Poliitika

Poliitika on protsess, mille käigus erinevate sotsiaalsete subjektide sihikindla tegevuse tulemusena jõutakse otsusteni (poliitiliste otsusteni), mis määravad neist subjektidest koosnevas sotsiaalses grupis või gruppidevahelistes suhetes kehtivad reeglid.

Enamasti peetakse poliitikast rääkides silmas riike või riikidevahelisi suhteid mõjutavate otsuste tegemist, milles osalevad poliitikud ja parteid. Poliitika tähendab siiski ka muude sotsiaalsete gruppide, sealhulgas ettevõtete ja organisatsioonide vahelisi ja siseseid võimusuhteid puudutavaid otsuseid. Kuigi algselt on poliitikat seostatud ainult avaliku sfääriga, on seda mõistet üle kantud ka erasfäärile.

Poliitiliste otsuste tegemises osalevad erinevate huvidega sotsiaalsed subjektid (huvigrupid, parteid, organisatsioonid ja üksikisikud), kasutades argumenteerimist ja aktsioone. Poliitilise tegevusel tulemusel saavad isikud, parteid, organisatsioonid jne võimule riigis ja omandavad mõjuvõimu ühiskonnas.

Vajadus poliitika järele tuleneb sellest, et sotsiaalsetes gruppides (sealhulgas ühiskonnas) on erinevate huvide ja arvamustega sotsiaalseid subjekte ehk teiste sõnadega on olemas sotsiaalne konflikt. Poliitiliste otsuste tegemisel tuleb saavutada kokkulepe, mis eeldab kompromissi erinevate huvide ja arvamuste vahel.

Disambig gray.svg  See artikkel räägib üldmõistest; Aristotelese teose kohta vaata artiklit Poliitika (Aristoteles)

Vaata ka

Välislingid

  • Poliitika ja valitsemise alused. Kõrgkooliõpik. Autorid: Mari-Liis Jakobson, Leif Kalev, Ott Lumi, Rein Ruutsoo, Tõnis Saarts, Georg Sootla, Anu Toots, Raivo Vetik. 2011, PDF-fail (allalaaditav)
Autonoomia

Autonoomia (kreeka keeles autos 'ise', nomos 'seadus'), osaline iseseisvus, mis on antud osale riigi territooriumist, näit. ühele rahvusele. Riikliku autonoomia tunnus on iseseisvate seadusandlus-, valitsemis- ja kohtuasutuste olemasolu.

Eesti peaminister

Eesti Vabariigi peaminister esindab Vabariigi valitsust ja juhib selle tegevust. Peaminister juhatab valitsuse istungeid, kirjutab alla valitsuse õigusaktidele, nõuab ministrilt seletust tema tegevuse kohta, teeb Vabariigi Valitsuse seaduses ettenähtud juhtudel Vabariigi presidendile ettepaneku muuta valitsuse koosseisu, esindab valitsust kohtus või annab volituse valitsuse esindamiseks kohtus, juhib Eesti seisukohtade kujundamist Euroopa Ülemkogu kohtumisteks ning esindab Eestit Euroopa Ülemkogus ja Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide tasandil kokkutulevas nõukogus.

Peaminister nimetab 2 ministrit, kellel on õigus asendada peaministrit tema äraolekul. Asendamise korra määrab peaminister.

Peaministrikandidaadi määrab 14 päeva jooksul pärast valitsuse tagasiastumisest president. Riigikogu annab peaministrikandidaadile volitused valitsuse moodustamiseks. Peaministrikandidaat esitab 14 päeva jooksul pärast valitsuse moodustamise ülesande saamist riigikogule ettekande tulevase valitsuse moodustamise aluste kohta, mille järel riigikogu otsustab läbirääkimisteta avalikul hääletusel peaministrikandidaadile volituste andmise valitsuse moodustamiseks.

Riigikogult valitsuse moodustamiseks volitused saanud peaministrikandidaat esitab 7 päeva jooksul valitsuse koosseisu presidendile, kes nimetab 3 päeva jooksul valitsuse ametisse.

Kui presidendi määratud peaministrikandidaat ei saa riigikogu poolthäälte enamust või ei suuda valitsust moodustada või loobub selle moodustamisest, on presidendil õigus 7 päeva jooksul esitada teine peaministrikandidaat.

