Nobeli auhind

Nobeli auhind (ka Nobeli preemia) on rootsi keemiku, leiduri ja töösturi Alfred Nobeli testamendi põhjal asutatud iga-aastane rahvusvaheline füüsika-, keemia-, füsioloogia- ja meditsiini-, kirjandus- ning rahuauhind. Selle pälvinu on nobelist.

Nobeli auhinna saajad määravad Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia (füüsika ja keemia alal), Kuninglik Meditsiiniinstituut (füsioloogia ja meditsiini alal), Rootsi Akadeemia (kirjanduse alal) ja Norra parlamendi Nobeli komitee (rahuauhinna). Komiteesid abistavad nelja Nobeli instituudi esindajad (3 instituuti asuvad Stockholmis, 1 on Oslos). Need komiteed pöörduvad iga aasta septembris kogu maailma teadlaste, kirjandustegelaste ja varasemate Nobeli auhinna laureaatide poole, et nad teeksid ettepanekuid, keda auhinnata. Valimised toimuvad oktoobri viimasel neljapäeval. Nobeli surma-aastapäeval, 10. detsembril annab Rootsi kuningas valituile Stockholmis kätte Nobeli bareljeefiga kuldmedali, diplomi ja tšeki. Samal ajal annab Norra kuningas Oslos kätte rahuauhinna.

Lisaks nendele auhindadele annab 1969. aastast Rootsi Riigipank välja Alfred Nobeli mälestusauhinda majanduse alal. Selle saaja otsustab samuti Rootsi Teaduste Akadeemia.

Nobeli auhind määratakse ühele isikule harilikult ainult üks kord, erandina on 2 auhinda saanud Marie Curie, Linus Pauling, John Bardeen ja Frederick Sanger. Surnud isikule auhinda ei määrata, erandina on postuumselt pälvinud auhinna rootsi kirjanik Erik Axel Karlfeldt (1931) ja ÜRO peasekretär Dag Hammarskjöld (1961. a. rahuauhind).

Esimesed auhinnad anti välja Alfred Nobeli viiendal surmaaastapäeval 1901. Mõnel aastal pole sobivaid kandidaate leitud või on auhinnad andmata jäänud sõja tõttu.

Nobel prize medal
Nobeli auhinna medali lihtsustatud kujutis. Erik Lindbergi loodud medali tegelik kujundus on autorikaitse objekt.

Nobeli auhinna suurus (Rootsi kroonides)

Nobeli auhinna fondi haldab Nobeli Fond. Esialgu koosnes fond Alfred Nobeli pärandist 31 miljoni Rootsi krooni väärtuses. Fondi rahad on investeeritud rahvusvahelistel börsidel üle maailma ja protsentidest laekuv summa jaotatakse igal aastal 5 võrdseks osaks, mis antakse isikuile, kelle töö on toonud inimkonnale kõige suuremat kasu.

Fond kaotas 2008. aasta majanduskriisi tõttu oma väärtusest 22,3 protsenti. 2009. aasta lõpuks oli fondi väärtus 3,11 miljardit Rootsi krooni, mis on kolmandiku võrra väiksem kui buumi tipus kümme aastat varem, siiski on kõigi kuue preemia hind, mis 2010. aastal välja anti, jätkuvalt kümme miljonit Rootsi krooni.

Aasta Ühe auhinna summa
1901 150 782
1910 140 703
1920 134 100
1923 114 935
1930 172 947
1940 138 570
1950 164 304
1960 225 987
1970 400 000
1980 880 000
1990 4 000 000
2000 9 000 000
2004 10 000 000
2010 10 000 000
2012 8 000 000
2016 8 000 000
2017 9 000 000

Vaata ka

Välislingid

1. aprill

1. aprill on Gregoriuse kalendri 91. (liigaastal 92.) päev. Juliuse kalendri järgi 19. märts (1900–2099).

14. detsember

14. detsember on Gregoriuse kalendri 348. päev (liigaastal 349. päev). Juliuse kalendri järgi 1. detsember (1901–2099).

15. november

15. november on Gregoriuse kalendri 319. (liigaastal 320.) päev. Juliuse kalendri järgi 2. november (1901–2099).

17. november

17. november on Gregoriuse kalendri 321. päev (liigaastal 322. päev). Juliuse kalendri järgi 4. november (1901–2099).

