Naeratus

Mitte segi ajada naeru ehk naermisega

Naeratus ehk naeratamine on moodus tunnete, tavaliselt positiivsete, väljendamiseks näoilme kaudu. Erinevatel andmetel võib inimene näoilme edastamiseks kasutada kuni mitukümmet lihast.[1]

Eduard von Grützner Falstaff

Viited

  1. Freitas-Magalhães, A.; Castro, E. Facial Expression: The Brain and The Face. Porto: University Fernando Pessoa Press. pp. 1–18. ISBN 978-989-643-034-4.

Bibliograafía

  • Freitas-Magalhães, A., & Castro, E. (2009). "The Neuropsychophysiological Construction of the Human Smile". In A. Freitas-Magalhães (Ed.), Emotional Expression: The Brain and The Face (pp.1-18). Porto: University Fernando Pessoa Press. ISBN 978-989-643-034-4.
  • Freitas-Magalhães, A. (2006). The Psychology of Human Smile. Oporto: University Fernando Pessoa Press.

Vaata ka

Välislingid

10. strategeem

10. strategeem 36 strategeemist on "peida nuga naeratusse ".

Kahepalgelisus. Kahenäoline Jaanus. Valvsuse uinutamine. Juuditi suudlus ja Juuda suudlus.

Ahto Levi

Ahto Levi (kodanikunimi Levi Lippu; 18. juuni 1931 Kuressaare – 20. jaanuar 2006 Moskva) oli eesti kirjanik, kes kirjutas vene keeles.

Ta õppis aastatel 1938–1944 Kaali ja Kuressaare algkoolis. Aastal 1944 viidi Saksamaale, kus seikles Flensburgis ja Augsburgis; 1944–1945 oli ta lennuväe abiteenistuses. Ta istus Brandenburgi vanglas ja naasis aastal 1947 Eestisse.

Aastad 1948–1963 möödusid tal vangilaagrites; ta põgenes korduvalt, istus selle eest Tomski, Kaluga ja Kirovogradi vanglas. Pärast vabanemist elas ta Moldovas. Aastatel 1965–1967 töötas ta geoloogiaekspeditsioonidega Karpaatides ja 1967–1968 kalurina Sahhalinil.

Aastast 1968 oli ta kutseline kirjanik Moskvas; samal aastal ilmus tema autobiograafiline romaan (vene keeles, kirjutatud vangilaagris) "Halli hundi päevik", mis ilmus ka eesti (aastal 1968 ja 1973), läti, soome, saksa, gruusia, slovaki, ungari, tšehhi, ukraina, bulgaaria, poola, moldova ja muudes keeltes (kokku 16 keeles). Aastal 1971 valmis Mosfilmis selle romaani põhjal film "Tagasipöördumine ellu". Järgnesid romaanid "Fortuuna naeratus" (1973), "Põgeneda oma varju eest" (1979; läti keeles Riias 1989) ja Tartu-aineline "Poolel teel" (1988); kaks viimast teost valmisid Tartus. Lapsepõlvest jutustab romaan "Niisugune naljakas kuningas" (1988). Kõik need teosed on kirjutatud vene keeles. Aastal 1996 ilmus Tallinnas "Valdemor: lugu varaste elust".

Ahto Levi elas elu lõpus vaheldumisi Tartus ja Moskvas. Ta suri 20. jaanuaril 2006 Moskvas.

Emotikon

Emotikon on emotsioonide väljendamiseks kasutatav tekstipõhine kirjavahemärkide kombinatsioon, mis kujutab näoilmeid.

Sõna "emotikon" tuleneb ingliskeelsest vabaühendist emoticon, mis tuleneb omakorda sõnadest "emotion" – emotsioon ja "icon" – ikoon ning tähendab emotsiooni edastavat ikooni.

Emotikone võib kohata juba 19. sajandist pärinevatel kirjutistel, kuid digitaalsele kujule jõudsid nad 19. septembril 1982 tänu Carnegie Melloni Ülikooli arvutiteadlasele Scott Fahlmanile, kes soovitas neid sel päeval e-posti teel töökaaslastele. Mõne lähema kuu jooksul levis see teade laialdaselt nii ARPANET-is kui ka Usenetis ning sealt sai alguse emotikonide üleilme kasutus.

Emotikonid on rangelt tekstipõhised, samal ajal kui emojid (hääld. emodži) on pildipõhised.

