Miliza Korjus

Miliza Elizabeth Korjus [hääldus: militsa] (18. august 1909 Varssavi26. august 1980 Culver City, California) oli eesti-poola päritolu laulja (koloratuursopran) ja näitleja. Aastal 1938 kandideeris ta Carla Donneri rolliga filmis "Suur valss" Oscarile, kuid võidu pälvis Fay Bainter.

Biograafia

Varajane elu

Miliza Korjuse isa oli Artur Korjus, tollal kapten Venemaa tsaariarmees, hiljem Eesti Vabariigi sõjaministri käskudetäitja ohvitser, kolonel. Tema ema Anna Gintowt oli pärit poola-leedu aadliperekonnast Gintowt-Dziewałtowski. Milizal oli üks vend ja neli õde. Pärast enamlaste võimuletulekut 1917. aastal sattusid Korjuse vanemad endise Vene impeeriumi eri piirkondadesse ning jäid lahku. Ema koos tütardega siirdus Kiievisse, kus Korjus alustas oma muusikaõpinguid.

Korjuste perekond ja isa Arthur

Arhiiviandmed näitavad, et Korjuse esivanemad isaliini pidi on Eestis elanud läbi nelja sajandi, võib-olla veelgi kauem.

Miliza vanaisa Karl Korjus pidas Tallinna südalinnas, praeguse Viru hotelli vastas kuulsat "Korjuse kõrtsi". Karl olevat rikkaks saades ostnud sakslasest mõisnikult vabaks teoorjast talupidaja tütre Liisa Tristali, Palvere mõisast Harjumaal. Pärast abiellumist Liisa Tristaliga otsustas Karl üle minna Tallinna Pühavaimu kiriku kogudusse, mille liikmeteks olid eestlased.

Noorpaaril sündis kolm poega ja üks tütar: Hugo (1858), Leontine (1860), Justus (1866) ja Miliza Korjuse isa Artur (1870).

Artur Korjus lõpetas Tallinna saksa kreiskooli Vene tänavas.

Artur mängis klaverit ja viiulit. Ta õpetas oma tütart Milizat laulma viiuli järgi. Suguvõsas mäletatakse Arturi sagedasi sõnu Milizale: "Laula! Ära karju!"

1936. aastal surnud Arturile korraldati Eesti Vabariigis sõjaväeline matus. Herbert Korjus meenutas tema põrmu ärasaatmist Aia 6 järgmiselt. Puudus Miliza, kes sõitis samal ajal laevaga USA-sse "Suure valsi" võtetele. Ta viibis kohal ainult oma häälega. Teises toas olevat grammofonile pandud heliplaat tema tuntud hingestatud lauluga "Warum?" (Miks?). See olevat tunginud sõdadest tulnud ohvitseridele hinge, silmad märgunud.

Karjäär

Teismelisena reisis Korjus Nõukogude Liidu piires Dumka Koori rivistuses. 1927. aastal, kui koor esines Leningradis, jõudis Korjus üle piiri Eestisse, kus ta kohtus oma isaga ning jäigi isa juurde elama. Seda kinnitab ka sugulastel säilinud 10. juulil 1927 tehtud foto. Sellel on 18-aastase tütarlapse pea hardalt asetatud ohvitserivormis range isa õlale. Tallinnas on käinud mõned õedki pere teist osa külastamas, ent siia jäi päriselt ka Anna (1908).

1929. aastal abiellus ta füüsik Kuno Foelschiga. Oma lauljakarjääri jätkas ta sopranina Saksamaal, kuni sai 1933. aastal töökoha Berliini riigiooperis. Tema edukad esinemised ka väljaspool Saksamaad tõid talle hüüdnime "Berliini ööbik". Filmiprodutsent Irving Thalberg, kuuldes Korjuse häält, sõlmis lauljatariga kümneaastase filmilepingu ning Korjus reisis Ameerikasse Hollywoodi.

Tema esimene film Hollywoodis oli "Suur valss" (1938). Korjuse tähtosa pidi olema filmis "Sandor Rozsa" (1940), kuid autoõnnetuses sai ta jalg vigastada ja ta vajas pikaajalist taastumisperioodi, film katkestati.

