Pühapäev

Pühapäev on nädala päev, millele eelneb laupäev ja järgneb esmaspäev. Eestis on pühapäev nädala seitsmes ja viimane päev. Paljudes maailma maades ja kirikunädalas on pühapäev nädala esimene päev.

Astroloogias on pühapäev Päikese päev.

esmaspäev - teisipäev - kolmapäev - neljapäev - reede - laupäev - pühapäev
13. november

13. november on Gregoriuse kalendri 317. (liigaastal 318.) päev. Juliuse kalendri järgi 31. oktoober (1901–2099).

1905. aasta revolutsioon

1905. aasta revolutsioon algas 22. jaanuaril (vkj 9. jaanuaril) 1905 Peterburis Verise pühapäeva sündmustega.

22. jaanuariks oli tsaarivalitsus Peterburisse koondanud üle 40 000 soldati ja politseiniku. Rüseluse käigus tulistati Talvepalee juurde suunduvat tööliste rongkäiku, mis tahtis esitada Nikolai II-le tööliste olukorra parandamist taotleva palvekirja. Osavõtjaid oli üle 140 000. Surma sai umbes 500 inimest, haavata mitu tuhat. Verine pühapäev põhjustas kogu Venemaal streigilaine. Jaanuaris streigiti 66-s linnas. Streikijate peamiseks loosungiks oli "Maha isevalitsus!".

Üle Venemaa Keisririigi toimunud streigi- ja vastupanuliikumine viis 17. oktoobri manifesti väljakuulutamiseni ja 1906. aasta Venemaa konstitutsiooni vastuvõtmiseni.

Eesti valimised

Eestis toimuvad Riigikogu valimised, kohaliku omavalitsuse volikogude valimised, Euroopa Parlamendi valimised ja Vabariigi Presidendi valimised.

Riigikogu valitakse Eesti Vabariigi hääleõiguslike kodanike poolt neljaks aastaks. Kandideerimisõigus on Eesti kodanikul, kes kandidaatide registreerimise viimaseks päevaks on saanud 21-aastaseks.

Neljaks aastaks valitakse esindajaid ka kohaliku omavalitsuse volikogudesse. Volikogu valimispäev on valimisaasta oktoobrikuu kolmas pühapäev. Hääletamisõigus on Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 16-aastaseks ja kelle püsiv elukoht, see on elukoht, mille aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse asub vastavas vallas või linnas. Hääletamisõigus on välismaalasel, kes elab Eestis alalise elamisloa alusel ja on valimispäevaks elanud seaduslikult vähemalt viimased viis aastat vastavas vallas või linnas. Kandideerimisõigus on igal hääleõiguslikul Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kelle püsiv elukoht asub hiljemalt valimisaasta 1. augustil vastavas vallas või linnas.

Eestist valitakse kuus Euroopa Parlamendi liiget, kelle volitused kestavad viis aastat. Valimistulemused tehti kindlaks proportsionaalsuse põhimõttel. Hääletamisõigus on Eesti kodanikul, kes on valimiste päevaks saanud 18-aastaseks. Hääletamisõigus on Eesti kodakondsust mitteomaval Euroopa Liidu kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks ja kelle püsiv elukoht on Eestis, see tähendab tema elukoha aadressiandmed on kantud Eesti Rahvastikuregistrisse ja kellelt tema päritoluriigis ei ole hääletamisõigust ära võetud.

Vabariigi Presidendi kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust. Vabariigi President valitakse salajasel hääletusel. Igal Riigikogu liikmel on üks hääl. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline häälteenamus. Kui Vabariigi Presidenti ei valita ka kolmandas hääletusvoorus, kutsub Riigikogu esimees ühe kuu jooksul Vabariigi Presidendi valimiseks kokku valimiskogu. Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest ja kohaliku omavalitsuse volikogude esindajatest. Valimiskogu liikmeid on 347 – 101 Riigikogu liiget ja 246 kohaliku omavalitsuse volikogude esindajat.

Emadepäev

Emadepäev on Eestis mai teisel pühapäeval.

Emadepäeva tähistati maailmas esimest korda 10. mail 1908 Ameerika Ühendriikides Lääne-Virginias Graftoni kirikus.

