Naer

Mitte segi ajada naeratuse ehk naeratamisega
3.5-month-old baby laughing
Lapsed hakkavad naerma tavaliselt neljandal elukuul

Naer on inimesel jt imetajatel harilikult lõbutunnet väljendavate näoliigutuste ja tõukelise väljahingamisega kaasnev häälitsuste jada ehk naermine.[1]

Viited

  1. "naer". EKI. Vaadatud 29.03.2019.

Vaata ka

Välislingid

Ekspressionism

Mitte segi ajada ekspressivismiga

Ekspressionism (prantsuse keeles expression, väljendus, ilme, ladina keeles expressio, 'väljapigistamine') on enne Esimest maailmasõda eelkõige Saksamaal ja Austrias sündinud kõiki kauneid kunste hõlmav modernistlik kunstivool, mille esindajate loomingut iseloomustab süvendatud huvi inimese hinges toimuvate tormiliste protsesside ja nende väljendamise vastu. Ekspressionistlikule kunstile on omased mässamine ja jõuetus, äärmuslikud emotsioonid ja deemonlikkus. Ekspressionistlikku väljendust iseloomustab tihti äärmuslik grotesk, naer läbi pisarate, narruse kultus.

Henri Bergson

Henri-Louis Bergson (18. oktoober 1859 – 4. jaanuar 1941) oli prantsuse filosoof.

Bergson oli 20. sajandi alguskümnenditel üks tuntumaid ja mõjukamaid filosoofe.1927. aastal sai ta Nobeli kirjandusauhinna ja 1930. aastal Auleegioni ordeni.

Hermann Jurak

Hermann Jurak (30. jaanuar 1887 Kavilda vald, Tartumaa – 5. mai 1958) oli eesti klaverimeister.

Jurak valmistas klavereid 1910–1940 Tartus, abitöölisi ta ei kasutanud. Tema klaverid kannavad tähist "J. HERMANN". Tema ettevõtmisest kasvas välja klaverivabrik Vanemuine.

Tema pianiinod on pika kõlaga (kuni 30 sekundit, mis on 7–10 sekundit rohkem kui varasematel klaveritel). Jurak püüdis kõla parandada kahekordse kõlalauaga, mis oli kokku liimitud kahe paksusega kuuselaudadest. Tema kaasaegsete sõnul oli see eksperiment ebaõnnestunud liimimisega seotud probleemide tõttu.Üks J. Hermanni pianiino kuulub Tõnis Mäele, kes on sellest klaverist kirjutanud ka oma raamatus "Müümata naer".

Homeeriline naer

Homeeriline naer (kreeka keeles ἄσβεστος γέλος) on südamest tulev kestev, jõuline naer. Väljend on tuletatud vanakreeka pimeda lauliku Homerose nimest, kes kirjeldas seda „Iliases“ (І, 599) ja „Odüsseias“ (VIII, 236) jumalate naeruna.

I Riigikogu

I Riigikogu oli Riigikogu esimene koosseis, Eesti esindusorgan aastail 1920–1923.

I Riigikogu pidas enda istungeid Toompea lossi valges saalis kuni 1922. aasta sügiseni, mil Toompea lossi õuel asunud konvendihoone varemetele valmis Riigikogu hoone.

Juhan Saar

Juhan Saar (22. detsember 1929 Laeva vald – 28. august 2007) oli eesti kirjanik.

Lõpetas 1949 Tartu Elektromehaanika Tehnikumi. Töötanud kultuuritoimetajana, 1981–1990 juhtis Kirjanduse Propaganda Bürood.

LOL

LOL (hääldatakse: /ˈloʊl/, /ˈlɒl/ või /ˌɛloʊˈɛl/) ja ka lol on paljukasutatav sõna nii internetisuhtluses kui ka näost-näkku vestlustes, mis tähendab inglise keeles laughing out loud (või laugh out loud). LOL väljendab head meeleolu, imestust ja naeru. Selle kasutamise ajalugu ulatub tagasi kaheksakümnendatesse aastatesse, mil seda kasutati Usenetis.

Lisaks võib LOL olla ka lühend väljenditest lots of luck või lots of love, kuid need ei ole nii levinud.Internetis on tuntud ka teised LOL-i kirjaviisid, näiteks lolz,lul,lulz, lel, lelz, lool ja lawl. LOL-i kasutatakse ka juhul, kui pole midagi muud öelda.

LoL on ka tuntud arvutimäng "League of Legends".

Loomade naer

Loomade naer kirjeldab inimese naeruga sarnanevat loomade käitumist.

Paljud liigid teevad inimese naeruga sarnanevaid häälitsusi. Suur osa neist on imetajad, sealhulgas suured inimahvid, mis viitab sellele, et rõõmu väljendamisega seotud neuroloogilised funktsioonid tekkisid imetajate evolutsiooni varases järgus.

