Pentagon

Pentagon on USA Kaitseministeeriumi peahoone, mis asub Arlingtoni maakonnas Virginia osariigis.

Hoone valmis ajavahemikus 11. september 1941 kuni 15. jaanuar 1943.

Hoone ehituse juht oli Robert Furman[1], kes oli ka hiljem Manhattani projekti juhi armeekindral Leslie R. Grovesi asetäitja julgeolekuküsimustes.

Hoone on nime saanud viisnurkse põhikuju järgi. Tegemist on maailma suurima kontorihoonega ja USA arhitektuuripärandina kaitse all oleva majaga. Põrandapindalalt on Pentagon kolm korda suurem kui kuulus New Yorgi pilvelõhkujaEmpire State Building.

Hoone nimi Pentagon on saanud Kaitseministeeriumi ja kogu USA sõjamasina sünonüümiks.

Disambig gray.svg  See artikkel räägib USA Kaitseministeeriumi hoonest, teisi tähendusi vaata Pentagon (täpsustus)
Pentagon
The Pentagon January 2008
Üldinfo
Asukoht Arlingtoni maakond, Virginia, Ameerika Ühendriigid
Ehituse algus 11. september 1941
Ehituse lõpp 15. jaanuar 1943
Omanik Ameerika Ühendriikide Kaitseministeerium
Koordinaadid 38° 52′ 15,6″ N, 77° 3′ 21,5″ W
Tehniline ülevaade
Kõrgus Viis korrust maa peal ja kaks maa all

Viited

  1. Key WWII figure kept quiet, denverpost.com, 10/24/2008
11. septembri terrorirünnakud

11. septembri terrorirünnakud (inglise keeles September 11 attacks, 9/11) oli al-Qā‘idah' terrorirünnakute seeria Ameerika Ühendriikide vastu 2001. aasta 11. septembril.

Sel hommikul kaaperdasid 19 relvastatud al-Qā‘idah' terroristi USA idarannikult startinud neli reisilennukit. Kaks lennukit, American Airlinesi lend 11 ja United Airlinesi lend 175, rammisid New Yorgi Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktorne. Tornid varisesid vähem kui kaks tundi hiljem kokku ja põhjustasid raskeid kahjustusi ülejäänud kompleksile. Kolmas lennuk, American Airlinesi lend 77, rammis Pentagoni ja põhjustas seal osalise varingu. Neljas lennuk, United Airlinesi lend 93, oma sihtmärgini ei jõudnud, sest kukkus Pennsylvanias alla kui reisijad üritasid seda vasturünnakuga tagasi vallutada. Rünnakutes hukkus kokku 2996 inimest (k.a. kaaperdajad) ja need tekitasid üle 10 miljardi USA dollari varalist kahju. Lennu 93 sihtmärk pole siiani täpselt teada, arvatavasti oli see Washingtonis asuv Valge Maja või samas linnas asuv Kapitoolium.

Pärast rünnakuid langes kahtlus kiirelt Al-Qaedale ja USA ründas terrorismivastase sõja raames Afganistani, et kukutada Taliban, kelle režiimi all terroristid olevat tegutsenud. Samuti kehtestati uus sisejulgeoleku seadus USA PATRIOT Act. Al-Qaeda juht, Osama bin Laden, võttis rünnakute korraldamise omaks 2004. aastal. Bin Laden suutis tabamist vältida peaaegu kümme aastat, enne kui USA sõjaväe eriüksuslased ta 2011. aastal Pakistanis tapsid. Rünnakute korraldamisele kaasa aitamises on kahtlustatud ka Saudi Araabiat, kuid riik on seda alati eitanud ja sellele viitavaid tõendeid ei leidnud ka USA 11. septembri uurimiskomisjon.

Rünnakud avaldasid mõju ka maailma majandusele, sest Wall Street oli suletud kuni 17. septembrini. USA ja Kanada sulgesid pärast rünnakuid ka oma õhuruumi, ükski tsiviillennuk ei tohtinud startida ning juba õhus olevad pidid võimalikult kiiresti maanduma. USA-sse teel olnud lennud suunati Mehhikosse ja Kanadasse. Õhuruum taasavati 13. septembril. Erandina võisid õhuruumi kasutada sõjaväe ja politsei lennumasinad ja päästekopterid.