Eve Kivi

Eve Kivi (õieti Eeve Kivi, enne eestistamist Stein; sündinud 8. mail 1938 Paides) on eesti filminäitleja.

Ta lõpetas aastal 1959 Tallinna Draamateatri õppestuudio. Ta on mänginud umbes 50 filmis.

Ta töötab Kanal 2 reklaamitoimetuses. Ta osales tõsielusarjas "Džunglistaar".

Hebefreenne skisofreenia

Hebefreenne skisofreenia on skisofreenia vorm, milles on juhtivateks emotsionaalsed häired; luulumõtted ja hallutsinatsioonid on episoodilised ja fragmentaarsed; käitumine on inadekvaatne ja impulsiivne ning tavaliselt maneerlik.

Meeleolu on lame ja inadekvaatne, sageli kaasnevad itsitamine või enesega rahulolev, omaette naeratus või kõrk hoiak, grimassid, maneerlikkus, veiderdamine, hüpohondrilised kaebused ja stereotüüpsed fraasid. Mõttekäik on desorganiseeritud, kõne laialivalguv ja seosetu. Ilmneb isoleerumistendents ja käitumine näib olevat eesmärgita ja tundmusteta. See skisofreenia vorm algab tavaliselt 15. ja 25. eluaasta vahel ning on enamasti halva prognoosiga, kuna negatiivsed sümptomid, eriti emotsioonide tuimenemine ja tahteaktiivsuse alanemine arenevad kiiresti välja.

Tavaliselt domineerivad emotsioonide, tahteelu ja mõttekäiguhäired. Hallutsinatsioonid ja luulumõtted võivad avalduda, kuid ei ole tavaliselt juhtivad. Patsiendi käitumine on iseloomulikult sihipäratu, tegevusel puudub mõtestatud eesmärk ja otstarve. Pinnapealne ja maneerne tegelemine religiooni, filosoofia või teiste abstraktsete teemadega võib süvendada raskusi patsiendi mõttekäigu jälgimisel.

Huumor

Huumor on vahend, mille eesmärk on esile kutsuda naermist ja pakkuda meelelahutust.

Huumor on satiirist, sarkasmist ja groteskist heatahtlikum.

Mõiste pärineb Vana-Kreekast, kus kasutati huumori-meditsiini, mis põhines arvamusel, et vedelik, mis hoiab kõiki kehavedelikke tasakaalus on "humor" (ladina keeles humor – kehavedelik) ja see kontrollib inimese tervist ja emotsioone.

Inimeste reaktsioon huumorile sõltub erinevatest asjaoludest: vanus, kultuuritaust, olukord, ajahetk, haridus jpm. Enamik inimesi on võimelised huumorile reageerima: nad naeravad või muigavad kui tajuvad midagi naljakat. Huumori tajumise võimega inimeste kohta öeldakse, et neil on huumorimeel.

Huumor võib olla verbaalne, visuaalne või füüsiline. Ka näiteks muusika- või kunstiteos võivad olla humoorikad.

Huumoril on mitmeid erivorme ja väljundeid:

Sõnaline huumor: anekdoot, aforism, satiir, limerik, paroodia, naljand, humoresk

Teater, kino, televisioon: komöödia, farss, situatsioonikoomika, Varjatud kaamera,

Pildiline huumor: koomiks, karikatuur, šarž

Huumori esitajad: kloun, koomik, arlekiin, narrHuumori komponendid:

Reaalsuse matkimine või peegeldamine

Üllatus/pettemanööver, vastuolu/paradoks, ambivalentsusHuumori meetodid:

farss ehk tegelikkuse naeruvääristamine

tegelikkusele teise tausta andmine (ing. k. reframing)

hüperbool ehk millegi teadlik suurendamine või ületähtsustamine

metafoor asja või sõna tähenduse muutmine ja teisega asendamine või omavahel vahetamine.

ajastamineKõige lihtsam viis inimesi naerma ajada on võtta mingi suvaline asi või isik ja liialdada selle tuntud asja kõige olulisemaid tunnuseid absurdi piirini.".Rowan Atkinson dokumentaalfilmis "Funny Business" räägib, et objekt või isik võib muutuda naljakaks kolmel viisil:

ta käitub ebatavaliselt

ta asub ebatavalises kohas

ta on vales suuruses

Julia Roberts

Julia Fiona Roberts (sündinud 28. oktoobril 1967) on Oscariga pärjatud USA näitlejanna ja endine modell.

