Organisatsiooniteooria

Organisatsiooniteooria on distsipliin, mis uurib suurtes (alates 1000-2000 inimesest) organisatsioonides toimuvaid protsesse, nende seaduspärasid ja nende seoseid organisatsiooni ülesehituslike elementidega (nt struktuur, hierarhia, tööjaotus jne).

Organisatsiooniteooria teadusdistsipliinina asub avaliku halduse, sotsioloogia, majandusteaduse (ja ka psühholoogia) ristumiskohas. Esimesed teadlased, kes käsitlesid organisatsioonide siseseid protsesse ning nende seoseid, olid sotsioloogid Auguste Comte, Max Weber jt.

Max Weberi pärandiks on ka bürokraatliku organisatsiooni mõiste sissetoomine.

Demokraatia

Demokraatia (ka rahva võim) on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Rahvas teostab võimu konsensuse, otseste referendumite (otsedemokraatia) või rahva poolt valitud esindajate kaudu (esindusdemokraatia).

Sõna tuleneb vanakreeka keelest: δημοκρατία, mis koosneb tüvedest δημος ('rahvas', 'hulk') ja κρατος ('võim', 'valitsus'). Sõna „demos“ tähistas Ateenas kinnisvaraomanikest täiskasvanud mehi, kes olid perekonnapead, tasusid linnale makse ning osalesid isiklikult (oma varustusega) linna kaitsmisel ning selle poolt korraldatud sõjalistes välisaktsioonides. See tähendab, et poliitiliste otsuste langetamisel osales vaid u. 10% Ateena elanikkonnast, kuigi kodaniku staatusest tulenevaid õigusi nautisid kõik, kes olid sünnipäralt ateenlased.

"Demokraatia on rahva valitsus: rahva poolt ja rahva huvides (of, by and for the people)." (Abraham Lincoln)

Demokraatlikus riigis on valitsus ainult üks osake paljude teiste asutuste, erakondade, seltside ja ühenduste kõrval (pluralism – arvamuste ja vaadete paljusus). Need organisatsioonid esindavad oma liikmete huve mitmel moel ja püüavad omakorda mõjutada poliitiliste otsuste vastuvõtmist.

Demokraatia kriitikud on väitnud, et kõik ühiskonnaliikmed ei ole võrdselt kompetentsed ühiskonnaelu olulisi otsuseid tegema, samuti on osadel ühiskonnaliikmet oluliselt rohkem ressursse, et propageerida oma seisukohti ja edendada huvisid, seega võib näiline demokraatia sisuliselt moonduda ohlokraatiaks, plutokraatiaks, tehnokraatiaks vm.

Elton Mayo

George Elton Mayo (26. detsember 1880 Adelaide, Austraalia – 7. september 1949 Guildford, Surrey) oli Austraalia psühholoog ja sotsioloog, neoklassikalise inimsuhete koolkonna esindaja. Ta oli sotsiaalpsühholoogia rajaja.

Mayo keskendus töökoha ergonoomilistele aspektidele, püüdes nende täiustamisega tõsta tööviljakust. Vaatamata füüsiliste töötingimuste halvenemisele, tõusis tööliste tööviljakus neile osutatud tähelepanu tõttu. Seda hakati nimetama Hawthorne'i efektiks (vabrikutekompleksi nime järgi, kus uuring toimus). Töötajatevahelised suhted, grupi moraal ja juhtimisstiil osutusid tõhusateks motivaatoriteks.

Sotsiaalne aspekt on juhtimises vähemalt sama oluline kui tehniline aspekt. Mayo uuris intervjuude abil töötajate arvamusi ja hoiakuid. Ta analüüsis sotsiaalse käitumise mudeleid ja staatust ning leidis seose intelligentsuse ja tööviljakuse vahel.

1920. ja 1930. aastatel viis Elton Mayo Chicagos asuvas Hawthorne Plant of the Western Electric Companys läbi uurimuse töö tingimuste ja väsimuse ning tüdimuse suhtest. 1927–1932 korraldas Mayo koos õpilastega

Hawthorne'i eksperimendi General Electricsi tehastes:

Katsetati valgustuse parandamist. See ei tõstnud eriti tööviljakust. Samuti ei muutnud valgustuse vähendamine tööviljakust eriti madalamaks. Otsustati, et juhtkond peaks soodustama kambavaimu ja lühendama tööpäeva poole tunni võrra. Tööviljakus suurenes. Seejärel lühendati tööpäeva veelgi poole tunni võrra ja viidi sisse hommikune kohvipaus. Tööviljakus suurenes jälle. Seejärel võeti kõik need eelised ära. Üllatuslikult suurenes tööviljakus veelgi. Järeldati, et tööd mõjutab motivatsioon. Eksperimentide läbiviimine andis alluvatele mõista, et juhtkond huvitub neist.

