Muda

Muda on veega segunenud kleepuv savikas-aleuriitne sete.

Muda sünonüümiks peetakse mõnikord sõna "pori"[1], mõnikord seda defineeritakse, nt "Eesti keele seletava sõnaraamatu" järgi on pori "vesine kleepuv pinnas".

Muda on sõltuvalt veesisaldusest poolvedel või plastiline sete, mis võib tekkida väga mitmesugustes tingimustes, mille ühine joon on vee rohkus. Muda tekib, kui olemasolevad setted (muld, savi, aleuriit) küllastuvad veega. Muda üldtunnuseks on märgatav orgaanilise aine sisaldus, mis annab talle tumeda värvuse ja iseloomuliku lõhna. Samuti nimetatakse mudaks veekogude põhja settinud peent ja pehmet setet, mille eriliikideks on järvemuda ja järvelubi.

Muda mattumisel ja sellele järgneval kivistumisel ning moondel võib mudast tekkida väga erinevaid kivimeid. Näiteks lubjakivi ja argilliit. Savi litifitseerumisel tekkinud kivimite edasisel moondel võib tekkida kõrge astme moondekivim gneiss.

Muda, mida kasutatakse tervistavatel protseduuridel, nimetatakse ravimudaks.

Disambig gray.svg  See artikkel räägib settest; küla kohta vaata artiklit Muda küla; arvutimängude kohta loe artiklit MUD.
Savikas roheline muda
Vooluveekogu põhja settinud savikas muda

Muda elukeskkonnana

Muda pakub elupaiku paljudele loomadele (pelofiilid ja pelobiondid), näiteks kõikvõimalikud ussid, konnad, maod ja vähid. Mõned loomad, näiteks sead ja elevandid, püherdavad mudas, et end jahutada ja kaitsta päikesekuumuse eest. Leidub ka sellised loomi, kes toituvad mudast (pelofaagid).

Mudaelustikku nimetatakse peloniks.

Vaata ka

Viited

  1. Keskkonnasõnaraamat 2004 [1] (vaadatud 08.01.2012)
Aadma

Aadma on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Käina osavallas. Küla kandis enne Teist maailmasõda Aadma asunduse nime.

Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Käina valda. Külast põhja jääb Ühtri, läände jäävad Taterma ja Kuriste, lõunasse Muda ja Jausa ning itta Kleemu küla.

Aleuriit

Aleuriit on purdsete, mille terasuurus on 2–62,5 μm (Wentworthi lõimiseskaala).

Eestis on varem kasutatud ka purdsetete klassifikatsiooni, mille järgi nimetatakse aleuriidiks purdsetet terasuurusega 0,01–0,1 mm.Aleuriit on terasuuruselt savi ja liiva vahepealne sete. Omadustelt ja tekkelt on aleuriit pigem liiva kui savi sarnane. Sarnaselt liivaga koosneb ka aleuriit valdavalt kvartsiteradest.

Mõnikord nimetatakse aleuriiti tolmuks või mölliks.

Aleuriidist koosneb suurem osa lössist. Veest üleküllastunud aleuriidi ja savi segu on muda.

Aleuriidist moodustunud liivakivi sarnane kivim on aleuroliit.

Argilliit

Argilliit (kreeka keeles árgillos 'savi' ja líthos 'kivi') on savi, aleuriidi või muda tihenemise, veetustumise ja tsementeerumise ehk diageneesi tagajärjel tekkinud settekivim.

Erinevate koolkondade käsitluses võib argilliidil olla pisut erinev tähendus, kuid enamasti peetakse argilliidiks kergelt moondunud savikat settekivimit, milles osa savimineraalid on ümberkristalliseerunud vilkudeks.

Argilliit on maakoores tavaline kivim.

Emmaste-Kurisu

Emmaste-Kurisu on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas. Kuni 2017. aasta Eesti omavalitsuste haldusreformini kuulus küla Emmaste valda ja kandis nime Kurisu. Varem oli küla nimi ka Kurisuu. Külas asub Kurisoo karstiala. Külast põhjas asub Kuusiku, läänes Lassi ja Emmaste-Selja, lõunas Sinima, Kabuna ja Harju ning idas Ligema ja Muda küla.

