Muhu

Muhu on saar Saare maakonnas. Pindalaga 204,86 km²[2] on see suuruselt kolmas saar Eestis.

Muhu saar kuulub koos teda ümbritsevate laidudega Muhu valla koosseisu.

Saaremaaga ühendab Muhu saart Väikese väina tamm. Kuivastu sadama ja mandri vahel liiguvad parvlaevad, kuid talvel võib üle Suure väina viia ka jäätee.

Suuremad laiud Muhu kõrval on Kõinastu laid, Kesselaid, Suurlaid, Viirelaid ja Võilaid.

Disambig gray.svg  See artikkel räägib saarest; laeva kohta vaata artiklit Muhumaa (laev).
Muhu
Muhu saar
Muhu saar
Koordinaadid 58° 36′ N, 23° 15′ E
Pindala 204,86 km²
Rannajoone pikkus 137,41 km
Elanikke
1476 (2011)[1]
7,2 in/km²
EE Muhu

Loodus

Cliffs
Üügu pank Muhu saarel

Muhu saar on suur kaljuvoor. Aluspõhi koosneb valdavalt Jaagarahu lademe dolomiidist, põhjarannikul avaneb Jaani lademe dolomiitmergel. Aluspõhjalised lavad ja kõrgendikud küündivad kuni 25 m üle merepinna. Taimkatet ilmestavad lootaimekooslused, rohkesti esineb põõsastikke, eelkõige kadastikke, vähem sarapikke. Leidub lagedaid looniite, suhteliselt vähe on säilinud loometsi. Saare metsasus on umbes 31%.

Muhu põhjaosas asuvad Seanina (saare põhjatipp) ja Tammiski nukk (loodetipp). Nende vahele jääb väiksem Lepanina. Kõinastu laiu poole eendub Võrgusääre nukk, mis madala veetaseme korral jätkub Kõinastu leena. Kesselaiu vastas asub Püssinina. Muhu lõunatipp asub Ahenda poolsaarel Suurlaiu juures. Teised neemed on Vanasillanukk, Luutsenukk, Villema nina, Paljaslao nukk, Koeranina, Adjanina, Üllissaare nina, Kalama nina.

Ajalugu

Teises maailmasõjas hukkunute ühishaud Muhu saarel, monument Leinav ema
Teises maailmasõjas langenud sõjameeste ühishaud Muhu saarel, monument Leinav ema

Muhu saare kujunemine algas 440 miljonit aastat tagasi korallkaljude kerkimise tulemusena.

Esimesed inimesed asusid sinna elama 2500 aastat eKr.

13. sajandi alguses vallutasid Muhu saare mandrilt üle jää tulnud ristirüütlid. Kuni 16. sajandi keskpaigani kuulus saar Saare-Lääne piiskopkonnale. Liivi sõja alguses kuulus saar koos teiste endiste piiskopkonna aladega Taanile. Pärast Liivi sõda jäi saar Rootsi võimu alla, pärast Põhjasõda aga Venemaa keisririigile ja kuulus Kuressaare kreisiga Liivimaa kubermangu.

1918. aastast kuulub saar Eesti Vabariigile. Teise maailmasõja ajal ja selle järel on olnud okupeeritud Nõukogude Liidu poolt. Lühikest aega teise maailmasõja ajal oli ka Saksamaa võimu all. Aastal 1991 Nõukogude okupatsioon lõppes.

Pilte

Old village

Mõega küla

Koguva, Andruse talu tuulik

Andruse talu tuulik

Koguva küla Hansu talu saun*

Koguva küla Hansu talu saun

Muhu popkultuuris

Saksa 1932./1933. aasta filmis "Das Meer ruft" toimub tegevus Muhu saarel.[3]

Vaata ka

Viited

  1. Rahvaloenduse tulemused näitavad asustatud saarte arvu kasvu. Statistikaamet, 9. jaanuar 2013.
  2. Muhu Eesti Looduse Infosüsteemis, vaadatud 26. mail 2019.
  3. "Das Meer ruft" European Film Gateway kodulehel

Kirjandus

Välislingid

Arseni Mölder

Arseni Mölder (18. juuni 1919 Võlla – 18. august 2009) oli eesti skulptor, ehtekunstnik ja pedagoog.

