Nõukogude Liit

Nõukogude Liit (Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit ehk NSV Liit ehk NSVL; vene keeles Союз Советских Социалистических Республик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 19221991 eksisteerinud sotsialistlik riik.

Nõukogude Liidu pealinn oli Moskva. Tähtsaim püha oli 7. november1917. aastal toimunud Oktoobrirevolutsiooni aastapäev.

Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit
Союз Советских Социалистических Республик
(Sojuz Sovetskihh Sotsialistitšeskihh Respublik)
1922–1991
Flag of the Soviet Union State Emblem of the Soviet Union
NSV Liidu lipp Viimane NSV Liidu vapp
LocationSovietUnion
Pealinn Moskva
Deviis Kõigi maade proletaarlased, ühinege!
Hümn Nõukogude Liidu hümn

NSV Liidu moodustamine

Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu moodustamisele eelnesid mitmed koostöö etapid sotsialistlike nõukogude vabariikide vahel, kus kõrgemaks võimuorganiks oli formaalselt Töörahva Saadikute Nõukogu, kuid tegelikku juhtimist teostas Kommunistlik Partei.

  • 1. juunil 1919 allkirjastati dekreet Venemaa, Ukraina, Läti, Leedu, Valgevene ühinemiseks võitluses interventsiooni vastu. Moodustati ühine sõjaväeline juhtkond, ühinesid rahvamajanduse nõukogud, transport, rahanduse ja töö rahvakomissariaadid. Nende juhtimine toimus ühisest Moskvas asuvast keskusest, mille moodustasid kõikide liidulepingu sõlmijate esindajad.
  • 1920–1921 sõlmisid Vene SFNV, Ukraina NSV, Valgevene NSV ja Gruusiat, Armeeniat ja Aserbaidžaani ühendav Taga-Kaukaasia SFNV sõjalis-majanduslikud lepingud.
  • 1922. aasta veebruaris, nõupidamisel Moskvas, otsustati, et Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee delegatsioon on volitatud esindama Venemaad, Ukrainat, Valgevenet, Aserbaidžaani, Armeeniat, Gruusiat, Buhhaarat, Horezmi ja Kaug-Ida Vabariiki (loodud aprillis 1921) rahvusvahelisel Genova konverentsil (aprillis 1922). Selleks lisati delegatsiooni Ukraina, Aserbaidžaani, Gruusia ja Armeenia esindajad. Delegatsioonil oli õigus sõlmida lepinguid kõikide nimel.
  • Nõukogude Liit moodustati 30. detsembril 1922 liidulepinguga. Moskvas toimunud 1. Üleliidulisel Nõukogude Kongressil otsustati nõukogude vabariigid Vene SFNV, Ukraina NSV, Valgevene NSV ja Taga-Kaukaasia SFNV ühendada Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks.

Uute alade liitmine Teises maailmasõjas

23. augustil 1939 sõlmitud Molotovi-Ribbentropi pakti salajases lisaprotokollis jagasid NSV Liit ja Saksamaa ära oma mõjupiirkonnad Euroopas. Selle tulemusel sundis NSV Liit Balti riikidele 1939. aasta sügisel peale baaside lepingud ning 1940. aasta suvel okupeeris nad, korraldas riigipöörded ja pani Eestis, Lätis ja Leedus võimule oma nukuvalitsused. Leedu NSV liitus NSV Liiduga "vabatahtlikult" (sisuliselt annekteeriti) 3. augustil 1940, Läti NSV 5. augustil 1940 ja Eesti NSV 6. augustil 1940.

1939. aasta hilissügisel alanud Talvesõjas vallutas Nõukogude Liit Soomelt mitmeid alasid. 1. detsembril 1939 kuulutati välja marionetlik Soome Demokraatlik Vabariik, mis ühendati 12. märtsil 1940 NSV Liiduga. 31. märtsil 1940 muudeti Karjala ANSV Karjala-Soome NSV-ks, mille koosseisu liideti ka Soomelt äravõetud alad Karjala kannasel ja Laadoga ääres.

Saksamaa ja NSV Liidu vahel sõlmitud Molotovi-Ribbentropi pakti tulemusel nõudis NSV Liit (Saksamaa diplomaatilisel toel) 1940. aastal Bessaraabia piirkonda Rumeenialt Nõukogude Liidule, ähvardades nõudmiste mittetäitmisel Rumeeniat sõjalise invasiooniga. 28. juunil 1940 tungisid Punaarmee väed Bessaaraabiasse ja Põhja-Bukoviinasse ning okupeerisid ja annekteerisid alad. Bessaraabia põhiosas moodustati Moldaavia NSV, mille koosseisu liideti ka enne Ukraina NSV-sse Moldaavia ANSV-na kuulunud Transnistria. Bessaraabia äärmine põhjaosa ning lõunapoolne, mereäärne osa anti Ukraina NSV-le.

Teise maailmasõja käigus liideti NSV liiduga 11. septembril 1944 ka Tuva Rahvavabariik.

NSV Liidu lagunemine

Next.svg Pikemalt artiklis Nõukogude Liidu lagunemine

Tulenevalt plaanimajandusest oli riigi majandus pidevalt hädas elanike varustamise toidu ja tarbekaupadega. Hoolimata NLKP KK algatatud uutmisest 1985. aastast hakkasid Nõukogude Liidu koosseisus olevad liiduvabariigid formaalseid riiklikke struktuure ära kasutades võtma endale järjest rohkem võimu, mis viis lõpuks Nõukogude Liidu lagunemisele iseseisvateks riikideks.

