alles 1948. aastal, mil seal toimus vabariiklik ja kommunistlik riigipööre.

Valga (Liivimaa)

Valga oli linn Liivimaal kuni 1920. aastani, mil see jaotati kaheks: Eestile kuuluvaks Valgaks ja Lätile kuuluvaks Valkaks.

Władysław IV Waza

Władysław IV Waza (9. juuni 1595 – 20. mai 1648) oli Zygmunt III Waza poeg ja viimane tugev Poola kuningas, valitses 8. novembrist 1632 kuni surmani; Vene tsaar 1610–1613.

Kuninglik tiitel: Vladislaus Quartus Dei gratia rex

Poloniae, magnus dux Lithuaniae, Russiae, Prussiae, Masoviae, Samogitiae, Livoniaeque, necnon Suecorum, Gothorum Vandalorumque haereditarius rex, electus magnus dux Moschoviae

27. septembrist 1610 4. novembrini 1612 kuulus Moskva linn Rzeczpospolita koosseisu.

Zygmunt III Waza

Zygmunt III Waza (Sigismund III Vasa, 20. juuni 1566 Södermanlandi lään, Gripsholm – 30. aprill 1632 Varssavi) oli Rootsi kuninga Johan III poeg ning valiti 1587. aastal Rzeczpospolita kuningaks, isa surma järel 1592. aastal ka Rootsi kuningaks.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.