Eestis tähistati seda päeva esimest korda 1922. aastal Uderna koolis piduliku koosviibimisega, mille organiseeris Naiste Karskusliit Helmi Mäelo algatusel. Üle-eestilisena tähistati seda päeva aasta hiljem, 3. juunil 1923. Emadepäeva tähistamine kogus populaarsust ja seda tähistati kuni 1940. aastani. Uuesti hakati Eestis emadepäeva tähistama 1988. aastal.

Esmaspäev

Esmaspäev on nädala esimene päev Eestis ja paljudes teistes riikides. Paljudes maailma maades ja kirikunädalas on esmaspäev nädala teine päev. Rahvusvahelise standardi ISO 8601 järgi on esmaspäev nädala esimene päev.

Astroloogias on esmaspäev Kuu päev.

Paljudes keeltes, sh germaani keeltes ja India keeltes, on päev saanud nime Kuu või Kuujumala järgi, nt monday inglise keeles, Montag saksa keeles, måndag rootsi ja uusnorra keeles.

Lääne kultuuris on esmaspäev töö- ja koolinädala algus ehk esimene päev pärast nädalavahetust, kui täiskasvanud lähevad tööle ja lapsed kooli.

Informatsiooniteooria

Informatsiooniteooria on matemaatika haru, mis tegeleb informatsiooni kvantifitseerimisega. Informatsiooniteooriasse kuuluvad näiteks informatsiooni entroopia, kommunikatsioonisüsteemid, krüptograafia, andmete pakkimine, veakorrektsioon jne. Informatsiooniteooria valdkonda ei kuulu raamatukogundus ja infotehnoloogia.

Kaasaegsele informatsiooniteooriale pani aluse Claude Shannon oma 1948. aastal avaldatud artiklis "A Mathematical Theory of Communications". Tema järgi on informatsiooniks ainult need sõnumid, mille esinemist ei saa vastuvõtja ette ennustada. Teates leiduva info hulk on võrdne bittide minimaalse hulgaga, mida läheb vaja teate kõikvõimalike väärtuste kodeerimiseks eeldades, et kõik teated on võrdse tõenäosusega. Näiteks andmebaasis läheb nädalapäevade tähistamiseks vaja kolme bitti:

000 = esmaspäev
001 = teisipäev
010 = kolmapäev
011 = neljapäev
100 = reede
101 = laupäev
110 = pühapäev
111 = seda ei kasutata

Kui seda kõike esitada tavaliste tähejadade abil, siis on nende säilitamiseks vaja rohkem ruumi, kuid rohkem infot need ei sisaldaks.

Formaalselt mõõdetakse teates sisalduva info hulka selle entroopiaga . Üldjuhul sõnumi entroopia (bittides)

,

kus n on sõnumi võimalike väärtuste arv. Seejuures eeldatakse kõikide väärtuste puhul nende esinemise võrdset tõenäosust.

Kolmapäev

Kolmapäev ehk kesknädal on nädalapäev, mis järgneb teisipäevale ja eelneb neljapäevale. Paljudes maailma maades ja kirikunädalas on kolmapäev nädala neljas päev ja ühtlasi nädala keskmine päev (vene: среда, saksa: Mittwoch, soome: keskiviikko). Vana-Roomas oli see nädalapäev pühendatud jumal Mercuriusele (ja tema planeedile Merkuurile; ladina keeles: dies mercurii), sellest on pärit ka tänapäeva kolmapäeva nimetus romaani keeltes (prantsuse: mercredi, itaalia: mercoledì, hispaania: miércoles). Põhja-Euroopas vastas Mercuriusele Odin, sellest nimest lähtub ka kolmapäeva nimetus mitmes germaani keeles (inglise: wednesday, hollandi: woensdag, norra, taani ja rootsi: onsdag). Eesti, liivi, läti ja leedu keeles nimetatakse seda päeva nädala kolmandaks päevaks (liivi: kuolmõndpǟva, läti: trešdiena, leedu: trečiadienis).

Astroloogias nimetatakse kolmapäeva planeet Merkuuri päevaks.

Laupäev

Laupäev on nädala päev, millele eelneb reede ja järgneb pühapäev. Eestis on laupäev nädala kuues päev. Paljudes maailma maades ja kirikunädalas on laupäev nädala seitsmes ja viimane päev.

