Politoloogia

Politoloogia on teadus, mis uurib võimu ja valitsemise vorme, poliitilisi süsteeme ja ideoloogiaid. Politoloogia tegeleb režiimide, liikumiste ja ideoloogiate uurimisega.

Politoloogia ajalugu

Algusaeg 1880–1920

Suunamuutus 1920–1945

Kõrgaeg 1945–1965

  • poliitika biheivioristlik uurimine (David Easton)
  • poliitiline sotsioloogia
  • poliitilise kultuuri uurimine (Almond ja Verba)
  • majanduslik poliitika teooria (Anthony Downs)
  • pluralistlik demokraatia teooria (Robert Dahl).
  • kriitiline poliitiline teooria

Hajumine 1965–

Politoloogia harud

Vaata ka

Välislingid

Institutsioon

Institutsioon on sotsioloogia termin ühiskondlikult mõju omavate struktuuride ja mehhanismide tähistamiseks. Institutsioon võib olla ka mingi asutus või organisatsioon. Uus institutsionalist Douglass North väitis, et institutsioonid on ühiskondlikud stimuleerimissüsteemid.

Institutsioonid struktureerivad meie igapäevast maailma ja vähendavad määramatust. Ühiskonnas on indiviididel üheaegselt nii ühised kui ka vastandlikud huvid, kuid ühiste huvide olemasolu ei vii iseenesest koostööle ja erihuvid on seotud nii koostöökasude loomise kui ka jaotamisega. Institutsioonide mõte on koostöö võimaldamises ning mõnel juhul ka takistamises. Karl Popper: "Pole olemas lollikindlaid institutsioone. Institutsioonid on kindlused. Nad peavad olema hästi kavandatud ja sobivalt mehitatud."

Politoloogias eristatakse poliitilisi institutsioone (erakond), võimuinstitutsioone (parlament, volikogud, riigipea administratsioon), valitsemisinstitutsioone (valitsus, riigiametid), järelevalveinstitutsioone (kohus, inspektsioonid).

Sotsiaalne institutsioon on rollide ja staatuste kogum, mis arvestab teatud sotsiaalsete vajaduste rahuldamist (Neil J. Smelser 1994). Sotsiaalne institutsioon on reeglite, normide, põhimõtete, tegutsemismallide jms püsiv kogum, mis reguleerib inimtegevuse teatud valdkonda, organiseerides inimesi kindlatesse rollidesse, staatustesse, suhetesse mingi olulise sotsiaalse vajaduse rahuldamiseks. Näiteks on perekond ja abielu on sotsiaalne institutsioon.

Majanduses on peamised institutsioonid turg ja ettevõte.

Ronald Coase on tegelenud firmateooriaga, mis selgitab majanduslike institutsioonide toimimist.

Iseseisvus

Riigi iseseisvus ehk suveräänsus on riigi võime või omadus olla enda territooriumil kõrgeimaks vahelesekkujaks: otsus­tada ja lahendada poliitilises hierarhias esinevaid vaidlusi teatava lõplikkus­ast­mega. Erinevalt näiteks sõltumatusest, mis võib riigil tunnusena olla eelkõige de facto, on iseseisvuse sisu ja tähendus paljuski ka õiguslik.

Suveräänne riik määrab ise oma õiguste ja kohustuste ehk pädevuse mahu.

Iseseisev riik võib saada ÜRO liikmeks. Leidub riike, mille iseseisvust tunnustab üks või mitu riiki, kuid ÜRO mitte, näiteks Hiina Vabariik (Taiwan) ja Põhja-Küprose Türgi Vabariik (viimase iseseisvust tunnistab ainult Türgi). Leidub ka selliseid piirkondi, mille iseseisvust ei tunnusta mitte ükski teine riik ega rahvusvaheline organisatsioon, näiteks Puntland Somaalias.

Kommunism

"Kommunism" kui termin võib tähendada kas:

1) teatud sotsiaalset ja majanduslikku ühiskonnakorraldust,

2) ideoloogiat või teooriat, mis toetab, põhjendab ja arendab selle ühiskonna loomise ideed, või ka

3) poliitilist liikumist või režiimi, mis soovib seda ühiskonnakorraldust rakendada.Kommunismi pooldajat või kommunismi pooldava partei liiget nimetatakse kommunistiks.

Konföderatsioon

Konföderatsioon on riikide liit, mille eesmärk on realiseerida ühiseid, tavaliselt välis-, kaitse- ja majanduspoliitilisi eesmärke, kus liikmesriigid on säilitanud oma suveräänsuse.