Maailma Kaubanduskeskuse rusud koristati ära 2002. aasta maikuuks ja Pentagon parandati ära aastaga. 2006. aastal alustati New Yorgis uue Maailma Kaubanduskeskuse ehitustöid, ning 2014. aastal avati kompleksi peahoone One World Trade Center. Rünnakutes hukkunute mälestamiseks on ehitatud mitmeid memoriaale. New Yorgis asub kaksiktornide asukohas muuseum ja memoriaalid on avatud ka Pentagoni juures ja Pennsylvanias Shanksville'i lähedasel põllul, kuhu kukkus United Airlinesi lend 93.

2014. aasta Krimmi kriis

2014. aasta Krimmi kriis, osa 2013. aasta novembris alanud Ukraina kriisist, viitab Krimmi okupeerimisele ja annekteerimisele Venemaa Föderatsiooni relvajõudude poolt 2014. aasta kevadel. Tegemist oli ühtlasi esimese suurema konfliktiga Venemaa ja lääneriikide vahel pärast külma sõja lõppu ja Berliini müüri langemist. Krimmi okupeerimist Venemaa poolt loetakse ühtlasi teise külma sõja alguseks. Krimmi sündmustele järgnesid rahutused Ukraina ida- ja lõunaosas ning sõda Donbassis.

Afganistani sõda (2001–)

Afganistani sõda (koodnimega Operatsioon Enduring Freedom (Kestev Vabadus; 2001–2014) ja Operatsioon Freedom's Sentinel (2015–...) algas 7. oktoobril 2001, kui Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia, Austraalia ning Afganistani Põhja Alliansi relvajõud alustasid sõjalist operatsiooni Kestev Vabadus. Invasiooni peamiseks põhjuseks olid 11. septembri terrorirünnakud Ameerika Ühendriikides ning eesmärgiks Afganistani baasina kasutava Al-Qā‘idah terrorivõrgustiku hävitamine. Invasiooni juhtinud Ameerika Ühendriigid taotlesid Afganistanis valitsenud Ţālebāni režiimi kukutamist ning demokraatliku riigi loomist. Rohkem kui kolmteist aastat hiljem võitlevad USA ja NATO jätkuvalt laiaulatusliku Talibani ülestõusu vastu ning sõjategevus on laienenud ka naaberriigi Pakistani piiriäärsetele hõimualadele.

Ameerika Ühendriikide Kaitseministeerium

Ameerika Ühendriikide Kaitseministeerium (inglise keeles Department of Defence; lühend DoD, USDOD või DOD) on Ameerika Ühendriikide ministeerium, mis tegeleb riigi kaitseküsimustega.

Kaitseministeeriumi peakorter asub hoones nimega Pentagon. Selle hoone nimi on saanud USA kaitseministeeriumi sünonüümiks.

Kaitseministeeriumit juhib alates 24. juunist kaitseministri kohusetäitja Mark Esper.

2009. aastal oli USA kaitseministeeriumi eelarve 651,2 miljardit USA dollarit. Sellele lisandusid sõjalised kulutused väljaspool kaitseministeeriumi, mille suurus jäi hinnanguliselt vahemikku 859 miljardit kuni 1,16 triljonit dollarit. Vastavalt Stockholmi Rahvusvahelise Rahu-uuringute Instituudi uurimusele tegi USA sel aastal sõjalisi kulutusi 956 miljardi dollari eest ehk 47% kogu maailma sõjalistest kulutustest. USA ja tema lähimad liitlased teevad maailma sõjalistest kulutustest kaks kolmandikku. USA sisemajanduse kogutoodangust läks sõjalisteks kulutusteks 2000. aastal 4,06%, mis oli 28. koht maailmas. USA-s ei ole kohustuslikku sõjaväeteenistust. Enamik töökohti USA sõjaväes nõuab kallist varustust ja põhjalikku väljaõpet. Seetõttu on USA sõjaväes võrreldes enamiku kohustuslikku ajateenistust kasutavate riikide sõjaväega märksa suuremad kulutused ühe isiku kohta ja see käib nii sõjaliste kui ka tsiviilkulutuste kohta. Paljudes maailma maades on sõjaväeteenistuse läbinud rohkem inimesi kui USA-s, aga üksnes Hiinas on tegevteenistuses rohkem inimesi kui USA-s.

