Ojamaa

Ojamaa (rootsi Gotland) on Läänemere suurim saar, kui mitte arvestada osaliselt Läänemere piirile jäävat Sjællandit.

Ojamaa pindala on 2994 km². Saare suurim linn ja halduskeskus on läänekaldal asuv kunagine hansalinn Visby. Ojamaal elab ligi 60 000 inimest, neist umbes 22 600 Visbys. Saare elanike põhiline sissetulek tuleb turismist ja põllumajandusest. Ojamaa kuulub Rootsile.

Gotland map
Ojamaa kaart

Regiooni (Götaland) peetakse gootide päritolupaigaks. Ojamaa moodustab eraldiseisva lääni.

Disambig gray.svg  See artikkel räägib Rootsi saarest; küla kohta Virumaal vaata artiklit Ojamaa küla; jõe kohta vaata artiklit Ojamaa jõgi.
Gotland Landsat2000.jpeg
Landsati satelliidifoto

Ajalugu

Saar on götalaste koduks. Seda on seostatud ka gootidega, nimelt on Ojamaad peetud nende väljarännukohaks. Viikingiajal (800–1150) oli saar vahepunkt kaugkaubanduses ida ja lääne vahel. Ojamaalased rajasid ka asulaid Läänemere lõunakaldal Kuramaal, Grobiņa kohal asus skandinaavia päritolu rahva koloonia. Ühes sealsest kolmest muinaskalmest olid surnud maetud analoogselt Mälareni oru kalmetega; ülejäänud kaks olid Gotlandi asukad.[1] Skandinaavlaste kontrolli alla jäi Grobiņa piirkond kuni 9. sajandi keskpaigani.

Ojamaa minevikust jutustavad saagad väidavad, et saar alistus 9. sajandil vabatahtlikult svealaste (hiljem Rootsi) kuningale.

Keskajal oli Ojamaa tähtis kaubanduskeskus ning Visby oli 13. sajandil tähtsaim hansalinn Läänemerel. Visby linna ja saart valitseti eraldi ning konfliktide tõttu saksa kaupmeeste ning talupoegade vahel toimus kodusõda, mille pidi 1288. aastal maha suruma Rootsi kuningas Magnus I. 1361. aastal vallutas saare Taani kuningas Valdemar Atterdag ning et Rootsi keskvõim oli järgnevalt nõrk ja Taani tõusis 14. sajandi lõpul võimsaimaks Läänemere riigiks, jäi see ligi kolmeks sajandiks Rootsi võimu alt välja. Saar okupeeriti 1394. aastal vitaalivendade poolt. Nad seadsid üles kaitselinnuse Visbysse. Saksa ordu armee vallutas Ojamaa aastal 1398, nad hävitasid Visby ning ajasid vitaalivennad saarelt välja. Landstingi võim taastati pärast saare okupeerimist Saksa ordu poolt. Saar müüdi 1409. aastal Taani kuninganna Margretele ja sellest sai lõplikult Taani osa. 1440. aastatel valitses seda Erik Pommerist, kes oli Taani, Rootsi ja Norra troonilt kukutatud. Alles pärast 1449. aastat sai Taani saare tagasi. Hilisel keskajal kuulusid kohalikku valitsusse (tingi) kaksteist talupoegade esindajat, maaomanikku või asukat.

1523. aastal, kui Taani kuningas Christian II kukutati, jäi Ojamaa temale ustavaks jäänud admirali Søren Norby võimu alla. Alles 1525. aastal suutsid Rootsi kuninga Gustav Vasa ja Taaniga liidus olevad hansalinna lübecklaste väed saare vallutada. Visby linnus jäi aga endiselt Norby kätte. Taani kuninga liitlaseks hakanud Søren Norby ja tema piraatidele anti lääniks Blekinge, Skandinaavia poolsaare lõunarannikul, Taani kuninga valdustes. Alles 1527. aastal sai kuningas Frederik I saare enda võimu alla, ning Norby põgenes Moskooviasse, kus ta aga samuti vangistati 2 aastaks Moskva suurvürsti juures.

Pärast 1645. aastal sõlmitud Brömsebro lepingut läks Ojamaa Rootsi võimu alla. 16751679 okupeerisid saart aga taas taanlased, kuid pidid pärast Skåne sõda sealt siiski taas lahkuma, hävitades Visby kindlustused. Põhjasõja ja Vene-Rootsi sõja ajal rüüstasid saart venelased. Pärast 1809. aastat valitseb saarel rahuaeg.

Kultuur

Lärbro kyrka, Sweden, från Nordisk Familjebok
Lärbro kirik
Axe of iron from Swedish Iron Age, found at Gotland, Sweden
Raudkirves Ojamaalt

Visby linn on arvatud UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Visbyt ümbritseb ringmüür, mis pärineb Hansa Liidu aegadest.