Teine katse. Küsitleti 1000 töötajat. Teisel küsitlusringil väitsid nad, et töötingimused on muutunud paremaks, kuigi midagi ei olnud muudetud.

Eksperiment konveieritöölistega: konveieri taha pandi inimesed, kes olid omavahel sõbrad. Tulemuseks oli tootlikkuse tõusTänu nendele uuringutele hakati tähtsustama töökohtadel töötajate sotsiaalseid vajadusi. Leiti, et mitteametlikud organisatsioonid, mis põhinevad sõpruskondadel ja nende mitteplaneeritud koostöö saavad eksisteerida kõrvuti ametlike organisatsioonidega, mille tegevusplaani on koostanud organisatsiooni juhtkond. Uuringud näitasid üsna selgelt, et töötamist mõjutab sama palju inimese loomus kui ka ametlik kavand. Organisatsiooni teoreetikud hakkasid selle uuringu tulemusena sügavat tähelepanu pöörama organisatsiooni inimpoolele. Hawthorne'is toimunud uuringud muutsid töömotivatsiooni teema väga populaarseks. Selle tulemusena hakkas tekkima uus organisatsiooniteooria, mis rajanes ideele, et indiviidid ja grupid, nagu ka bioloogilised organismid, töötavad palju paremini ning efektiivsemalt, kui nende vajadused on rahuldatud. Enne Hawthorne'i uuringuid töötajate vajadustele tähelepanu ei pööratud.

Juhtimine

Juhtimine on lihtsustatult subjekti ja objekti vaheline suhe ehk tegevus, mille tulemusena juht mõjutab juhitavaid, et saavutada organisatsiooni eesmärgid läbi ressursside efektiivse ja eduka kasutamise.

Traditsiooniliselt on juhtimise funktsioonideks peetud tegevuste strateegilist ja operatiivset planeerimist, jooksvat tegevuste organiseerimist, organisatsiooni mehitamist ja selle liikmete motiveerimist, erinevate tegevuste koordineerimist ja kontrollimist jms. Traditsiooniliselt ja ajalooliselt on juhi (mänedžer, direktor, juhjataja või totaalse võimu korral diktaator) roll olnud sageli võimu keskne (juhi käske või korraldusi täidetakse tema omatava võimu tõttu ehk hirmust saada karistada). Tänapäevane juhtimine lähtub aga tõsiasjast, et inimesed ei allu võimule, kuna neil on demokraatlikus ühiskonnas valikuvabadus. Seetõttu tuleb inimesed juhi poolt kaasata tegevusse vabatahtlikkuse alusel. Juht peab seetõttu käskude ja keeldude asemel looma visiooni ja näitama isiklikku eeskuju visiooni alusel seatud eesmärkide saavutamiseks. Juht on tänapäeval aina enam liidri ehk teenäitaja rollis. Juht peab tulemuste saavutamiseks suutma luua arusaadava visiooni tulevikust ja seadma selle alusel eesmärgid, millega inimesed saavad oma isiklikke eesmärke siduda. Kaasaegset juhti (inglise keeles leader) eristab traditsionaalsest (võimu alusel talitavast) juhist see, et teda järgitakse vabatahtlikult. Näiteks seetõttu, et mõistetakse eesmärgi olulisust või eesmärgi sidet isikliku arenguga. Juhtimise fookus on seetõttu muutunud võimule baseeruvalt käsutamiselt tegevuste strateegilisele planeerimisele, organisatsiooni liikmete kaasamisele, koostööle ja tegevuste sihipärasele organiseerimisele ja koordineerimisele.

Konsensus

Konsensus ehk üksmeel on grupi inimeste arvamuse ühisosa või ühine arvamus. Konsensuse leidmise protsessiks on väitlus, arvamuste vahetus, mille kaudu võidakse jõuda arvamuste kokkulangemisele vaadeldavas küsimuses. Konsensuse liigiks on ka kompromiss, mida võib pidada osaliseks konsensuseks.

Konsensuslik otsustamine on grupiviisilise otsustamise meetod, mis taotleb kõigi osalejate nõusolekut ning vastuväidete lahendamist. Konsensuslik otsus erineb ühehäälsest otsustamisest ja solidaarsusest.

Konsensusliku otsustamise protsessis püütakse saavutada nii grupi kui kõigi selle liikmete huvide parimal viisil rahuldamist, mitte võistlevate seisukohtade seast eduka välja valimist. Grupi liikmetelt eeldatakse võimalikult võrdsel määral panustamist otsuse kujundamise protsessi, kõigil on võimalus ettepanekuid teha, arvamust avaldada ja vetoõigust kasutada. Kaasata püütakse võimalikult laia asjasse puutuvate isikute ringi.

