Moskva

Moskva on Venemaa pealinn.

Moskva on Venemaa Föderatsiooni 1. järgu haldusüksus (keskalluvusega linn). Moskva kuulub Keskföderaalringkonda. İstanbuli arvestamata on Moskva Euroopa suurim linn nii halduspiirides kui ka linnastus elavate inimeste arvult. Halduslikult kuulub Moskva linna alla ka Zelenogradi linn Moskvast 50 km loodes. Ümber Moskva linna asub Moskva oblast, mille mõned haldusasutused asuvad pealinnas. Moskva asub Moskva jõe ääres. Jõe järgi on linn saanud ka nime.[3]

Disambig gray.svg  See artikkel räägib linnast; kohviku kohta vaata artiklit Moskva (kohvik); ajakirja kohta vaata artiklit Moskva (ajakiri).
Moskva

vene Москва
MSK Collage 2015
Ülevalt paremalt päripäeva: Moskva Kremli Spasskaja torn, Moskva-City, Punane väljak, Vassili Blažennõi katedraal, Moskva Suur Teater, Moskva Riiklik Ülikool, Lunastaja Kristuse katedraal.
Lipp Vapp
Moskva lipp Moskva vapp

Pindala: 2511[1] km²

Koordinaadid: 55° 45′ N, 37° 37′ E
Moskva (Venemaa)
Moskva

www.mos.ru

Kliima

Moskva-kliima
Moskva kliimadiagramm

Moskvas valitseb parasvöötme mõõdukalt mandriline kliima. Tugevat pakast ja lõõmavat kuumust esineb harva, kuid kõrvalekaldeid normist tihti.

Aasta keskmine temperatuur on +5,7 °C. Kõige kuumemad kuud on juuli (+19,2 °C) ja juuni (+17,1 °C), kõige jahedamad kuud veebruar (−6,8 °C) ja jaanuar (−6,5 °C). Kõige kõrgemad temperatuurid on mõõdetud juulis (+38,2 °C) ja augustis (+37,3 °C), aga isegi veebruaris ja jaanuaris on täheldatud vastavalt +8,6 °C ja +8,3 °C. Kõige madalamad absoluutsed temperatuurid on mõõdetud jaanuaris (−42,1 °C) ja veebruaris (−38,2 °C). Kõige kõrgemad absoluutsed miinimumid on mõõdetud juulis (+1,3 °C) ja augustis (−1,2 °C).[4]

Aastas sajab keskmiselt 707 mm sademeid. Kõige rohkem tuleb sademeid juulis (85 mm) ja augustis (82 mm), kõige vähem märtsis (35 mm) ja aprillis (37 mm).[4]

Aastas paistab päike keskmiselt 1731 tundi, kõige rohkem juunis (279 tundi) ja juulis (271 tundi), kõige vähem detsembris (18 tundi) ja novembris (32 tundi).

Aasta keskmine tuulekiirus on 1,4 m/s ja aasta keskmine õhuniiskus on 78%.

Demograafia

Aasta Elanikke
1400 40 000
1638 200 000
1738 138 400
1811 270 200
1840 349 100
1897* 1 038 600
1912 1 617 157
1920* 1 027 300
Aasta Elanikke
1926* 2 101 200[5]
1939* 4 609 200
1959* 5 046 000
1970* 7 063 000
1979* 8 072 000
1989* 8 769 000
2002* 10 126 500
2010* 11 514 300
2018* 12 500 123[6]

Haldusjaotus

Next.svg Pikemalt artiklis Moskva haldusjaotus
Next.svg Pikemalt artiklis Kohalik omavalitsus Moskvas

Moskva on jagatud 12 haldusringkonnaks (административный округ), mis jagunevad munitsipaalringkondadeks (муниципальный округ).

Transport

Moskva on Venemaa peamine transpordisõlm.