Ameerika Ühendriikide merejalavägi

Ameerika Ühendriikide merejalavägi (inglise keeles United States Marine Corps; USMC) on osa Ameerika Ühendriikide relvajõududest, mille põhiülesanne on koos Ameerika Ühendriikide mereväega viia ellu meredessante koos Ameerika Ühendriikide mereväega. USA merejalavägi on üks neljast USA kaitseministeeriumile alluvast väeliigist.

Ameerika Ühendriikide merevägi

Ameerika Ühendriikide merevägi (USN) on meresõja ja teisi mereväe ülesandeid täitev väeliik Ameerika Ühendriikide relvajõududes.

American Airlinesi lend 77

American Airlinesi lend 77 oli üks neljast, mis kaaperdati 11. septembril 2001. aastal. Lend tehti kahemootorilise lennukiga Boeing-757, milles viibis 58 reisijat ja 6 meeskonnaliiget. See algas Waschington Dullesi rahvusvahelisest lennujaamast ja pidi maanduma Los Angelese rahvusvahelisel lennujaamal.

Arlingtoni maakond

Arlingtoni maakond on haldusüksus USA-s Virginia osariigis. Läänes ja põhjas asuvast Washingtoni linnast eraldab seda Potomaci jõgi. Kuigi formaalselt on see maakond, on Arlington sisuliselt üks linn.

Piirkond eraldati 1846 Columbia ringkonnast ja liideti Virginiaga. 1847–1920 oli maakonna nimi Alexandria maakond.

Maakonnas asuvad USA Kaitseministeeriumi hoone Pentagon, Arlingtoni rahvuskalmistu ja Washingtoni Ronald Reagani lennujaam.

Kübersõda

Kübersõda on sõda küberruumis; arvuteid ja võrke (s.h internetti) kasutatakse relvadena. Kübersõda on seostatud infosõjaga (information war), sest kübersõja eesmärkideks võib olla informatsiooni levitamine, moonutamine või selle hankimise takistamine. Kübersõda erineb infosõjast selle poolest, et see toimub küberruumis, kuid infosõja puhul ei ole ruum piiratud.

Julgeolekuanalüütik Bruce Schneier defineerib kübersõda järgmiselt: võitlus küberruumis, mis hõlmab rünnakuid riigi sõjalise jõu vastu, aga ka tsiviilstruktuuride vastu (näiteks sidesüsteemide rivist väljaviimine). Kübersõjaks saame me sellist tegevust nimetada alles siis, kui sellisest tegevusest võtab osa kaks või enam osapoolt.

Küberoperatsioonid on osa tervikust - infosõjast. Infooperatsioonide eesmärk on teadlikult mõjutada oma eesmärkidele vastavaks: arusaamu, hoiakuid ning ühiskondlikku ja poliitilise juhtkonna meeleolu.

Marcel Danesi

Marcel Danesi (sündinud 1. oktoobril 1946 Luccas Itaalias) on semiootika- ja antropoloogiaprofessor Kanadas Toronto Ülikoolis (lõpetas 1974) ning kakskeelse hariduse professor Ontario haridusuuringute instituudis.

Ta valiti 1998. aastal Kanada Kuningliku Seltsi liikmeks, mis on kõrgeim tunnustus akadeemilises maailmas. Tuntud on tema semiootika-, lingvistika-, kommunikatsiooniteooria- ja noortekultuuriteemalised uuringud ning kirjutised.

NATO

Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (ingl North Atlantic Treaty Organisation (NATO), pr Organisation du Traité de l'Atlantique Nord (OTAN)) on sõjaline liit, millele pandi alus 4. aprillil 1949 Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga. NATO kõrgeim organ on Põhja-Atlandi Nõukogu, mida juhib NATO peasekretär. Organisatsioon põhineb kollektiivkaitsel, läbi mille liikmesriigid nõustuvad välise rünnaku korral vastastikust kaitset osutama. NATO peakorter asub Brüsselis. Viimati laienes NATO 2017. aastal, kui liitus Montenegro. Lisaks liikmesriikidele osaleb NATO rahupartnerlusprogrammis veel 22 riiki.