1991. aasta 8. detsembril Venemaa, Ukraina ja Valgevene presidendi sõlmitud Belovežje lepinguga otsustati Nõukogude Liit laiali saata.

Nõukogude Liidu lagunemine jõustus NSV Liidu Ülemnõukogu ülemkoja, NSV Liidu Ülemnõukogu Vabariikide Nõukogu deklaratsiooniga nr 142-H 26. detsembril 1991.[1] 

Deklaratsioon tunnustas endiste Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide iseseisvumist ja lõi Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ), mis ühendab osa endisi liiduvabariike.

Territoorium ja koosseis

Soviet Union location map (1937, no rivers)
NSV Liidu territoorium 1937. aastal

Nõukogude Liidu moodustanud riigid ja nende koosseisu kuulunud rahvusautonoomiad olid järgmised:

NSV Liidule kuulus faktiliselt Vene SFNV-ga lepingulistes suhtes olnud nõukogude rahvavabariikide (NRV) ala: Buhhaara NRV ja Horezmi NRV (viimased võeti formaalselt NSV Liitu 1924. aastal).

Nõukogude Liidu haldusjaotust muudeti vastavalt uute territooriumide hõlvamisele ja vallutamistele korduvalt.

Next.svg Pikemalt artiklis NSV Liidu haldusjaotus

Riik ja riigihaldus

Pärast 1917. aasta oktoobrirevolutsiooni oli Nõukogude Venemaa esimene põhiseadus 1918. aastal vastu võetud Venemaa SFNV Konstitutsioon, mida muudeti 1924. aastal, mille alusel moodustati NSV Liit ja muudeti 1936. aastal nn stalinlik II NSV Liidu Konstitutsioon ning viimane versioon oli 1977. aasta NSV Liidu Konstitutsioon.

Next.svg Pikemalt artiklis NSV Liidu Konstitutsioon

„§6. Nõukogude ühiskonna juhtiv ja suunav jõud, tema poliitilise süsteemi, riiklike ja ühiskondlike organisatsioonide tuumik on Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei. NLKP eksisteerib rahva jaoks ja teenib rahvast. Olles relvastatud marksismi-leninismi õpetusega, määrab Kommunistlik Partei kindlaks ühiskonna arenemise perspektiivi ning NSV Liidu sise- ja välispoliitika suuna, juhib nõukogude rahva suurt loovat tegevust ning annab plaanipärase, teaduslikult põhjendatud iseloomu tema võitlusele kommunismi võidu eest. Kõik parteiorganisatsioonid tegutsevad NSV Liidu konstitutsiooni raames.“

NSV Liidu Konstitutsioon 1977 §6.

Next.svg Pikemalt artiklis NLKP, Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee, Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo, NLKP KK peasekretär

NSV Liidu esindusasutused

Next.svg Pikemalt artiklis NSVL Ülemnõukogu ja Ülemnõukogu Presiidium, NSV Liidu Föderatsiooninõukogu,

NSV Liidu haldusasutused

Next.svg Pikemalt artiklis Töö- ja Kaitse Nõukogu (Совет Труда и Обороны), NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu, NSVL Ministrite Nõukogu, NSV Liidu ministeeriumite loend

NSV Liidu sõjandus

Next.svg Pikemalt artiklis NSV Liidu Kaitsenõukogu', NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaap, NSV Liidu Kaitseministeerium, Punaarmee, NSV Liidu relvajõud, Nõukogude armee, NSV Liidu merevägi, Varssavi Lepingu Organisatsioon

NSV Liidu sisejulgeolek

Next.svg Pikemalt artiklis NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus', NSV Liidu SARK, NSV Liidu RJRK, NSV Liidu RJM, NSV Liidu Siseministeerium, NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee, NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee, NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee

Majandus

NSV Liidu majanduslikuks aluseks oli sotsialistlik majandussüsteem, mis põhines "tootmisvahendite üldrahvalikul ehk riiklikul omandil". Riikliku (üldrahvaliku) omandi kõrval esines ka kooperatiivset ja kollektiivset põllumajanduslikku omandit. Majandustegevus põhines üldriiklikul planeerimisel.

Famine en URSS 1933
Näljahädapiirkond aastatel 19321933

Uus majanduspoliitika

Uus majanduspoliitika (NEP) võeti sõjakommunismi asemel kasutusele Venemaa Kommunistliku (bolševike) Partei 10. kongressil, 1921. aastal. NEP oli suunatud rahvamajanduse taastamisele ja järgnevale üleminekule sotsialismile. Maal seati sisse põllumajandusmaks (varasema põllumajandussaaduste sundriigistamise asemel), soodustati turu kujunemist ning erinevate omandivormide arengut. Riiki meelitati väliskapitali (kontsessioonid), viidi läbi rahareform (19221924), mille tulemusena Nõukogude valuuta muutus konverteeritavaks.

1920. aastate keskpaigast alates on jälgitavad püüded NEP-i lõpetada: likvideeriti tööstussündikaadid, mis viis erakapitali väljatõrjumisele; majanduse juhtimiseks loodi tugevalt tsentraliseeritud rahvakomissariaatide süsteem.