Third Ring near Moscow City

Raudteetransport

Moskvas on 9 raudteejaama:

  • Jaroslavli vaksal
  • Kiievi vaksal
  • Kaasani vaksal
  • Kurski vaksal
  • Leningradi vaksal
  • Paveletski vaksal
  • Riia vaksal
  • Savjolovski vaksal
  • Valgevene vaksal

Lennujaamad

Moskva territooriumil asub rahvusvaheline Vnukovo lennujaam. Samuti kasutavad Moskva linna elanikud ja külastajad lennujaamu, mis asuvad Moskva lähistel:

Linnatransport

Moskvas on umbes 700 bussiliini, 104 trollibussiliini, 46 trammiliini. Tegutsevad ka marsruuttaksod.

Moskvas tegutseb Venemaa suurim metroo, samuti monorelss. Mööda Moskva jõge käivad praamid, mis peatuvad jõesadamates.

Haridus

Moskvas asub hulk suuri ülikoole, sealhulgas Moskva Riiklik Ülikool. Paljud eesti kultuuritegelased on õppinud Tšaikovski-nimelises Moskva Riiklikus Konservatooriumis ja Ülevenemaalises Riiklikus Kinematograafia Instituudis.

Moskvas asuvad ka Venemaa suurimad raamatukogud, sealhulgas suurim Venemaa Riiklik raamatukogu, samuti Venemaa Riiklik Väliskirjanduse raamatukogu.

Ajalugu

Pg367 MOCKBA 1661
Moskva linna plaan aastast 1661
Планы городов из Полного собрания законов Российской империи 013
Moskva linna plaan aastast 1839

Linna esmamainimise ajaks loetakse aastat 1147[7] (Baj 6655. aastal), kui Kiievi suurvürst Juri Dolgoruki pärast piirkonna vallutamist Novgorodi vürstiriigilt kutsus sinna oma venna, Severski vürsti Svjatoslav Vladimirovitši kohtumisele, et tähistada nende Moskva ja Smolenski kandis korraldatud edukat sõjakäiku. 1156 alustati Moskva ja Neglinnaja jõe ühinemiskohale Borovitski kõrgendikule linnuse ehitamist, millest kujunes välja Moskva vürstide residents Moskva Kreml. Vaatamata linnuse rajamisele ei omandanud Moskva asustatud punktina suurt tähendust ning oli vaid üks kindlustatud punktidest Suzdali vürstiriigis, mida juhtisid suurvürsti asehaldurid.

1238 vallutasid linna tatarlased, kes rüüstasid linna ja põletasid lõpuks maha, aga vürsti Vladimir Jurjevitši viisid vangi ja hiljem tapsid. Sellest rääkides nimetab kroonika Moskva "kirikuid, kloostreid ja külasid", mis näitab, et linn oli juba siis suur ja tähtis.

Moskva vürstiriik tekkis 13. sajandil. Tavaliselt nimetatakse esimeseks Moskva vürstiks Aleksander Nevski nooremat poega Daniil Aleksandrovitši, sest just temast sai aluse dünastia, mis valitses algul Moskva vürstiriiki ja pärast kogu Venemaad.

1325 tõi Kiievi ja kogu Venemaa metropoliit Pjotr oma residentsi Vladimirist Moskvasse üle. Sellest ajast peale sai Moskva tähtsaks õigeusu keskuseks.

1365 toimus Moskvas hävitav tulekahju. Pärast seda otsustas Moskva suurvürst Dmitri Donskoi Moskva Kremli taastada kiviehitisena. Kreml taastati väga kiiresti, juba aastail 13671368, ja ühtlasi laiendati selle pindala. Siis ehitati ka kivisild üle Neglinka.

Pärast seda, kui Dmitri Donskoi oli võitnud tatarlasi 1378 Voža jõe lahingus ja 1380 Kulikovo lahingus, vallutas khaan Tohtamõš 1382 Moskva, rüüstas seda uuesti ja põletas paljaks. Dmitri nõustus taas Kuldhordile andamit maksma. Kuid Moskva tähtsus suurenes järjest ka ilmalikus mõttes, sest Moskva juhtis Venemaa vastupanu Kuldhordile ja võitlust mongoli-tatari ikkega.