Ta sai kuulsaks 1990. aastate alguses, mängides koos Richard Gere'iga romantilises komöödias "Pretty Woman". Pärast seda on Robertsist saanud kõige rohkem teeniv näitlejanna maailmas, troonides Hollywood Reporteri iga-aastases enim teenivate staaride nimekirjas neljal aastal järjest (2002–2005).

Karl Einer

Karl Sulev Einer (30. juuli/12. august 1907 Kaagvere – 4. november 1968 London) oli eesti proosakirjanik ja tõlkija.

Ta on õppinud Hugo Treffneri Gümnaasiumis, lõpetas Paide Ühisgümnaasiumi, õppis Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas.

Aastatel 1927–1931 töötas ta Tartu–Petseri raudtee ehitamisel raamatupidajana. Aastal 1937 organiseeris ta Tartus väikekirjastuse "Kuldkiri", mis andis välja lasteajakirja "Päike" ja mõned raamatud.

Aastal 1944 põgenes ta Saksamaale. Saksamaalt siirdus ta edasi Inglismaale, kus töötas algul vabrikutöölisena, hiljem raamatupidajana. Ka oli ta Londonis BBC kaastööline ja raamatukaupluse välismaise raamatutemüügi korraldaja.

Karl Einer suri aastal 1968 Londonis.

Eesti kirjandusse tuli ta tõlkijana, kuid asus ka ise proosat kirjutama. Ta kujutab elegants, kuigi pealiskaudselt pagulaselu Inglismaal. Läbivaks teemaks on meeste ja naiste vahelised suhted. Romaanis "Ainult üks valge liblikas" (Toronto Orto 1953) lisanduvad pagulaselu argipäevale poliitilised motiivid, irooniliselt suhtub ta kodumaal toimuvasse. Romaan "Suletud sadam" (Toronto Orto 1955) käsitleb taas inimsuhteid ja kohanemisraskusi pagulasühiskonnas, sealhulgas puudutatakse narkomaaniaprobleemi. Romaan "Raudne vilepuhuja" (Toronto Orto 1957) jutustab meremehe elust ja tema suhetest erinevate naistega. Romaan "Kui aeg saab täis" I–II (Toronto Orto 1960) jälgib elu vanadekodus, käsitledes ühiskonna hoiakut vanadusse ja haigustesse.

Ta on eesti keelde tõlkinud Marguerite Steeni "Päike on mu saatus" I–II (Toronto Orto 1957); Margaret Mitchelli "Tuulest viidud II" (koos H. Rone'ga, Toronto Orto 1958); John P. Marquandi "Südamlikult, Willis Wayde" (Toronto Orto 1959); Françoise Sagani romaanid "Tervitan sind, kurbus. Eriline naeratus." (Toronto Orto 1960); Edna Ferberi "Hiiglane" (koos Valve Ristkokiga, Toronto Orto 1961); Pearl S. Bucki "Suur armastus" (Toronto Orto 1962) ja Hugh MacLennani "Öö möödunud on" (Toronto Orto 1961).

Kontaktiks valmistumine

Psühholoogiline kontakt on kahepoolne akt, mis hõlmab keskendumist suhtluspartnerile ja veendumust, et tema vastab omapoolse keskendumisega.

Kui oled kontakti algataja, siis on oluline võtta aega eesmärgiga luua hea esmamulje ja edukas ning sujuv start. Just kohtumise algus annab tooni kogu edaspidisele suhtlussituatsioonile. Kui alustad rõõmsalt, selgelt ja sihikindlalt, siis on soovitud eesmärgini jõudmise tõenäosus palju suurem.

Soovitused kontaktiks valmistumisel

Mõtle läbi, mis on sinu eesmärk. Mida sooviksid kindlasti öelda, kuhu jõuda, millist kokkulepet saavutada. (Näiteks: tahan kohtumisel klassijuhatajaga saada tema toetust ja luba muuta loovtöö teemat, kuigi selleks ettenähtud tähtaeg on juba möödas. Või: tahan minna Miaga koos kinno ja isegi kui ta ei nõustu, siis tahan jätta normaalse inimese muljet ja võtta äraütlev vastus rahulikult vastu.)

Mõtle, mis võib sellel kohtumisel olla teise inimese eesmärk. Mida tema tahab saavutada, mis võivad olla tema argumendid ja kuidas sa saaksid nendele vastata või isegi neid ennetada.

Kujutle teie kohtumist – kuidas see võib kulgeda? (Sel juhul oled ootamatusteks paremini valmis ja reageerid kiiremini ega kaota pead.)