NEP-i sisuliseks lõpuks 1920.30. aastate vahetusel sai kollektiviseerimine.

Näljahädad

Nõukogude Liidus oli esimene suur nälg aastatel 19211923. Teise suure näljahäda aastatel 19321933 põhjustas sundkollektiviseerimine, mil Ukrainas ja Lõuna-Venemaal suri nälga 5–10 miljonit inimest.

Next.svg Pikemalt artiklis Venemaa näljahädad, Golodomor

Sõjatööstus ja kulutused relvastusele

1980. aastate keskel, Gorbatšovi valitsemisaja algusaastatel kulutas Nõukogude Liitu juhtinud NLKP sõjatööstusele ligikaudu ~40% ühiskondlikust kogutoodangust.[2]

Ajalugu

Next.svg Pikemalt artiklis NSV Liidu ajalugu

1917. aasta revolutsioonide järel alanud Venemaa kodusõja tulemusel kindlustus Venemaal Venemaa Kommunistliku (bolševike) Partei võim. Venemaa kodusõjaga kaasnes ja sellele järgnesid Venemaa Nõukogude Vabariigi peetud sõjad varem Venemaa keisririigi koosseisu kuulunud ja Esimese maailmasõja järel iseseisvunud maade ja rahvastega (Ukraina, Soome, Eesti, Läti, Poola jt). Lisaks avalikule sõjategevusele toetas VK(b)P Kominterni kaudu töölisliikumist Euroopas, eesmärgiga läbi viia kommunistide võimu kehtestamine, milles põhitähelepanu oli pööratud Saksamaale. Maailmarevolutsiooni vallapäästmise läbikukkumise järel keskendus NSV Liit sisepoliitikale ning riigi majanduse arendamisele, milleks viidi läbi põllumajanduse kollektiviseerimine ja majanduse industrialiseerimine.

1930. aastatel hakkas NSV Liit taas aktiivselt tegutsema rahvusvahelises poliitikas, mõjutades poliitilisi protsesse Hispaania kodusõjas. Saksamaa agressiivse välispoliitika ajal Euroopas (Sudeedimaa kriis ja Müncheni kokkulepe) seisis NSV Liit äraootaval positsioonil. Seejärel aga, laveerides Suurbritannia-Prantsusmaa ning Saksamaa kavandatavates liitudes, sõlmis 23. augustil 1939 Saksamaaga Molotovi-Ribbentropi pakti ehk Mittekallaletungilepingu. Pakti lisalepinguga jagati Euroopa iseseisvad ning sõltumatud riigid Saksamaa ja NSV Liidu vahel mõjusfääridesse.

Teise maailmasõja alguses 17. septembril 1939 tungisid Nõukogude väed Poolasse ning liitsid Poola idapoolsed alad NSV Liiduga (Ukraina NSV ja Valgevene NSV-ga). Poola kampaania järel alanud Saksamaa sõjategevuse ajal Euroopas Prantsusmaal ja Suurbritanniaga alustas NSV Liit sõjategevust Soomes ning okupeeris Eesti, Läti ja Leedu ning annekteeris need. Teise maailmasõja Nõukogude Liidu-Saksamaa sõja (Nõukogude ja Venemaa ajalookirjanduses Suure Isamaasõja) alguse järel 1941. aasta suvel, ühines NSV Liit Saksamaa-vastase lääneriikide liiduga ning oli 1945. aastal sõja lõppemisel võitjariikide koalitsioonis.

NSV Liidu relvajõudude pealetungi käigus Teise maailmasõja lõpul hõivatud Ida- ja Kesk-Euroopa riikides kukutati seal vahepeal moodustatud koalitsiooni- ja rahvademokraatiavalitsused ning kehtestati NSV Liidust sõltuvad valitsused – Poola Rahvavabariik, Ungari Rahvavabariik, Tšehhoslovakkia Vabariik, Rumeenia Rahvavabariik, Bulgaaria Rahvavabariik, Albaania Rahvavabariik, Jugoslaavia Föderatiivne Rahvavabariik.

1948. aastal kuulutasid juudid Palestiinas välja Iisraeli riigi. Esimese välisriigina tunnistas Iisraeli riiklikku iseseisvust NSV Liit, kes toetas järgnenud Araabia-Iisraeli sõjas 1948–1949 Iisraeli riiki ka relvastusega. NSV Liidu poliitilise toetuse eesmärk oli saavutada Lähis-Idas NSV Liidule lojaalne riik, kuna teised, Lähis-Ida araabia riigid olid traditsioonilislt orienteeritud Suurbritanniale. Euroopast ja NSV Liidust emigreerunud vene juurtega väljarändajad olid pärast Natsi-Saksamaa üle saavutatud võitu Teises maailmasõjas lojaalsed NSV Liidule ja Jossif Stalinile. Kuid Nõukogude välispoliitilised ootused Iisraeli suhtes ei realiseerunud, mistõttu NSV Liit katkestas 1949. aastal suhted Iisraeliga ja hakkas juute NSV Liidus represseerima.