Monarh

Monarh (kr: μόναρχος = μόνος üksi + αρχόςon valitseja) monarhistliku riigikorraga riigi valitseja või riigipea.

Monarhi eristamiseks muud tüüpi riigipeast ei ole kindlaid tunnuseid. Enamasti, kuigi mitte alati, on monarhi positsioon eluaegne ja päritav. Kõige tunnuslikum on traditsioonilise monarhitiitli kandmine. Eristatakse piiratud (konstitutsiooniline monarhia), absoluutset ja religioosset monarhiat. Monarhism.

Monarhism

Monarhism on monarhiat toetav või taotlev poliitiline suund.

Natsionaalsotsialism

Natsionaalsotsialism ehk rahvussotsialism ehk natsism on paremäärmuslik totalitaristlik poliitiline ja majanduslik ideoloogia, mida kandis Adolf Hitleri poolt juhitud Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei ning mis kujundas Saksamaa riiklikku poliitikat Kolmanda riigi aastatel 1933–1945.

Natsionaalsotsialismi iseloomustavad näiteks rahvuslus, šovinism, massikultus, demokraatiavastasus, juhikultus, diktatuur, intellektualismivastasus, aarja rassi ülemvõimu taotlemine ning eesmärk hävitada aarja rassi kuulumatud inimesed.

Natsionaalsotsialism kujunes Saksamaal pärast Versailles' lepingut majanduskriisi ajal. Natsionaalsotsialistlik ideoloogia põhineb Arthur de Gobineau ja Houston Stewart Chamberlaini rassilistel doktriinidel, lisaks Heinrich von Treitschke rahvuslusel ja Friedrich Nietzsche ideedel.

Natsionaalsotsialismil on palju sarnasusi itaalia fašismiga.

Parlamentaarne vabariik

Parlamentaarne vabariik on parlamentarismi vorm, kus riigipeaks on president või riigipea puudub. Riigipeal on parlamentaarses vabariigis tavaliselt vaid esindusfunktsioon.

President

President on paljude organisatsioonide, ettevõtete, asutuste ja riikide juhi tiitel. Algselt tähendas "president" koosoleku või tseremoonia ees istuvat ametnikku. Tänapäeval on president eelkõige täitevvõimu teostaja.

Muuhulgas on "president" tänapäeval peaaegu kõigi vabariikide riigipeade ametinimetus.

Eesti president on Kersti Kaljulaid.

Presidentaalne vabariik

Presidentaalne vabariik on riigi valitsemise vorm, kus president omab olulist rolli riigiorganite süsteemis. Ta on nii riigipea kui ka valitsusjuht. Peaminister sellises vabariigis puudub. Valitsuse nimetab president sõltumata parlamendist (Ameerika Ühendriikides senati heakskiidul).

Ministrid teostavad presidendi poolt etteantud poliitikat ning nad vastutavad presidendi, mitte parlamendi ees. Parlamendil on õigus avaldada valitsusele või selle üksikutele liikmetele umbusaldust, kuid see ei too kaasa nende tagasiastumist.

Riigipea valitakse kas erilise valijameeste koguga (Ameerika Ühendriikides) või otsestel valimistel valijate poolt (Mehhikos, Venezuelas, Colombias jne). Otsestel valimistel valitud presidendil on õigus teatud olukordades seista parlamendi vastu, näiteks võib ta panna veto parlamendis vastuvõetud seadustele.

Presidendiks saab presidendivalimistel võitnud partei liider ja parlamendis võib enamus olla hoopis teisel parteil. Sarnast valitsuse ja parlamendi parteilise enamuse erinevust ei saa olla parlamentaarses vabariigis.

Presidentaalse vabariigi eritunnuseks on jäik võimude jaotus, mille puhul riigiorganitel on üksteise suhtes suhteline iseseisvus. President ei saa parlamenti ennetähtaegselt laiali saata.

Euroopas on presidentaalse vabariigi vorm vähe levinud – ainult Valgevene kasutab täispresidentaalset süsteemi, samas Prantsusmaa, Venemaa, Ukraina, Rumeenia, Portugal ja Leedu kasutavad poolpresidentaalset süsteemi.

Proletariaat

Proletariaadiks (ladina keeles proles 'järeltulijad', proletarius) nimetatakse madala sissetulekutega sotsiaalset klassi.