Konsensuslik otsustamine on alternatiiviks otsuste langetamisele häälteenamusega või ülalt alla suunatud otsustamisega. Vahevormina praktiseeritakse kaasamist, kus otsustajad konsulteerivad huvigruppidega, kellel on arvamuse avaldamise õigus, kuid mitte otsustamises osalemise õigus. Konsensuslikku protsessi kasutatakse ka häälteenamusega vastu võetavate otsuste ette valmistamisel.

Konsensusliku otsustamise käigus võidakse taotleda kõigi grupi liikmete nõusolekut või seada reeglid, mitme mittenõustuja korral loetakse üksmeel saavutatuks.

Konsensusliku otsustamise plussiks peetakse parema kvaliteediga otsuseid, kuna arvesse võetakse paljude isikute huvisid, samuti kaasnevaid paremaid grupisuhteid. Miinuseks peetakse otsustamise ajakulukust. Samuti eeldab konsensusliku otsustamise eetika osalejatelt, et nad seaksid üldjuhul grupi huvid isiklikest huvidest ettepoole ning kasutaksid vetoõigust vastutustundlikult.

Kostel Gerndorf

Kostel Gerndorf (20. oktoober 1945 – 27. juuni 2019 Tallinn) oli eesti majandusteadlane, majanduskandidaat (1975).

Kostel Gerndorf lõpetas 1964 Tallinna 20. Keskkooli ja 1969 Tallinna Polütehnilise Instituudi majandusteaduskonna, olnud 1961–1971 sealsamas assistent, 1975–1976 vanemõpetaja, aastast 1977 dotsent, 1989–1992 juhtimise ja plaanimise kateedri juhataja ning 1992–1999 Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna ärikorralduse instituudi organisatsiooni ja juhtimise õppetooli juhataja, aastast 1999 samas dotsent; 1995–2001 ühtlasi Eesti Erastamisagentuuri arendusdirektor. Teadustöös keskendunud protseduurianalüüsile, uurimusi organisatsiooniteooria ja äriühingute valitsemise alalt. Tegutsenud ka konsultandina, 1996–98 Eesti Konsultantide Assotsiatsiooni juhatuse liige.

Kuulus 1988–91 Eestimaa Rahvarinde eestseisusesse, oli 1988–90 Isemajandava Eesti ettepaneku (IME) probleemnõukogu liige, IME kontseptsiooni autoreid. Oli 1977–1987 Tallinna Bibliofiilide Klubi asutajaliige ja aseesimees, 1982–1990 Eesti Majandusteaduse Seltsi juhatuse liige.

Majandusteadus

Majandusteadus on sotsiaalteadus, mille eesmärk on majandusagentide (näiteks inimesed, ettevõtted, riigid) käitumise ning üldisemas mõttes majandusnähtuste (näiteks hinnad, kaubavood, migratsioon, tehnoloogia) kirjeldamine, mõõtmine, seletamine ning ennustamine. Teistest sotsiaalteadustest eristab majandusteadust tavaliselt suurem rõhuasetus mõõdetavatele, eriti rahas mõõdetavatele suurustele, indiviidi ratsionaalsele valikule ja matemaatilistele meetoditele. Kohati on vahe teiste teadustega ainult traditsioonile tuginev ja uurimisvaldkonnad kattuvad.

Majandusteaduse mõisteid ja tulemusi kasutatakse palju igapäevaelus ja poliitikas. Mõned majandusnäitajad (näiteks sisemajanduse kogutoodang, majanduskasv, tööpuudus) kuuluvad kõige kasutatavamate heaolu- ja arengunäitajate hulka.

Nartsissism

Nartsissism tähendab enesearmastuse, -imetlemise ja enda veetlusjõu suunamist iseendale.

Terve, normaalse nartsissismiga inimesel pole vajadust enesearmastust teiste peal välja elada, neid halvustada või näidata tühistena. Nartsissism võib muutuda ka vormilt haiglaslikuks: sel juhul on tegemist nartsissistliku isiksushäiret kandva inimesega.

Psühhoanalüüsis käsitletakse nartsissismi mõistet teisiti. Selles vaadeldakse inimese tavapäraseid omadusi ja tema kõrvalekaldeid kõigest, mida üldjuhul peetakse normaalseks. Terve nartsissism tähendab inimese visioone ja arusaamasid iseenda suhtes. Üldisemas tähenduses peetakse nartsissismi all silmas ikkagi mingisugust häiret .

Organisatsioon

Igapäevases tähenduses on organisatsioon kahe või enama inimese kogum, mis toimib sihipäraselt ühise sõnastatud eesmärgi nimel. Erinevates sotsiaalteaduste ja ühiskonnategevuse valdkondades määratletakse organisatsiooni erinevalt, kuid valdav on arusaam, et tähtsad on inimesed ja kooskõlastatud tegevus.

