Neoliitikum

Neoliitikum ehk noorem kiviaeg oli ajavahemik 4.2. aastatuhat eKr.

Inimesed kasutasid kivist, luust, puust ja sarvest esemeid. Need olid paremini töödeldud kui mesoliitikumis, samuti ilmusid uued täiustatumad töö- ja tarberiistad. Võeti kasutusele savinõud. Tegeldi küttimise, kalapüügi, algelise loomakasvatuse ja maaviljelusega.

Kiviaeg

↑ Enne inimest (Pliotseen)

Paleoliitikum (Vanem kiviaeg)

Vanem paleoliitikum
Olduvai kultuur
Acheuli kultuur
Clactoni kultuur
Keskmine paleoliitikum
Moustier' kultuur
Noorem paleoliitikum
Châtelperroni kultuur
Aurignaci kultuur
Gravetti kultuur
Solutre kultuur
Magdalenien kultuur
Hamburgi kultuur

Mesoliitikum

Ertebølle kultuur
Maglemose kultuur

Neoliitikum (Noorem kiviaeg)

Ḩalafi kultuur (Sumer)
Hassuni kultuur (Sumer)
‘Ubaydi kultuur
Uruki kultuur
Paelkeraamika kultuur
Vaiehitiste kultuur
Nöörkeraamika kultuur
Pronksiaeg

Välislingid

7. aastatuhat eKr

7. aastatuhat eKr ehk seitsmes aastatuhat eKr on ajavahemik, mis algas 1. jaanuaril 7000 eKr ja lõppes 31. detsembril 6001 eKr.

Acheuli kultuur

Acheuli kultuur oli paleoliitiline kultuur, mis järgnes Abbeville'i kultuurile.

Kultuur on saanud nime leiukoha Saint-Acheuli (Põhja-Prantsusmaa, praegu Amiensi eeslinn) järgi.

Acheuli kultuuri kandjad olid inimlased, kes kasutasid kivist tööriistu, sealhulgas pihukirvest. Acheuli kultuurile omane põhiline uuendus oli see, et pihukirveid hakati täksima mõlemast otsast, nii et saadi kahe teraga riistad.

Acheuli kultuuri tööriistad olid palju kavalamad ja tõhusamad kui Olduvai kultuuri omad. Kasutusel olid mitmed uued materjalid ning tehnoloogiad, mis nõudsid ettemõtlemist.

Kasutatav kivi oli hästi murtav, näiteks kaltsedon, jaspis, ränikivi, kvartsiit.

Acheuli kultuuri tööriistad andsid tõhusalt võimaluse jahti pidada ja end kiskjate eest kaitsta. Nii sai inimene võrdväärseks suurimate kiskjatega.

Arvatakse, et Acheuli kultuurile omasele tehnikale pani alguse Homo erectus varases paleoliitikumis või keskmise paleoliitikumi alguses, kuigi seda kasutasid ka kromanjoonlased ja neandertallased, kes kuulusid liiki Homo sapiens.

Acheuli kultuur levis paleoliitikumi algupoolel üle Euroopa, Aafrika ja Aasia. Selle õitseaeg oli umbes 400 000 kuni 100 000 aastat tagasi Ida-Euroopas ja Põhja-Aasias.

Acheuli kultuuri esindajad olid kütid-korilased, kes elasid ürgkogukondadena koobastes ja vabas õhus. Nad oskasid ehitada keerukaid ulualuseid. Paljude uurijate arvates võtsid nad kasutusele tule.

Ajalugu

Mõistega "ajalugu" tähistatakse nii minevikus toimunud sündmusi kui nende kirjeldust. Kitsamalt mõistetakse ajaloo all ajalooteadust.Ajalooteadus kuulub humanitaarteaduste valdkonda, ent sellel on kokkupuutepunkte ka sotsiaalteadustega. Ajaloo uurimisega tegelevat teadlast nimetatakse ajaloolaseks.

Ajalugu on ka ajalooteaduse õpetamisele suunatud eriala. Eestis õpetatakse ajalugu Tartu ja Tallinna ülikoolis.

Budapest

Budapest on Ungari pealinn, suurim ja rahvastatuim linn. Suurlinn moodustati 1873. aastal Buda, Pesti ja Óbuda linna liitmise teel.