Algselt olid Vana-Roomas proletaarid inimesed, kes olid nii vaesed, et nende ainus vara olid nende lapsed. Sellest algselt halvustavast sõnast tegi Karl Marx positiivse termini, mis tähendas töölisi, kel pole muud sissetulekuallikat kui palk. Marksistlikus käsitluses moodustavad proletaarlased palgatööliste klassi ehk proletariaadi. 19. ja 20. sajandi vasakpoolsete (pahempoolsete/kommunistide) arusaama järgi oli proletaarlane kapitalistliku ühiskonna palgatööline.

Rahvusromantism

Rahvusromantismiks (ka rahvusromantikaks) võidakse nimetada rahva ajaloost ja mütoloogiast eeskuju ja ainest ammutavat kirjandus-, kunsti- ja arhitektuurisuunda.

Rahvusromantism kitsamas tähenduses on 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses eriti Põhja- ja Ida-Euroopas levinud kunstistiil. Stiili esiletõus oli seotud rahvusliku eneseteadvuse tärkamisega. Rahvusromantism üritas vastanduda niiöelda vanadele Euroopa rahvustele otsides rahvaluulest, -kunstist ja -pärimustest ainest päris "oma" rahvusliku kunstistiili väljatöötamiseks.

Rahvusromantism eesti ja soome kunstis on tihedalt seotud tollal populaarse ekspressionistliku stiiliga, eriti Soomes ka juugendstiiliga.

Referendum

Referendum (ka rahvahääletus, rahvaküsitlus, plebistsiit) on üleüldine (üleriigiline) hääletus seadusandlikus või põhiseaduslikus küsimuses, poliitilise küsimuse esitamine otsesele valijaskonna hääletusele.

Referendumil võivad osaleda riigi hääleõigusega kodanikud.

Esindusdemokraatia riikides toimub perioodiliselt referendum, mida kutsutakse valimisteks ja mille käigus määratakse rahvaesindajad.

Revolutsioon

Revolutsioon on kvalitatiivne muutus kultuuris ja ühiskondlikus elus, eeskätt poliitikas, plahvatuslik üleminek ühelt kvaliteedilt teisele.

Riik

Mõiste riik märgib territooriumi, millel on kehtestatud ühtne õiguskord. Föderaalses riigis on ühtse õiguskorra üksuseks osariik. Sõltuvalt riigikorraldusest delegeerivad osariigid osa oma õigustest keskvalitsusele (nn alt-üles mudel, näiteks Šveits) või loovutab keskvalitsus osariikidele piiratud omavalitsuse õiguse (nn. ülalt-alla mudel).

Riik on suveräänne, kui selle territooriumil haldusvõimu teostavatel institutsioonidel on täielik vabadus ise otsustada, kuidas seal inimeste elu korraldada. Nõrga haldusvõimega ja/või tahtejõuetu rahvaga riik, mille inimesed ei oska või ei taha ise enda elu korraldada ja kanda sellest tulenevaid kulusid, muutub teise riigi sõltlaseks (hegemooni) või kaotab üldse oma iseotsustamise õiguse. Riigid, mis tunnevad ennast mingi välisjõu poolt ohustatuna, võivad sõlmida vabatahtlikult liidulepinguid ning loovutada osa oma iseotsustamise õigusest institutsioonile, mis korraldab lepinguga määratud ulatuses nende riikide välissuhteid, välispiiri kaitset, sisemist majanduskorraldust jms. Kui lepinguga ühinenud riigil on vabadus igal ajal lahkuda sellest ühendusest, siis nimetatakse seda konföderatsiooniks.

Riigis õiguskorda kehtestavad institutsioonid on mõjutatud keskkonnast ja nende vorm on kujunenud ajaloolise arengu tulemina. Riigi olemuse määrab see, kes ja kuidas sõnastab seadused, kuidas kindlustatakse nende järgimine, milline on õigust mõistev kohtusüsteem ning milline mõju on riigi valitsemisele religioossetel ja sõjalistel organisatsioonidel.

Riigivõimu teostavatel institutsioonidel on võimumonopol, mis ilmneb õiguses rakendada vägivalda isikute suhtes, kes ohustavad valitsevat õiguskorda või tahavad seda muuta mitte rahumeelsel teel.

