Neljapäev

Neljapäev on nädalapäev, millele eelneb kolmapäev ja järgneb reede. Eestis on neljapäev nädala neljas päev. Paljudes maailma maades ja kirikunädalas on neljapäev nädala viies päev.

Astroloogias on neljapäev planeet Jupiteri päev.

Disambig gray.svg  See artikkel räägib nädalapäevast; ansambli kohta vaata artiklit Neljapäev (ansambel).

Jumalad ja neljapäev

Neljapäev on seotud piksejumalaga.

Vanad eestlased on väidetavalt neljapäeva Taara auks pühendanud. Neljapäeva õhtut nimetati Tooru teeramise õhtuks, siis käidi hiies püha pidamas.

Germaani äikesejumal Thori seotust neljapäevaga väljendavad inglise keele thursday, rootsi ja taani torsdag. Saksa ja hollandi keeles on neljapäev kõuepäev (Thori vanaülemsaksakeelne nimi on Donar) – saksa keeles Donnerstag ehk Donner; hollandi keeles donderdag.

Romaani keeltes on neljapäev pühendatud Jupiterile (hispaania keeles jueves prantsuse keeles jeudi, itaalia keeles giovedì).

Kalapäev

Barclay hotelli kalarestorani Neljapäev vaateaken menüü ja laevaga, 22. september 2012
Neljapäeva kui kalapäeva järgi sai nime Tartus asuva Barclay hotelli kalarestoran Neljapäev (september 2012)

1970. ja 1980. aastatel oli Nõukogude Liidus, sealhulgas Eesti NSV-s, sööklates ja restoranides neljapäeviti keelatud lihatoitude valmistamine ja pakkumine. Lubatud olid kalast valmistatud road. Seetõttu hakati rahvasuus neljapäeva nimetama kalapäevaks. Kreeklastel on kalapäev aga hoopis pühapäev.

Muistsete eestlaste kosjakommete kohaselt käidi ehal neljapäeva ja laupäeva õhtutel.[1] Ehalkäijate vastuvõtuks valmistusid ka tüdrukud.

„Siis neil õhtutel ei söönud tüdrukud räimi, sellepärast, et räime hais juurde jäävat. Neil õhtutel pesnud tüdrukud endid hoolega ja vahetanud puhta hame ning voodiriided. Suvel toodud ka nendel õhtutel kask voodipäitsi, et oleks külalisel mõnusam.“

Halliste[2]

Kaduneljapäev

Eestlaste kuukalendri ajaarvamises märgib kaduneljapäev alati vana poolkuu neljapäeva. Nädalapäevadest on neljapäev üldse üks olulisemaid. Arvati, et sel päeval sooritatud rituaalsed toimingud tagavad edu suurpuhastuses, putukate ja näriliste hävitamises. Samuti sunniti sel päeval taanduma inimese endaga seotud hädasid, näiteks konnasilmi, kaed, liigset kehakaalu ja mitmesuguseid haigusi.

Neljapäeva tööd

Neljapäeva peeti üldiselt õnnelikuks päevaks nagu laupäevagi.

Paarispäevana sobis neljapäev kõikide tööde alustamiseks, pulmapäevaks, ristimiseks ja ka oli sobilik päev kosjaskäiguks.

Sobilik töö oli karjalase, külv, lõikus, ohverdamine (käidi õhtuti hiies), arstimine.

Iseloomulik on õhtuste tööde keeld. Neljapäevaõhtuti kehtisid töökeelud igasuguste ringliikumisega seotud tööde kohta, nagu näiteks ketramine, villatööd näiteks lõngakerimine, varrastel kudumine, sukanõelumine. Keelust üleastumine toob kaasa lambaõnnetused. Ei tohtinud ka jahvatada. Kuna tegemist oli piksejumaluse päevaga, siis olid keelatud müra põhjustavad tööd.

Neljapäeviti anti tavaliselt teenijatüdrukutele vaba õhtu.

Nõidumine

Neljapäeval harrastati ka nõidumist. Nõiuti piima- ja karjaõnne, raviti haigusi ja saadeti neid teistele inimestele.