Teise maailmasõja lõpufaasis alistasid liitlasväed Jaapani ning Nõukogude väed vabastasid ka Mandžuuria kriisi (1931–1932) järel Jaapani poolt vallutatud Hiina. Järgnenud Hiina kodusõjas toetas NSV Liit Hiina Kommunistliku Partei Rahvavabastusarmeed, mida juhtis Mao Zedong, Guomindangi ja Jiang Jieshi (Chiang Kai-sheki) vastu. Kodusõja Hiina Rahvavabariigile kaotanud Jiang Jieshi evakueerus Taiwani saarele, kus säilitas Hiina Vabariigi.

Jaapani poolt okupeeritud maa-alade vabastamisel tungis Nõukogude armee üle Hiina-Korea piiri ning hõivas Korea territooriumi kuni 38. paralleelini. 1946. aastal toimus neil aladel maareform ja rajati kolhoosid, suurtehased riigistati. Veebruaris 1946 rajati Põhja-Korea Ajutine Rahvakomitee, mida hakkas juhtima endine NKVD ohvitser Kim Ir Sen. Nõukogude armee lahkus Korea põhjaosast 1948. aastal. Ameerika väed hõivasid Korea lõunaosa, 1948. aasta mais toimusid Lõuna-Koreas parlamendivalimised ja loodi Korea Vabariik. Augustis 1948 USA armee lahkus. Sõjalis-poliitilised vastuolud Korea Vabariigi ja Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vahel mitmesugustes sotsiaal-poliitilistes küsimustes viisid 1950. aastal Korea sõjani.

Nõukogude Liidu lagunemine

Next.svg Pikemalt artiklis Nõukogude Liidu lagunemine

Idablokk

Next.svg Pikemalt artiklis Idablokk, Varssavi Lepingu Organisatsioon, Vastastikuse Majandusabi Nõukogu

NSV Liit kontrollis sõjaliset ja poliitiliselt idabloki riike, kuhu Nõukogude armee jäi kogu külma sõja ajaks ning mille siseasju NSV Liit küll otseselt ei kontrollinud, ent suuresti mõjutas: Bulgaaria, Ungari, Tšehhoslovakkia, Poola ja Saksa Demokraatlik Vabariik. Nende riikide üle kontrolli tagamiseks olid nad liidetud idabloki riikide sõjalisse Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Kahel korral sekkus NSV Liit neis riikides ka sõjaliselt, et säilitada poliitilist kontrolli: surudes 1956. aastal maha Ungari ülestõusu ning 1968. aastal Tšehhoslovakkias nn Praha kevade.

Next.svg Pikemalt artiklis Berliini müür, Solidaarsus, Sametrevolutsioon

Vaata ka

Viited

  1. NSV Liidu Ülemnõukogu Vabariikide Nõukogu Deklaratsioon nr 142-Н (vene keeles), mis jõustas vormiliselt Nõukogude Liidu lagunemise riigina ja rahvusvahelise õiguse subjektina.
  2. Titaanide duell: Reagan versus Gorbatšov (Prantsuse 2016) andmekogus IMDb (inglise)

Välislingid

Eelnev:
Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik
Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit
19221991
Järgnev:
Venemaa
.su

.su oli Nõukogude Liidu tippdomeen. Domeen on kasutusel alates 1990. aastast.

Kuigi Nõukogude Liit lagunes juba 1991. aasta lõpus, on domeen aktiivselt kasutuses. Kui 2007. aastal oli .su-domeenis registreeritud ligi 10 000 saiti siis oktoobriks 2011 oli registreeritud juba 98 000 saiti.

1980. aastad

1980. aastad on ajavahemik 1980. aasta algusest kuni 1989. aasta lõpuni.

Ametiühing

Ametiühing on isikute ühendus, mille eesmärk on töötajate õiguste ja huvide esindamine ja kaitsmine suhtluses tööandjaga või ka laiemate poliitiliste ja seadusandlike eesmärkide saavutamiseks.

Demokraatlikes riikides rajanevad ametiühingud enamasti demokraatlikel põhimõtetel, teisal (Nõukogude Liit, Hiina) kontrollib ja juhib neid riik.

Anneksioon

Anneksioon ehk annekteerimine (ladina keeles annexio, 'liitmine') on võõra riigi kogu territooriumi või selle osa seadusevastane ühepoolne (ilma selle riigi nõusolekuta toimuv) liidendamine oma riigi külge. See toob tavaliselt kaasa annekteerija riigi poolt oma seaduste ja võimu vägivaldse kehtestamise ning võõra territooriumi kontrolli alla võtmise. Erineb okupatsioonist, kuid võib sellest tuleneda.

Klassikaline rahvusvaheline õigus lubas sõja võitjal vaenlase territooriumi osaliselt või täielikult annekteerida. Alates Itaalia renessansist kuni 1919. aasta Pariisi rahukonverentsini oli üldlevinud nähtus, mis kaasnes koloniaalekspansioonidega. 1866. aastal annekteeris Preisimaa Hannoveri, Hessen-Kasseli, Nassau, Schleswigi ja Holsteini ning Maini-äärse Frankfurdi. 19. sajandi lõpus liideti Hawaii saared pärast annekteerimist Ameerika Ühendriikide külge. Suurbritannia annekteeris 1900. aastal buuride vabariigid Transvaali ja Oranje. 20. sajandi alguses hõivas Austria-Ungari Bosnia ja Hertsegoviina (1908) ja Suurbritannia Küprose (1914). Anneksiooni näiteks on ka Boliiviale kuulunud Atacama kõrbe osade ülevõtmine Tšiili poolt ja Portugali alade ülevõtmine India poolt.