Alates 1934. aastast hakati linna kutsuma spaalinnaks. Kolm aastat hiljem korraldati Gellérti vesiravilas esimene rahvusvaheline balneoloogia kongress. Budapestis on rohkem kuumaveeallikaid kui üheski teises maailma pealinnas.

1,734 miljoni elanikuga on linn Euroopa Liidu suuruselt seitsmes.

Eesti esiajalugu

Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg on periood Eesti ajaloos teadaoleva inimasustuse tekkimisest Eesti alal (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini, mil algas ajaloolise aja esimene periood, Eesti keskaeg.

Periood on jaotatud keskmiseks kiviajaks, nooremaks kiviajaks (4.–2. aastatuhat eKr), pronksiajaks (1800–500 eKr) ja rauaajaks (500 eKr – 13. sajand).

Selle ajalooperioodi kohta on teada vaid üksikuid ja sageli ebakindlaid kirjalikke andmeid, mis puudutavad üle 9000-aastasest perioodist vaid viimast aastatuhandet ning nõnda on ülekaalukalt peamiseks teabematerjaliks arheoloogilised allikad.

Esiaeg

Esiaeg (inglise keeles prehistory) ehk muinasaeg ehk ürgaeg ehk esiajalooline aeg ehk eelajalooline aeg on inimkonna ajaloo periood alates kivist tööriistade kasutuselevõtust umbes 3,3 miljonit aastat tagasi kuni kirja leiutamise ja rakendamiseni umbes 4. aastatuhandel eKr.

Erinevates piirkondades lõppes esiaeg erineval ajal. Näiteks

Mesopotaamias ja Egiptuses lõppes esiaeg 4. aastatuhandel eKr.

Euroopa eri piirkondades langes esiaja lõpp ajavahemikku 1. aastatuhandest eKr mõnes Lõuna-Euroopa regioonis kuni 2. aastatuhande alguseni pKr Kirde-Euroopas.Esiaja lõppemisel võisid olla erinevad põhjused. Näiteks:

Egiptuses ja Hiinas lõppes esiaeg kohaliku arengu tulemusena.

Ameerikas, Aafrikas, Austraalias, ja Okeaanias sattusid esiajas elanud inimesed ajaloolisesse aega jõudnud muude inimühiskondade mõjuvälja.Eesti esiaja lõpuks peetakse üldiselt 13. sajandi algust, kui Eesti alad aastail 1208 – 1227 toimunud ristisõja käigus vallutati.

Hamburgi kultuur

Hamburgi kultuur oli hilispaleoliitikumi põhjapõdraküttide kultuur umbes 13 000 kuni 11 000 aastat e.m.a (teisel hinnangul 15 000 kuni 12 000 aastat; C14-meetodil on saadud dateering 12 400 kuni 12 100 e.m.a) põhiliselt Põhja-Saksa madalikul (Saksamaa põhjaosa ja Taani lõunaosa aladel, samuti Hollandi, Belgia ning Poola põhjaosa aladel (Alam-Sileesias ja Suur-Poolas). Leide on ka Põhja-Prantsusmaalt.

Leidude põhiosa paigutub soojemasse Böllingi perioodi (12 700...12 050 e.m.a), kuid ala võis olla asustatud juba 15 700 e.m.a.

Hamburgi kultuuriga seostatakse ka leide Jelsist Jüütimaal (1980ndate algus). Arvatakse, et jäljed Möllerödist Finjasjöni järve äärest Skåne lõunaosast pärinevad jahiekspeditsioonidelt, mitte püsiasulatest.

Kultuurile pani nime 1933 Kielis töötanud esiajaloolane Gustav Schwantes leidude järgi Hamburgi ümbrusest (Meiendorf, Stellmoor, Borneck, Poggenwisch). Need leidis Alfred Rust 1920ndatel ja 1930ndatel.

Hamburgi kultuur oli üks esimesi pärast jääaha taandumist põhja poole levinud kultuure.

Erinevalt nooremast Ahrensburgi kultuurist, kus kasutati juba vibu ja nooli, olid Hamburgi kultuuri relvad odad ja odaheitjad (atlatlid). Ei kasutatud veel ajujahti, vaid rünnati karja üksikuid loomi.