Naer ja lõbu

"Naer ja lõbu : piltidega ilustatud naljade kogu" oli huumoriajakiri, mis ilmus 1906. aastal Tallinnas.

Väljaandjateks olid raamatukaupmees Eduard Konstantin Berggrün nr. 1 ja N. Lement nr. 2. Ajakirja trükiti Tallinnas "M. Antje" trükikojas.

Kokku ilmus ainult 2 numbrit. Nr 1: 6000 eks., Nr 2: 4400 eks.

Naer ja pisarad

"Naer ja pisarad" on mitme teose pealkiri:

"Naer ja pisarad", 1913. aasta Rootsi film

"Naer ja pisarad", 1921. aasta Taani film

Naer ja pisarad (film 1913)

"Naer ja pisarad" on Victor Sjöströmi poolt Rootsis 1913. aastal loodud tummfilm.

Naeratus

Mitte segi ajada naeru ehk naermisega

Naeratus ehk naeratamine on moodus tunnete, tavaliselt positiivsete, väljendamiseks näoilme kaudu. Erinevatel andmetel võib inimene näoilme edastamiseks kasutada kuni mitukümmet lihast.

Naerusurm

Naerusurm on harvaesinev elutegevuse lõppemise vorm, kus surm saabub tavaliselt südameseisaku või lämbumiseni viinud naeruhoo tagajärjel. Naerusurmade kohta on teateid antiikajast alates.

Nali

Nali on sündmus, jutt, pilt, olukord vms, mis ajab naerma, mis on naljakas, lõbus, koomiline; mentaalne stimulatsioon, mis piisava tugevuse korral kutsub esile naeru. Naljaks võib nimetada niihästi koomilise sündmuse, nähtuse, vms talletust või edasiandmist sõnas, pildis või muul viisil kui ka neis peituvat koomilist iva. Naljal põhinevat meelelahutuse ja kommunikatsiooni vormi nimetatakse huumoriks.

Nalja ja naljaka olemuse seletamiseks on erinevaid teooriaid. Neid kõiki kokku võttes võib öelda, et naljakana tajutakse seda, kui miski on valesti või sobimatu, kuid see pole otseselt ohtlik ega eriti kahjulik (vähemalt mitte nalja adressaadile endale); nalja mõju võivad suurendada selles peituv üllatuse ja ootamatuse element, võimalus tunda nalja objekti suhtes üleolekut ning otsene või vihjeline seotus näiteks seksi või agressiooniga. Naljas peaks kuulaja jaoks olema ka kerge äratundmismoment.

Nali kergendab suhtlemist, aidates raskematest küsimustest kergemalt üle saada. "Naljaga pooleks" võib esitada ka selliseid küsimusi või teha ettepanekuid, mis surmtõsiselt võetuna tunduksid ebakohased või isegi solvavad.

Tavaliselt peetakse füüsilist koomikat (keegi libastub banaanikoorel ja kukub; kellelegi lüüakse tort näkku) primitiivsemaks kui sõnalisel ja situatsioonilisel mitmetähenduslikkusel põhinevat koomikat. Mõnede teadlaste arvates töötlevad nn labaseid nalju ja teravmeelseid nalju aju erinevad osad. Ka nalja kognitiivse komponendi ehk naljast arusaamise ning nalja emotsionaalse komponendi ehk naljatundega tegelevad erinevad ajupiirkonnad.

On arvatud, et oma sümboolse keele ja arenenud abstraktse mõtlemise tõttu on inimene ainus liik, kes on võimeline nalja tajuma. Samas on aga tähelepanu juhitud sellele, et nali on sageli seoses mänguga ning ka paljud loomad ilmselgelt mängivad ja teevad nalja.

On märgatud, et eri rahvastel ja eri kultuuridel on igapäevases suhtlemises nalja vajadus erinev.

Nalja tegemine või ka mitte, puudutab otseselt piirkondlikke ning ühiskondlikke suhtlustavasid. Üldiselt peetakse lõunapoolsemaid (ekvaatoripoolsemaid) rahvaid rõõmsamateks ja naljalembemateks ning põhjapoolsemaid (pooluste-lähedasi) rahvaid süngemateks ning naljavaesemateks. On arvatud, et jahedamates, klimaatiliselt külmemates piirkondades on inimestel rohkem muresid ellujäämiseks ja elatise hankimiseks, mistõttu jääb vähem vaba aega lõbutsemiseks, kuid see pole ainus võimalik seletus. Näiteks USA-s on kombeks tunduvalt rohkem nalja teha kui samadel laiuskraadidel mujal maailmas. Presidendivalimiste kampaania (ja muu poliitiline aktiivsus) oleks seal mõeldamatu, kui kandidaadil puuduks huumorimeel ja naljatamise oskus.