Ühiskonnas tegutsevale organisatsioonile omased tunnused on tegevused, tööjaotus, juhtimine, ressursid jne. Selles valdkonnas on organisatsioonide tegevust käsitlevateks distsipliinideks organisatsioonikäitumine (sotsiaalpsühholoogia valdkonnana) ja organisatsiooniteooria.

Organisatsioonide loomise aluseks on usk, et ühistegevuse tulemuseks võib olla tulem, mis sama hulga üksikisikute tegevusena ilma keskse koordineerimiseta ja tööjaotuseta ei oleks võimalik. Edukat ja efektiivset koostööd, millest sünnib positiivne tulem, nimetatakse mõnikord sünergiaks.

Mõnede organisatsioonide nimetuste ja vormide näitena saab kirjutada sellise loetelu, seltsing, MTÜ, klubi, koda, liit, alaliit jne.

Organisatsioonipsühholoogia

Organisatsioonipsühholoogia on rakenduspsühholoogia haru, mis rakendab üldpsühholoogia, organisatsiooniteooria ja sotsioloogia tulemusi inimeste ja rühmade käitumise kohta organisatsioonides praktiliste probleemide lahendamiseks. Nende probleemide seas on:

organisatsioonisiseste probleemide lahendamine ja ennetamine

inimeste ja organisatsiooni arengu soodustamineOrganisatsioonipsühholoogia teemade seas on:

töötajate värbamine ja väljavalimine

organisatsioonisisene väljaõpe ja töötajate paigutamine ametikohtadele

rühmasisesed ja rühmadevahelised töö- ja koostöövormid

juhtimise vormid ja nende mõju

otsustamine

hindamine

probleemilahendus

inimese ja tehnika suhted

organisatsiooni tervise, muutumise, arengu, kasvu ja kohanemise tingimused

kommunikatsioon

kaasamine

organisatsiooni struktuur ja organisatsioonikultuur

organisatsioonidevahelised suhtedUuritakse nii organisatsiooni liikmete mõju organisatsioonile kui ka organisatsiooni mõju oma liikmetele. Organisatsiooni käsitatakse dünaamilise keskkonnana, mille struktuurid protsessid tingivad indiviidide ja rühmade hoiakuid ja käitumist organisatsioonis ja väljaspool seda. 1990ndatel hakati rohkem rõhku panema teadvustamata ja irratsionaalsetele protsessidele ning reaalsuse sotsiaalsele konstrueerimisele.

Organisatsioonipsühholoogiat rakendatakse organisatsiooni arendamise ja personali arendamise nõustamisel ning juhtimis- ja koostööprobleemide lahendamisel.

Organisatsioonipsühholoogia piirneb muu hulgas tööstuspsühholoogia, organisatsiooniteooria, tööpsühholoogia ja organisatsioonikäitumise uurimisega. Sageli ühendatakse tööpsühholoogia ja organisatsioonipühholoogia töö- ja organisatsioonipsühholoogia nime alla.

Rein Otsasoni Fond

Rein Otsasoni Fond on 24. mail 2006 asutatud sihtasutus, mille eesmärk on toetada Eesti üliõpilaste ja noorteadlaste õpinguid ja teaduslikke uuringuid ning arendada heategevust.

Fond on saanud nime taasiseseisvumise järgse Eesti Panga esimese presidendi ning Eesti Krediidipanga asutaja ja presidendi Rein Otsasoni järgi ning see asutati tema 75. sünniaastapäeval.

Sihtasutuse esimene juhataja oli aastatel 2006–2011 Krediidipanga juhatuse aseesimees Valmar Moritz. Alates 2011. aastast on sihtasutuse juhataja Veljo Otsason.

Sihtasutuse nõukogusse kuulusid algselt Valentina Otsason, Ain Soidla ja Andrus Kluge. Pärast Andrus Kluge lahkumist nõukogust 2011. aastal lisandusid veel Marju Arras, Marina Laaneväli ja Ruslan Dontsov.

Rein Otsasoni Fond asutati Eesti Krediidipanga ning Rein Otsasoni perekonna ja kolleegide poolt.

Sotsiokraatia

Sotsiokraatia on valitsemisvorm, milles indiviidid kasutavad nõusolekul põhinevat otsuste langetamise meetodit ja organisatsiooni struktuur tugineb küberneetilistele printsiipidele. Kaasaegse sotsiokraatia väljaarendaja on Gerard Endenburg. Selline sotsiokraatlik valitsemisvorm on kasutusel paljudes erinevates avalikes, mittetulunduslikes ja eraorganisatsioonides.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.