Kasutati tulekivi. Tüüpilised kiviriistad on sälkotsad Kerbspitzen. Kasutati ka puuri ja uuritsat. Iseloomulikud on ka kaapenoad ja luutöötlemispeitlid. Luust ja sarvedest tehti odaotsi ja harpuune.

Kunstiesemeid oli väga vähe, ehteid harva.

Asulad on hooajalise iseloomuga. Need on küttide peatuspaigad, kus kütiti ainult põhjapõtru, metshobuseid, jäneseid ja linde. Püüti kala. Tegeldi korilusega.

Elati saamide elamuid meenutavates telkides. Mõnes asulas on leitud kiviringe; need kivid olid tipi katte raskused.

Põhja-Saksamaalt on leitud purdmaterjali kihtidega laagreid. Neis kihtides on palju sarv- ja luumaterjali, mis osutab sellele, et peamine saakloom oli põhjapõder.

Leidude jaotus asulates näitab, et asulad olid väikesed ja väikese elanike arvuga.

Asulad paiknesid mandrijää piiri läheduses. Elati väga karmis kliimas puudevaeses, põõsaste ning madalate vaevakaskede ja mändidega tundras, mis sobis hästi põhjapõtradele. 2005. aasta leiud näitavad, et suveperioodil rännati mööda Norra rannikut kaugele põhja. Sel ajal oli merevee tase tänapäevasest 50 m madalamal. Asulad meenutavad Gröönimaa inuittide asulaid 19. sajandi lõpus.

Arvatakse, et Hamburgi kultuur pärineb tuhande aasta jooksul Euroopasse tunginud inimrühmadest. Lähtekohaks peetakse Põhja-Prantsusmaad. Arvatakse, et ta sai alguse Meiendorfi jäävaheajal ning levis lühikese ajaga 127. sajandil e.m.a.

Meiendorfi leiukoha temperatuur umbes 12 600 e.m.a oli suvel +13 ja talvel −5 kraadi. Meiendorfist on leitud tuhandeid põhjapõdraluid ja atlatl. Stellmoorist Hamburgi lähedalt on leitud kaks asustuskihti, millest alumine kuulub külma Dryase perioodi. Rootsi vanim asula oli Hampurgi kultuuriga seonduv Mölleröd Skånes (12 000 aastat e.m.a). Hampurgi kultuur levis Põhja-Saksamaal Böllingi-Meiendorfi perioodi lõpus.

Geograafiliselt on kõige lähem Madeleine'i kultuur, kuid on ka Venemaa kütikultuuridele lähedasi leide. Arvatakse, et Hamburgi kultuuri inimesed olid pärit Solutré kultuurist ja Kostenki kultuurist.

Hamburgi kultuur on võib-olla seotud Rootsis levinud Bromme kultuuri ja Ahrensburgi kultuuriga. Hamburgi kultuurist olid mõjutatud ka Swidry kultuur ja Kunda kultuur.

Hiina ajalugu

Hiina on üks vanemaid tsivilisatsioone ja kõrgkultuure. Selle kandjateks ja domineerivaks rahvaks kujunesid ajaloo jooksul hiinlased.

Hiina tsivilisatsioon tekkis mitmes piirkondlikes keskuses Huanghe jõe ja Jangtse jõe orus neoliitikumis. Hiina kirjalik ajalugu algas Shangi dünastiaga (umbes 1700 – umbes 1046 eKr). Shangi dünastia ajast pärinevate vanas hieroglüüfkirjas ennustusluude vanimaks vanuseks on radiosüsiniku meetodil dateeritud 1500 eKr. Hiina kultuuri, hiina kirjandus ja hiina filosoofia alused arenesid välja Zhou dünastia (1045–256 eKr) ajal. Järjepidev kirjalik dateerimine algas Zhou dünastia ajal 841 eKr.

Mütoloogias läheb hiina tsivilisatsioon tagasi kolme monarhini – kultuuriloojate Fu Xi, Shennongi ja Huangdini, kellele eelnes 16 maist keisrit ja rida taevasi keisreid. Need inimesed elasid pärimuse järgi 5000–6000 aastat tagasi. Nende olemasolu kohta ei ole ajaloolisi tõendeid.

Vaata ka: Hiina ajaloo kronoloogia.

John Lubbock

John Lubbock, neljas baronet ja esimene parun Avebury (30. aprill 1834 – 28. mai 1913), oli inglise arheoloog, etnoloog, pankur ja poliitik.