Neljapäeviti sai kratti valmistada, ringi liikusid mütoloogilised olendid.

Vaata ka

Viited

  1. Piret Õunapuu, Eesti pulm, 2003
  2. Ülo Tedre, Eesti pulmad, 1973

Välislingid

esmaspäev - teisipäev - kolmapäev - neljapäev - reede - laupäev - pühapäev
24. oktoober

24. oktoober on Gregoriuse kalendri 297. (liigaastal 298.) päev. Juliuse kalendri järgi 11. oktoober (1901–2099).

Esmaspäev

Esmaspäev on nädala esimene päev Eestis ja paljudes teistes riikides. Paljudes maailma maades ja kirikunädalas on esmaspäev nädala teine päev. Rahvusvahelise standardi ISO 8601 järgi on esmaspäev nädala esimene päev.

Astroloogias on esmaspäev Kuu päev.

Paljudes keeltes, sh germaani keeltes ja India keeltes, on päev saanud nime Kuu või Kuujumala järgi, nt monday inglise keeles, Montag saksa keeles, måndag rootsi ja uusnorra keeles.

Lääne kultuuris on esmaspäev töö- ja koolinädala algus ehk esimene päev pärast nädalavahetust, kui täiskasvanud lähevad tööle ja lapsed kooli.

ISO 8601

ISO 8601 "Andmeelemendid ja andmevahetusvormingud. Infovahetus. Kuupäeva ja kellaaja esitlusviis" on rahvusvaheline standard, mis katab kellaaja ja kuupäevaga seotud info vahetamist. Standardi andis Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon (ISO) välja aastal 1988. Standardi eesmärk on pakkuda hästi defineeritud ja üheselt mõistetavat numbrilist aegade kujutamise viisi. Eriti on eesmärk ühene mõistmine erinevate kuupäeva kirjutamise viisidega riikides.

ISO 8601 kasutab kuvamiseks Gregoriuse kalendri kuupäeva ja 24-tunnist kella. Standard ei sätesta kuupäeva ja kellaaja tähendust, see oleneb kontekstist.

Standardi järgi esitatud kuupäevas on kuupäeva ja kellaaja elemendid järjestatud kõige suuremast (aasta) väiksema suunas. Need peavad olema kirjutatud vasakult paremale. Kõik elemendid peavad olema kirjas araabia numbrina või standardis ettenähtud tähemärkidega (näiteks "-", ":", "T", "W", ja "Z"). Sõnad nagu "jaanuar" või "neljapäev" ei ole standardi järgi lubatud.

Informatsiooniteooria

Informatsiooniteooria on matemaatika haru, mis tegeleb informatsiooni kvantifitseerimisega. Informatsiooniteooriasse kuuluvad näiteks informatsiooni entroopia, kommunikatsioonisüsteemid, krüptograafia, andmete pakkimine, veakorrektsioon jne. Informatsiooniteooria valdkonda ei kuulu raamatukogundus ja infotehnoloogia.

Kaasaegsele informatsiooniteooriale pani aluse Claude Shannon oma 1948. aastal avaldatud artiklis "A Mathematical Theory of Communications". Tema järgi on informatsiooniks ainult need sõnumid, mille esinemist ei saa vastuvõtja ette ennustada. Teates leiduva info hulk on võrdne bittide minimaalse hulgaga, mida läheb vaja teate kõikvõimalike väärtuste kodeerimiseks eeldades, et kõik teated on võrdse tõenäosusega. Näiteks andmebaasis läheb nädalapäevade tähistamiseks vaja kolme bitti:

000 = esmaspäev
001 = teisipäev
010 = kolmapäev
011 = neljapäev
100 = reede
101 = laupäev
110 = pühapäev
111 = seda ei kasutata

Kui seda kõike esitada tavaliste tähejadade abil, siis on nende säilitamiseks vaja rohkem ruumi, kuid rohkem infot need ei sisaldaks.