Eestikeelne kirjapilt on tulnud skandinaavia keeltest (vanaislandi laugardagr, vanarootsi lögherdagher, rootsi lördag, kus "laug" on pesemisvesi" (vrd. inglise "laundry") ja tähendab seega pesupäeva, ehk traditsioonilist päeva, kui pesupesemine ette võeti.Astroloogias on laupäev planeet Saturni päev.

Judaismis on see päev püha (tegelikult juba alates reedesest päikeseloojangust, sest juudi kalendri järgi algab ja lõpeb ööpäev päikeseloojanguga) nii nagu kristluses pühapäev ja islamis reede.

Miltiades (paavst)

Miltiades (ka Melchiades) oli paavst 311–314. Ta oli 32. paavst.

Miltiades oli "Liber Pontificalise" järgi pärit Rooma riigi Aafrika provintsist (natione Afer), kuigi kirikuajaloolane J. N. D. Kelly eeldab tema pärinemist Roomast. Enne Miltiadest sai Aafrika provintsi asukatest paavstiks Victor I, pärast teda on saanud paavstiks Gelasius I.

Miltiades oli enne paavstiks saamist üks mõjukamaid presbütereid. Donatistid süüdistasid teda pühakirjade üleandmises võimudele koos Marcellinusega kristlaste tagakiusamise ajal.

"Liber Pontificalise" järgi pühitseti Miltiades paavstiks 2. juulil 311. Tema valitsemisaja algusena on pakutud ka aastat 310, kuid kuna 30. aprillil 311 andis keiser Galerius välja edikti, mille alusel lõppes kristlaste tagakiusamine, võib hilisem kuupäev olla tõenäolisem.

Miltiades reorganiseeris tagakiusamise ajal kannatada saanud kiriku tegevust. Ta saatis diakonid Strato ja Cassianuse Rooma prefekti juurde, et nõuda tagasi tagakiusamise ajal kirikult võõrandatud varasid. Seetõttu sai 13. aprillil 312 üle pika aja tähistada ülestõusmispühi avalikult. Miltiades lasi Sitsiiliast tagasi tuua oma eelkäija Eusebiuse säilmed, mis maeti 26. septembril 311 Roomas ümber.

Miltiades kohtus pärast 28. oktoobrit 312 Milvianuse silla juures Constantinus Suure ja Maxentiuse vahel peetud lahingut Constantinusega, kes kinkis kirikule keisrinna Fausta palee (Lateraani palee), millest sai paavsti residents. Veebruaris 313 andsid Constantinus ja Licinius välja Milano edikti, millega tunnustati kristluse eksisteerimist Rooma riigis.

Seoses kiriku varade tagasiandmisega tekkis Põhja-Aafrikas vaidlus donatistidega. Kartaagos valiti 311 piiskopiks Cæcilianus, kuid donatistid tunnustasid piiskopina Majorinust. Vaidluse lahendamiseks pöörduti Constantinuse poole, kes volitas keiserliku mandaadiga Miltiadest asja uurima. Miltiades kutsus Lateraani paleesse kokku sinodi, millel otsustati oktoobris 313 toetada Cæcilianust ja Majorinuse järglane Donatus Magnus ekskommunitseeriti. Donatistid polnud sinodi otsusega rahul ja kaebasid taas keisrile, kes kutsus 1. augustiks 314 kokku Arles'i kirikukogu.

Miltiades alustas "Liber Pontificalise" järgi oblaatide pühitsemist. Ta sätestas, et pühapäev ja neljapäev pole paastupäevad. Ta kohustas austama märtreid Claudiust, Nicostratust, Simpronianust, Castoriust ja Simplicitust. Tema ajal tulid Rooma esimesed maniluse esindajad. Ta teatas Hispaania piiskoppidele, et nii ordinatsioon kui ristimine on mõlemad olulised sakramendid. Ta taunis hasartmänge. Tema ajal viibis Roomas Antiookia Timoteus.

Ta ordineeris 7 preestrit, 5 diakonit ja 12 piiskoppi.

