Neuroloogia

Mitte segi ajada neuroteadusega

Neuroloogia on teadus närvisüsteemihaigustest (piirdenärvisüsteem ja kesknärvisüsteem). Neuroloogid osutavad ambulatoorset ja statsionaarset teenust närvisüsteemi haiguste, vereringeelundite haiguste (insult), luu-lihaskonna ja sidekoe haiguste (diskogeensed ja spondülogeensed neuroloogilised sündroomid), kõrva- ja nibujätke haiguste (vestibulopaatia) ja teiste haiguste korral.

Neuroloogia alaerialad on kliiniline elektroneurofüsioloogia ja lasteneuroloogia.

Vaata ka

Ajuripats

Ajuripats ehk hüpofüüs (inglise keeles hypophysis, pituitary gland, ladina keeles hypophysis; glandula pituitaria) on selgroogsete organismide peaajus, suuraju all kiilluu türgi sadula ajuripatsiaugus paiknev munaja kujuga kehake, ka sisenõrenääre.Ajuripatsi anatoomiline terminoloogia pole seni veel lõpuni kooskõlastatud.Ajuripatsi areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Ajutüvi

Ajutüvi (ladina truncus encephalicus) on paljude selgroogsete loomade aju osa, mis ümbritseb seljaaju ülaosa. Ajutüvesse kuuluvad keskaju, sild ja piklikaju.Laiemas tähenduses arvatakse ajutüve koosseisu ka vaheaju, põhimikutuumad ja haistmisaju.Ajutüvi kuulub arengulooliselt vanimate ajuosade hulka ja reguleerib mitmeid funktsioone nagu hingamine, ainevahetus aga ka sterotüüpseid reaktsioone ja liigutusi.Termin "ajutüvi" ei kuulu kehtivasse anatoomianomenklatuuri.

Dendriit

Dendriit ehk oksisjätke on närvirakukeha jätke (üks või mitu), mis juhib impulsse rakukeha suunas.

Epilepsia

Epilepsia ehk langetõbi on närvisüsteemi haigus, mille tunnuseks on korduvalt esinevad krambihood.

Epilepsia on peamiselt krampidega kulgev tervisehäire, mille põhjuseks on peaaju närvirakkudes tekkivad haiguslikud elektrilised potentsiaalid.

Ganglion

Ganglion ehk närvisõlm ehk närvitänk ehk tänk on närvirakkude sõlmjas kogum. Nad koosnevad närvirakkude kehadest ja on ümbritsetud sidekoelise kihnuga. Talitluselt ja ehituselt jagunevad ganglionid sensoorseteks ehk spinaalseteks ja vegetatiivseteks.

Hallaine

Hallaineks ehk hallolluseks (ladina substantia grisea) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kesknärvisüsteemi närvikude.

Hallaine areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Halvatus

Halvatus ehk paralüüs on seisund, mida iseloomustab lihasjõu langus. Sõltuvalt halvatuse liigist (spastiline või lõtv) võivad kaasuda mitmed muud nähud:

lihastoonuse muutused

reflekside kvantiteedi ja kvaliteedi häired

lihaskõhetus

Hüpotalamus

Hüpotalamus ehk tundekühmualumik (ladina hypothalamus) on selgroogsete loomade aju osa. Hüpotalamus on autonoomse närvisüsteemi ja endokriinsüsteemi kõrgem keskus.

Hüpotalamuse põhi ja ajuripatsi vars on ühendatud eminentia medialise kaudu. Koos ajuripatsiga moodustab keskus hüpotalamo-hüpofüsaarse süsteemi – olles ajuripatsi koordinaatoriks ja ka endokriinsüsteemi regulaatoriks.

Hüpotalamuse areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti.

Hüpotalamuse ülesanneteks on organismi homöostaasi, südametegevuse, ainevahetuse, soojusregulatsiooni, janu ja näljatunde, une, emotsioonide ning tundeelu reguleerimine. Hüpotalamus reguleerib ka puberteeti ja emastel tiinusega (naistel rasedusega) seotut.

Hüpotalamus sünteesib ka närvirakkude kasvufaktorit.

Hüpotalamus osaleb paljudes erinevates käitumisregulatsioonides. Kui emasele loomale süstida hüpotalamusse väike kogus östrogeeni, tekib paljudel juhtudel kiim.Arvatakse, et hüpotalamusel on vere-aju barjäär üksnes osaline ja siitkaudu liiguvad ajus komplekteeritud hormoonid suurde vereringesse.