Aastatel 1865–1900 oli ta Suurbritannia parlamendi liige Liberaalse Partei saadikuna. Aastal 1900, sai temast koos parunitiitli saamisega ka parlamendi Ülemkoja eluaegne liige.

Lubbock on peamiselt tuntud oma 1865. aastal ilmunud raamatu Pre-historic Times, as Illustrated by Ancient Remains, and the Manners and Customs of Modern Savages autorina, kus ta unilineaarse evolutsiooniteooria pooldajana väidab, et inimühiskondade arengu kiirus sõltub looduslikest tingimustest, eriti klimaatilistest oludest, kuid nende areng on põhimõtteliselt ühesugune. Ent Lubbocki arvates toimub ühiskondade vahel ka pidev konkurents, kus paremini kohanevad jäävad ellu ja arenevad edasi, teised aga hävivad või känguvad. Ühiskondade arengutase ja -kiirus mõjutavat otseselt ka inimeste bioloogilist võimekust, nõnda et primitiivsele tasemele jäänud inimühiskondade liikmed on tema arvates füüsiliselt ja intellektuaalselt alaväärtuslikud, samas kui kõrgeimal arengutasemel oleva Lääne ühiskonna liikmed on ka looduslike annete poolest teistest üle. See tagab tema nägemuse järgi neile mõistagi edemuse kõigi teiste ühiskondade suhtes ning nõnda ennustab ta oma raamatus Lääne tsivilisatsioonile suurimat ja parimat õitsengut. Lubbocki vaated olid tugevalt mõjustatud tema hea tuttava Charles Darwini evolutsiooniteooriast, eriti selle põhjal kujunenud sotsiaaldarvinismist. Samas raamatus võtab Lubbock esmakordselt kasutusele ka mõisted paleoliitikum ja neoliitikum.

Kiviaeg

Kiviaeg on muinasaja periood enne metallide töötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu (parema tehnika puudumisel) enamasti kivist.

Kivi, mida tööriistade valmistamiseks kasutati, võis olla tulekivi, obsidiaan, mõni kiltkivi või mõni kristalliline kivi.

Kiviaeg on palju pikem kui kõik teised inimkonna ajaloo perioodid ning selles osalesid mitmed inimese bioloogilised liigid.

Kiviaja alguseks loetakse tavaliselt hetke, mil inimese tehnika ületas šimpansi oma.

Kiviaja kronoloogilised piirid ei ole üheselt kindlaks määratud. Nad on vaieldavad ja sõltuvad piirkonnast, millega on tegemist. Üldiselt siiski arvatakse, et kiviaeg algas 2 kuni 5 miljonit aastat tagasi.

Kiviajale järgnes pronksiaeg, mille vältel said tavaliseks pronksist tööriistad. Üleminek pronksiajale leidis aset 6000 kuni 2500 eKr.

Termin "kiviaeg" pärineb kolme perioodi süsteemist. Tänapäeval jaotatakse kiviaeg paleoliitikumiks ehk vanemaks kiviajaks, mesoliitikumiks ehk keskmiseks kiviajaks ja neoliitikumiks ehk nooremaks kiviajaks. Nendel on omakorda alajaotused. Kiviaja alajaotuste kronoloogia on regiooniti erinev.

Knossos

Knossos (kreeka keeles Κνωσός [knoˈsos], ladina keeles Cnossus) on suurim pronksiaja arheoloogiamälestis Kreetal.

Knossoses asus Minose kultuuri kesk- ja hilisjärgust pärinev suur palee (20. sajand – 1400 eKr).Paikkonna avastas 1878. aastal Minos Kalokairinos (Μίνως Καλοκαιρινός). Esimesed arheoloogilised väljakaevamised algasid 1900. aastal ning kestsid Briti arheoloog Sir Arthur Evansi (1851–1941) juhtimisel 35 aastat.

Paleoliitikum

Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg oli kiviaja vanim ja pikim periood.

Paleoliitikum algas üle 2 miljoni aasta tagasi, kui Homo habilis ja Homo ergaster esimest korda töötlesid kivist tööriistu. Paleoliitikum lõppes koos Pleistotseeni lõpuga.