Suurriikidel oli tavaks ka omavahel vahetada hõivatud territooriume või ära jagada vastavad mõjusfäärid. Enne Teist maailmasõda paistsid Euroopa omavahelise jagamisega silma Saksamaa ja Nõukogude Liit. Saksamaa korraldas 1938. aastal anšlussi Austrias, liites viimase Saksamaa külge. Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokollide alusel jagasid Saksamaa ja Nõukogude Liit Poola ning Nõukogude Liit sai võimaluse 1940. aastal okupeerida ja annekteerida Balti riigid Eesti, Leedu ja Läti. Hiina omakorda hõivas Tiibeti ja Iisrael esitas pretensioonid Palestiina aladele, sh Jeruusalemma linnale. 20. sajandi lõpu tüüpilisi näiteid on Kuveidi annekteerimine 1990. aastal Iraagi poolt. Venemaa annekteeris Ukrainale kuuluva Krimmi 2014. aastal.

Anneksioon on rahvusvahelise õiguse järgi keelatud. See põhimõte on fikseeritud ka mitmes ÜRO deklaratsioonis (1965, 1970, 1974). ÜRO põhikirja artikkel 2 keelab mis tahes ähvarduse või vägivalla kasutamise, mis on suunatud mõne riigi territoriaalse terviklikkuse vastu.

Baltimaad

Baltimaad ehk Balti riigid on geopoliitiline termin, mida kasutatakse tänapäeval koondnimetusena kolme Põhja-Euroopas ning Läänemere idakaldal asuva, väikeriigi kohta: Eesti, Läti ja Leedu.

Vanemas kirjanduses on Baltimaade piirkonda nimetatud ka Baltikumiks ja Ida-Baltikumiks.

Enne Esimest maailmasõda arvati Baltimaade hulka ainult Balti kubermangud (Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa), kuid mitte endisi Rzeczpospolita alasid (Latgalet, Leedut). Kahe maailmasõja vahelisel ajal peeti lisaks Eestile, Lätile ja Leedule Balti riikide hulka kuuluvaks ka Poolat ja eriti Soomet. Soome võttis sel ajal välispoliitiliseks sihiks kuuluda Põhjamaade, mitte Balti riikide hulka.

Mõistele "Balti riigid" kinnistas tänase sisu Nõukogude anneksioon. Eesti, Läti ja Leedu moodustasid omaette piirkonna, mis eristus ülejäänud Nõukogude Liidust ja oli samas riigipiiriga ära lõigatud teistest Läänemere maadest. Nõukogude Liidus arvati Baltimaade hulka sageli ka Kaliningradi oblast (see kuulus Balti majandusrajooni, Balti sõjaväeringkonda ja jäi Balti raudtee alale), seda peamiselt geograafilistel põhjustel: muudest jäänuks oblast Leeduga eraldatuks. Vene keeles tehakse vahet nimel Прибалтика ('Baltikum'), kuhu kuulub ka Kaliningradi oblast, ja Прибалтийские государства ehk страны Балтии ('Balti riigid'), mis märgib ainult kolme Balti riiki.

Nõukogude Liit tunnistas kõigi Baltimaade iseseisvust samal päeval, 6. septembril 1991.

8. novembril 1991 asutati Balti Assamblee. See on organisatsioon, mille eesmärk on kooskõlastada ja edendada Eesti, Läti ja Leedu parlamentide tegevust.

Seoses kiire majanduskasvuga 2000. aastatel on Balti riikide kohta kasutatud mõistet "Balti tiigrid".

Kolme Balti riigi ühine pindala on 175 229 km² ja rahvaarv ligi 6,17 miljonit (2016).

Euroopa meistrivõistlused jalgpallis

Jalgpalli Euroopa meistrivõistlused (inglise keeles European Football Championship) on Euroopa meistrivõistlused jalgpallis. Selles osalevad UEFA liikmesmaade rahvuskoondised.

Neid korraldatakse alates 1960. aastast iga nelja aasta tagant. Algul nimetati neid võistlusi Euroopa rahvaste karikavõistlusteks European Nations Cup, alates 1968. aastast kannavad nad praegust nime.

Kuni 1976. aastani mängis finaalturniiril neli meeskonda. 1980. aastast osales finaalturniiril 8 meeskonda ja 1996. aastast mängib finaalturniiril 16 rahvuskoondist.

Finaalturniirile pääsejad otsustatakse valikmängude järgi. 1960. ja 1964. aastal peeti valikmängud karikasüsteemis kodus ja võõrsil mängitud väljalangemismängudena. Alates 1968. aastast kasutatakse nii valikturniire kui ka väljalangemismängudena. Korraldajamaa koondis pääseb valikturniirile automaatselt.

Turniiri võitja saab õiguse osaleda FIFA konföderatsioonide karikavõistlustel.

Viimane turniir, mis toimus Prantsusmaal, lõppes Portugali 1:0 võiduga finaalis Prantsusmaa üle.