Neurobioloogia

Neurobioloogia on bioloogia haru, mis tegeleb närvisüsteemi uurimisega.

Kuna närvisüsteem esineb üksnes loomadel, on neurobioloogia ühtlasi zooloogia haru.

Neuron

Neuron ehk närvirakk ka neurotsüüt (kreekakeelsest sõnast νεῦρον neũron) on enamikul loomadel närvisüsteemi funktsionaalne üksus. Närvikoe rakkudel on mitmeid ülesandeid, nad toodavad neurohormoone ja võtavad vastu, muundavad ja kannavad üle elektrilisi signaale, mida nimetatakse närviimpulssideks. Närvirakkude võrgustikku ja selle uuenemist aga ka patoloogilisi seisundeid reguleerib suuresti neurohumoraalne regulatsioon. Närvirakud hakkavad organismis elama ja arenema looteeas: embrüogeneesis lootelehe välise kihi ektodermaalset päritolu rakkudest – neuroblastidest. Erinevalt paljudest teistest keharakkudest närvirakud pärast diferentseerumist oma elu jooksul rohkem ei jagune.

Igal närvirakul on tuuma sisaldav rakukeha ehk perikaarüon, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja akson – pikk jätke, mis juhib signaale läbi sünapsi närvirakust välja.

Neuroteadus

Mitte segi ajada neuroloogiaga

Neuroteadus on teadusharu, kus uuritakse närvisüsteemi, selle anatoomiat, füsioloogiat, biokeemiat ja molekulaarbioloogiat ning nende seoseid käitumise ja õppimisega.Neuroteaduse peamine valdkond on neurobioloogia, kuid see on tihedalt seotud ka selliste valdkondadega nagu keemia, arvutitehnika, matemaatika, keeleteadus ja meditsiin. Tänu tehnika arengule on neuroteaduse uurimisala väga suureks kasvanud, hõlmates nii üksikute neuronite molekulaarseid uuringuid kui ka aju sensoorsete ja motoorsete ülesannete kaardistamist.

Nägemisnärv

Nägemisnärv ehk II peaajunärv ehk teine kraniaalnärv (ladina keeles nervus opticus) on paljude loomade silma võrkkestast algav sensoorne närv, mis ulatub silmamuna tagaseinast nägemisristmikuni (chiasma opticum).Nägemisnärvi areng, anatoomia, füsioloogia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Närv

Närviks (ladina keeles nervus) nimetatakse enamikul närvisüsteemiga loomadel sidekoega ümbritsetud, väljaspool kesknärvisüsteemi asuvat, närvikiudude kimpudest koosnevat nööritaolist moodustist. Närvide kaudu edastatakse närviimpulsse ühest elundist teise. Närv koosneb kahest närviümbrisest (epineuriumist ja perineuriumist) ja närvisisetoendist (endoneuriumist).

Taimedel ei ole siiani närve tuvastatud, kuid neil toimivad rakkudevaheliste suhtlusvahenditena spetsiaalsed signaalmolekulid.Närvide areng, anatoomia, morfoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Perifeersete närvide arengus, reparatsioonis ja tööshoidmises osalevad ka Schwanni rakud.

Närvikiud

Närvikiuks (ladina keeles neurofibra) nimetatakse enamiku närvisüsteemiga loomade närvirakust algavat eferentset haru (jätkeid) ja ka seda ümbritsevat tuppe. Närvikiud koosneb, vastavalt tüübile, Schwanni raku tuumast, müeliintupest, rõngaskitsusest, aksonist ja neurolemmist. Närvikiud moodustavad närvikiukimpe ja närve.

Närvikiudude areng, anatoomia, morfoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Närvisüsteem

Närvisüsteem (ladina k. systema nervosum) on elundkond, mille eesmärgiks on töödelda väliskeskkonnast ning organismist pärit informatsiooni ning reguleerida selle tulemusel organismi käitumist ning koordineerida füsioloogiat . Närvisüsteem saab informatsiooni väliskeskkonna kohta vastavates meeleelundites asuvate meeleretseptorite abil ning sisekeskkonna kohta siseelundites, lihastes, veresoontes, südames ning mujal organismis paiknevate retseptorite abil. Närvisüsteemi vahendusel kohaneb organism väliskeskkonna muutustega ja organismis toimuvate protsessidega. Närvisüsteem kogub, edastab, töötleb ja salvestab infot ja annab selle edasi lihastele ja näärmetele.