Formaalselt mõõdetakse teates sisalduva info hulka selle entroopiaga . Üldjuhul sõnumi entroopia (bittides)

,

kus n on sõnumi võimalike väärtuste arv. Seejuures eeldatakse kõikide väärtuste puhul nende esinemise võrdset tõenäosust.

Kehtivus

Kehtivus (inglise keeles validity) on normi või väärtuse omadus, mis seisneb jõus olemises, või arutluse omadus, mis seisneb selles, et ta on loogiliselt siduv.

Kiigepüha

Kiigepüha ehk munapüha on maausuliste püha, mis on eraldatud kristlikest lihavõttepühadest. Seda tähistatakse igal aastal esimesel täiskuupühapäeval pärast kevadist pööripäeva. See püha võib olla vahemikus 23. märtsist kuni 26. aprillini. Hiinas näiteks värviti mune juba 6. sajandil. Kiigepühaga kaasneb hulk muistseid kombeid, mis meil tihtipeale on ühised teiste Euroopas elavate või soome-ugri rahvastega. Väidetavasti oli kiigepüha vanadele eestlastele maagia aeg.

Kolmapäev

Kolmapäev ehk kesknädal on nädalapäev, mis järgneb teisipäevale ja eelneb neljapäevale. Paljudes maailma maades ja kirikunädalas on kolmapäev nädala neljas päev ja ühtlasi nädala keskmine päev (vene: среда, saksa: Mittwoch, soome: keskiviikko). Vana-Roomas oli see nädalapäev pühendatud jumal Mercuriusele (ja tema planeedile Merkuurile; ladina keeles: dies mercurii), sellest on pärit ka tänapäeva kolmapäeva nimetus romaani keeltes (prantsuse: mercredi, itaalia: mercoledì, hispaania: miércoles). Põhja-Euroopas vastas Mercuriusele Odin, sellest nimest lähtub ka kolmapäeva nimetus mitmes germaani keeles (inglise: wednesday, hollandi: woensdag, norra, taani ja rootsi: onsdag). Eesti, liivi, läti ja leedu keeles nimetatakse seda päeva nädala kolmandaks päevaks (liivi: kuolmõndpǟva, läti: trešdiena, leedu: trečiadienis).

Astroloogias nimetatakse kolmapäeva planeet Merkuuri päevaks.

Laupäev

Laupäev on nädala päev, millele eelneb reede ja järgneb pühapäev. Eestis on laupäev nädala kuues päev. Paljudes maailma maades ja kirikunädalas on laupäev nädala seitsmes ja viimane päev.

Eestikeelne kirjapilt on tulnud skandinaavia keeltest (vanaislandi laugardagr, vanarootsi lögherdagher, rootsi lördag, kus "laug" on pesemisvesi" (vrd. inglise "laundry") ja tähendab seega pesupäeva, ehk traditsioonilist päeva, kui pesupesemine ette võeti.Astroloogias on laupäev planeet Saturni päev.

Judaismis on see päev püha (tegelikult juba alates reedesest päikeseloojangust, sest juudi kalendri järgi algab ja lõpeb ööpäev päikeseloojanguga) nii nagu kristluses pühapäev ja islamis reede.

Linnuristipäev

Linnuristipäev on kristlikus kirikukalendris liikuv püha, mida tähistatakse kaks neljapäeva enne taevaminemispüha. Kolm neljapäeva enne taevaminemispüha on tuuleristipäev ja üks neljapäev varem on leheristipäev.

Miltiades (paavst)

Miltiades (ka Melchiades) oli paavst 311–314. Ta oli 32. paavst.

Miltiades oli "Liber Pontificalise" järgi pärit Rooma riigi Aafrika provintsist (natione Afer), kuigi kirikuajaloolane J. N. D. Kelly eeldab tema pärinemist Roomast. Enne Miltiadest sai Aafrika provintsi asukatest paavstiks Victor I, pärast teda on saanud paavstiks Gelasius I.

Miltiades oli enne paavstiks saamist üks mõjukamaid presbütereid. Donatistid süüdistasid teda pühakirjade üleandmises võimudele koos Marcellinusega kristlaste tagakiusamise ajal.