Hiiumaa vald

Hiiumaa vald on viie osavallaga vald Eesti Vabariigis, mis moodustus Eesti Vabariigi valitsuse otsuse alusel pärast kohaliku omavalitsuse volikogude valimisi 25. oktoobril 2017 Hiiu maakonnas. Hiiumaa vallavanem on Reili Rand ja volikogu esimees Aivar Viidik.

India ookean

India ookean on ookean, mida piiravad Euraasia, Aafrika, Austraalia ja Antarktis. Enamik ookeanist jääb lõunapoolkerale.

India ookean on geoloogiliselt kõige noorem ookean, mis tekkis Gondwana ürgmandri lagunemise tulemusel. India ookean moodustab umbes 21% maailmamere kogupinnast. Ookeani keskmine sügavus on 3850 meetrit.India ookeani eraldab Atlandi ookeanist 20° idapikkuse meridiaan ning Vaiksest ookeanist suured ja väikesed Sunda saared, Uus-Guinea ja Tasmaania lõunatippu Kaguneeme läbiv meridiaan (umbes 147° idapikkust).

Ookeanipõhja kõige olulisem pinnavorm on ookeani keskmäestik, mille kuju meenutab tagurpidi Y-tähte. Keskmäestik jaotab ookeanipõhja kolme laama vahel, milleks on Aafrika laam, Antarktika laam ja Austraalia-India laam.

Ookeani kõige sügavam koht asub Põhja-Austraalia nõos ja Sunda süvikus, pisut Bali saarest lõunas. See ulatub 7729 meetrit merepinnast allapoole. Ookeani keskmäestikust idas on merepõhi kaetud peamiselt pruunika saviga, läänepoolne osa aga peamiselt globigeriinmudaga. Ookeani lõunaosas domineerib valdavalt ränivetikate kodadest moodustunud muda.

India ookeani suurimad saared on Madagaskar ja Sri Lanka. India ja Vaikse ookeani piiriks olevatest saartest on suurimad Sumatra ja Jaava.

Täies osas paiknevad India ookeani saartel Bahrein, Madagaskar, Maldiivid, Mauritius, Seišellid ja Sri Lanka.

Jütja

Jütja ehk järvemuda ehk sapropeel ehk kõdumuda (inglise gyttja) on järve põhja sadestunud tume ja püdela tekstuuriga organogeenne sete, mis sisaldab lisaks järve elustiku jäänustele ka savi-, aleuriidi- ja liivaosakesi ning kaltsiumkarbonaati.

Soojärvedes tekib surnud taimedest ja rauasooladest turbamuda ehk düü.

Kleemu

Kleemu on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas.

Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Käina valda.

Kogri

Kogri on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas.

Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Käina valda.

Metsalauka

Metsalauka on küla Hiiu maakonnas.

Kuni 2017. aasta Eesti omavalitsuste haldusreformini kuulus küla Emmaste valda.

Muda-lahnarohi

Muda-lahnarohi (Isoëtes echinospora) on lahnarohuliste sugukonda lahnarohu perekonda kuuluv sõnajalgtaim.

Ta on Eestis arvatud I kaitsekategooriasse.

Eestis on ta väga haruldane. Teda leidub mudase põhjaga selgeveelistes järvedes.

Muda küla

Muda on Hiiumaal asuv küla.

Mudale lähimad külad on põhjas Ligema ja lõunas Ulja.Küla on alguse saanud talust, mille nime lähtekohaks on sõna muda.Rahvapärimuse järgi tuli esimene asukas Muda külla Saaremaalt Mujaste külast.Seda kohanime esmamainiti 1609 kujul Muta Siemen (talu). Järgnesid mainimised aastatel 1687 (Muda Adam) ja 1798 (Mudda küla). Küla asus Emmaste kihelkonnas ja kuulus Emmaste mõisa alla.Külas tegutses kunagi kool, mis asutati 1901. aastal kolmetalvelise vallakoolina.Anupõllu talus (tänapäevase nimega Männiku talus) elas Juhan Maaker ehk Torupilli-Juss. Pillimeestena olid tuntud ka samas külas elanud Juhani vend Priidu ja poeg Aleksander.

