Nutt

Nutt on emotsiooni poolt tingitud tegevus, mis põhjuseks võib olla viha, kurbus, hirm, rõõm.[1]

Nutu kehalised ilmingud on seotud peamiselt:

Üldiselt ollakse arvamusel, et nutmine on inimspetsiifiline nähtus. Kuid on uurimusi, mis näitavad, et nutta võivad ka mõned kõrgemad loomad, nagu kaamel, elevant, gorilla[2].

Disambig gray.svg  See artikkel räägib nutust; õisikutüübi kohta vaata artiklit Nutt (botaanika)
Crying-girl
Nutt pisaratega

Nutt imikul

Näljane imik
4 päevane imik nõuab nuttes süüa

Nutmine on vastsündinu üks esimesi tahteelu akte. Nutu intensiivsus on oluline näitaja vastsündinu tervisliku seisundi hindamisel. Apgari skaala võtab nutmist arvesse kahel puhul:

  • hingamise hindamisel
  • reaktsioon stiimulile hindamisel

Mida intensiivsem on mõlemil juhul nutt, seda parem on vastsündinu tervis.

Terve imiku nutt on põhjustatud peamiselt näljast.

Esimestel elukuudel inimese nutt on ilma pisarateta, kuna pisaranääre pole veel lõplikult välja arenenud. Ja ka nutu tekke põhjused on imikul teised, kui täiskasvanul ja seda põhjusel, et imiku eneseväljenduse viisid on oluliselt ahtamad kui täiskasvanul. Seega imik, kui ta soovib tähelepanu, kasutab selleks nuttu, seal kus täiskasvanu kasutab sõnalist kommunikatsiooni.[3]

Nutmise mõju uurimused organismile on näidanud, et nuttev imik põhjustab lakteerival emal kehatemperatuuri tõusu ja piima eritumuse tõusu.

Nutt täiskasvanul

Nutvad täiskasvanud

Reeglina täiskasvanud inimene nutab pisaratega.

Kuid nutu füsioloogiline olemus täiskasvanutel on aastal 2008 selgusetu. Kui imiku puhul on mõistetav nutu kommunikatiivne tähendus, siis miks täiskasvanud kasutavad sõnumi edastamiseks sellist mitteverbaalset moodust nagu nutt?

Uurimused on näidanud, et emotsionaalsed pisarad erinevad kaitseotstarbelistest pisaratest keemilise koostise poolest – emotsionaalsetes pisarates on rohkem kõrgmolekulaarseid ühendeid, nagu adrenokortikotroopne hormoon, prolaktiin ja mineraalaineid, nagu mangaani.

Viited

  1. Carrie J. Lane. "Evolution of gender differences in adult crying". Filosoofia doktori väitekiri, 2006. Texase Ülikool. Failitüüp: pdf. Vaadatud 03.08.08. Inglise.
  2. Masson, Jeffrey Moussaieff, McCarthy, Susan, When Elephants Weep, Delta 1996 isbn: 978-0385314282
  3. Lapse arengust ja selle jälgimisest

Vaata ka

2. juuni

2. juuni on Gregoriuse kalendri 153. (liigaastal 154.) päev. Juliuse kalendri järgi 20. mai (1901–2099).

21. märts

21. märts on Gregoriuse kalendri 80. (liigaastal 81.) päev. Juliuse kalendri järgi 8. märts (1901–2099). Aasta lõpuni on 285 päeva.

Helbe Nutt

Helbe Nutt (aastani 1966 Helbe Kolk; 28. märts 1940 Kooraste vald, Võrumaa – 26. november 1992 Tartu) oli Eesti arstiteadlane, immunoloog.

Isamaa (erakond)

Isamaa (varem Erakond Isamaa ja Res Publica Liit, lühend IRL; ametlikult ISAMAA Erakond, ka Isamaa erakond ja Isamaa Erakond) on rahvuslik konservatiivne partei, mis sündis erakondade Isamaaliit ja Res Publica ühinemisel 2006. aastal.

Erakonnal oli Äriregistri andmeil 18. detsembri 2018 seisuga 8525 liiget.

Isamaa on Euroopa konservatiivseid, paremtsentristlikke ja kristlik-demokraatlikke erakondi ühendava Euroopa Rahvapartei liige.

Kaarli mõis (Tartu-Maarja)

Kaarli mõis (saksa keeles Karlsberg) oli Tammistu mõisa kõrvalmõis Tartu-Maarja kihelkonnas Tartumaal.

Kabina mõis

Kabina mõis (saksa keeles Kabbina) oli rüütlimõis Tartu-Maarja kihelkonnas Tartumaal. Nüüdisajal jääb mõisa ala Tartu maakonda Luunja valda.