Ole valmis hea esmamulje ja positiivse õhkkonna loomiseks. Siia kuulub teadlikkus sellest, mida väljendad ilma sõnadeta, näiteks:

sõbralik ja rahulik näoilme, naeratus

selgelt kuuldav hääl

keha asend suunaga teise inimese poole

paras vahemaa (distants) teie vahel

silmside

olukorrale vastav ja kohane välimus (riietus jm).5. Jälgi ka, milliseid sõnu kasutades ennast väljendad. Võid enda jaoks juba varem väikese sissejuhatuse kirja panna, et seda oleks hiljem lihtsam meeles pidada.

6. Ole valmis keskenduma kontaktile, selleks planeeri aega, ole valmis olema siin ja praegu.

Ja nüüd on aeg luua kontakt.

Lapse hääl

"Lapse naeratus" on D. W. Griffithi poolt Ameerikas 1911. aastal loodud tummfilm. Film valmis Fort Lees (New Jersey).

Lapse naeratus

"Lapse naeratus" on D. W. Griffithi poolt Ameerikas 1911. aastal loodud tummfilm.

Leelo Tungal

Leelo Tungal (sündinud 22. juunil 1947 Tallinnas) on eesti kirjanik, luuletaja, prosaist, libretist ja tõlkija.

Ta kuulub kassetipõlvkonda, tema esikkogu "Kummaliselt kiivitajad kurtsid" ilmus neljandas kassetis 1966. aastal.

Maggie Gyllenhaal

Maggie Ruth Gyllenhaal (sündinud 16. novembril 1977 New Yorgis) on filmiauhinnale Kuldgloobus nomineeritud USA filminäitleja.

Maggie vend on näitleja Jake Gyllenhaal ning vanemad lavastaja Stephen Gyllenhaal ja stsenarist Naomi Foner. Tema esimeseks filmirolliks oli osa isa Stepheni lavastatud filmis "Waterland" (1992). Oma läbilöögi saavutas ta filmiga "Secretary" (2002), mille eest pälvis ka Kuldgloobuse nominatsiooni.

Tema tuntumate filmirollide hulka kuuluvad osatäitmised filmides "Sherrybaby" (2006), "World Trade Center" ("Maailma kaubanduskeskus", 2006) ja "Mona Lisa Smile" ("Mona Lisa naeratus", 2003). 2008. aastal mängis ta Christopher Nolani lavastatud kassahitis "The Dark Knight" ("Pimeduse rüütel").

Mona Lisa

"Mona Lisa" ehk "La Gioconda" on Leonardo da Vinci maal, mis valmis aastatel 1503–1519. Praegu asub see Pariisis Louvre'is. Väidetavalt on see maailma kõige kuulsam maal.

Pildil on kujutatud rikka Firenze siidikaupmehe ja kunstimetseeni Francesco del Giocondo naine Lisa del Giocondo. Itaalias ongi maal tuntud "La Gioconda" nime all. Muidu väga lihtsa ja pretensioonitu pildi teeb eriliseks ning teistest selle aja portreedest erinevaks Mona Lisa kuulus naeratus kunstnikule (ning selle kaudu ka pildi vaatajale), mille põhjuse üle on paljud juurelnud ja mida Leonardo kaasaegsed kohe jäljendama asusid.

Teos on maalitud õlivärvidega paplipuust alusele. Selle mõõdud on 77×53 cm.

Leonardo da Vinci viis "Mona Lisa" oma elu lõpus endaga kaasa Prantsusmaale. Kuningas François I ostis selle ära ja paigutas oma vannituppa. Pärast Prantsuse revolutsiooni kuulutati Louvre ja "Mona Lisa" nagu kõik teisedki Louvre'is olevad kunstiteosed riigi omandiks.21. augustil 1911 varastas maali Louvre'i töötaja Vincenzo Peruggia. Perruggial oli väärarvamus, et "Mona Lisa" oli sajandeid Itaalias olnud, kuni Napoleon selle Prantsusmaale viis. Seetõttu soovis ta maali Itaaliasse tagasi viia. 1913. aasta lõpul võttis Peruggia ühendust Leonardo sünnilinna Firenze antikvaari Alfredo Geriga ja pakkus talle "Mona Lisat" müüa. Geri kutsus Perruggia Firenzesse, veendus maali ehtsuses ja võttis politseiga ühendust. Perruggia vahistati samal päeval, 11. detsembril 1913 ja sama aasta 31. detsembril jõudis maal Louvre'isse tagasi. Teos ei olnud vahepealse kahe aasta jooksul kahjustada saanud.1956. aastal visati maalile hapet. Samal aastal visati maali kiviga. Kummalgi juhul ei saanud maal palju kannatada.