Muda, Ulja, Valgu ja Harju küla elanikud on moodustanud külaseltsi MUHV, mille nimi tuleb nelja küla esitähtedest.

Kuni 2017. aasta Eesti omavalitsuste haldusreformini kuulus küla Emmaste valda.

Mujaste

Mujaste ehk Muiaste on Saaremaal Saaremaa vallas olev küla.

Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Leisi valda.

Külanimi tuleb sõnast "muda", "mudane". Nimes on toimunud murdepärane asendus d -> j, kusjuures sõna võib tähendada ka adrust.Külanime esmamainiti 1453, kui nimetati isikut Marten Muddenkull is tho Pya. 1798 nimetati küla Mudast.Mujaste nimi võib olla mõjutanud Hiiumaal olevate Mudaste ja Muda küla nime.

Ole

Ole on küla Hiiu maakonnas.

Kuni 2017. aasta Eesti omavalitsuste haldusreformini kuulus küla Emmaste valda.

Pesa

Pesa on looma loodud rajatis (sealhulgas inimese tehtud) või looduslikult seda pakkuv koht, kus paiknevad loomade munad ja/või mis pakub neile kohta elamiseks ning järglaste üleskasvatamiseks.

Tüüpilised pesaehitajad on linnud, kuid ka mitmed imetajad (näiteks oravad), kalad (ogalik), roomajad ja selgrootudest näiteks putukad, eriti ühiselulised, ehitavad pesi.

Pesade tegemiseks kasutatav materjal on väga varieeruv, levinumad on rohi, kõrred, lehed, muda, savi jne. Mõned liigid kasutavad selleks ka oma sülge (näiteks pääsuke). Looduslikud pesapaigad võivad asuda näiteks maapinna lohus, puude sees, kaljudes.

Üldiselt ehitab iga loomaliik isesuguse pesa. Pesa asukoha, suuruse, ehitusmaterjali, vooderduse ja muude tunnuste põhjal on tavaliselt võimalik määrata, mis liiki loom selle rajas.

Loomadel, kes saavad suguvõimeliseks alles mitmendal eluaastal, lööb pesapunumisinstinkt vahel välja veel enne suguvõimestumist. Sel juhul võib loom rajada nii-öelda proovipesa ja seal isegi elada, kuid mitte kasutada seda järglaste soetamiseks.

Ravimuda

Ravimuda ehk tervisemuda ehk peloid on veest ning pihustunud mineraal- ja orgaanilistest ainetest koosnev ühtlane plastiline mass, mis on ladestunud veekogude põhjas, soodes (turbamuda) või tekkinud vulkaanilise tegevuse tagajärjel (fango).

Ravimuda on "rasvane" (püdel) muda, mida kogutakse tavaliselt limaanide ja soolajärvede põhjast. See erineb tavalisest mudast nii välimuse kui ka keemilise koostise tõttu. Ravimuda on läikiv, õline, pärlihalli või sinise värviga ning sarnaneb kreemi või kosmeetilise maskiga.

Ravimuda tekib pikemaajaliste füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste protsesside tagajärjel. Selle koosseisus on lahustamata (ränidioksiid, alumiiniumoksiid ning raua, kaaliumi, magneesiumi ja kaltsiumi oksiidid), lahustavad (naatriumi, kaltsiumi, kaaliumi ja magneesiumi soolad) anorgaanilised ained ning orgaanilised ained (süsivesikud, rasvad, surnud ja kõdunenud taimede ja loomade jäänused).

Eesti Statistikaameti andmetel oli aastal 2006 kolm meremudamaardlat varuga 3023,1 tuhat tonni ja 12 järvemudamaardlat varuga 2663,5 tuhat tonni. Kokku toodeti aasta jooksul 0,8 tuhat tonni meremuda ja 0,7 tuhat tonni järvemuda.

Ravimuda kasutatakse haiguste raviks. Kõige rohkem on viimastel aastakümnetel Eestis tarvitatud Haapsalu ja Värska ravimuda, kasutatakse ka Hiiumaa, Ikla ja Mullutu-Suurlahe ravimuda ning Tõhela ja Ermistu järve ravimuda.