Miltiades suri "Liber Pontificalise" järgi 2. jaanuaril 314, kuid "Liberiuse kataloogi" järgi 10. jaanuaril 314, samas kui "Depositio Episcoporum" pakub tema surmakuupäevaks 11. jaanuarit 314. "Liber Pontificalise" järgi oli ta ametis 3 aastat, 7 kuud ja 12 päeva, "Liberiuse kataloogi" järgi 3 aastat, 6 kuud ja 8 päeva. Miltiades maeti "Liber Pontificalise" järgi San Callisto katakombidesse. Teda austatakse katoliku kirikus ja õigeusu kirikus märtri ja pühakuna. Tema mälestuspäev on katoliku kirikus 10. detsember, õigeusu kirikus 10. aprill.

Neljapäev

Neljapäev on nädalapäev, millele eelneb kolmapäev ja järgneb reede. Eestis on neljapäev nädala neljas päev. Paljudes maailma maades ja kirikunädalas on neljapäev nädala viies päev.

Astroloogias on neljapäev planeet Jupiteri päev.

Nädal

Nädal on ööpäevast pikem ja kuust lühem ajaühik, mille kestus on enamikus kultuurides 7 ööpäeva. Nädalapäevade nimetused eesti keeles on: esmaspäev, teisipäev, kolmapäev, neljapäev, reede, laupäev, pühapäev.

Sõna nädal on slaavi päritolu, aluseks kirikuslaavikeelne pühapäeva nimetus nedělja, 'ei tee (tööd)'. soomekeelne sõna viikko pärineb muinasgermaani sõnast *weyg- ('painutama, pöörama', 'tuul', 'saak').

Laialt kasutust leidnud seitsmepäevane nädal põhineb Kuu seitsmepäevastel faasidel ja on Lähis-Ida päritolu. See pärineb iidse Babüloni (Paabeli, Babeli, Bāb-ili) ajast 6. sajandist eKr, kust levis ühes raamatu-uskudega üle maailma. Tuntakse ka kolme-, nelja-, viie-, kuue-, kaheksa-, üheksa-, kümnepäevaseid nädalaid.

Eestlaste muinasaegne nädal oli tõenäoliselt viiepäevane (ühe käe sõrmede järgi): esmaspäev, teisipäev, kolmapäev, neljapäev, viiespäev (vadja keeles viddezpäivä, vrd vepsa keeles pätnic, vene keeles пятница). Üleminekul seitsmepäevasele nädalale viiespäev asendus reede'ga (germaani Freitag, ilmselt emand-jumalannast Freyjast, näiteks liivi keeles breidig või siis M. Vasmeri Russisches etymologisches Wörterbuch järgi ladina sõnast feria, 'pidulik päev'), lisandusid laupäev (vanapõhja laugr/laug, 'saun', seega saunapäev ehk pesupäev, samas liivikeelne puol päävä, võrukeelne puulpäiv ehk puulpühä) ja pühapäev.

Samas pole välistatud võimalus, et reede kandis viiepäevases nädalas pühapäeva nime, mis reede ja laupäeva lisandumisel nihkus kahe päeva võrra edasi.

Kolmapäev kannab ka kesknädala nime (vrd soome keskiviikko). Viiepäevase nädala puhul on kolmapäev keskel, seitsmepäevase nädala puhul aga on ta keskel juhul, kui nädal algab pühapäevast.

Püha

Püha ehk sakraalne (ld. sacer, sanctus) on nähtus, olend, paik, aeg, ese, tekst vm., mis on oluline, puutumatu, õige, tõene. Seda sõna kasutatakse tänapäeval peamiselt religioonide kontekstis. Pühaduse negatiivne vastandpoolus on rüve. Profaansest ehk ebapühast on püha ja rüve isoleeritud tabudega. Sakraalse vastandina võib näha ka sekulaarset, ilmalikku.

Kasutatakse järgmistes tähendustes:

Püha (puutumatu, oluline, väe/jõu) paik, pühapaik

Püha (õige, arenenud) inimene, pühak

Püha (õige, tõene) tekst, pühakiri

Püha (eriline) päev, pühad, pühapäevOn kaks arusaama:

Pühadus on välja kasvanud tabust (pühaks peetu on seotud erilise keeluga) ja muutunud religioosseks mõisteks,

pühadus on algselt religioosne mõiste, mis tähistas jumalikku valdkonda kuulumist, erilisust ja puutumatust. Pühadus on profaansest eraldi.Jumala puhul tähendab pühadus kõikväelisust ja majesteetlikust, pühakirja puhul seda, et teksti ei tohi muuta. Usutunnistuse puhul tähendab pühadus selle olulisist usu alusena. Pühakute puhul ei austata inimesi, vaid tunnustatakse neid kui nähtamatule Jumalale pühendunuid.