Paleoliitikum jaguneb vanemaks ehk alampaleoliitikumiks, nooremaks ehk ülempaleoliitikumiks ja epipaleoliitikumiks. Eristatakse ka vanema ja noorema paleoliitikumi vahelist keskmist paleoliitikumi.

Peenema jaotuse järgi on paleoliitikumi põhilised perioodid;

Olduvai kultuur, mida iseloomustavad lihtsamad kivist tööriistad, algas umbes 2 500 000 aastat tagasi

Acheuli kultuur, mida iseloomustavad peenemalt töödeldud kahe teraga tööriistad, (näiteks pihukirved), algul Aafrikas (umbes 1 000 000 aastat tagasi), umbes 500 000 aastat tagasi ilmusid ka Euroopasse. Kultuurikandjad olid eriti Homo ergaster, Homo erectus und Homo heidelbergensis. Sellesse arenguastmesse kuuluvad esimesed säilinud puitrelvad (viskodad ja viskpuud).

Moustier' kultuur, umbes 200 000 kuni 40 000 eKr, mida iseloomustavad väga peenelt töödeldud tööriistad arvukates funktsioonile vastavates vormides. Tüüpilised on peenelt välja töödeldud saeterad. Kultuurikandjad olid eriti Homo neanderthalensis ja Homo sapiens.

noorem paleoliitikum ehk ülempaleoliitikum, mida iseloomustab eriti kettaterade areng. See algas Aafrikas umbes 90 000 aastat tagasi, Euroopas umbes 40 000 aastat tagasi. Kultuurikandjad olid kuni ajani umbes 30 000 aastat tagasi Homo neanderthalensis ja eriti Homo sapiens. Sel ajal algas selgem eristumine lokaalselt erinevateks kultuurideks. Allperioodid:

Aurignaci ajastu kuni umbes 28 000 eKr

Châtelperron kuni umbes 34 000 eKr

Gravettien ajast umbes 28 000 eKr kuni umbes 21 000 eKr. Esimest korda esinevad inimesekujulised nukud (Venuse kujud).

Solutré ajastu ajast umbes 22 000 eKr kuni umbes 18 000 eKr

Madeleine'i ajastu ajast umbes 18 000 eKr kuni umbes 12 000 eKr. Esimesed koopamaalid.Traditsiooniliselt on peetud paleoliitikumile järgnevaks mesoliitikumi. Ent arheoloogide seas on saanud tavaliseks mesoliitikumi mõistest loobuda ning pikendada epipaleoliitikumi kuni neoliitikumini välja, eriti Lähis-Idas ja Anatoolias.

Kuulsad paleoliitikumi mälestised on

Altamira

Baile Herculane Rumeenias

Lascaux' koopamaalid

Ajaskaalal on aastad tuhandetes (2000 = 2 000 000).

Skopje

Skopje (makedoonia Скопје) on Põhja-Makedoonia pealinn.

Skopje asub mägise Makedoonia põhjaosas Vardari jõe kaldal. Vardari lähe on küll kõigest 60 km kaugusel Skopjest, kuid ometi on jõe vooluhulk linnas umbes sama suur kui Thessaloníki lähedal suudmes. Jõgi lookleb Skopjes ja teda ületab seal 5 silda.

Skopje on korduvalt saanud kannatada suurte maavärinate tõttu, viimati 1963. aasta juulis, kui surma sai üle 1000 inimese ja hävis 80% linnast. Linna taastamist juhtis Jaapani arhitekt Kenzō Tange, kes oli 1949 koostanud plaani ka Hiroshima taastamiseks.

Tessaalia

Tessaalia (vanakreeka keeles Θεσσαλία) on ajalooline piirkond Kreeka keskosas. See piirneb põhjas Makedooniaga, idas Ípeirosega ja lõunas Kesk-Kreekaga. Seal elas tessaallaste hõim (Θεσσαλοί).

Tessaalia pindala on umbes 9780 km².

Vana-Hiina

Vana-Hiina oli hiinlaste maa vanaaja Hiina tsivilisatsiooni perioodil.

Muistse Hiina tsivilisatsioon sai alguse umbes 8000 aastat tagasi, kui inimesed asusid elama Hiina kirdeossa ja kolme jõe kallastele: Huang He (Kollase jõe) äärde põhjas, Weihe (Jangtse lisajõgi) äärde loodes ja Jangtse äärde lõunas.