Tähelepanuväärne on ka (instinktiivne või bioloogiline) fenomen, et väikeste laste (ja ka väikeste loomadega) suheldes hakatakse spontaanselt naljatama, mängima, lõbutsema, rõõmustama. On arvatud, et selline kohastumus on evolutsiooniliselt välja kujunenud ja seotud liigi säilimisega, kuid, taas, see pole ainus võimalik seletus.

Paul Vassar

Paul Vassar (1913–1975) oli eesti humorist ja karikaturist.

Paul Vassar kasutas oma humoreskidel pseudonüümi P. Pussak. Oma humoreskidest on ta andnud välja mitu raamatut:

Intelligentsi proov : noorema teadusliku töötaja P. Pussaku arutlusi ja muid lugusid – Illustraator ja kujundaja Heinz Valk, (EKP Keskkomitee Kirjastus, 1968)

Ettevaatamatu naer : noorema teadusliku töötaja P. Pussaku arutlusi ja muid lugusid – Illustraator ja kujundaja Heinz Valk, (EKP Keskkomitee Kirjastus, 1972)Tema karikatuure avaldati ajalehes Sirp ja Vasar.

Rõõm

Rõõm on meeldiv emotsioon, mis tekib emotsionaalse reaktsioonina meeldivale olukorrale või mälestusele.

Rõõmu põhjus võib olla konkreetne (näiteks mõni ootus või vajadus on rahuldatud) või ebamäärane (näiteks elurõõm).

Rõõmutunne võib olla erineva intensiivsusega ja väljendub erinevates vormides, alates naeratusest kuni rõõmuhüüdeni.

Sławomir Mrożek

Sławomir Mrożek [mroožek] (pseudonüüm Damian Prutus; 26. juuni 1930 Borzęcin Brzesko maakonnas Krakówi lähedal – 15. august 2013 Nice) oli poola näitekirjanik, satiirik, karikaturist, följetonist, sketšide kirjutaja, novellist ja paljude lühijuttude autor.

Ta on tõenäoliselt nii Poolas kui ka välismaal kõige rohkem lavastatud poola näitekirjanik. Mrożek on aastaid olnud kõige populaarsem kirjanik Poolas koos Stanisław Lemiga. Tema teoseid on tõlgitud rohkem kui kümnesse keelde.

Theodor Herzl

Theodor Herzl (2. mai 1860 – 3. juuli 1904) oli Austria-Ungaris juudi perekonnas sündinud advokaadist ajakirjanik, keda loetakse sionismina tuntud poliitilise liikumise loojaks ja esimeseks juhiks ning ideoloogiks. Tema juudi nimi oli Binyamin Ze'ev.

1884. aastal lõpetas Herzl Viini Ülikooli õigusteaduste erialal.

1896. aastal avaldas Theodor Herzl raamatu "Der Judenstaat" ('Juudi riik'), milles ta tegi ettepaneku iseseisva juudi riigi loomiseks.Pärast Baselis 1897. aastal toimunud Esimest Ülemaailmset Sionistide Kongressi kirjutas Herzl oma päevikus: "Baselis ma lõin Juudi riigi. Kui ma seda täna avalikult ütleksin kõigi kuuldes, oleks vastuseks üleüldine naer. Tulevikus, võib-olla viie, võib-olla viiekümne aasta pärast tunnustavad seda kõik."Tema järgi on saanud nime Herzliyya linn.

Virmalised (ansambel)

Virmalised oli Eesti biitmuusikaansambel, mis tegutses aastatel 1965–1977.

Ansambel asutati Tallinnas kevadel 1965. Esialgu mängiti välismaa rokkansamblite, sealhulgas ansambli The Beatles laule. Virmaliste juht Toivo Kurmet hakkas alates sügisest 1967 ka ise laule kirjutama. Mitmed tema laulud said suure menu osaliseks, sealhulgas "Naer" (solist Jaak Joala).

1968. aasta suvel korraldas muusikasaate "Pobifo revüü" toimetaja Jüri Lina Toivo Kurmeti loomingu esimese salvestuse Eesti Raadios. Esimeste lauludena salvestati "Üksinda" ja "Ainult sul". Koos Tõnu Naissooga salvestati Kurmeti instrumentaalpala "Siis sulle meenub".

Novembris 1969 kuulas Kurmetit üle KGB. Sellest ajast alates hakati piirama Virmaliste esinemisvõimalusi. Jüri Lina oli novembris Riias saavutanud firmaga Melodija kokkuleppe Virmaliste kahe väikese heliplaadi avaldamiseks, kuid kavatsetud heliplaadid keelustati Eestist.

1. aprillil 1972 õnnestus Virmalistel esineda Eesti Televisioonis, kuid pärast seda piirati ansambli loomingulist tegevust veelgi. Ansambel läks laiali 1977. aastal.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.