Kavastu mõis

Kavastu mõis (saksa keeles Kawast) oli rüütlimõis Tartu-Maarja kihelkonnas Tartumaal. Nüüdisajal jääb mõis Tartu maakonda Luunja valda.

Luunja mõis

Luunja mõis (saksa keeles Lunia) oli rüütlimõis (fideikomiss) Tartu-Maarja kihelkonnas Tartumaal.

Mõisa kõrvalmõis oli Luunja-Vanamõisa mõis (saksa keeles Wannamois).

Lühiokkaline jugapuu

Lühiokkaline jugapuu (Taxus brevifolia) on taimeliik jugapuuliste sugukonnast.

Maailma Vaade

Maailma Vaade on eesti ajakiri.

Ajakiri on välispoliitikateemaline.

Ajakiri ilmub jaanuarist 2007. Alates juunist 2015 (nr 26) ilmub ajakiri vaid internetiväljaandena.

Ajakirja peatoimetaja on Mart Nutt.

Maramaa mõis

Maramaa mõis (saksa keeles Marrama) oli rüütlimõis (fideikomiss) Tartu-Maarja kihelkonnas Tartumaal.

Mart Nutt

Mart Nutt (21. märts 1962 – 2. juuni 2019) oli Eesti poliitik ja ajaloolane, kauaaegne Riigikogu liige.

Mihkel Nutt

Mihkel Nutt (1. mai 1870 – 1. detsember 1924 Tallinn) oli Eesti politseinik.

Ta teenis aastail 1892–1902 urjadnikuna Novgorodi kubermangus, seejärel Soomes konstaabli ja kriminaalpolitseinikuna kuni 1916. aastani. Eestisse opteerus ta 1920. aasta oktoobris, järgmise aasta jaanuarist töötas Eesti politseis: Tallinna kriminaalpolitseis ja hiljem kordnikuna raudteepolitsei Tallinna jaoskonnas. Langes ametikohuste täitmisel Balti jaamas 1. detsembril 1924 1. detsembri riigipöördekatse käigus. Tema tapja oli Jaan Anvelt.

Mihkel Nuti poeg Tauno Tarm lõpetas 1935. aastal Politseikooli kõrgema klassi.

Nutt (botaanika)

Nutt (capitulum) on õisik, mille laienenud õiepõhjale kinnituvad õieraotud või väga väikese õieraoga õied.

Nuti alusel asuvaid kõrglehti nimetatakse üldkatiseks.

Nutt esineb liblikõielistel, uniohakalistel, sarikalistel jt.

Nutu

Nutu on Harjumaal Kose vallas asuv küla.

Kohanimekäändeks on "Nutusse" või "Nuttu".Nutule lähimad külad on kirdes Vahetüki, lõunas Kadja ja läänes Vaopere.Kuni 2013. aastani kuulus küla Kõue valda.

2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas külas 8 inimest. Kõik olid eestlased.Nutu mõis eraldati Triigi mõisast 1659. Varem oli seal samanimeline küla. Nutu mõisa mainiti 1695 ja 1726 kujul Nutz. Nutu karjamõisa nimetati 1815 kujul Nutz ja 1871 kujul Nutto. 1726 nimetati talupoega Nutto Johann ja 1765 ka küla kujul Nuß. Küla kuulus Kose kihelkonda.Tõenäoliselt tuleb külanimi talupoja lisanimest. Seda saab kõrvutada sõnaga "nutt : nutu" ja eesnime Knut mugandustega Nuudo ja Nuut.1929 kirjutati üles rahvapärimus, mille järgi asula sai nime mõisa samanimeliselt rendikohalt. Talu olnud väga vaene ja rent olnud suur. Peremees käinud Triigi mõisas nutmas ja kaebamas ning palunud renti vähendada. Sellest saanud nime Nutu talu, millest pärastpoole kasvanud terve küla.

Pilka mõis

Pilka mõis (saksa keeles Pilken) oli rüütlimõis (fideikomiss) Tartumaal Tartu-Maarja kihelkonnas. Tänapäeval jäävad mõisakompleksi jäänused Luunja valla Pilka küla territooriumile.

Vasula mõis

Vasula mõis (saksa keeles Wassula) oli rüütlimõis Tartu-Maarja kihelkonnas Tartumaal.

Mõisast on teateid alates 1446. aastast.

Vesneri mõis

Vesneri mõis (saksa keeles Weslershof) oli rüütlimõis Tartu-Maarja kihelkonnas Tartumaal. Tänapäeval jäävad mõisakompleksi jäänused Tartu maakonna Tartu valla Vesneri küla territooriumile.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.