Pühakutepäev

Pühakutepäev 1. novembril leiab suuremat tähistamist roomakatoliku kirikus. Õigeusklikud tähistavad analoogset püha – kõigi pühade pühapäeva – pühapäeval pärast nelipühi, pannes sellega punkti ülestõusmispühade ajale.

Laiemalt hakati kristlikus maailmas pühade päeva pidama 4. sajandil, kuid konkreetse aja – 1. novembri määras siiski alles paavst Gregorius III (731–741). Karl Suure Frangi keisriks saades (800. aastal) hakati püha tähistama suurejooneliste ettevõtmistega.

Tänaseni on Portugalis, Hispaanias ja Mehhikos levinud komme tuua sel päeval tänuohvreid Jumalale. Prantsusmaal ostetakse esivanemaid meenutades lilli ning Poolas ja Saksamaal süüdatakse küünlad lahkunud lähedaste haudadel. Filipiinidel peetakse samas ka piknikku.

Reede

Reede on nädalapäev, millele eelneb neljapäev ja järgneb laupäev. Eestis on reede nädala viies päev. Paljudes maades ja kirikunädalas on reede nädala kuues päev.

Astroloogias on reede planeet Veenuse päev.

Reede on eestikeelse nimetuse saanud skandinaavia mütoloogiast pärit jumalanna Freya järgi. Otselaen tuleb nähtavasti skandinaavia ühiskeelest, kus sõnakuju oli arvatavasti fredag (nagu ka praeguses norra bokmål'is). Vanapõhja keeles oli selle päeva nimetus tõenäoliselt Freyadag.

Kristluses peetakse reedet nädalapäevaks, mil Jeesus Kristus risti löödi. Õigeusklikel ja katoliiklastel on tavaks selle mälestuseks reedeti paastuda.

Reedet, mis satub 13. kuupäevale, peavad ebausklikud õnnetuks päevaks.

Sõpruslinn

Sõpruslinn on (enamasti mõnes teises riigis asuv) linn, millega omavalitsusorganeil on püsivad koostöösidemed.

Sõpruslinnu ühendab aastal 1957 asutatud Ülemaailmne Sõpruslinnade Föderatsioon (pr. k. Féderation Mondiale des Villes Jumelées, millest on praeguseks hetkeks saanud Fédération Mondiale des Cités Unies (:fr)). Sõpruslinnu on ka paljudel linnadel, mis ei kuulu föderatsiooni. Eesti linnadest on sõpruslinnad näiteks Tallinnal (Kotka, Schwerin, Veneetsia, Kiel, Gent, Annapolis jne) ja Tartul (Tampere, Uppsala, Pihkva, Kaunas, Riia jne). Sõpruslinnad võivad olla ka linnaosadel ja valdadel, nii on Tallinna linnaosa Nõmme sõpruslinn Szombathely Ungaris, Saku valla sõpruslinn aga Jaapani Nagano prefektuuris asuv Saku linn.

Rahvusvaheline sõpruslinnade päev on aprilli viimane pühapäev.

Tartu–Koidula rongiliin

Tartu–Koidula rongiliin on Elroni opereeritav rongiliin Eestis, mis läbib Tartumaad, Põlvamaad ja Võrumaad.

Sellel liinil sõitis kuni 2013. aasta 31.detsembrini talveperioodil (septembrist maini) tööpäeviti mõlemal suunal üks rong, laupäeval sõitis kaks rongi Tartusse ja pühapäeval kaks rongi Koidulasse. Suveperioodil (juunist augustini) oli tööpäeviti mõlemal suunal kaks rongi, laupäeval sõitis kaks rongi Tartusse ja pühapäeval kaks rongi Koidula suunal.