Kui president ei esita 7 päeva jooksul teist peaministrikandidaati või loobub selle esitamisest või kui teine kandidaat ei saa riigikogult volitusi või ei suuda valitsust moodustada või loobub selle moodustamisest, läheb peaministrikandidaadi ülesseadmise õigus üle riigikogule. Riigikogu seab üles peaministrikandidaadi, kes esitab valitsuse koosseisu presidendile. Kui 14 päeva jooksul, arvates peaministrikandidaadi ülesseadmise õiguse üleminekust riigikogule, on valitsuse koosseis presidendile esitamata, kuulutab president välja riigikogu erakorralised valimised.

Eesti poliitika

Eesti riigi juhtimine toimub vabariigi parlamentaarse esindusdemokraatia raamistikus, kus valitsusjuht on peaminister ja riigipea on president. Seadusandlik võim on antud Eesti parlamendile. Täidesaatvat võimu teostab valitsus, mida juhib peaminister. Eesti kohtusüsteem on täidesaatvast võimust ja seadusandjast sõltumatu.

Eesti on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, Euroopa Liidu ja NATO liige.

Erakond

Erakond ehk partei on inimeste ühendus, mille eesmärk on väljendada oma liikmete poliitilisi huve, mõjutada riigi poliitikat ja taotleda kahe esimese eesmärgi elluviimiseks poliitilist võimu.

Tänapäevases demokraatlikus süsteemis võib erakonda käsitleda sillana ühiskonna ja avaliku võimu vahel. Esindusdemokraatia kontekstis on erakond organisatsioon, millele kodanikud on usaldanud ühiskonnaelu juhtimise kohalikul või riiklikul tasandil.Tavaliselt lähtub erakond oma tegevuses teatud kindlast maailmavaatest või ideoloogiast, mis väljendub erakonna põhikirjas ja programmis. Riigisiseselt võivad erakonnad koonduda valimisliitudesse ja moodustada koalitsioone. Rahvusvahelisel tasandil moodustavad sarnase ideoloogiaga erakonnad sageli koostöö edendamiseks riigiüleseid organisatsioone.

Gibraltar

Gibraltar on Suurbritannia meretagune ala Gibraltari väina põhjarannikul.

Guatemala

Guatemala on riik Kesk-Ameerikas. Riik piirneb Mehhiko, Belize'i, El Salvadori ja Hondurasega. Riigil on väljapääs Vaiksele ookeanile ja Atlandi ookeanile. Riigi pindala on 108 889 km² ning rahvaarv 13 276 517.

Hawaii osariik

Hawaii osariik on Ameerika Ühendriikide 50. osariik, mis hõlmab Hawaii saared (välja arvatud Midway saared).

Hiina

Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV või Hiina; hiina keeles 中华人民共和国 (Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó)) hõlmab suurema osa kultuurilisest, ajaloolisest ja geograafilisest Hiinast (vaata käesolevas artiklis ülalpool). Alates riigi asutamisest 1949 on seda juhtinud Hiina Kommunistlik Partei. See on maailma rahvarikkaim riik, mille rahvaarv ületab 1 250 000 000, kellest enamik on hiinlased. Pindalalt on Hiina Kaug-Idas suurim ja maailmas neljas. Hiina piirneb 14 riigiga. Need on Afganistan, Bhutan, India, Kasahstan, Kõrgõzstan, Laos, Mongoolia, Myanmar, Nepal, Pakistan, Põhja-Korea, Tadžikistan, Venemaa ja Vietnam.

Holland

Holland ehk Madalmaad (hollandi keeles Nederland) on maa Lääne-Euroopas, osa Madalmaade Kuningriigist. Holland piirneb idas Saksamaaga, lõunas Belgiaga (riigipiiri kogupikkus 1027 km) ja läänes Põhjamerega (rannajoone kogupikkus 451 km).

Nimi Nederland ('madal maa') viitab sellele, et suur osa (26%) Hollandist asub merepinnast madalamal ja veel 29% territooriumist võib jääda üleujutuste alla.

Nimi "Holland" tuleneb endise Hollandi provintsi (praegu Lõuna-Hollandi ja Põhja-Hollandi provints) nimest.

Hollandi pealinn on Amsterdam, kuid valitsuse residents on Haag (Den Haag või 's-Gravenhage), mis on suuruselt kolmas linn. Suuruselt teises linnas Rotterdamis on üks maailma suurimaid sadamaid. Tähtis liiklussõlm on Utrecht. Suuruselt viies linn on Eindhoven.

Holland moodustab koos Aruba, Curaçao ja Sint-Maarteniga Madalmaade Kuningriigi ehk Hollandi laiemas mõttes. Nende maade vahelised suhted on määratud Madalmaade Kuningriigi statuudiga 1954. aastast.