Moskva sai Vene riigi pealinnaks Ivan III ajal. Aastal 1712 viidi Venemaa pealinn Peterburi. Moskvast sai 18. märtsil 1918 Vene SFNV pealinn ja 1922. aastal Nõukogude Liidu pealinn. II maailmasõja ajal evakueeriti valitsus ja välissaatkonnad asenduspealinna Kuibõševi.

Moskva linnapea on Sergei Sobjanin. 19922010 oli linnapea Juri Lužkov.

2011. aastal kiideti heaks Moskva uued piirid, mille tagajärjel peab Moskva suurenema viie aastaga 160 000 ha võrra ehk 2,5 korda ning ulatuma Kaluga oblasti piirini.[8][9][10]

Msk blank
Moskva piirid alates juulist 2012

1. juulil 2012 laienes Moskva edela suunas, sellega liideti 1480 km² suurune ala.[11]

Vaata ka

Viited

  1. Moskva piiride muutumisest
  2. http://www.gks.ru/free_doc/new_site/population/demo/Popul2019.xls
  3. "Moskva võiks eestipäraselt olla Mõskva" Maaleht, 18. november 2012
  4. 4,0 4,1 Moskva kliima
  5. Statistika ja sotsioloogia
  6. 2010. aasta rahvaloenduse andmed
  7. Ipatjevi letopiss
  8. Lenta.ru: Moskva laieneb Kaluga oblastini
  9. Föderatsiooninõukogu kiitis Moskva uued piirid heaks
  10. Moskva piiride laiendamist saab läbi viia viie aasta jooksul
  11. Utro.ru: Moskva muutus suuremaks
2009. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus

Eurovisiooni lauluvõistlus 2009 oli 54. Eurovisiooni lauluvõistlus, mis toimus 2009. aasta 12., 14. ja 16. mail Venemaa pealinnas Moskvas. Lauluvõistluse korraldajaks oli Vene riiklik telekanal Pervõi kanal ning see toimus spordikompleksis Olimpiiskii. Lauluvõistlusel osales 42 riiki, nende hulgas naasis võistlusesse Slovakkia.

Sel aastal ei osalenud lauluvõistlusel majanduslikel põhjustel San Marino.

Ka Läti ja Gruusia ütlesid esialgu, et nad ei osale, kuid hiljem teatas EBU mõlema riigi osalemisest. Olenemata sellest otsustas Gruusia hiljem võistlusest kõrvale jääda, sest Euroopa Ringhäälingute Liit (EBU) lükkas tagasi Gruusiat esindava laulu, väites, et see rikub lauluvõistluse reegleid. Lauluvõistluse reeglistikus tehti muudatusi. Üle aastate said võitja valimisel kaasa rääkida rahvuslikud žüriid, kelle arvamuse osakaal oli iga riigi punktides 50 protsenti.

Võitjaks tuli Norra lauluga "Fairytale", kogudes Eurovisiooni ajaloo suurima punktide arvu 387 punkti. Teine oli Island ja kolmas Aserbaidžaan. Eesti sai 6. koha.

Ivan Julm

Ivan Julm ehk Ivan IV (vene keeles Иван Васильевич Грозный (Ivan Groznõi); 25. august 1530 – 18. märts 1584 Moskva) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja esimene Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani. Ta läks ajalukku kui üks kõige verisemaid Moskva tsaaririigi (Moskoovia) valitsejaid enne 20. sajandit.

Liivi sõda

Liivi sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.

Liivimaa sõja üheks osaliseks oli Vana-Liivimaale tunginud Ivan IV valitsetav Moskva tsaaririik ning teiseks algul tema vastu sõdinud Liivimaa ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkonnad. Hiljem Leedu suurvürstiriik ja ka Poola-Leedu ühisriik – Rzeczpospolita, Rootsi ja Taani, hõlmates viimaste omavahelisi vaherahulepinguid ja sõjategevust.

