Millimeeter

Millimeeter (tähis mm) on SI-süsteemi pikkusühik, mis võrdub tuhandiku meetriga:

1 mm = 10–3 m = 0,001 m = 0,1 cm = 1000 µm.

Tavalisel meetermõõdustiku joonlaual on väikseim kriipsude vahe millimeeter.

Vaata ka

Absoluutne niiskus

Absoluutne niiskus ehk absoluutniiskus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab veeauru tihedust. Seda mõõdetakse tavaliselt grammides kuupmeetri kohta (gaasides).Absoluutne niiskus on ühes kuupmeetris leiduva vee(auru) mass grammides (g/m³). Maksimaalne võimalik absoluutne niiskus sõltub temperatuurist: mida külmem on veeaur, seda vähem mahub seda kuupmeetrisse.

Kirjanduses nimetatakse absoluutset niiskust sageli absoluutseks õhuniiskuseks, kuid tuleb rõhutada, et õhk pole viimase definitsioonis oluline – absoluutsest õhuniiskusest saab rääkida ka juhul, kui keskkonnas teised gaasid puuduvad.

Bandkanon 1

Bandkanon 1 (projektinimega bkan 1) on BAE Systems Bofors AB poolt valmistatud Rootsi liikurhaubits.

Elektrokardiogramm

Elektrokardiogramm on südame elektrilise aktiivsuse mõõtmise e elektrokardiograafia tulemusena saadud graafiline kujutis. Andmekandjana kasutatakse Eestis tavaliselt paberit. Kõnekeeles nimetatakse elektrokardiogrammi kardiogrammiks, südamefilmiks või EKG-ks. Elektrokardiogrammi kujutav joon on iseloomuliku kujuga ning see jaotatakse mõtteliselt laineteks e sakkideks, segmentideks ja intervallideks. Lainetel, segmentidel ja intervallidel hinnatakse amplituudi, kestust ja kuju. Paljude inimeste uurimise tulemusena on kokkuleppeliselt kehtestatud normväärtused, mille alusel kardiogrammi hinnatakse.

Elektromehaaniline mikrosüsteem

Elektromehaaniline mikrosüsteem ehk MEMS (lühend inglise k sõnadest MicroElectroMechanical Systems) on tehnoloogia, mis võimaldab valmistada väga väikesi seadiseid. See hõlmab suuremaid süsteeme kui nanotehnoloogia ja molekulaarelektroonika.

MEMS on tavaliselt valmistatud komponentidest suurusega 1–100 mikromeetrit (0,001–0,1 mm) ning seadmed on suurusjärgus 20 mikromeetrit kuni millimeeter. Nad koosnevad tavaliselt kesksest andmeid töötlevast osast (mikrokontroller) ja mitmetest mikroanduritest või täituritena käituvatest osadest. Sellistel suurustel pole klassikalisest füüsikast tihti kasu. Suure pindala ja ruumala vahelise suhte tõttu valitsevad pinnaefektid nagu elektrostaatika ja märgumine inertsi ja soojusmahtuvuse üle.

Väga väikeste masinate potentsiaali tunnustati juba enne, kui osati neid valmistada. Selle tehnoloogia algusajal (1990. aastail) valmistati MEMS-elemente nii nagu pooljuhtseadiseid ainult integraallülitusena räni- või galliumarseniidkiibil, seejärel ka muudel pooljuhtidel ja plastmaterjalidel. Varajase MEMS-seadme näidis on elektromehaaniline monoliitne resonaator.

Glatsioisostaasia

Glatsioisostaasia on litosfääri vertikaalsihiline liikumine, mille põhjuseks on selle kohal lasuva liustiku lisanduv või vähenev mass.

Mida raskem on maapinna kohal olev liustik, seda sügavamale astenosfääri vajub litosfäär. Kui liustik sulab, siis selle mass väheneb ning plastiline astenosfäär taastab külgnevate litosfääriosade survel oma esialgse kuju ning surub maapinda ülespoole. Seetõttu kerkib maapind aladel, kust liustik hiljuti taandus. Glatsioisostaatilisi liikumisi nimetatakse glatsioisostaatiliseks korrektsiooniks.

Ka Eesti maapinna aeglast kerkimist (Loode-Eestis mõni millimeeter aastas) seostatakse glatsioisostaatilise korrektsiooniga, mis järgnes Weichseli jäätumise lõppemisele. Seda maapinna liikumist on Eestis nimetatud ka maakerkeks, maatõusuks, neotektooniliseks maakerkeks ja neotektooniliseks maatõusuks.