Liiduvabariik

Liiduvabariik oli sotsialistlike riikide (Nõukogude Liidu ja Jugoslaavia Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi) 1. järgu haldusüksus. Sarnased moodustised olid ka Tšehhoslovakkia Sotsialistlikus Vabariigis.

NSV Liidu Teaduste Akadeemia

NSV Liidu Teaduste Akadeemia ehk NSVL Teaduste Akadeemia oli Nõukogude Liidu keskne teadusasutus, mis allus otse NSV Liidu Ministrite Nõukogule. Akadeemia tegutses aastatel 1925–1991, tema eelkäijaks oli Venemaa Teaduste Akadeemia. 1991. aasta novembris loodi Vene NFSV presidendi Boriss Jeltsini seadlusega NSV Liidu Teaduste Akadeemia baasil Venemaa Teaduste Akadeemia.

1927. aastal nimetati mäestik Pamiiris akadeemia auks Teaduste Akadeemia ahelikuks.

Naiste maleolümpia

Naiste maleolümpia on võistkondlik maleturniir, mida korraldab Rahvusvaheline Maleföderatsioon (FIDE). Esimene naiste maleolümpia peeti 1957. aastal Hollandia Emmenis. Võistlesid 21 riigi kaheliikmelised esindused. Nõukogude Liidu võistkond koosseisus valitsev maailmameister Olga Rubtsova (esimesel laual) ja Kira Zvorõkina (teisel laual) sai kuldmedali. Hõbemedali sai Rumeenia ja pronksmedali Saksa DV võistkond (esimesel laual mängis Edith Keller-Herrmann).

Pärast kuueaastast vahet korraldati järgmine olümpia 1963. aastal Splitis, millel tegi kaasa 15 riigi kolmeliikmelised esindused. Kuldmedali sai Nõukogude Liit (esimesel laual mängis valitsev maailmameister Nona Gaphrindašvili). Hõbemedali sai Jugoslaavia (esimesel laual Milunka Lazarević) ja pronksmedali taas Saksa DV võistkond (esimesel laual taas Keller-Herrmann).

Järgmised olümpiad toimusid 1966., 1969., 1972. aastal. Sealtpeale korraldatakse maleolümpiat iga kahe aasta tagant. Aastatel 1963–1974 oli võistkonna koosseisus kolm liiget, 1976. aastast neli liiget (mängiti kolmel laual) ja alates 2008. aastast kuulub võistkonda viis liiget, kes mängivad neljal laual. 1972. aastal peeti ja alates 1976. aastast korraldatakse naiste maleolümpiat koos meeste maleolümpiaga.

Kuni 1991. aastani olid edukaim riik Nõukogude Liit (11 kuldmedalit ja 2 hõbemedalit). 1980. ja 1982. aastal komplekteeriti Nõukogude Liidu neljaliikmeline võistkond eranditult gruusia maletajatest.

1976. aastal Haifas toimunud maleolümpiast Nõukogude Liit ja rida teisi riike poliitilistel põhjustel osa ei võtnud. Kuldmedali võitis Iisrael (esimesel laual mängis Alla Kushnir). 1988. ja 1990. aastal võitis kuldmedali Ungari, kelle koosseisus mängisid õed Polgárid.

1992. aastast mängivad gruusia maletajad Gruusia lipu all. Kuldmedal võideti 1992, 1994., 1996. ja 2008. aastal.

Hiinlannad jõudsid medalikonkurentsi 1990. aastal. Kuldmedali said nad 1998., 2000., 2002., 2004., 2016. ja 2018. aastal.

Venemaa võitis kuldmedali 2010., 2012. ja 2014. aastal ning Ukraina 2006. aastal (esimesel laual mängis Katerõna Lagno).

Nõukogude Liit Eurovisiooni lauluvõistlusel

Nõukogude Liit pole kunagi osalenud Eurovisiooni lauluvõistlusel, kuigi seda üritati 1980. aastate lõpus.

2009. aastal avalikustas endine haridusministeeriumi töötaja Eduard Fomin, et 1987. aastal tuli Vene NFSV haridusminister Georgi Vesjolov seoses Mihhail Gorbatšovi poliitiliste reformidega välja ideega Nõukogude Liidu osalemisest Eurovisiooni lauluvõistlusel. Idee oli poliitiline – tagamõttega, et Nõukogude Liidu võit võistlusel mõjutaks suhteid Nõukogude Liidu ja kapitalistlike lääneriikide vahel. Vesjolovi idee osutus vastuvõetamatuks Gorbatšovile, kes uskus, et võistlusel osalemine oleks liiga radikaalne samm.

Nõukogude Liit ei osalenud Eurovisiooni lauluvõistlusel kordagi enne riigi lagunemist. Kõik endised Euroopas asuvad Nõukogude Liidu liiduvabariigid (väljaarvatud Kasahstan) on osalenud pärast iseseisvumist võistlusel, liitudes 1990. ja 2000. aastatel. Ukraina oli esimene endine Nõukogude Liidu liiduvabariik, kes on lauluvõistluse võitnud kaks korda.

Nõukogude Venemaa

Nõukogude Venemaaks (vene keeles Российская Советская Республика) nimetatakse mitteametlikult Venemaad alates Venemaa Nõukogude Vabariigi väljakuulutamisest II Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi seadlusega 7. novembril (vkj 25. oktoobril) 1917 kuni 30. detsembrini 1922, mil sellest sai liiduvabariik Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu koosseisus (19. juulist 1918 kandis see ametlikku nime Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik).

