Peterburi Riiklik Ülikool

Peterburi Riiklik Ülikool on üks Venemaa vanimaist, suurimaist ja olulisemaist riigile kuuluvaist ülikoolidest, mis asub Peterburis. Ülikoolis on 24 teaduskonda, 13 uurimisinstituuti, Kanada Kolledž, sõjaväelise õppe osakond ja spordi õppetool. 2004. aasta seisuga oli ülikoolis 4055 õppejõudu. Ülikoolil on kaks peamist linnakut: Vassili saarel ja Peterhofis.

Nõukogude ajal kandis ülikool Leningradi Riikliku Ülikooli nime ja seal õppisid näiteks india keeleteadlane ja polüglott Mahapandit Rahul Sankrityayan, matemaatikud Vladimir Ivanovitš Smirnov, Juri Linnik ja Aleksandr Aleksandrov, füüsik Vladimir Fok, astrofüüsik Viktor Hambardzumjan, botaanik Vladimir Komarov ja Vladimir Sukatšev, ajaloolased Jevgeni Tarle ja Boriss Grekov, filoloogid Lev Štšerba, Vladimir Propp ja Viktor Žirmunski, orientalistid Vassili Struve, Jossif Orbeli ja Boriss Piotrovski.

Ülikooli lõpetanute seas on kaheksa Nobeli auhinna saanut: Ivan Pavlov (füsioloogia ja meditsiin, 1904), Ilja Metšnikov (füsioloogia ja meditsiin, 1908), Nikolai Semjonov (keemia, 1956), Lev Landau (füüsika, 1962), Aleksandr Prohhorov (füüsika, 1964), Wassili Leontief (majandus, 1973), Leonid Kantorovich (majandus, 1975) ja Jossif Brodski (kirjandus, 1987). Ükski neist ei töötanud auhinna saamise ajal selles ülikoolis ega olnud ka selles ülikoolis oma auhinnaväärset uurimistööd teinud.

1989. aastal avati seal sotsioloogiateaduskond. 1991 nimetati kool koos linnaga tagasi Peterburi Riiklikuks Ülikooliks. 1993 avati juhtimise teaduskond, 1994 rahvusvaheliste suhete teaduskond ja 1995 meditsiiniteaduskond.

Spb 06-2012 University Embankment 01
Spb 06-2012 University Embankment 06

Peahoone

Peterburi Riiklik Ülikool
Санкт-Петербургский государственный университет
University of St Petersburg emblem
Deviis Hic tuta perennat
Asutatud 1724 (1819)
Tüüp Riiklik ülikool
Rektor Nikolai Kropašev
President Ljudmila Verbitskaja
Üliõpilasi Umbes 32 000[1]
Asukoht Peterburi,
Universitetskaja nab. 7–9
Saint petersburg state university

Viited

  1. Ametlik koduleht

Välislingid

Ado Birk

Ado Birk (ka Aadu Birk, Aado Birk, õigeusu ristinimi Avdei või Avdi (2. vkj/14. november 1883 Tarvastu vald, Viljandimaa – 2. veebruar 1942 Sosva laager, Sverdlovski oblast) oli Eesti poliitik, peaminister 28. juulist 1920 kuni 30. juulini 1920 (ei astunud ametisse).

Aleksandr Konovalov

Aleksandr Vladimirovitš Konovalov (sündinud 9. juunil 1968) on riigiametnik, Venemaa Föderatsiooni justiitsminister.

Andrei Illarionov

Andrei Nikolajevitš Illarionov (vene keeles Андрей Николаевич Илларионов; sündinud 16. septembril 1961 Leningradis) on vene majandusteadlane.

Illarionov lõpetas Leningradi Riikliku Ülikooli majandusteaduskonna 1983 ja kaitses 1987 majandusteaduses kandidaadikraadi. 1983–1984 ja 1988–1990 töötas ta Leningradi Riikliku Ülikooli rahvusvaheliste majandussuhete osakonna õppejõuna. 1990–1992 oli ta selle ülikooli (alates 1991 Peterburi Riiklik Ülikool) teaduslik vanemkaastööline ning majandus- ja rahandusteaduskonna piirkondlike majandusraskuste laboratooriumi sektorijuhataja.

1992. aasta aprillist alates oli ta Venemaa Föderatsiooni valitsuse juures asuva majandusreformide keskuse direktori esimene asetäitja. 26. aprillil 1993 nimetati ta peaministri Viktor Tšernomõrdini valitsuse plaaniosakonna juhatajaks. 1994. aasta veebruaris laskis Tšernomõrdin ta distsipliini rikkumise tõttu töölt lahti.

1994–2000 oli ta majandusinstituudi direktor. Ta pooldas Vene rubla devalveerimist ja ennustas ette majanduskriisi, mis saabus Venemaale 1998. aasta augustis.

12. aprillist 2000 kuni 27. detsembrini 2005 oli ta presidendi Vladimir Putini majandusnõunik. Ühtlasi oli ta 2000. aasta maist 2005. aasta jaanuarini Putini esindaja suhetes G7 ja nende liidritega.

Illarionov on tuntud avatud ühiskonna ja demokraatliku kapitalismi propageerija ning Kyōto protokolli kriitikuna.

Alates 2006. aasta oktoobrist on Illarionovi tööandjaks Washingtonis asuv Cato instituut.

14. aprillist kuni 9. juunini 2007 osales ta mittenõustujate marssides, mida Moskvas ja Peterburis organiseeris ühendus Teistsugune Venemaa.

10. märtsil 2010 kirjutas ta alla Venemaa opositsiooni pöördumisele "Putin peab lahkuma". Ise on ta nimetanud end selle pöördumise teksti koostajaks.