Haapsalu muda kasutatakse nii Haapsalus kui ka Pärnus. Ravimuda on väga aktiivne, sellepärast on südamekahjustus üks vastunäidustusi.

Haapsalu ravimudast on valmistatud ravimit humisooli.

Värska järvemuda on teistega võrreldes vähem aktiivne ning seetõttu võivad end sellega ravida ka teatud südameveaga inimesed.

Eesti ravimuda ja selle kasutusviise Pärnu kuurordis uuris mikrobioloog Karl Schlossmann.

Riidaküla

Riidaküla on küla Hiiu maakonnas.

Kuni 2017. aasta Eesti omavalitsuste haldusreformini kuulus küla Emmaste valda.

Savikilt

Savikilt on muda ja savi diageneesil tekkinud settekivim.

Savikilt koosneb valdavalt silikaatseist purdsetteist. Mõnikord peetakse savikildaks kõiki muda (aleuriit ja savi) kivistumisel tekkinud settekivimeid, kuid sageli on oluliseks ka kildalise tekstuuri olemasolu. Kildalisus eristab sel juhul savikilta mudakivimeist.

Koostismineraalidest domineerivad savimineraalid, kvarts ning päevakivid. Lisaks võib savikilt sisaldada ka karbonaatseid mineraale (kaltsiit, dolomiit, sideriit), sulfiide (püriit, markasiit), rauaoksiide (hematiit, götiit) ning kerogeeni.

Savikildad on väga tähtsad kivimid, sest nad moodustavad umbes poole kõigist settekivimeist. Nende rohkus on seletatav aleuriidi ja savi rohkusega settekeskkondades. Savi ja aleuriit settivad väheliikuva veega veekogudes. Näiteks meredes, mis on piisavalt sügavad, et nende põhi oleks lainetuse mõjuulatusest väljas. Seega on savikildad enamasti merelise päritoluga settekivimid. Vahel on savikilt moodustunud ka järve- või jõesetteist. Enamasti on savikildakihtidel suur lateraalne ulatus. Savikildad esinevad tihti koos liivakivi või lubjakiviga, moodustades vahekihte või olles eelmainitutega segunenud.

Savikilt ja kilt on erinevad kivimid. Esimene on sette-, teine aga moondekivim. Esimene on tihti teisele lähtekivimiks ehk teisitiöelduna on kilt savikilda moondumise tulem. Põhiline rusikareegel, mille alusel on lihtne savikilta kildast eristada, on läige. Savikilt on matt, kilt aga enamasti läikivama pinnaga. See tuleneb peamiselt savimineraalide moondumisest vilkudeks.

Argilliit on kivim, mida peetakse, sõltuvalt koolkonnast, kas savikilda sünonüümiks või savikildast pisut enam tihenenud mudakivimiks.

Ka Eesti aluspõhja graptoliitargilliit kuulub savikiltade hulka.

Savikivimid

Savikivimid (inglise argillaceous rocks) on peamiselt savist ja aleuriidist koosnevad settekivimid.

Savikivimid on kõige laiemalt levinud settekivimid. Kõigist maakoore ülemises osas paiknevaist settekivimeist moodustavad savikivimid 44...56%.Savikivimite hulka kuuluvad argilliit, savikilt, savikivim, mudakivim ja aleuroliit. Vahel arvatakse savikivimite hulka ka setted savi, muda ja aleuriit. Savikivimeist saavad moondudes kildad.

Aleuriit on peeneteraline sete, millest saab mattudes ja kivistudes aleuroliit. Savi koosneb aleuriidist veelgi väiksematest osakestest ehk savimineraalidest. Savist saab kivistudes savikivim. Savi ja aleuriidi vesine segu on muda. Muda kivistumisel tekkinud kivimit nimetatakse mudakivimiks (kildalisuseta) või savikildaks (kildalisuse esinemise korral). Kõigi nende kergel moondel (osa savimineraale kristalliseerub ümber peamiselt vilkudeks) tekib argilliit. Moonde jätkumisel, kui kõik savimineraalid on ümberkristalliseerunud, saab argilliidist moondekivim kilt.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.