Alates 2012. aastast sõidavad rongid suveperiooditi kuni Piusani. Alates 2014. aasta 1. jaanuarist seoses Elroni tulekuga sõidab talveperioodil iga päev mõlemas suunas 2 rongi ja vaid Koidulani. Suveperioodil maist augustini sõidab tööpäeviti 2 rongi Tartust Piusale ja laupäev ning pühapäev 3 rongi Tartust Piusale. Septembris sõidavad rongid Piusale vaid laupäeviti ja pühapäeviti.

Teisipäev

Teisipäev on nädala teine päev Eestis. Paljudes maailma maades ja kirikunädalas on teisipäev nädala kolmas päev.

Astroloogias on teisipäev planeet Marsi päev.

Verine pühapäev

Verine pühapäev oli intsident 22. jaanuaril (vana kalendri järgi 9. jaanuaril) 1905, mille käigus sõdurid tulistasid Peterburi tööliste demonstratsiooni.

Viimane pühapäev

"Viimane pühapäev" ("To ostatnia niedziela") on poola helilooja Jerzy Petersburgski tuntuim tango, mida tuntakse venekeelses versioonis pealkirjaga "Утомлённое солнце" ("Väsinud päike").

Armastajapaari lahkuminekut kujutavat kurvameelset laulu kutsuti ka "Suitsiiditangoks", mis tekitab segadust, kuna sagedamini tunti selle pealkirjaga Ungari helilooja Rezső Seressi 1933. aasta pala "Vége a világnak" (inglise keeles "Gloomy Sunday", seda esitasid nt Paul Robeson ja Billie Holiday).

Laulu poolakeelsed sõnad kirjutas 1935. aastal poola luuletaja Zenon Friedwald, venekeelsed Jossif Alvek. August Porgi sõnul jõudis laul Nõukogude Liitu 1937. aastal ja plaadistati pealkirjaga "Песня о юге" ("Lahkumine"), kuid kasutati ka pealkirja "Листья падают с клёна" ("Vahtrailt langeb lehti"). Kokku valmis vene keeles kolm versiooni, millest ükski ei olnud otsene tõlge. Neist tuntuimaks kujunes "Утомлённое солнце" ( "Väsinud päike", eesti keeles ka "Päikesest rammestunud"), mis andis nime lavastaja Nikita Mihhalkovi samanimelisele filmile. Filmi populaarsuse tõttu (muuhulgas võitis see 1995. aastal parima võõrkeelse filmi Oscari) peetaksegi laulu sageli vene algupärandiks. Eesti keeles on Olev Vestman esitanud seda pealkirja all "Väsinud päike" (sõnad Heldur Jõgioja, salvestatud helikassetil "Linnatuled", 1994)Poola keeles on "Viimset pühapäeva" esitanud paljud lauljad, kuid tänini võib populaarseimaks pidada Mieczysław Foggi sõjaeelset versiooni. Poola laulja Adam Aston salvestas palast ka heebreakeelse versiooni "Viimane sabat". Läti viiuldaja Gidon Kremer kasutas Petersburski tangomotiivi oma teoses "El Sol Sueno (Hommage a Astor Piazzolla)".

"Viimane pühapäev" on leidnud kasutust mitmes filmis. Tuntuimad neist on Andrzej Wajda "Kronika wypadków miłosnych" ("Armuseikluste kroonika", 1986), Andrei Mihhalkov-Kontšalovski "Siberiaad" (1979), Juri Noršteini multifilm "Сказка сказок" ("Muinasjutt muinasjuttudest", 1979), Steven Spielbergi "Schindleri nimekiri" (1993), Krzysztof Kieślowski "Kolm värvi: valge" (1994), Nikita Mihhalkovi "Päikesest rammestunud" (1994) ja .

Olev Vestmanni eestikeelne versioon "Väsinud päike" leidub ka kogumikplaatidel "Unelmate tango" (Tartu: LeHelMus, 2003) ja "Ansambel "Suveniir" teekaaslastega" (Laagri, Harjumaa: Estonian Artist Agency, 2011), kus muusika autorsus on ekslikult omistatud läti tangoheliloojale Oskar Strockile, ning helikassettidel "Suveniir 1994" (Tartu: Suveniir, 1994) ja "Kesk õitsvaid lilli" (Tartu: Suveniir, 1997), kus autorit ei ole märgitud.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.