Liivi sõja termin ja ajaline piiritlemine pärineb Vene ajalookäsitlusest, milles jäetakse välja pärast 1583. aastat Vana-Liivimaa aladel hiljem enamasti Moskva tsaaririigi osaluseta väiksemate vaheaegadega kuni 1620. aastateni jätkunud sõjategevus.

Teistes allikates kattub Liivi sõda osaliselt nn Põhjamaade seitsmeaastase sõjaga (1563–1570), milles Rootsi sõdis Taani, Poola-Leedu ja Lübecki vastu ning nn Kahekümneviieaastase sõjaga (1570–1595) Rootsi ja Venemaa vahel.

Moskva Riiklik Ülikool

M. V. Lomonossovi nimeline Moskva Riiklik Ülikool (lühend MRÜ või vene keeles МГУ; Московский государственный университет имени М. В. Ломоносова, täisnimetus Федеральное государственное бюджетное образовательное учреждение высшего образования "Московский государственный университет имени М. В. Ломоносова", venekeelne lühend МГУ) on kõrgem õppeasutus Venemaal Moskvas, Venemaa suurim ülikool.

Moskva ülikool asutati 25. jaanuaril 1755 keisrinna Jelizaveta Petrovna ukaasiga. 1940. aastal nimetati ülikool Mihhail Lomonossovi nimeliseks.

Tänapäeval õpib ülikoolis üle 40 000 üliõpilase ja 7000 aspiranti, seal töötab üle 4000 professori ja muu õppejõu. Instituutides töötab umbes 5000 teadustöötajat. 2008. aastal oli ülikoolis 30 teaduskonda ja 15 teadusinstituuti.

Ülikooli peahoone asub Moskva Lääneringkonnas Ramenki munitsipaalringkonnas Varblasemägedes. See valmis 1950. aastate alguses ja oli alguses kõrgeim hoone maailmas väljaspool New Yorki. Kesktorni kõrgus on 240 meetrit ja sel on 36 korrust. See oli Euroopa kõrgeim hoone 1990. aastani.

Ülikoolis hakkas 19. märtsil 2008 tööle Venemaa võimsaim superarvuti SKIF MSU, mille tippvõimsus on 60 TFLOPSi.

Moskva oblast

Moskva oblast asub Venemaa Keskföderaalringkonnas ümber Moskva linna, mis moodustab iseseisva haldusüksuse ja föderatsiooni subjekti. Oblastil otseselt keskust ei ole, mõned haldusasutused asuvad Moskva linnas, mõned oblasti territooriumil eri paikades.

Moskva suurvürstiriik

Moskva suurvürstiriik (vene keeles Великое княжество Московское) oli riik, mis tekkis 13. sajandi teisel poolel Vladimiri-Suzdali vürstiriigi osastisvürstiriigina; sai 14. sajandi keskpaiku suurvürstiriigiks ja eksisteeris sellisena aastani 1547, mil Ivan IV kuulutas ta Moskva tsaaririigiks.

Moskva tsaar

Moskva tsaar või Vene tsaar oli Moskva (Vene) tsaaririigi valitseja tiitel 1547–1721.

Esimene Moskva tsaar oli Moskva suurvürst Ivan IV, kes 1547. aastal lasi end tsaariks kroonida. Viimane tiitli kandja oli Peeter I, kes 1721. aastal krooniti Venemaa keisriks.

Venemaa keisreid on sageli ekslikult Vene tsaarideks kutsutud.

Moskva tsaaririik

Moskva tsaaririigiks või Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.

1480. aastal vabanes Moskva Suurvürstiriik lagunemahakanud mongoli-tatari Kuldhordi sõltuvusest. Ivan III ja Ivan IV ajal tsentraliseeriti riigi haldus, loodi prikaasid, koostati feodaalõiguste koodeksid (1497. ja 1550. aasta sudebnik).