Enamikul loomaliikidel koosneb närvisüsteem kesknärvisüsteemist (KNS) ning piirde ehk perifeersest närvisüsteemist (PNS). Kesknärvisüsteemi kuuluvad pea- ja seljaaju. Perifeerne närvisüsteem koosneb ülejäänud närvidest ja närvirakkude kogumikest väljaspool kesknärvisüsteemi (ganglionitest). Perifeerne närvisüsteem jaguneb somaatiliseks, autonoomseks ehk vegetatiivseks (ANS) ning enteerseks närvisüsteemiks (ENS). Somaatiline närvisüsteem on seotud info juhtimisega vastavatelt retseptoritelt KNS poole (aferentne ehk sensoorne osa) ja kesknärvisüsteemist lihaste, liigeste, mõningate näärmete või muude efektororganite suunas (eferentne osa). Autonoomne närvisüsteem reguleerib silelihaste, südamelihase, kopsude ja mõningate näärmete tööd. Autonoomne närvisüsteem ei ole üldiselt inimese tahtliku kontrolli all. ANS jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks närvisüsteemiks. Sümpaatilise närvisüsteemi ülesanne on valmistada organism ette tegutsemiseks, parasümpaatiline juhib organismi taastumist. Enteerne närvisüsteem kontrollib seedetrakti talitlust.

Teadusvaldkonda, mis uurib närvisüsteemi talitlust, nimetatakse neurobioloogiaks või neuroteadusteks.

Piirdenärvisüsteem

Piirdenärvisüsteem ehk perifeerne närvisüsteem (lühendatult PNS, ladina keeles pars peripherica, pars peripherica systematis nervosi, systema nervosum periphericum) on närvisüsteemi osa, mille moodustavad pea- ja seljaajust väljuvad närvid ja närvisõlmed ning autonoomse närvisüsteemi perifeersed osad.

Perifeerne närvisüsteem ja selle osad ühendavad elundeid kesknärvisüsteemiga.

Piirdenärvisüsteemi areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti.

Piirdenärvisüsteem jaotub funktsionaalsuse alusel somaatiliseks närvisüsteemiks ja autonoomseks närvisüsteemiks.

Seljaaju

Seljaaju (ladina keeles medulla spinalis) on selgroogsetel eristatav kesknärvisüsteemi osa, mis paikneb koos teda ümbritsevate seljaaju kestadega, rasvarikka sidekoega ja jämedate veenide ning peaaju-seljaajuvedelikuga peamiselt selgrookanalis. Kraniaalselt läheb seljaaju üle piklikajuks ning kaudaalselt seljaajukoonuseks. Inimestel saab seljaaju alguse kuklaluu juures, läbib kuklaluu suuraugu (foramen magnum) sisenedes selgrookanalisse selgroo kaelalülide juures. Seljaaju ulatub kuni esimese või teise nimmelülini. Seljaaju pikkus on meestel keskmiselt 45 cm ning naistel 43 cm. Seljaaju laius varieerub 13 mm jäsemeid innerveerivates segmentides kuni 6.4 mm mujal. Seljaaju ülesanneteks on vahendada motoorseid signaale kõrgematest ajukeskustest lihastele ning omakorda sensoorseid signaale sensoorsetelt närvidelt kõrgematesse ajukeskustesse. Seljaaju vahendab ka mitmeid peaajust sõltumatuid lokaalseid reflekse.

Sümpaatiline närvisüsteem

Sümpaatiline närvisüsteem on osa autonoomsest närvisüsteemist. Selle ülesanne on valmistada organism ette tegutsemiseks "võitle või põgene"-olukorras.

Sümpaatilise närvisüsteemi nime päritolu on seotud sümpaatia mõistega.

Tunnetusteadus

Tunnetusteadus ehk kognitsiooniteadus (ka kognitiivteadus, kognitiivteadused; inglise keeles cognitive science, saksa keeles Kognitionswissenschaft, soome keeles kognitiotiede) on teadusharu, mille eesmärk on uurida tunnetuslikke võimeid. Selliste võimete hulka kuuluvad näiteks taju, mõtlemine, õppimine, motoorika ja keel. Tunnetusteaduse all mõistetakse enamasti interdistsiplinaarset valdkonda, mis lõikub psühholoogia, neuroloogia, informaatika, lingvistika ja filosoofiaga. Eksisteerivad ka näiteks teadusharud kognitiivne etoloogia, kognitiivne lingvistika, kognitiivne psühholoogia ja kognitiivne semiootika.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.