Kuni Korea sõjani oli NATO peaasjalikult poliitiline organisatsioon. Militaarstruktuur ehitati üles USA juhtimisel. Külma sõja käigus tekkinud vastasseis viis 1955. aastal rivaalitseva organisatsiooni, nn Varssavi pakti ehk Varssavi Lepingu Organisatsiooni asutamiseni, mis oli Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon. Samal ajal olid Euroopa riikide ja USA vahelised suhted ebastabiilsed ning kaheldi NATO kaitses Nõukogude Liidu rünnaku korral. Need kahtlused viisid Prantsusmaa iseseisva tuumarelvastuse väljaarendamiseni ning 1966. aastal väljus Prantsusmaa järgmiseks kolmekümneks aastaks NATO sõjalisest tiivast. Pärast Berliini müüri langemist 1989. aastal oli organisatsioon segatud Jugoslaavia lagunemisse, NATO esimesed sõjalised operatsioonid toimusid Bosnia sõjas aastatel 1992–1995. Endiste Varssavi pakti riikidega tekkisid aga head suhted ning paljud neist astusid 1999. ja 2004. aastal NATO-sse, nende hulgas ka Eesti.

NATO artikkel 5, mille kohaselt käsitletakse ühe liikme ründamist rünnakuna kogu alliansi vastu, on aktiveerunud vaid ühel korral pärast 11. septembri terrorirünnakuid 2001. aastal USA-s ning NATO väed saadeti Afganistani. Pärast seda on NATO läbi viinud mitmesuguseid operatsioone, näiteks osalenud Liibüa-vastastes õhurünnakutes ja piraatlusevastastes operatsioonides. Artikkel number 4, mis tagab kõikidele liikmesriikidele õiguse sõjalisele konsultatsioonile, on käivitunud neljal korral: 2003. aastal käivitas selle Türgi seoses Iraagi sõjaga, 2012. aastal käivitas Türgi selle kahel korral seoses Süüria sõjaga ning 2014. aastal käivitas artikli number 4 Poola seoses 2014. aasta Krimmi kriisiga.NATO peasekretär on alates 1. oktoobrist 2014 Jens Stoltenberg. Enne teda oli 2009–2014 peasekretär Anders Fogh Rasmussen. Aastatel 2004–2009 oli NATO peasekretär Jaap de Hoop Scheffer.

Paldiski

Paldiski (aastani 1933 Baltiski) on sadamalinn Harju maakonnas Pakri poolsaarel. Ajalooline rootsi päritolu nimi on Rågervik.

Alates oktoobrist 2017 on Paldiski vallasisene linn, mis kuulub Lääne-Harju valla koosseisu. Pärast Venemaa sõjaväe lahkumist Paldiskist kuulus see aastatel 1994–1996 linnaosana Keila linna koosseisu. Aastatel 1996–2017 oli Paldiski linna staatuses iseseisev kohaliku omavalitsuse üksus.

Administratiivselt kuuluvad Paldiski linna koosseisu ka Suur- ja Väike-Pakri.

Paldiski linna tunnuslause on "Rohelise energia linn".

Linnal on Tallinnaga nii elektrirongi- kui ka bussiühendus. Seetõttu käib palju linna elanikke Tallinnas tööl.

Paldiskis on kaks gümnaasiumi: eestikeelne Paldiski Gümnaasium ja Paldiski Vene Gümnaasium. Paldiskis tegutses 20. sajandi algul Paldiski Merekool.

Linnas tegutsevad EELK Paldiski Nikolai kogudus (Paldiski Nikolai kirikus), EAÕK Paldiski Püha Georgi kogudus (Paldiski Püha Georgi kirikus), MPEÕK Paldiski Püha Suurmärter Panteleimoni kogudus (Paldiski Suurmärter Panteleimoni kirikus), EKNK Paldiski Kogudus ning EMK Paldiski kogudus.

Linnas asub kujur Amandus Adamsoni ateljeemuuseum.