Hellamaa (Muhu)

Hellamaa on küla Saare maakonnas Muhu vallas.

Külas asub üks kahest Muhu saare õigeusu kirikust – Hellamaa kirik.

Külas tegutseb Hellamaa raamatukogu.

Külas asus Leedumägi, mis on küla leedutule ja jaanitule paik ning on vana matusekoht.

Külas asub pühapuu Võlla tamm, mis ööl vastu 1.jaanuari 2008 murdus.

Koguva

Koguva on küla Saare maakonnas Muhu vallas.

Koguvas asub Muhu Muuseum, mis asutati nõukogude perioodil kui kirjanik Juhan Smuuli muuseum.

Kuivastu

Kuivastu (varem ka Kuivaste) on küla Saare maakonnas Muhu vallas.

Seal asub Kuivastu kõrtsihoone, Kuivastu alumine tulepaak, Kuivastu sadam ja Kuivastu ülemine tulepaak.

Lalli (Muhu)

Lalli on küla Saare maakonnas Muhu vallas Lalli lahe ääres.

Külas asub sadam.

Lehtmetsa (Muhu)

Lehtmetsa on küla Saare maakonnas Muhu vallas.

Lepiku (Muhu)

Lepiku on küla Saare maakonnas Muhu vallas.

Liiva (Muhu)

Liiva on küla Saare maakonnas Muhu vallas. See on Muhu valla keskus ja elanike arvult suurim küla.

Küla rajati 18. sajandil ja algselt tunti küla Muhu külana. Külast sai Muhu saare keskus alles pärast Teist maailmasõda.1. jaanuaril 2003 oli külas 220 registreeritud elanikku.

Külas asub Muhu Katariina kirik.

Külas tegutsevad põhikool, raamatukogu ja lasteaed.

Linnuse (Muhu)

Linnuse on küla Saare maakonnas Muhu vallas.

Muhu Katariina kogudus

EELK Muhu Katariina kogudus on luterlik kogudus Muhus.

Kogudus kuulub Saarte praostkonda.

Koguduse hooldajaõpetaja on Hannes Nelis. Juhatuse esimees on Mari Luup, organist on Koidula Vigla.

Jumalateenistused on igal pühapäeval algusega kell 11.00 Muhu kirikus.

Muhu dessant

Muhu dessant oli Saksa regulaarvägede poolt teostatud dessantoperatsioon Muhumaale 14. septembri varahommikul 1941.

Muhu kihelkond

Muhu kihelkond (lühend Muh; saksa keeles Kirchspiel Mohn (Moon) in Oesel (inseln Mohn)) oli kihelkond Liivimaa kubermangu Kuressaare kreisis, nüüdse Muhu valla alal.

Muhu vald

Muhu vald on vald Saare maakonnas. See hõlmab Muhu saare ja seda ümbritsevad laiud.

Muhu valla elanikest 99,53% on eestlased, see on suurim eestlaste osakaal kõikide Eesti omavalitsuste arvestuses.Muhu vallavanem on Raido Liitmäe.

Mõisaküla (Muhu)

Mõisaküla on küla Saare maakonnas Muhu vallas.

Piirneb Pallasmaa, Nõmmküla, Põitse, Rebaski, Tamse ja Rannakülaga.

Asub Viira–Nõmmküla tee ääres. Küla territooriumile jääb Tammiski nukk, Muhu saare loodetipp.

Saare maakond

Saare maakond ehk Saaremaa on 1. järgu haldusüksus Lääne-Eestis. Saare maakonna naabermaakonnad on põhjas Hiiu ning idas Lääne ja Pärnu maakond. Maakonnalinn on Kuressaare.