Hiina territooriumi (Ida-Hiina) esimene teadaolev kirjeldus pärineb 8.–5. sajandist eKr, selles kirjeldatakse 9 erineva piirkonna loodusolusid (jõgesid, mägesid) ja majanduselu. Samal ajal koostati esimesi kaarte.

Kuni 2. sajandini eKr tundsid hiinlased ainult Ida-Hiinat. Esimesi tõepäraseid andmeid Sise- ja Kesk-Aasia kohta tõi Hiinasse Zhang Qian (tsang tshjen) reisilt saadikuna läbi Tarimi nõo põhjaosa Issõk-Kuli kaudu Fergana orgu ja tagasi lõuna poolt Tarimi nõgu aastail 138–126. Sellest alates algas hiinlaste suhtlemine läänepoolsete rahvastega; kasutusele võeti niinimetatud Siiditee. Korrapärase mereliikluse alguseni 15.–16. sajandil oli Siiditee põhiline ühendustee Hiina, Sise-Aasia ja Vahemere maade vahel.

Hiina tsivilisatsioon tekkis erinevates piirkondlikes keskustes Huanghe jõe ja Jangtse jõe orgudes neoliitikumi ajastul. Traditsiooniliselt peetakse hiina tsivilisatsiooni hälliks Huanghe jõge. Hiina kirjalik ajalugu algas Shangi dünastiaga (u 1700 – u 1046 eKr). Shangi dünastia ajast pärinevate vanas hieroglüüfkirjas olevate ennustusluude vanimaks vanuseks on radiosüsiniku meetodil dateeritud 1500 eKr. Hiina kultuuri, kirjanduse ja filosoofia alused arenesid välja Zhou dünastia (1045–256 eKr) ajal. Ajaarvamise järjepidev kirjalik dateerimine algas Zhou dünastia ajal 841 eKr.

Vana-Kreeka

Hellas ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid.

Vanakreeka kultuuril oli suur mõju Rooma riigile ja selle kaudu kogu lääne kultuuri arengule.

Vanem paleoliitikum

Vanem paleoliitikum ehk alam-paleoliitikum ehk varapaleoliitikum on paleoliitikumi esimene periood.

Vanem paleoliitikum algas 2,6 miljonit aastat tagasi esimeste tööriistade ilmumisega, mida kasutasid arvatavasti Homo habilis ja Homo rudolfensis, kuigi nende fossiile pole koos tööriistadega leitud. On võimalik, et tööriistade valmistajad olid ka australopiteegid (Australopithecus garhi või mõni Aafrika robustsetest liikidest). Vanem paleoliitikum lõppes 150 000 aastat tagasi. Esimene arheoloogiline kultuur on Olduvai kultuur, mis omistati Homo habilis 'ele. Seda iseloomustavad peamiselt veeristest valmistatud tööriistad, mida valmistati küljest kildude äralöömise teel. Vanimad teadaolevad kivist tööriistad on leitud Etioopiast Gonast. Lisaks kivist tööriistadele kasutati ka luust ja sarvest töövahendeid. Tööriistu kasutasid nad põhiliselt koriluse juures ja loomaraibete liha tükeldamiseks. Arvatakse, et Homo habilis 'el olid kõnekeele alged.

Kõik Homo liigid tekkisid Aafrikas, kust nad kõik, välja arvatud esimene liik (Homo habilis), aja jooksul välja rändasid. Homo erectus oli esimene hominiid, kes levis üle kogu Lõuna-Euroopa Aasiani välja. Esimene luuleid oli Jaava saarel Trinili külast 1891. aastal. Homo erectus oskas kasutada tuld. Tule tegemise oskus tekkis 400 000–500 000 aastat tagasi.

Teine arheoloogiline kultuur oli Acheuli kultuur, mida seostatakse ka Homo erectus 'ega. Peamisteks tööriistadeks olid pihukirved.

Vanem pronksiaeg

Vanem pronksiaeg on pronksiaja varasem osa. Eesti alal dateeritakse vanem pronksiaeg ajavahemikku 1800 eKr – 1100 eKr. Vanemale pronksiajale eelnes noorem kiviaeg ehk neoliitikum ja järgnes noorem pronksiaeg.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.