Ants Piip

Ants Piip VR III/1 (28. veebruar 1884 Viljandimaa, Tuhalaane – 1. oktoober 1942 Nõrobi vangla, Nõrobi rajoon, Molotovi oblast) oli Eesti poliitik, diplomaat ja õigusteadlane.

Ta oli Eesti Vabariigi seitsmes peaminister (26. oktoobrist kuni 21. detsembrini 1920). Ta määrati samaväärsena valitsust juhtima Eesti Vabariigi esimese riigivanemana (21. detsembrist 1920 kuni 25. jaanuarini 1921).

Jüri Raidla

Jüri Raidla (sündinud 2. juulil 1957 Lääneranna vallas Pärnumaal) on Eesti õigus- ja riigiteadlane.

Nikolai Kann

Nikolai Kann (26. aprill 1873 Rinsi, Hellamaa vald, Saaremaa – 17. veebruar 1948 Göttingen) oli Eesti haridustegelane ja poliitik.

Otto Strandman

Otto August Strandman VR III/1 (30. november 1875 Vandu küla, Undla vald, Virumaa – 5. veebruar 1941 Kadrina) oli Eesti poliitik ja diplomaat.

Peterburi

Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Petrograd, Петроград; aastatel 1924–1991 Leningrad, Ленинград; kõnekeeles ka Piiter, Питер) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.

Peterburi on üks Euroopa nooremaid suurlinnu. Aastal 2003 tähistas ta oma 300. aastapäeva. Peterburi oli Venemaa Keisririigi pealinn aastail 1712–1728 ja 1732–1918.

Peterburi asub Laadoga järvest lähtuva Neeva jõe suudmealal, mis asub Soome lahe idasopis Neeva lahe ääres, Kroonlinnast idakagus. Linna kaugus Eesti pealinnast Tallinnast on maanteed mööda 330 km, meritsi 350 km ja linnulennul 310 km.Peterburi on maailma põhjapoolseim miljonilinn.

Sergei Mironov

Sergei Mironov (Сергей Михайлович Миронов; sündinud 14. veebruaril 1953 Puškinis) on Venemaa poliitik. Ta oli 2001–2011 Föderatsiooninõukogu esimees ja 2011. aastani partei Õiglane Venemaa juht.

Lõpetanud Leningradi mäeinstituudi. Nõukogude Liidu päevil töötas aastaid geofüüsikuna.

1994. aastal valiti Peterburi Seadusandliku Kogu liikmeks. Alates 1995. aasta aprillist oli Mironov selle kogu esimehe esimene asetäitja. Pärast Juri Kravtsovi vabastamist esimehe ametist 1998. aasta aprillis tegutses Mironov detsembrini Kogu esimehe kohusetäitjana.

Detsembris valiti Peterburi Seadusandliku Kogu teise koosseisu liikmeks. 2000. aasta juunis valiti Kogu esimehe asetäitjaks ja 2001. aasta juunis esindajaks Föderatsiooninõukogus.

5. detsembril 2001 valiti Mironov esimest korda Föderatsiooninõukogu esimeheks.

2003. aastal asus juhtima äsjaloodud Venemaa Elu Parteid.

Osales kandidaadina 2004. aasta presidendivalimistel, aga teatas et pooldab ise konkureerivat kandidaati: Vladimir Putinit. Jäi valimistel viimaseks, kogudes 0,75% häältest.

2006. aastal osales Õiglase Venemaa loomises ja asus selle juhiks.

2007. aastal valis Ühtse Venemaa kontrolli all olev Peterburi Seadusandlik Kogu Mironovi taas oma esindajaks Föderatsiooninõukogus. 30. märtsil valis Ühtse Venemaa kontrolli all olev Föderatsiooninõukogu Mironovi taas Föderatsiooninõukogu esimeheks.

Peale Föderatsiooninõukogu juhiks saamist tegi Mironov ettepaneku muuta Venemaa Föderatsiooni konstitutsiooni: pikendada presidendi ametiaega seitsme aastani ning võimaldada presidendil ametis olla kolm järjestikust ametiaega. Ettepaneku eesmärgiks oli võimalikuks teha Vladimir Putini jätkamine presidendi ametikohal.

Valeri Korb

Valeri Korb (sündinud 3. juulil 1954 Kohtla-Järvel) on Eesti poliitik.

Venemaa Ajaloo Selts

Venemaa Ajaloo Selts (vene keeles Российское историческое общество, lühend РИО RIO; aastatel 1866–1873 Vene Ajaloo Selts, Русское историческое общество; aastatel 1873–1917 Vene Keiserlik Ajaloo Selts, Императорское Русское историческое общество) on alates 2012. aastast Venemaal tegutsev ühing. Venemaa Ajaloo Selts peab end aastatel 1866–1920 tegutsenud Vene Ajaloo Seltsi järeltulijaks.

Venemaa kõrgkoolide loend

Siin on loetletud Venemaa kõrgkoole.

Vladimir Lenin

Vladimir Iljitš Lenin (sünnijärgne perekonnanimi Uljanov; vene keeles Владимир Ильич Ульянов (Ленин); 22. aprill (vkj 10. aprill) 1870 Simbirsk Venemaa keisririik – 21. jaanuar 1924 Gorki asula (tänapäeval Gorki Leninskije), Moskva oblast, NSV Liit) oli Venemaa bolševike juht, Oktoobrirevolutsiooni läbiviija, Nõukogude Venemaa esimene valitsusjuht ja hiljem leninismiks nimetatud kommunistliku riigiõpetuse rajaja.

Ülikoolide loend

Siin on loetletud maailma ülikoole.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.