Aastatel 19411944 elas ta Mehhikos, kus tegi kaasa hispaaniakeelses filmis "Impeeriumi rüütel" (1942).

1944. aastal naasis ta USA-sse, kus andis mitmeid kontserte.

1952. aastal abiellus ta arst Walter Shectoriga.

Aastal 1980 suri ta südamerikke tagajärjel ja maeti Los Angelese kalmistule (Westwood Village Memorial Park Cemetery).

Korjusel on tütar Melissa F. Wells, kes sündis 1932. aastal Eestis. Ta on olnud üle 40 aasta USA välisteenistuses. Aastatel 19982001 oli ta USA suursaadik Eestis.

Ooperirolle

Mälestuse jäädvustamine

2012. aastal ilmus Pegasuse väljaandel Jaak Jõekallase raamat "Unustamatu Miliza Korjus".

26. august

26. august on Gregoriuse kalendri 238. (liigaastal 239.) päev. Juliuse kalendri järgi 13. august (1901–2099).

28. mai

28. mai on Gregoriuse kalendri 148. (liigaastal 149.) päev. Juliuse kalendri järgi 15. mai (1901–2099).

Artur Korjus

Artur Christian Korjus (1. detsember 1870 Tallinn – 22. märts 1936 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kolonel).

Ta oli Sõjakooli lektor ja kuni 1926. aastani sõjaministri käskudetäitja ohvitser.

Jaak Jõekallas

Jaak Jõekallas (sündinud 4. mail 1969) on eesti laulja (tenor).

Ta on lõpetanud Tallinna Reaalkooli (1987), Georg Otsa nimelise Muusikakooli klassikalise laulu erialal (Henn Eeriku klassis; 1995) ja Tallinna Pedagoogikaülikooli bibliograafia erialal. Täiendanud end aastatel 1995–1997 Virgilijus Noreika ja 2000–2003 Heidy Tamme juures.

Alates 1990. aastast laulab ta Rahvusooperi Estonia ooperikooris, sealhulgas ka solistirollides. On teinud kaasa Tartu Vanemuise, Von Krahli Teatri ja Smithbridge Productioni lavastustes.

Kontsertetenduste "Imre Kàlmàn. Muusika läbi pisarate" (2010) ja "Heliloojad ja nende muusad" (2013/2014) autor.

Kontsert-etenduse "Operetikuningas Imre Kàlmàn" (2019; Rahvusooperis Estonia) autor ja lavastaja.

Tegutsenud aastatel 2007–2010 lepingulise autorina Klassikaraadios (sealhulgas saatesarja "Meloodia võluvõim" autor ja toimetaja koos Triin Ellaga) ning 2013–2015 Vikerraadios (saatesarja "Nostalgia" autor ja toimetaja koos Triin Ellaga).

Raamatute "Unustamatu Miliza Korjus" (2012), "Estoonlased maskiga ja maskita" (2017; koos Marvi Taggo`ga) ning "Kinostalgia" (2018) autor.

Kirjutanud portreelugusid filminäitlejatest ajakirjale Elu Lood.

Johann Strauß (poeg)

Johann Baptist Strauss (25. oktoober 1825 Sankt Ulrich Viini lähedal – 3. juuni 1899 Viin) oli Austria kapellmeister, viiuldaja ja helilooja. Omanimelise muusikakoolkonna looja. Viini klassikalise opereti mainekamaid esindajaid.

Ta komponeeris 18 operetti ja muusikalist komöödiat, enam kui 500 valssi, polkat, kadrilli ja muud liiki tantsumuusikat ning muusika balletile "Aschenbrödel" ("Tuhkatriinu"). Teda tunti kui valsikuningat.

Koloratuursopran

Koloratuursopran on kõrgeim naishääleliik.

Koloratuursopranitel on kergem ja kõrgem hääl. Nende hääle ulatus on 2,5 oktaavi ja lõpeb 3. oktavi f-iga. Mõni laulab isegi 4. oktavi c-ni.

Eesti tuntumad koloratuursopranid on Elina Nechayeva, Veera Nelus, Margarita Voites ja Anu Kaal. Eestist on pärit ka Miliza Korjus.