Harakkuljus

Harakkuljus ehk harilik harakkuljus (Linnaea borealis) on harakkuljuseliste sugukonda kuuluv rohttaim, perekonna harakkuljus (Linnaea) ainuliik.

Kahekümnesendine münt

20-sendiseid münte oli 1991–2011 ringluses kahte värvi – hõbedasi ja kuldseid.

Ksenoonlamp

Ksenoonlamp (ka ksenoonkaarlamp) on ülikõrgrõhuline ksenoontäitega kaarlahenduslamp, mis annab väga heledat valget valgust, tagades moonutusteta värviesituse. Ksenooni kasutatakse sellepärast, et see on kõige madalama ioniseerimispotentsiaaliga mitteradioaktiivne väärisgaas.

Ksenoonlamp leiutati 1940. aastal Saksamaal. 1951. aastal hakkas Osram neid tootma peamiselt filmiprojektorite valgusallikaks. 1990. aastatel hakati ksenoonlampe kasutama autode esilaternates, välklampides jm.

Liblikalised

Liblikalised ehk soomustiivalised ehk lepidopterid (Lepidoptera) on lülijalgsete selts putukate klassist.

Liblikalisi arvatakse olevat umbes 160 000 liiki, neist elab Eestis ligikaudu 2400. Teadaolevaid sugukondi on 126.

Liblikalisi on jaotatud suurliblikateks ja pisiliblikateks, suurliblikaid omakorda päevaliblikateks ja ööliblikateks.

Lutikalised

Lutikalised (Heteroptera) on suurim vaegmoondega (Hemimetabola) putukate alamselts, mille esindajad on levinud peaaegu üle maakera, kui poolusepiirkonnad ja mõned väiksed ookeanisaared välja arvata. Kokku on maailmas teada ligikaudu 40 000 lutikaliiki, Eestis 467. Lutikalised on väikesed kuni suured (1 millimeeter - 11 sentimeetrit), välimuselt väga mitmesuguse kujuga putukad. Nende keha on sageli lamendunud, kehakatted tugeva kitiinkestaga. Suised on pistmistüüpi, ka neil, nagu sarnastiivalistel, moodustub iminokk. Enamikul liikidel on jooksujalad, esinevad veel rööv- ja ujujalad. Tiibu kaks paari, nendest eesmised nahkjad kattetiivad, tagumised aga kilejad. Tagarindmikus asuvad lutikalistel vinanäärmed. Nende eritis on ebameeldiva lõhnaga ning eemale peletav.

Lutikalised elavad väga mitmesugustes elupaikades, alates kuumavee allikatest ja lõpetades ookeaniavarustega.

Veelutikalistest on tuntud sõudurlased. Saleda, veidi lamendunud kehaga, seljapoolelt mustad, kõhupoolelt heledad putukad. Toituvad veetaimedel. Selgsõudurlased ujuvad kõhupool ülespoole, sellepärast on nad seljapoolt heledamad kui kõhupoolt. Üks tavalisemaid liike on selgsõudur.

Vesijooksiklased on vee pindkilel kohatavad röövtoidulised lutikad.

Vesivaksurlased on samuti veepinnal liikuvad putukad.

Verelutiklased on laia ja väga õhukese kehaga lühikeste tiivajädemetega verdimevad ektoparasiidid. Elavad loomade urgudes ja linnupesades.

Kilplutiklased on lühikese, laia ja õhukese kehaga. Seljal esinev kilbike (scutellum) on suur ja ulatub vähemalt tagakeha keskpaigani.

Tuntud kapsa kahjur on kapsalutikas, metsamarjadel on tavaline marjalutikas.

Inimkaasleja on voodilutikas (Cimex lectularius) ja vanades majades elav kuni 19 millimeetri pikkune, omapäraselt tolmukorraga kaetud tolmulutikas.Lutiklased on fülogeneetiliselt väga vanad putukad, fossiilseid jäänuseid on leitud juba ülem-Permist, kus toimus arvatavasti evolutsiooniline lahknemine tirdilistest (Auchenorrynca). Mõned süstemaatikud paigutavad lutikalised koos sarnastiivaliste ühte seltsi nii ühise põlvnemise kui ka mõneti sarnase anatoomia ning füsioloogia tõttu.

Meeter

Meeter (kreeka sõnast metron 'mõõt' on SI-süsteemi põhiühikute hulka kuuluv mõõtühik pikkuse mõõtmiseks. Meetri tähis on m.