"Liber Pontificalise" järgi pühitseti Miltiades paavstiks 2. juulil 311. Tema valitsemisaja algusena on pakutud ka aastat 310, kuid kuna 30. aprillil 311 andis keiser Galerius välja edikti, mille alusel lõppes kristlaste tagakiusamine, võib hilisem kuupäev olla tõenäolisem.

Miltiades reorganiseeris tagakiusamise ajal kannatada saanud kiriku tegevust. Ta saatis diakonid Strato ja Cassianuse Rooma prefekti juurde, et nõuda tagasi tagakiusamise ajal kirikult võõrandatud varasid. Seetõttu sai 13. aprillil 312 üle pika aja tähistada ülestõusmispühi avalikult. Miltiades lasi Sitsiiliast tagasi tuua oma eelkäija Eusebiuse säilmed, mis maeti 26. septembril 311 Roomas ümber.

Miltiades kohtus pärast 28. oktoobrit 312 Milvianuse silla juures Constantinus Suure ja Maxentiuse vahel peetud lahingut Constantinusega, kes kinkis kirikule keisrinna Fausta palee (Lateraani palee), millest sai paavsti residents. Veebruaris 313 andsid Constantinus ja Licinius välja Milano edikti, millega tunnustati kristluse eksisteerimist Rooma riigis.

Seoses kiriku varade tagasiandmisega tekkis Põhja-Aafrikas vaidlus donatistidega. Kartaagos valiti 311 piiskopiks Cæcilianus, kuid donatistid tunnustasid piiskopina Majorinust. Vaidluse lahendamiseks pöörduti Constantinuse poole, kes volitas keiserliku mandaadiga Miltiadest asja uurima. Miltiades kutsus Lateraani paleesse kokku sinodi, millel otsustati oktoobris 313 toetada Cæcilianust ja Majorinuse järglane Donatus Magnus ekskommunitseeriti. Donatistid polnud sinodi otsusega rahul ja kaebasid taas keisrile, kes kutsus 1. augustiks 314 kokku Arles'i kirikukogu.

Miltiades alustas "Liber Pontificalise" järgi oblaatide pühitsemist. Ta sätestas, et pühapäev ja neljapäev pole paastupäevad. Ta kohustas austama märtreid Claudiust, Nicostratust, Simpronianust, Castoriust ja Simplicitust. Tema ajal tulid Rooma esimesed maniluse esindajad. Ta teatas Hispaania piiskoppidele, et nii ordinatsioon kui ristimine on mõlemad olulised sakramendid. Ta taunis hasartmänge. Tema ajal viibis Roomas Antiookia Timoteus.

Ta ordineeris 7 preestrit, 5 diakonit ja 12 piiskoppi.

Miltiades suri "Liber Pontificalise" järgi 2. jaanuaril 314, kuid "Liberiuse kataloogi" järgi 10. jaanuaril 314, samas kui "Depositio Episcoporum" pakub tema surmakuupäevaks 11. jaanuarit 314. "Liber Pontificalise" järgi oli ta ametis 3 aastat, 7 kuud ja 12 päeva, "Liberiuse kataloogi" järgi 3 aastat, 6 kuud ja 8 päeva. Miltiades maeti "Liber Pontificalise" järgi San Callisto katakombidesse. Teda austatakse katoliku kirikus ja õigeusu kirikus märtri ja pühakuna. Tema mälestuspäev on katoliku kirikus 10. detsember, õigeusu kirikus 10. aprill.

Must neljapäev

24. oktoobril 1929 toimus New Yorgi fondibörsil aktsiahindade järsk langus. Ajaloos tuntakse seda päeva musta neljapäevana. Sellega algas ülemaailmne majanduskriis, mis kiirendas demokraatia hukku ja diktatuuride teket kogu maailmas. Majanduskriis kestis umbes 1933. aastani.

Ka 1997. aasta 23. oktoobrit, mil Tallinna Väärtpaberibörsil langes börsiindeks TALSE enam kui viisteist punkti, tuntakse musta neljapäevana.

Neljapäev (ansambel)

Neljapäev on Eesti ansambel, kes esitab pehmemat ja raskemat rokki ning bluusi.