Ojamaa asukad rääkisid traditsiooniliselt oma keelt, gutni keelt. Tänaseks on nad võtnud kasutusele ühe rootsi keele murde, mida tuntakse kui Gotländska. 13. sajandil kirjutati üles saare seadused (Guta lagh). Ka see oli kirjutatud gutni keeles.

Ojamaa on tuntud oma 94 keskaegse kiriku poolest, millest enamus on taastatud ning kasutuses. Kirikud on gooti ja romaani stiilis. Esimesed ehitati aastatel 11501250, teised aga 12501400. Vanim kirikumaal pärineb 12. sajandist.

Ojamaal mängitakse traditsioonilisi oskusmänge kubb, pärk ja varpa. Need mängud on nn Gutniska Lekari osaks, millega tegeletakse suvekuudel ja eriti jaanipäeval. Mõningad neist on levinud ka Ameerika Ühendriikides.

Heraldika

Ojamaa sai endale vapi aastal 1560, Taani võimu ajal.

Mitteametlik lipp kujutab Skandinaavia risti.

Vaata ka

Viited

  1. Francis Donald Logan. The Vikings in History (Routledge 1992), lk 182.

Kirjandus

Välislingid

Anatole France

Jacques Anatole François Thibault (16. aprill 1844 Pariis – 12. oktoober 1924 Tours) oli prantsuse kirjanik.

1921 sai France Nobeli kirjandusauhinna.

Anatole France sündis raamatukaupmehe perekonnas.

Aastast 1921 kuulus Prantsuse Kommunistlikku Parteisse.

Aruvälja (Lüganuse)

Aruvälja (18. sajandi kaartidel Arruwälli) on küla Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas.

Küla juures on Ojamaa jõgi (18. sajandi kaartidel Aidu Suur Jöggi).

Küla on kuulunud Lüganuse kihelkonda.

Claude Simon

Claude Simon [klod sim'o(n)] (10. oktoober 1913 Antananarivo – 6. juuli 2005 Pariis) oli prantsuse kirjanik. 1985. aastal sai ta Nobeli kirjandusauhinna.

Henrik Ojamaa

Henrik Ojamaa (sündinud 20. mail 1991 Tallinnas) on Eesti jalgpallur (ründaja, ründav poolkaitsja), kes mängib Poola kõrgliiga klubis Miedź Legnica.

Jüri Ojamaa

Jüri Ojamaa (16. juuni 1932 – 27. september 2017) oli eesti tõlkija ja toimetaja. Ojamaa on kasutanud pseudonüümi Jüri Aam.

Ojamaa töötas aastatel 1957–1973 kirjastuses Eesti Raamat poliitilise kirjanduse toimetuse toimetajana, tõlkekirjanduse toimetuse juhatajana ja peatoimetaja asetäitjana. Aastail 1973–1983 oli Ojamaa Loomingu Raamatukogu toimetaja (toimetuse juht), seejärel kutseline tõlkija ning aastail 1986–1993 ajakirjade Vikerkaar ja Raduga vastutav sekretär.

Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1984. NLKP liige aastail 1965–1990.

Kaevandus

Kaevandus on koht, kus maavarade kaevandamine toimub maa all.

Tehniliselt moodustab kaevanduse kaeveõõnte ja masinate ning seadmete kogum. Kaevanduse juurde võib kuuluda pealmaakompleks.

Majanduslikult nimetatakse kaevanduseks ettevõtet, mis kaevandab maapõues.

Maa alt kaevandatakse tavaliselt kivisütt (kivisöekaevandus), põlevkivi (põlevkivikaevandus), kulda (kullakaevandus), soola (soolakaevandus), teemanteid (teemandikaevandus), vaske (vasekaevandus), väävlit (väävlikaevandus) jt.

Eestis on põlevkivikaevandused, nendest tegutsevad Estonia kaevandus ja Ojamaa kaevandus Ida-Virumaal.

Kohtla-Nõmmel on Kohtla Kaevanduspark-muuseum.

Liisi Ojamaa

Liisi Ojamaa (õieti Katre-Liis Ojamaa; 26. veebruar 1972 – 8. oktoober 2019) oli eesti luuletaja, tõlkija, kirjanduskriitik ja toimetaja. Eesti Kirjanike Liidu liige. Tuntuks sai ta juba debüütkoguga "Lõputu juuli", mis kuulus kogumikku "Luulekassett '90". Samas kassetis debüteerisid ka Elo Vee (Elo Viiding), Triin Soomets, Ats (Aidi Vallik) ja Ruth Jyrjo.

Ojamaa tõlkis üle 60 raamatu, peamiselt laste- ja ulmekirjandust inglise keelest. Tema luuletusi on viisistanud ansamblid Toojalind, Lunatic Asylum, Anarch, Taak, Tuberkuloited ja HU?. Ta töötas ajakirjanikuna Õhtulehes, tõlkijana Eesti Õigustõlke Keskuses ning toimetajana ajakirjas Maatriks.