Saaremaa (maakond)

Saaremaa (saksa keeles Kreis Oesel) oli ajalooline Eesti maakond.

Maakond sisaldas Saaremaa, Muhu ja väiksemaid saari. Looduslike piiride tõttu on see ainus Eesti ajalooline maakond, mille piirid langevad kokku praeguse maakonnaga.

Maakond on tekkinud Saaremaa piiskopkonna mandriosa (Haapsalu stifti) eraldumise järel (1576) ja olnud kuni 1645. aastani Taani, siis Rootsi, 1721–1918 Vene valitsuse all. Oktoobrist 1917 kuni novembrini 1918 oli Saaremaa okupeeritud Saksa vägede poolt, mis toimis ka Eesti Vabariigi väljakuulutamise ajal 24. veebruaril 1918. Varem Kuramaa piiskopkonnale ja Kuramaa hertsogiriigile kuulunud Ruhnu saar liideti 1624. aastal.

Saarelise asendi tõttu oli Saaremaal ajuti ja osaliselt tavalisest maakonnast kõrgem (provintsi) staatus, seal oli oma rüütelkond ja kuni 1890. aastani ka luteriusu konsistoriaalringkond, kuigi maakond allus siis Liivimaa kubermangule. 1917. aastal ühendati Saaremaa Eesti rahvuskubermanguga.

Ainus linn oli maakonnalinn Kuressaare.

Tusti (Muhu)

Tusti on küla Saare maakonnas Muhu vallas.

Posti sihtnumber on 94712.

Väinameri

Väinameri (varasema nimega Muhu väin) on käärulise rannajoonega madal saarterikas Läänemere osa, mis paikneb Lääne-Eesti saarte (Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Vormsi) ning mandri vahel.

Väinamere pindala on umbes 2200 km². Saari ja mandrit eraldavad üksteisest väinad: Voosi kurk eraldab mandrit ja Vormsit, Hari kurk Vormsit ja Hiiumaad, Soela väin Hiiumaad ja Saaremaad, Väike väin Saaremaad ja Muhut ning Suur väin Muhut ja mandrit. Üle Väikese väina ehitati 1894-1896 Saaremaad ja Muhu saart ühendav 3,6 km pikkune tammtee. Läbi Väinamere idaosa, mida tunti Moonsundi nime all, kulges varem tähtis, kuid keeruline meretee Soome lahe ja Liivi lahe vahel. Selle ohtlikkusele viitab Suure väina sissepääsu juures asuva Viirelaiu saare keskajast pärinev nimi Paternoster (Meieisapalve algussõnad ladina keeles).

Madala ja väikese veeväljaga Väinamere hüdroloogilised tingimused erinevad tunduvalt saartest läände jääva mere omadest. Siin on nõrgem lainetus, suurem veetemperatuuri aastane kõikumine, väiksem vee soolsus ja läbipaistvus ning paksem ja püsivam jääkate kui avameres.

Sõjasadama rajamise tõttu Rohukülla süvendati Esimese maailmasõja eel läbi väinade kulgevaid laevateid. Need tööd olid mahult suurimad taolised Tsaari-Venemaal üldse. Suurematele laevadele on Väinameri liiga madal, keskmine sügavus on ainult viis meetrit. Vaid Kesselaiu ja Muhu vahel ulatub sügavus 24 meetrini. Üle Väinamere kulgevad parvlaevaliinid, mis ühendavad suuremaid saari nii mandriga kui ka omavahel. Keerulised navigatsioonitingimused ja vahelduv maastikupilt on teinud Väinamere populaarseks purjetajate seas (Muhu väina regatt). Väinamere peamine püügikala on räim, teatud tähtsus on veel ahvenal ja tuulehaugil.

Võlla (Muhu)

Võlla (Wölla) on küla Saare maakonnas Muhu vallas.

Keskajal oli saarel Wollo vakus, 1645 kuulus küla Urinkase vakusesse. 1919. aastal kuulus küla Hellamaa kroonumõisa koosseisu.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.