Seadusandlik võim

Seadusandlik võim on riigi ühiskondliku korralduse pädevus seadusi välja töötada ja vastu võtta. Võimude lahususe printsiibi järgi on seadusandlik, täidesaatev võim ja kohtuvõim seatud üksteist tasakaalustama ning on seega teatud mõttes vastandlike huvidega. See on vajalik riigivõimu jaotamiseks ja seeläbi demokraatia ja seaduslikkuse printsiibi kindlustamiseks. Eestis kuulub seadusandlik võim Riigikogule. Seadusandliku võimu ülesanne on ka täidesaatva võimu järelevalve ja kontroll.

Parlamentaarne süsteem on klassikaline võimude lahususe printsiibil põhinev valitsemissüsteem, kus parlamendil on seadusandlik, peaministril ja valitsusel täidesaatev ning presidendil esindusfunktsioon, ilma et erinevad võimuharud sekkuksid üksteise pädevuse piiridesse vähendamaks nende rakendusjõudu.

Presidentaalses süsteemis on valijaskonna poolt presidendi institutsioonile antud lai pädevus ning valituks osutunutena on nad kohustatud lubatud poliitikaid ka ellu viima. President saab kujundada seadusi ja neid ise algatada ning lisaks mõjutada poliitilist päevakorda vastavate seaduste ettevalmistamiseks. Rakendades vetoõigust saab president tihti mõjutada seaduseelnõu modifitseerimist või isegi selle tühistamist. Seega presidentaalse riigi president mitte ainult ei vii ellu valitsuse kinnitatud poliitikaid, vaid pigem omab ta võimu neid poliitikaid valida ja arendada või tühistada.

Sotsiaalteadused

Sotsiaalteadused ehk ühiskonnateadused on kogum akadeemilisi distsipliine, mis uurivad inimkäitumise sotsiaalseid ja kultuurilisi aspekte. Nad erinevad humanitaarteadustest rangemate tõendamisstandardite ja teadusliku meetodi rõhutamise poolest. Sotsiaalteadused kasutavad nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid meetodeid.

Sotsiaalteaduste hulka arvatakse teiste seas:

sotsioloogia

majandusteadus

politoloogia

demograafia

õigusteadus

pedagoogika

kulturoloogia

kultuuriantropoloogia

inimgeograafia

semiootika

infoteadusÕigusteadus, kultuuriantropoloogia ja semiootika võidakse arvata ka humanitaarteaduste hulka.

Mõnikord eristatakse sotsiaalteadustest käitumisteadusi, mille alla kuuluvad põhiliselt psühholoogia ja pedagoogika (kasvatusteadused).

Suveräänsus

Suveräänsus on võim, millel on kõrgeima vahelesekkuja omadused: otsus­tada ja lahendada poliitilises hierarhias esinevaid vaidlusi teatud lõplikkus­ast­mega. Nii­sugus­te otsuste tegemise võimalikkus eeldab sõltumatust välistest jõu­du­dest ning kõr­gei­mat auto­ri­teeti või dominantsi sisemiste rühmade üle. Seega on suveräänsus kõrgeim legi­tiim­ne otsustamisühik mingis piirkonnas järgnevate tarvilike ja moodustavate omadustega:

asukoht (kõrgeim võim poliitilis-õiguslikus hierarhias)

järjestatus (lõplik otsustusõigus poliitilis-õiguslikus hierarhias)

mõju (üldisus, üldkehtivus igas tegevuste voos)

autonoomia (suverään peab olema sõltumatu oma suhetes teiste (nii sisemiste kui välimiste) osapooltega).Kasutatakse ka osamõistet "siseriiklik suveräänsus", mis on suveräänsus, mis vastab tingimustele 1–3. Suveräänsust on ka defineeritud kui ühte spetsiifilist omandivormi.Suveräänsus on üks politoloogia ja rahvusvahelise õiguse olulisemaid ja vaieldumaid mõisteid. Suveräänsuse kui mõiste tähenduse ja empiirilise olemasolu vaidlustasid liberaalsed autorid 20. sajandi teise poole viimastel aastakümnetel.

Valgekaartlased

Valgekaartlased (vene keeles белогвардейцы) olid Oktoobrirevolutsiooni toime pannud bolševike ja esseeride vastastes sõjalistes formeeringutes (Anton Denikini, Pjotr Krasnovi, Peter von Wrangeli, Nikolai Judenitši, Aleksandr Koltšaki jt. armeedes) osalejad. Valgekaartlased võitlesid Vene kodusõja ajal 1918–1920 Punaarmee, Mustkaardi, antonovlaste, petljuralaste jt ning vahel ka üksteise vastu, tehes mõnikord koostööd kodusõtta sekkunud välisriikidega.

Põhilised sotsiaalteadused

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.