Liisi Ojamaa kuulus Eesti Kirjanike Liitu.

Lipu

Lipu (18. sajandi kaartidel Lippo) on küla Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas.

Lipu küla juures on Ojamaa jõgi ja Lipu raba. Lipu külast on külatee Virunurme külasse.

2000. aasta rahvaloenduse andmetel elas külas 4 inimest. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel külas püsielanikke ei olnud.

Loomingu Raamatukogu

Loomingu Raamatukogu (lühend LR; algselt ""Loomingu" Raamatukogu") on aastast 1957 ilmuv ajakiri, mis loodi ajakirja Looming lisana. Ajakiri avaldab väärtkirjandust pehmekaaneliste odavate väljaannetena.

Madis Ojamaa

Madis Ojamaa (30. märts 1937 Tallinn – 19. august 1987 Tallinn) oli eesti näitleja ja lavastaja.

Madis Ojamaa lõpetas Tallinna Kultuurhariduskooli ja 1961. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. 1968. aastal lõpetas ta Moskvas A. V. Lunatšarski nimelise Riikliku Teatrikunsti Instituudi (GITIS) lavastajana.

Aastatel 1961–1963 töötas ta inspitsiendina Tallinna Riiklikus Akadeemilises Draamateatris. 1969–1970 ja 1974–1975 oli ta Lydia Koidula nimelise Pärnu Draamateatri lavastaja. 1971–1973 töötas Madis Ojamaa Tallinnfilmi ja 1976. aastast Eesti Reklaamfilmi režissöörina.

Madis Ojamaa oli filmi "Verekivi" (1972) režissöör, see oli tema ainus mängufilm. Ta oli ka kontsertfilmi "Uksed" režissöör.

Ta mõtles välja tegelaskuju Elisabeth Jõhvi ja koostas tolle tekstid.

Molière

Molière [molj'eer] (kodanikunimega Jean-Baptiste Poquelin [ža(n)-bat'ist pokl'ä(n)]; 15. jaanuar 1622 – 17. veebruar 1673) oli prantsuse näitekirjanik, teatrilavastaja ja näitleja.

Ojamaa küla

Ojamaa on küla Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas.

Läbi küla voolab Ojamaa jõgi.

Küla on kuulunud Lüganuse kihelkonda.

Ojamaa lään

Ojamaa lään on 1. järgu haldusüksus Rootsis.

Ta hõlmab Ojamaa saare ja seda ümbritsevad väiksemad saared, sealhulgas Fårö, Gotska Sandön.

Lään koosneb vaid ühest omavalitsusest: Ojamaa vallast.

Ott Ojamaa

Ott Ojamaa (11. veebruar 1926 Tallinn – 25. november 1996 Tallinn) oli eesti tõlkija ja kirjandusteadlane.Vahendas eesti keelde peamiselt prantsuse kirjandust (sealhulgas Stendhali, Molière'i, Prosper Mérimée, Anatole France'i teoseid), aga ka hispaaniakeelseid autoreid (Jorge Luis Borges).

Rootsi

Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Riik piirneb idas Soomega (587 km piiri) ja läänes Norraga (1618 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga.

Saaremaa

Saaremaa (varem ka Kure-Saar, liivi Sāme mā, läti Sāmsala, rootsi Ösel, saksa Oesel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) on Eesti suurim saar ning Sjællandi, Ojamaa ja Fyni järel pindalalt neljas saar Läänemeres.

Saaremaa pindala on 2683 km². Saare rannajoone pikkus on 874 km. Saaremaal oli 2017. aasta seisuga 31 304 elanikku, olles sellega Läänemere saarte seas üheksandal kohal. Temast rahvarohkemad on Sjælland, Fyn, Rügen, Usedom, Lolland, Ojamaa, Falster ja Bornholm.

Koos lähedalpaiknevate saartega kuulub saar Saaremaa valla ja Saare maakonna koosseisu.

Sjælland

Sjælland on Taani suurim saar. Ta asub Fyni saare ja Rootsi (Skåne) vahel. Saar on Taani idaosas, Rootsi edelaranniku lähedal. Fyniga ühendab teda Suur-Beldi sild ja Rootsiga Sundi sild.

Saare pindala on 7031 km². Mõnikord loetakse Sjællandit Läänemere suurimaks saareks, kuid olenevalt mere akvatooriumi piiritlemisest ei jää ta alati tervenisti selle mere sisse. Muul juhul on suurim saar Ojamaa (Gotland).

Visby

Visby [v'iisbü] on Rootsi Ojamaa saare suurim linn. See on Ojamaa valla keskus, mis on ühtlasi Ojamaa lääni ainuke omavalitsus. Visby rahvaarv on 22 000.

Võrnu

Võrnu on küla Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas.

Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Mäetaguse valda.

Külas asub Ojamaa kaevanduse tootmiskeskus.

1999. aastal loodi külas Võrnu Külaselts Waerkun.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.