Perestroika

Perestroika (vene keeles перестройка 'ümberehitus', 'rekonstruktsioon', 'ümberhäälestamine', 'ümberrivistumine'; eesti kirjakeelne vaste on uutmine) oli NLKP KK peasekretäri Mihhail Gorbatšovi poolt juunis 1987 välja kuulutatud majandusreformide programm Nõukogude Liidus.

Laiemas tähenduses mõeldakse perestroika all Gorbatšovi võimuletulekuga 1985. aastal alanud perioodi Nõukogude Liidu ajaloos.

Sirp ja vasar

Sirp ja vasar (☭) on kommunismi ja kommunistlike parteide sümbol, mis algselt tähistas töölisklassi ja talurahva liitu.

Sümbol on hästi tuntud Nõukogude Liidu punalipult, kus see tähistas ka töörahva võimu.

Varem on seda sümbolit kasutatud Tšiili peesol (alates 1895). Sirp ja vasar on alates 1919. aastast sümbolitena kasutusel ka Austria vapil.

Sotsialistlik realism

Mitte segi ajada Sotsiaalse realismiga.Sotsialistlik realism on leninistlik-stalinistlik kunstivool. Sotsialistlik realism oli Stalini ajal Nõukogude Liidus ainus ametlikult lubatud kunstivool.

Sotsialistlikku realismi määratleti Nõukogude Liidus ja teistes kommunistlikes riikides kui realismi, mis käsitleb proletariaadi juhtimisel toimuvat võidukat klassivõitlust.

Spartak (spordiühing)

Spartak on endises Nõukogude Liidus (sh Eesti NSV-s) ja hiljem SRÜ riikides olev spordiühing.

Spartak asutati 1935. aastal Moskvas. Spartak lõpetas tegevuse 1987. aastal. Ühing taasasutati 1991. aastal.

Talvesõda

Talvesõda (soome keeles talvisota, rootsi keeles vinterkriget) oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome Vabariigi vahel, osa Teisest maailmasõjast.

Sõda algas, kui Nõukogude Liit ründas 30. novembril 1939 kell 8.30 sõda kuulutamata Soome Vabariiki. Talvesõda kestis 105 päeva ja lõppes 13. märtsil 1940 Moskva rahulepinguga. Rahu kestis kuni 25. juunini 1941. Teise maailmasõja käigus oli Soome uuesti sõjategevuses NSV Liiduga, kuid formaalselt väideti end mitte olevat Saksamaa liitlane.

Sõja tagajärjel oli Soome sunnitud loovutama 13% oma territooriumist ning suuruselt teise linna Viiburi Nõukogude Liidule.

Sõda sai tuntuks viimase 100 aasta külmima talve ja Punaarmee suurte inimkaotuste tõttu. Nõukogude Liidu kaotused selles sõjas olid soomlastega võrreldes kordades suuremad.

Et Teise maailmasõja Läänerindel käis Kummaline sõda, kus suurt midagi ei toimunud, jälgis maailma ajakirjandus Talvesõda hoolega. Tuntuks said soome sisu ja Molotovi kokteili mõiste, samuti soomlaste taktika motti ja "Talvesõja vaim".

Teine maailmasõda

Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1. septembrist 1939 2. septembrini 1945 kestnud maailmasõda. Sõjas osalesid pea kõik maailma riigid, nende hulgas ka kõik suurvõimud, mis jagunesid vastavalt kaheks sõjaliseks liiduks: liitlasvägedeks ja teljeriikideks. See oli ajaloo laiahaardelisim sõda, hõlmates otseselt rohkem kui 100 miljonit inimest rohkem kui 30 riigist. Totaalse sõja tingimustes rakendasid peamised osavõtjad sõjapingutuste toetamiseks kogu oma majandusliku, tööstusliku ja teadusliku võimekuse, kaotades sellega piiri tsiviil- ja sõjaväeliste ressursside vahel. Teine maailmasõda oli ühtlasi ka inimajaloo veriseim sõjaline konflikt – kokku hukkus sõjas 50 kuni 85 miljonit inimest, millest suurema osa moodustasid tsiviilelanikud Hiinas ja Nõukogude Liidus. See hõlmas veresaunu, süstemaatilisi genotsiide (tuntuim neist holokaust), strateegilist pommitamist, näljahädasid, haiguspuhanguid ja ainsat tuumarelvade sõjalist kasutamist inimkonna ajaloos.Jaapani Keisririik alustas sõda Hiina Vabariigiga juba 1937. aastal, eesmärgiga saavutada ülemvõim kogu Aasia ja Vaikse ookeani üle, kuid Teise maailmasõja algusdaatumiks peetakse üldiselt 1. septembrit 1939, mil Saksamaa alustas sissetungi Poolasse ning Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutasid seepeale Saksamaale sõja. Aastatel 1939–1941 allutas Saksamaa lepingute ja sõjaliste kampaaniatega oma võimule enamiku Mandri-Euroopast, ning moodustas Itaalia ja Jaapaniga teljeriikideks nimetatava sõjalise liidu. 1939. aasta augustis sõlmitud Molotovi-Ribbentropi paktiga jagasid Saksamaa ja Nõukogude Liit omavahel ära Poola, Soome, Rumeenia ja Balti riigid. Sõda jätkus peamiselt Euroopa teljeriikide ning Suurbritannia ja Briti Rahvaste Ühenduse vahel. Sellesse perioodi kuulusid sõjalised kampaaniad Põhja- ja Ida-Aafrikas, Britannia lahing, Londoni pommitamine, Balkani kampaania ja pikk Atlandi lahing. 22. juunil 1941 alustasid teljeriigid sissetungi Nõukogude Liitu, luues sellega ajaloo suurima maismaa-sõjatandri, kus takerdunud teljeriikide väeüksused kurnamissõjas raskeid kaotusi kandsid. Kohaliku aja järgi 8. detsembril 1941 pärast südaööd ründas Jaapan Suurbritannia kolooniat Malaial ning 90 minutit hiljem – kohaliku aja järgi 7. detsembril Ameerika Ühendriikide Pearl Harbori mereväebaasi ja vallutas kiiresti enamiku Vaikse ookeani lääneosast.