Paldiski tuumaallveelaevade õppekeskus

Paldiski tuumaallveelaevade õppekeskus oli Eesti NSV ajal Paldiskis asunud NSV Liidu mereväe tuumaallveelaevade õppekeskus.

1962. aastal loodi Paldiskisse NSV Liidu mereväe tuumaallveelaevade Õppekeskus nr 93 (sõjaväeosa nr 56190 Paldiski aatomiallveelaevade õppekeskus, (vene k. Учебный Центр атомных подводных лодок). 1964. aastal suleti linn koos Pakri saartega ja salastati. Isegi linna elanike arv (umbes 14 000) oli riigisaladus. Paldiskist sai Nõukogude garnisonilinn. Linna garnisoni ülem oli pikka aega Juri Bondartšuk, väeosa nr 56190 poliitosakonna ülem oli 1980. teisel poolel Aleksandr Beloussov..

Linna ehitati üks kolmest NSV Liidu tuumaallveelaevade allveelaevnike väljaõppekeskusest koos tuumaallveelaeva maketiga, mis oli varjatud allveelaevnike õppekorpuse hoonega (Pentagon). Teised olid Musta mere laevastiku baasis Sevastopolis Ukrainas ning kolmas – Sosnovõi Bori tuumajaama lähedal Leningradi oblastis. Õppekeskuses oli kaks allveelaeva esimese ja teise põlvkonna tuumareaktorit Delta-I ja Ehho-II ning trenažöörid allveelaevnike ettevalmistamiseks Taifun, Janki ja Delta I–IV klassi tuumaallveelaevadele.

Paldiski õppekeskuse hoonetest on olulisimad kaks. Esimene on Pakri poolsaare keskel paiknev kahe tuumareaktoriga hoone koos teenindava kompleksi ning tahkete ja vedelate jäätmete hoidlaga, teine oli Paldiski sissesõidul asetsenud tohutu 9-korruseline ja mitmesaja meetri pikkune õppekorpus, mida hüüti Pentagoniks (praeguseks lammutatud). Õppekorpuse ühes tiivas olid allveelaeva eri osade tööd imiteerivad trenažöörid, kus harjutati rakettide väljatulistamist, tehnilist hoolet, allveelaevade väljapeilimist jne. Õppekorpuse teises tiivas, mis nägi välja nagu pikk viiekorruseline paneelelamu, asetses sektorite kaupa allveelaev. Kogu maja kujutaski endast seestpoolt allveelaeva neid sektoreid, mis ei puutu reaktorisse. Laed ja põrandad olid samal kõrgusel kui allveelaevas, vahe oli vaid selles, et laevas on vahelaed metallist, majas aga betoonist. Pentagoni keskosas olid õppeklassid ja auditooriumid. Reaktorihoones olid kahe allveelaeva need sektorid, mis seotud mootori- ja energiaploki, tuumareaktorite, nende juhtimise ning turbiinide ja muude jõuseadmetega. Kõik see oli samasugune nagu tõelises vee all ujuvas allveelaevas, vaid laevakruvi pöörlemise koormust imiteeris hüdrauliline pidur, mis mõningatel andmetel oli salaja ostetud Lääne-Saksamaalt.

Väljaõppekeskus valmistas ette ligi 500 ohvitseri aastas. Õppetöö toimus laevameeskondadele 2 kuu ja vahetustele 1 kuu jooksul. Parematel aegadel käis aastas õppekeskusest läbi umbes 1200 välja- ja ümberõpetatavat meest; õppejõude, teenindava personali ja abijõude arv oli 1200. Raketiallveelaevade aatomiallveelaevastikus oli süsteem selline, et igal laeval on kaks meeskonda. Kui üks on merel, siis teine on maal ja puhkab. Merel oldi tavaliselt kuni kolm kuud.

Pentagon (täpsustus)

Pentagon on USA Kaitseministeeriumi hoone.

Seda nime kannavad rahvasuus ka kaks hoonet Eestis:

Pentagon, Tehvandi olümpiakeskus Otepääl

Pentagon, endine allveelaevnike õppekeskus Paldiskis

Pentagon on Washingtoni metroo jaam USA Kaitseministeeriumi hoone lähedal.