Ilmunud on EP "Laske sisse". Ansambli esitatud lugu "Punane müts" oli suvel 2006 mitu nädalat "Raadio 2 TOP 20" edetabelis. 2008 augustis alustati esimese kauamängiva "Another Way" salvestamist, 2009 suvel ilmus plaadi esimene singel "C-Cup," 2010 varakevadel lasti singlina välja ka nimilugu "Another Way", mis valiti Raadio 2 saate "Kuulderaadius" nädala lauluks nädalal 29.03–2.04.2010.

Nädal

Nädal on ööpäevast pikem ja kuust lühem ajaühik, mille kestus on enamikus kultuurides 7 ööpäeva. Nädalapäevade nimetused eesti keeles on: esmaspäev, teisipäev, kolmapäev, neljapäev, reede, laupäev, pühapäev.

Sõna nädal on slaavi päritolu, aluseks kirikuslaavikeelne pühapäeva nimetus nedělja, 'ei tee (tööd)'. soomekeelne sõna viikko pärineb muinasgermaani sõnast *weyg- ('painutama, pöörama', 'tuul', 'saak').

Laialt kasutust leidnud seitsmepäevane nädal põhineb Kuu seitsmepäevastel faasidel ja on Lähis-Ida päritolu. See pärineb iidse Babüloni (Paabeli, Babeli, Bāb-ili) ajast 6. sajandist eKr, kust levis ühes raamatu-uskudega üle maailma. Tuntakse ka kolme-, nelja-, viie-, kuue-, kaheksa-, üheksa-, kümnepäevaseid nädalaid.

Eestlaste muinasaegne nädal oli tõenäoliselt viiepäevane (ühe käe sõrmede järgi): esmaspäev, teisipäev, kolmapäev, neljapäev, viiespäev (vadja keeles viddezpäivä, vrd vepsa keeles pätnic, vene keeles пятница). Üleminekul seitsmepäevasele nädalale viiespäev asendus reede'ga (germaani Freitag, ilmselt emand-jumalannast Freyjast, näiteks liivi keeles breidig või siis M. Vasmeri Russisches etymologisches Wörterbuch järgi ladina sõnast feria, 'pidulik päev'), lisandusid laupäev (vanapõhja laugr/laug, 'saun', seega saunapäev ehk pesupäev, samas liivikeelne puol päävä, võrukeelne puulpäiv ehk puulpühä) ja pühapäev.

Samas pole välistatud võimalus, et reede kandis viiepäevases nädalas pühapäeva nime, mis reede ja laupäeva lisandumisel nihkus kahe päeva võrra edasi.

Kolmapäev kannab ka kesknädala nime (vrd soome keskiviikko). Viiepäevase nädala puhul on kolmapäev keskel, seitsmepäevase nädala puhul aga on ta keskel juhul, kui nädal algab pühapäevast.

Pühapäev

Pühapäev on nädala päev, millele eelneb laupäev ja järgneb esmaspäev. Eestis on pühapäev nädala seitsmes ja viimane päev. Paljudes maailma maades ja kirikunädalas on pühapäev nädala esimene päev.

Astroloogias on pühapäev Päikese päev.

Reede

Reede on nädalapäev, millele eelneb neljapäev ja järgneb laupäev. Eestis on reede nädala viies päev. Paljudes maades ja kirikunädalas on reede nädala kuues päev.

Astroloogias on reede planeet Veenuse päev.

Reede on eestikeelse nimetuse saanud skandinaavia mütoloogiast pärit jumalanna Freya järgi. Otselaen tuleb nähtavasti skandinaavia ühiskeelest, kus sõnakuju oli arvatavasti fredag (nagu ka praeguses norra bokmål'is). Vanapõhja keeles oli selle päeva nimetus tõenäoliselt Freyadag.

Kristluses peetakse reedet nädalapäevaks, mil Jeesus Kristus risti löödi. Õigeusklikel ja katoliiklastel on tavaks selle mälestuseks reedeti paastuda.