Liidumaa

Liidumaa (Bundesland, mitmuses Bundesländer) on Saksamaa kui liitriigi liikmesriikide nimetus.

See nimetus on õigupoolest eksitav, sest ta rõhutab maade kuulumist liitu ega toonita piisavalt nende omariiklust. Saksamaa Liitvabariigi liikmesriikide korrektne ja põhiseaduslik nimetus on seetõttu "maad" (Länder, ainsuses Land).

Niger

Niger on merepiirita riik Aafrikas. Põhjas on Nigeri naaberriigid Alžeeria ning Liibüa, idas külgneb ta Tšaadi, läänes Mali, lõunas Nigeeria ja Benini ning edelas Burkina Fasoga.

Riik on nime saanud Nigeri jõe järgi.

Politoloogia

Politoloogia on teadus, mis uurib võimu ja valitsemise vorme, poliitilisi süsteeme ja ideoloogiaid. Politoloogia tegeleb režiimide, liikumiste ja ideoloogiate uurimisega.

Puerto Rico

Puerto Rico Ühendus on Ameerika Ühendriikide omavalitsuslik inkorporeerimata organiseeritud ala (ühendus) Kariibi mere loodeosas Dominikaani Vabariigist ida pool Puerto Rico saarel ning mitmel väiksemal saarel, sealhulgas Mona saar, Vieques ja Culebra.

Kuigi Puerto Rico kuulub Ameerika Ühendriikidele, nimetatakse seda maaks või "sõltuvaks riigiks", nagu teisigi sõltuvaid alasid. Puerto Ricol on rahvusvahelistel spordivõistlusel, näiteks olümpiamängudel, eraldi võistkonnad.

Pugwashi konverentsid

Pugwashi konverentsid (inglise keeles The Pugwash Conferences on Science and World Affairs) on rahvusvaheline organisatsioon, mis ühendab teadlasi ja teisi avaliku elu tegelasi, kes teevad koostööd sõjaliste konfliktide ohu kahandamiseks ning globaalsete julgeolekuriskide maandamiseks. Selle asutasid 1957. aastal Joseph Rotblat ja Bertrand Russell Pugwashi külas Nova Scotia provintsis Kanadas pärast Russelli-Einsteini manifesti avaldamist 1955. aastal.

Rotblat ja Pugwashi konverentsid pälvisid koos 1995. aastal Nobeli rahuauhinna pingutuste eest tuumadesarmeerimiseks. Alates organisatsiooni algse rahastaja Cyrus Eatoni surmast 1979. aastal tegutsevad rahvusvahelised üliõpilaste ja noorte Pugwashi rühmad.

Riigikogu

Riigikogu on Eesti Vabariigi parlament, kellele kuulub Eestis seadusandlik võim.

Riigikogu on ühekojaline. Riigikogus on 101 liiget, kes valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõttel neljaks aastaks. Valimisiga on 18 aastat ja kandideerida saab alates 21. eluaastast.

2019. aastal valiti XIV Riigikogu.

Tšehhi

Tšehhi ehk Tšehhimaa (tšehhi keeles Česko; enamasti kasutatakse siiski nimekuju Česká republika) on merepiirita riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas). Piirneb Poola, Saksamaa, Austria ja Slovakkiaga.

Praegune riik tekkis Tšehhoslovakkia lagunemisel Tšehhi Vabariigiks ja Slovaki Vabariigiks. Hõlmab ajaloolised piirkonnad Čechy ja Morava ning osa Sileesiast (Tšehhi Sileesia).

Tšehhi kuulub Euroopa Liitu, NATOsse ja OECDsse.

Ungari

Ungari on merepiirita riik, mis asub Doonau keskjooksul Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas). Ungari naaberriigid on Ukraina, Slovakkia, Austria, Sloveenia, Horvaatia, Rumeenia ja Serbia.

Valitsus

Valitsus on institutsioon, millele kuulub riigis täidesaatev võim. Valitsust juhib enamasti peaminister või riigipea.

Valitsuskabinetiks nimetatakse isikute ringi, kes kuuluvad valitsusse, sealhulgas nii ministeeriumite ministrid kui ka ministrid, kes ei juhi ühtegi ministeeriumi (nn portfellita ministrid). Samas on maailma praktikas teada juhtumeid, kus minister ei kuulu valitsuskabinetti ja juhtumeid, kus sinna kuulub isik, kes pole minister, vaid on mõne muu valitsusasutuse juht.

Poliitilised ideoloogiad

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.