Teljeriikide üldpealetung peatati 1942. aastal, kui Jaapan kaotas kriitilise tähtsusega Midway lahingu, Saksamaa ja Itaalia alistati lääneliitlaste poolt kõigepealt Põhja-Aafrikas, ning seejärel otsustavalt Nõukogude Liidu poolt Stalingradis. 1943. aastal, pärast mitmeid järestikuseid Saksa vägede kaotusi idarindel, Itaalia sõjast väljalöönud liitlasvägede sissetungi Sitsiiliasse ja Itaaliasse, ning liitlaste olulisi võite Jaapani vastu Vaiksel ookeanil, kaotasid teljeriigid strateegilise initsiatiivi ja asusid kõigil rinnetel taanduma. 1944. aastal tungisid lääneliitlased Normandia dessandiga sakslaste poolt okupeeritud Prantsusmaale ja Nõukogude Liit vallutas tagasi kõik varem kaotatud alad, tungides seejärel edasi Saksamaa enda territooriumile. 1944. ja 1945. aastal tabasid jaapanlasi Mandri-Aasias, täpsemalt Lõuna-Hiinas ja Birmas, mitmed sõjalised tagasilöögid ja Vaiksel ookeanil nõrgestasid liitlased järjest enam Jaapani Keiserlikku Mereväge, hõivates lisaks jaapanlastelt sealsed olulised saared.

Sõda Euroopas lõppes Nõukogude Liidu ja lääneliitlaste sissetungiga Saksamaale, millele järgnes Berliini vallutamine Nõukogude Liidu vägede poolt, Adolf Hitleri enesetapp ja Saksamaa tingimusteta kapituleerumine 8. mail 1945. Potsdami deklaratsiooni ja Jaapani alistumisest keeldumise järel heitsid Ameerika Ühendriigid aatompommid Jaapani linnadele Hiroshimale (6. august) ja Nagasakile (9. august). Seoses järjest tõenäolisemaks muutuva liitlasvägede sissetungiga Jaapani saarestikku, uute jaapanivastaste aatompommirünnakute riskiga ja Nõukogude Liidu sissetungiga Mandžuuriasse alistus Jaapan 2. septembril 1945. Sellega lõppes sõda Aasias ja Vaiksel ookeanil, kindlustades liitlasvägedele täieliku võidu.

Teine maailmasõda muutis maailma poliitilist ja sotsiaalset struktuuri. Tulevaste konfliktide ärahoidmiseks ja rahvusvahelise koostöö edendamiseks loodi Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO). Sõja võitnud suurvõimud – Ameerika Ühendriigid, Hiina, Nõukogude Liit, Prantsusmaa ja Suurbritannia said ÜRO Julgeolekunõukogu alalisteks liikmeteks. Nõukogude Liidust ja Ameerika Ühendriikidest kujunesid konkureerivad supervõimud, kelle vahel kulges järgnevalt 46 aastat kestnud külm sõda. Sõja lõppedes hoogu kogunud Aafrika ja Aasia dekoloniseerimine vähendas omakorda Lääne-Euroopa riikide mõjuvõimu.

Vene SFNV

Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik, lühend VSFNV (vene keeles Российская Социалистическая Федеративная Советская Республика, РСФСР) oli Venemaa Nõukogude Vabariigi ametlik nimi 19. juulist 1918 kuni 1936. aasta NSV Liidu konstitutsiooni ja 1937. aasta Vene NFSV konstitutsiooni vastuvõtmiseni, mille kohaselt 1922. aastal NSV Liidu haldusüksuseks (liiduvabariigiks) muudetud Venemaa nimeks sai Vene Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik (Vene NFSV).

Venemaa SFNV sai riigi ametlikuks nimeks III Ülevenemaalisel Nõukogude kongressil 10. juulil 1918 vastu võetud ja 19. juulil jõustunud Venemaa SFNV Konstitutsiooni järgi. Venemaa SFNV pealinn oli kuni 11. märtsini 1918 Petrograd, kui Rahvakomissaride Nõukogu ja nõukogude valitsusasutused evakueeriti Moskvasse, mis jäigi Venemaa SFNV ja seejärel Nõukogude Liidu pealinnaks.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.