Reedet, mis satub 13. kuupäevale, peavad ebausklikud õnnetuks päevaks.

Suur neljapäev

Suur neljapäev on vaikse nädala neljapäev.

Suur neljapäev on ülestõusmispüha tsükli pöördepunkt. Tuhkapäeval alanud patukahetsusaeg lõpeb armulauateenistusega suurel neljapäeval. Ühtlasi algab suure neljapäeva jumalateenistusega risti ja ülestõusmise paasapüha, ülestõusmispüha õhtuni kestev kolmepäevane püha (ladina keeles Triduum sacrum, Triduum paschale), mis väljendab Kristuse ristisurma ja ülestõusmise kokkukuuluvust.

Suur Neljapäev erineb oma iseloomult Suure nädala teistest päevadest. Piiblilugemiste peateemaks on armulaua seadmine, mis annab teenistusele pidulikku ja rõõmsat tooni. Lisaks on väga vana traditsioon meenutada Suurel Neljapäeval Jeesust, kes peseb oma jüngrite jalgu.

Päeva ladinakeelne nimi dies viridium (´roheliste [okste] päev´) viitab Suurele Neljapäevale kui traditsioonilisele pihil käimise päevale. Armulauaosadusest välja jäetud inimesed võeti tagasi koguduse osadusse ja nad said uuesti Kristus-viinapuu värsketeks oksteks.

Ortodoksi ja roomakatoliku ning mitmes protestantlikus kirikus kuulub Suure Neljapäeva jumalateenistusse jalgade pesemise talitus. See tuletab meelde, kuidas Jeesus pesi oma jüngrite jalad ja käskis kristlastel saada samuti üksteise teenijaiks.

Suure Neljapäeva evangeelium asetab meie ette Jeesuse ja Tema jüngrite viimase ühise paasasöömaaja ja püha armulaua seadmise. Piiblitekstid avavad erinevaid tahke altarisakramendi sisu kohta: uue lepingu söömaaeg, Jeesuse ohvrisurma meeldetuletamine, pattude andeksandmine, tänu ja rõõm, taevase pidusöömaaja ootus ja leivamurdmisega sündiv osadus.

Jumalateenistuse lõpul võib altari esemetest ja tekstiilidest tühjaks teha, millega väljendatakse Kristuse viimaste kannatuste algust. Temalt riisuti kõik, Jeesuse piinajad ja hukkajad jagasid Tema rõivad ning heitsid liisku Tema kuue pärast (Ps 22:19; Jh 19:24). Uuesti ehitakse altar alles ülestõusmispüha ööl.

Suur neljapäev on eesti rahvakalendris kõige rikkama kombestikuga. Loodeti, et suure neljapäeva toimingutel on eriline mõju. Näiteks kaapisid aednikud õunapuid, sest siis pidi saama õunaaed puhas kõigist kahjulikest putukatest, kes õied muidu ära rikuvad.

Keelatud oli kära ja müra tegemine: puuraiumine, ehitamine, kangakudumine, pesupesemine (NB! Vanasti kolgiti pesu puhtaks, mis oli üsna kärarikas tegevus), kuid ka pillimäng, tantsimine ja laulmine. Otse loomulikult ei tohtinud midagi majast välja anda, sest muidu kadus õnn.

Teisipäev

Teisipäev on nädala teine päev Eestis. Paljudes maailma maades ja kirikunädalas on teisipäev nädala kolmas päev.

Astroloogias on teisipäev planeet Marsi päev.

Vaikne nädal

Vaikne nädal ehk suur nädal ehk kannatusnädal on nädal palmipuudepühast ülestõusmispühani.

Suur nädal on Kristuse viimane avaliku tegevuse nädal, pärast ristisurma ja ülestõusmist on ta ilmunud vaid valituile.

Tähtsamad pühad sel nädalal on palmipuudepüha, suur neljapäev, suur reede ja vaikne laupäev; neile järgnevad ülestõusmispühad.

Kehtib juba nädala nimetuses peegelduv vaikuse nõue ja keeld müra teha või kärarikkaid töid ette võtta, sest muidu on oodata piksekahju.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.