Praegu eksponeeritakse "Mona Lisat" Louvre'is kuulikindla klaasi taga. See on päästnud maali mitmest rünnakust. Näiteks 12. augustil 2009 viskas üks vene naine seda samast ostetud kruusiga protestiks selle vastu, et talle ei antud Prantsusmaa kodakondsust. Maal ei saanud kannatada ja selle vaatamine oli keelatud üksnes lühikeseks ajaks, mis kulus kildude kokkukogumiseks.1962–1963 oli "Mona Lisa" näitusel New Yorgis ja Washingtonis. Enne seda hinnati maal kindlustuse jaoks 100 miljonile USA dollarile, mis 2005. aastal oleks inflatsiooni arvestades olnud 645 miljonit dollarit. 1974. aastal oli maal näitusel Moskvas ja Tōkyōs.

Avangardismis ja popkunstis on "Mona Lisa" muutunud ikooniks, mida oma teostes on kasutanud Marcel Duchamp, Salvador Dalí, Fernand Léger, Andy Warhol ja paljud teised kunstnikud.

Mona Lisa naeratus

"Mona Lisa naeratus" (inglise keeles "Mona Lisa Smile") on aastal 2003. valminud USA romantiline draamafilm.

Seksuaalne erutus

Seksuaalne erutus on seksuaalvahekorraga seotud füsioloogiline seisund.

Triinu Meriste

Triinu Meriste (sündinud 3. augustil 1972) on eesti teatrinäitleja.

1990–1994 õppis ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolis, tema juhendaja oli Ingo Normet.1994–2002 töötas Triinu Meriste Tallinna Linnateatris. Alates 2002. aastast on ta Ugala teatri näitleja.Triinu Meriste mängis filmis "Põud ja vihm" (1994), telelavastuses "Kallima naeratus" (1997) ja osales seriaalis "Õnne 13" (Aime).

Up'n Down

"Up'n Down" oli Tartus alguse saanud Eesti noorte bänd aastatel 1994–1996 mis sai esiti tuntuks oma looga Unenägu ning seejärel looga Naeratus (solist Hanna-Liina Võsa). Up'n Downi esimene manager oli kuulus Tartu diskor Ervin Hurt. Pärast võttis ansambli üle Alexela Entertainment ja Erik Sakkov.

Koosseis: Hanna-Liina Võsa, Kätlin Vilimaa, Henrik Raave ja Meelis Niinepuu

Vincenzo Consolo

Vincenzo Consolo [vintš'entso kons'oolo] (18. veebruar 1933 Sant'Agata di Militello – 21. jaanuar 2012 Milano) oli Sitsiilia päritolu itaalia kirjanik.

Consolot on peetud üheks suuremaks tänapäeva itaalia romaanikirjanikuks, ehkki tema teosed ei kvalifitseeru päris romaanideks, vaid on pigem luulesugemetega proosajutustused.

Consolo sündis Sitsiilias Messina provintsis Sant'Agata di Militellos. Ta õppis Milano Katoliiklikus Ülikoolis (Università Cattolica del Sacro Cuore) õigusteadust, ent lõpetas tööga õigusfilosoofiast Messina Ülikooli. Pärast ülikooliõpinguid naasis ta Sitsiiliasse, kus õpetas põllumajanduskoolides.

1963. aastal ilmus Consolo debüütromaan "La ferita dell'aprile" ("Aprilli haav"), mis käsitles elu Sitsiilia maakohas esimestel Teise maailmasõja järgseil aastail.

1968. aastal kolis ta Milanosse, kus elas ja töötas surmani, viibides vahepeal pikalt ka oma kodusaarel.

Consolo kirjanduslik läbimurre saabus 1976. aastal, kui ilmus romaan "Il sorriso dell'ignoto marinaio" ("Tundmatu meremehe naeratus"). Teose teemaks on sündmused, mis toimusid Sitsiilia põhjaosas perioodil, mil toimus üleminek Mõlema Sitsiilia kuningriigist Itaalia kuningriigiks, ning mis kulmineerusid verise Alcara Li Fusi talupogade ülestõusuga 1860. aasta mais.

Consolo suri Milanos 78-aastaselt pärast pikka haigust.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.