Meeter on pikkus, mille läbib valgus vaakumis 1 / 299 792 458 sekundi (s) jooksul:

kus

on valguse kiirus vaakumis,
on tseesium-133 aatomi põhiseisundi kahe ülipeenstruktuurinivoo vahelisel üleminekul eralduva kiirguse sagedus.
Milli-

Milli- (tähis m) on SI-süsteemi ühikunimetuste detsimaaleesliide. Selle eesliitega moodustatud ühik on alusühikust 1000 korda väiksem. Näiteks pikkus 1 millimeeter (mm) on 0,001 meetrit ehk tuhandik meetrit.

Eesliide tuleneb ladinakeelsest sõnast mille (tuhat) ja võeti ametlikult kasutusele 1795. aastal koos meetermõõdustikiga.

Millimeeter elavhõbedasammast

Millimeeter elavhõbedasammast (tähis mm Hg) on mittesüsteemne rõhu mõõtühik, mis võrdub 1 mm kõrguse elavhõbedasamba hüdrostaatilise rõhuga.

Rahvusvaheliselt on selle ühiku nimetusena kasutusel ka torr (Itaalia füüsiku Evangelista Torricelli järgi, tähis Torr). Torri defineeritakse 1/760-na füüsikalisest atmosfäärist (1 atm = 101 325 Pa):

Õhurõhk on normaaltingimustel (0 °C ja normaalraskuskiirendusel gn = 9,80665 m/s2) 760 mm Hg ehk 760 torri.

Millimeter elavhõbedasammast on SI-süsteemiga seotud piiratud kasutusalaga ühik õhurõhu ja vererõhu mõõtmiseks.

Mõõtühikute loend

See artikkel loetleb mõõtühikuid.

Temaatiline loend

Paskal

Paskal (Blaise Pascali järgi, tähis Pa) on rõhu mõõtühik SI-süsteemis. 1 Pa on rõhk või mehaaniline pinge, mille tekitab 1 m2 suurusele pinnale ühtlaselt jaotunud 1 N suurune jõud:

ehk SI põhiühikutes


Rascal

Rascal on Iisraelis valmistatud soomustatud liikursuurtükk.

Sholef

Sholef on Iisraelis valmistatud soomustatud liikursuurtükk.

Turvas

Turvas on mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete. Inimese jaoks on turvas oluline maavara. See maavara kujuneb soodes surnud taimeosakestest, kus nood vees hapnikuvaegusel täielikult ei lagune. Turvas moodustub peamiselt turbasamblast (Sphagnum), aga samuti kõigi teiste rabataimede (nt tupp-villpea) jäänustest.

Sood, eriti kõrgsood, on kõige olulisemad turbaallikad. Samas ka teistes märgalade tüüpides, nagu lodudes ja rabametsades, esineb märgatavates kogustes turvast. Turbaaladel kasvavad kanarbikulised, turbasamblad ja tarnad. Kuna orgaaniline aine koguneb tuhandete aastate jooksul, siis turbavarusid saab kasutada arhiivina minevikus esinenud taimede ja kliima kohta. Niiviisi annab turvas informatsiooni keskkonna mineviku ja kunagiste inimeste maakasutuse kohta.Ta katab 2% maailma maismaast, maailmas arvatakse olevat 4 triljonit m3 turvast, mille energia väärtuseks hinnatakse 8 miljardit teradžauli. Mõne fossiilkütuse, näiteks kivisöe moodustumisel tekib esmalt turvas. Maailma eri paigus kasutatakse turvast kütusena.

Üldiselt ei loeta turvast taastuvaks energiaallikaks, kuna teda kogutakse suuremates kogustes, kui ta jõuab tagasi tekkida. Turba taastumisajaks loetakse üldiselt üks millimeeter aastas. Lisaks on spekuleeritud, et turba taastumine toimub ainult 30–40% turbaaladest.Turbast eralduva süsinikdioksiidi (106 g CO2\MJ) heitekoguse intensiivsus on suurem kui söel (94,6 g CO2\MJ) ja maagaasil (56,1 g CO2\MJ).

Ühesendine münt (1939)

1939. aastal vermitud 1-sendine on viimane ennesõjaaegses Eesti Vabariigis käibelelastud münt. Reaalselt jõudis münt käibele 25. juulil 1940, neli päeva pärast Eesti NSV väljakuulutamist, ning see oli kasutusel kuni 25. märtsini 1941.

Mündid vermiti Riigi Trükikojas. Need pidid välja vahetama 1929. aasta ühesendised mündid, mille kujundus erines teistest sendimüntidest.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.