Aastatel 1610–1613 oli pärast Rjurikute dünastia esindajate lõppu Venemaa pärilusssõda ehk suur segadusteaeg, mil Venemaa tsaaririigi troonile pretendeerisid Moskva päritolu väärikamate bojaariperekondade esindajad, Romanovite dünastia, Rzeczpospolita ning Rootsi kuningasoo esindajad.

Pärast Romanovite dünastia esindaja – tsaar Mihhail I võimuletõusu algas Venemaal 304 aastat kestnud suhteliselt stabiilne Romanovite dünastia valitsusaeg. Võiduka Põhjasõja järel nimetati tsaar Peeter I keisriks ja Moskva ehk Venemaa tsaaririik, Venemaa keisririigiks.

Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei

Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, lühendatult NLKP; vene keeles Коммунистическая партия Советского Союза, lühendatult КПСС) oli partei Nõukogude Venemaal ja Nõukogude Liidus aastail 1918–1991.

1918–1925 Venemaa Kommunistlik (bolševike) Partei, lühendatult VK(b)P; vene keeles Российская коммунистическая партия (большевиков), lühendatult РКП(б);

1925–1952 Üleliiduline Kommunistlik (bolševike) Partei, lühendatült ÜK(b)P; vene keeles Всесоюзная коммунистическая партия (большевиков), lühendatult ВКП(б)) ;

1952–1991 Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei lühendatult NLKP; vene keeles Коммунистическая партия Советского Союза, lühendatult КПСС).Partei asutati 1898. aastal Minskis, selle bolševike tiib tuli 1917. aasta oktoobrirevolutsiooni abil võimule.

Kommunistlik partei keelustati 1991. aastal pärast augustiputši.

Eestis keelustati Eestimaa Kommunistlik Partei pärast 1. detsembri riigipöördekatset 1924 ja Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei 23. augustil 1991 Vabariigi Valitsuse otsusega.

Parteijuhid:

1918–1924 Vladimir Lenin

1922/1924–1953 Jossif Stalin, peasekretär

1953–1964 Nikita Hruštšov, esimene sekretär

1964–1982 Leonid Brežnev, alates 1966 peasekretär

1982–1984 Juri Andropov

1984–1985 Konstantin Tšernenko

1985–1991 Mihhail Gorbatšov, pidi 23. augustil 1991 peasekretäri kohast loobuma. Pikemalt artiklis NLKP KK peasekretär

Peterburi

Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Petrograd, Петроград; aastatel 1924–1991 Leningrad, Ленинград; kõnekeeles ka Piiter, Питер) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.

Peterburi on üks Euroopa nooremaid suurlinnu. Aastal 2003 tähistas ta oma 300. aastapäeva. Peterburi oli Venemaa Keisririigi pealinn aastail 1712–1728 ja 1732–1918.

Peterburi asub Laadoga järvest lähtuva Neeva jõe suudmealal, mis asub Soome lahe idasopis Neeva lahe ääres, Kroonlinnast idakagus. Linna kaugus Eesti pealinnast Tallinnast on maanteed mööda 330 km, meritsi 350 km ja linnulennul 310 km.Peterburi on maailma põhjapoolseim miljonilinn.

Vene Õigeusu Kirik

Vene Õigeusu Kirik (vene Русская Православная Церковь; lühend VÕK, РПЦ) ehk Moskva Patriarhaat on õigeusu kirik, mis allub Moskva ja kogu Venemaa patriarhile.

Vene Õigeusu Kirikusse kuuluvad lisaks Venemaa Föderatsioonis asuvatele kirikuorganisatsioonidele ka Venemaa Keisririigi ajaloolisel territooriumil kujunenud õigeusukiriku organisatsioonid: Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik, Moskva Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kirik ja 1917. aasta revolutsioonide järel emigratsioonis tegutsenud ning 2007. aastal Moskva Partiarhaadiga taasliidetud Vene Õigeusu Kirik Välismaal jt.