19. veebruar

19. veebruar on Gregoriuse kalendri 50. päev. Juliuse kalendri järgi 6. veebruar (1901–2100).

2. juuli

2. juuli on Gregoriuse kalendri 183. (liigaastal 184.) päev. Juliuse kalendri järgi 19. juuni (1901–2099).

21. aprill

21. aprill on Gregoriuse kalendri 111. (liigaastal 112.) päev. Juliuse kalendri järgi 8. aprill (1901–2099).

21. november

21. november on Gregoriuse kalendri 325. päev (liigaastal 326. päev). Juliuse kalendri järgi 8. november (1901–2099).

4. oktoober

4. oktoober on Gregoriuse kalendri 277. (liigaastal 278.) päev. Juliuse kalendri järgi 21. september (1901–2099).

7. juuni

7. juuni on Gregoriuse kalendri 158. (liigaastal 159.) päev. Juliuse kalendri järgi 25. mai (1901–2099).

9. oktoober

9. oktoober on Gregoriuse kalendri 282. (liigaastal 283.) päev. Juliuse kalendri järgi 26. september (1901–2099).

Andrei Geim

Andrei Geim (Andre Geim; sündinud 1. oktoobril 1958 Sotšis) on Venemaalt pärit Hollandi füüsik.

Ta lõpetas 1982. aastal Moskva Füüsika-Tehnika Instituudi ning kaitses aastal 1987 füüsika-matemaatikateaduste kandidaadi kraadi NSV Liidu TA Tahke Keha Füüsika Instituudis.

Alates 2001. aastast on Andrei Geim Manchesteri ülikooli professor.

Aastal 2000 sai ta konna magnetlevitatsioon eest Ig Nobeli auhinna.

Aastal 2010 sai Andrei Geim koos vene päritolu Suurbritannia füüsiku Konstantin Novosjoloviga teedrajava töö eest grafeeni uurimisel Nobeli füüsikaauhinna.

Gustav Stresemann

Gustav Stresemann (10. mai 1878 Berliin – 3. oktoober 1929 Berliin) oli Saksamaa liberaalne poliitik ja riigimees. Ta oli Weimari Vabariigi ajal kantsler ja välissekretär. Gustav Stresemann sai aastal 1926 Nobeli rahuauhinna.

Ig Nobeli auhind

Ig Nobeli auhind on Nobeli auhinna paroodiline variant, mis antakse mõneti naljakate, kuid samas mõtlemapanevate teadussaavutuste eest.

Ig Nobel on sõnamäng ingliskeelse sõna ignoble (vääritu) teemal. Auhind antakse "saavutuste eest, mis panevad inimesi esmalt naerma ja seejärel mõtlema".Auhinnasaajad kuulutatakse välja sügiseti Harvardi ülikoolis peetaval tseremoonial ning neid annavad üle Nobeli auhinna laureaadid.

Auhinna väljaandmise taga on ajakiri Annals of Improbable Research (AIR). Seda auhinda jagatakse alates 1991. aastast.

2010. aastal sai Andrei Geimist esimene inimene, kes on võitnud nii Ig Nobeli kui ka Nobeli auhinna.

Jean-Paul Sartre

Jean-Paul Charles Aymard Sartre [žan-pol sartr] (21. juuni 1905 Pariis – 15. aprill 1980) oli prantsuse kirjanik, filosoof ja kriitik, eksistentsialist.

Samuti kaitses ta inimõigusi, pööramata siiski tähelepanu nende rikkumistele sotsialismimaades. Tema mässuliste ideede najal on kasvanud eriti kolmanda maailma noored.

Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind

Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind on üks viiest algsest Nobeli auhinnast. Selle auhinna saaja otsustab Rootsi Kuninglik Meditsiiniinstituut (Karolinska institutet).

Nobeli kirjandusauhind

Nobeli kirjandusauhind on Nobeli auhind, mida antakse välja silmapaistvate saavutuste eest kirjanduses.

Õige elamisviisi auhind

Õige elamisviisi auhind (Right Livelihood Award), nimetatud ka alternatiivseks Nobeli auhinnaks, on 1980. aastal Jakob von Uexkülli rajatud rahvusvaheline auhind. Alates 2005. aastast on auhinna tegevdirektoriks Ole von Uexküll.

Alates 1980. aastast on auhinda välja antud igal aastal, enamasti on auhinnasaajaid mitu.

Nobeli auhinnad

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.