Pentagon oli Nõukogude Liidus valmistatud arvuti.

Patagón, kergetank

Philip J. Corso

Philip J. Corso (1915 – 16. juuli 1998) oli USA sõjaväelane.

Pärast sõjaväeteenistusest lahkumist sai ta tuntuks oma raamatuga, kus ta avalikustas oma väidetava tegevuse seoses Roswelli juhtumiga.

Põrnatõvebatsill

Põrnatõvebatsill (Bacillus anthracis) on aeroobne grampositiivne, eoseid moodustav bakteriliik. Looduslikult on nad pinnases levinud. Põrnatõvebatsill on loomadel (sh inimesel) põrnatõve tekitaja.

September 2019

September 2019, kroonika.

2019. aasta september algas pühapäeval ja lõppes 30 ööpäeva hiljem esmaspäeval.

Sõda Donbassis

Sõda Donbassis või Vene-Ukraina sõda (2014- ) on Krimmi okupeerimise ja annekteerimise järel peamiselt suuremates Ida- ja Kagu-Ukraina linnades alanud Venemaa mõjutatud relvakonflikt, mis algas nii relvastatud kui ka relvastamata valitsusvastaste ja Venemaa-meelsete separatistide rünnakutega sealsetes piirkondades. Lisaks muudele piiriülestele mõjudele on kriis avaldanud mõju ka Euroopa Liidu-Venemaa ja NATO-Venemaa suhetele. Rahvusvahelise Kriminaalkohtu hinnangul on tegemist Ukraina ja Venemaa Föderatsiooni vahelise rahvusvahelise relvakonfliktiga, mis algas hiljemalt 2014. aasta 26. veebruaril.

NATO Euroopa vägede ülemjuhataja kindral Philip Breedlove väljendas 17. augustil 2014 saksa väljaandele Die Welt antud intervjuus arvamust, et Venemaa võib korrata "Ukraina stsenaariumi" ka teistes Ida-Euroopa riikides. Breedlove märkis, et Venemaa demonstreerib Ukraina näitel "uut sõjapidamisviisi". Kindrali sõnul on kõige tähtsam, et NATO riigid "oleksid valmis uute "roheliste mehikeste" ilmumiseks".2015. aasta oktoobris teatas väljaanne Washington Post, viitega Venemaa Föderatsiooni Kaitseministeeriumi ametnikule, et Venemaa on paigutanud mõned oma eliitüksused Ida-Ukrainast ümber Süüriasse, toetama president Bashar al-Assadi režiimi.2016. aasta lõpuks oli Venemaa agressioonile vastumeetmeid rakendanud Ukraina maavägi arenenud Euroopas Venemaa järel teisele kohale, 150 tuhandelt ajateenijalt veerand miljoni sõjaväelaseni.

Washington

Washington on Ameerika Ühendriikide pealinn. Seal töötavad USA president, valitsus ja kongress (Pentagon jääb ametlikult Virginia osariiki), välissaatkonnad jpm.

Washington asub halduslikult Columbia ringkonnas. Linn hõlmab põhiosa ringkonnast, mistõttu linna ja ringkonda sageli samastatakse. Siiski eristatakse vikipeedias asulat ja haldusüksust. Näiteks Columbia ringkond loodi 1871 ja selle piirid pole sellest ajast saadik muutunud, aga linn oli märgatavalt vanem ja kasvas järjest suuremaks. Pärast Columbia ringkonna moodustamist hõlmas Washingtoni linn sellest ainult osa, aga tänapäeval on kogu ringkond piltlikult öeldes linna täis kasvanud, kohati ulatub linn väljapoolegi.

Teisalt on Washington osa Suur-Washingtoni linnastust, kus elab peaaegu 5,6 miljonit inimest, ning see omakorda kuulub Boswashi linnastusse, mis hõlmab suure osa USA idarannikust ning on saanud nime otspunktide, Bostoni ja Washingtoni järgi.

Washington asub Potomaci jõe vasakul kaldal. Linna madalamad osad ulatuvad meretasemeni, kuigi meri jääb õigupoolest kaugemale, Potomaci estuaar ehk limaan ulatub merest kaugele.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.