Venelased

Venelased (endanimetus русские) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab põhiliselt Venemaal ja selle naaberriikides.

2010. aasta rahvaloenduse andmetel moodustavad venelased Venemaa rahvastikust ligi 81%.Venelased kujunesid omaette rahvaks 14.–15. sajandil idaslaavlaste ehk nn vanavene rahva põhjapoolsest harust, kelle eelkäijad olid vjaatitšid, krivitšid, Ilmeni slaavlased (sloveenid) ja teised nendega segunenud idaslaavi hõimud. Põhja ja ida suunas edasi liikudes assimileerisid idaslaavi keelte kõnelejad kohalikke soome-ugri keeli kõnelevaid hõime, sealhulgas merjalasi, muromlasi jt.

16. sajandil alanud Siberi koloniseerimise tagajärjel sai venelastest ka üks (praeguseks arvukaim) Siberi põhirahvustest. 15.–19. sajandil nimetati venelasi ka suurvenelasteks.

Antropoloogiliselt peetakse venelaste enamust europiidide hulka kuuluvaiks. Keele ja rahvakultuuri erinevuste alusel eristatakse põhjasuurvenelasi (umbes Pihkva – Moskva – Saranski – Saratovi – Samara joonest põhja pool), lõunasuurvenelasi ja nende vahel kitsal vööndil paiknevaid kesksuurvenelasi.

Etnograafiliste rühmadena eristatakse:

kasakaid (казаки),

pomoore (поморы),

Siberi asukate rühma (сибиряки; 'siberlased'),

vanausulisi (старообрядцы).Usklikud on põhiliselt õigeusku, väike osa kuulub vanausuliste hulka ja sektidesse.

Venemaa

Venemaa (ametlik nimi Venemaa Föderatsioon) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.

Venemaa piirneb loodes Norra ja Soomega, läänes Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega Läänemere-äärse eksklaavi Kaliningradi oblasti kaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidžaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja-Korea ja Jaapaniga ning idas Ameerika Ühendriikidega (viimase kahega meritsi).

Venemaa on maailma suurima pindalaga riik; seal on kehtestatud 11 ajavööndit.

Venemaa pikk rannajoon (37 653 km) ulatub Põhja-Jäämerest Vaikse ookeani lääneosani ning hõlmab veel Musta mere, Kaspia mere ja Läänemere ranniku. Venemaa on pikima maismaapiiriga riik (kokku 20 257 km), piirnedes 14 riigiga.

1991. aastani oli Venemaa (Vene NFSV) Nõukogude Liidu pindalalt suurim liiduvabariik. Venemaa on Nõukogude Liidu õigusjärglane. Venemaa on endisi NSV Liidu liiduvabariike ühendava SRÜ juhtiv liige.

Venemaa Keisririik

Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni tulemusena 14. septembril 1917 väljakuulutatud demokraatlik Venemaa Vabariik.

Venemaa jalgpallikoondis

Venemaa jalgpallikoondis on Venemaa jalgpalliliidu esindusmeeskond, mis esindab Venemaad rahvusvahelistel jalgpallivõistlustel.

Virumaa

Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas. Maakonna ajaloolised alad on tänapäeval jagatud tänaste Lääne- ja Ida-Viru maakonna vahel. Samas hõlmavad Ida- ja Lääne-Virumaa ka mitmeid osi ajaloolisest Tartumaast ning ajaloolisest Järvamaast, mistõttu ajaloolise Virumaa piirid ei vasta nüüdisaegsete Lääne-Viru ja Ida-Viru maakondade piiridele.

Õigeusu kirik

Õigeusu kirik (ka ortodoksne kirik; vananenud nimetus ka kreeka-katoliku kirik, mida tänapäeval kasutatakse hoopis teise kiriku kohta) ehk Püha Üleilmne Apostlik-Õigeusu Kirik on 1054. aastal Suure kirikulõhe tagajärjel eraldunud iseseisvate õigeusu kirikute kogum.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.