Korjus (perekonnanimi)

Korjus on eesti ja soome perekonnanimi.

Malama stuudio

Malama stuudio oli aastatel 1920–1939 Tallinnas tegutsenud eralaulustuudio, mille asutas Prantsusmaal sündinud ooperilaulja ja lauluõpetaja Varvara Malama.

Stuudio nimekamad õpilased olid teiste seas Miliza Korjus, Georg Taleš, Veera Nelus.

Melissa F. Wells

Melissa Foelsch Wells (sündinud 18. novembril 1932 Tallinnas) on Eesti päritolu USA diplomaat.

Ta on olnud üle 40 aasta USA välisteenistuses. 1998–2001 oli ta USA suursaadik Eestis.

Miliza

Miliza on naisenimi.

2019. aasta seisuga oli seda naisenime Eestis alla viiel inimesel.

Surnud 1980

Sellel leheküljel on loetletud 1980. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi.

Surnud 26. augustil

Siin loetletakse 26. augustil surnud tuntud isikuid.

1666 – Frans Hals, hollandi maalikunstnik

1723 – Antoni van Leuwenhoek, hollandi optik ja bioloog

1850 – Louis-Philippe I, Prantsusmaa kuningas

1898 – George Gershwin, USA pianist ja helilooja

1910 – William James, USA filosoof ja psühholoogia

1921 – Sándor Wekerle, ungari poliitik

1926 – Bernhard-Gotfried Palmberg, eesti näitleja ja laulja

1930 – Dmitri Tsvetkov, vadja päritolu Vene ja Eesti pedagoog ja keeleteadlane

1934 – Hermann Ammende, Pärnu suurkaupmees

1938 – Karl Tikk, eesti rahvusest Venemaa ja Nõukogude Liidu sõjaväelane

1941 – Eduard Püttsepp, eesti pedagoog, koolijuht, karskustegelane ja kultuuritegelane

1944 – Hans Leesment, eesti sõjaväelane, sanitaarkindralmajor, Eesti Punase Risti president 1919-40

1945 – Franz Werfel, Austria kirjanik

1945 – Pauls Kalniņš, läti poliitik

1948 – Bernhard Steinberg, eesti vaimulik

1958 – Ralph Vaughan Williams, inglise helilooja

1959 – Ernst Kramm, eesti sõjaväelane

1963 – Eduard Martinson, eesti biokeemik

1968 – Kay Francis, USA näitlejanna

1974 – Charles Lindbergh, USA lendur

1976 – Lotte Lehmann, saksa laulja (sopran)

1979 – Mika Waltari, soome kirjanik

1980 – Miliza Korjus, eesti-poola päritolu laulja (koloratuursopran) ja näitleja

1980 – Rosa Albach-Retty, austria näitleja

1985 – Marie Motlová, tšehhi näitleja

1986 – Kurt Matson, Eesti sõjaväelane

1987 – Georg Wittig, saksa keemik

1989 – Irving Stone, USA kirjanik

1990 – Ilmar Palias, Eesti poliitik

1991 – Ülo Habicht, eesti kujunduskunstnik

1991 – Nikolai Krutšina, nõukogude parteifuntsionär

1993 – Karl Bewerunge, saksa poliitik

1998 – Frederick Reines, USA füüsik

2002 – Thomas Gordon, USA psühholoog

2004 – Laura Branigan, USA laulja ja näitleja

2006 – Yosef Hadar, Iisraeli helilooja

2006 – Rainer Barzel, Saksamaa poliitik

2007 – Gaston Thorn, Luksemburgi poliitik ja diplomaat, peaminister 1974–1979, Euroopa Komisjoni president 1981–1985

2008 – Mieczysław Klimowicz, poola kirjandusajaloolane

2008 – Fernand Icart, Prantsusmaa poliitik

2008 – Christian Geissler, saksa kirjanik

2008 – Dori Edson, Brasiilia laulja

2008 – Roza Lallemand, prantsuse maletaja

2008 – Pierre Colas, saksa antropoloog

2009 – Zélia Ferreira Salgado, Brasiilia kunstnik

2009 – Sadie Corre, Briti näitleja

2009 – Melanie Kaarma, eesti kostüümikunstnik

2009 – Dominick Dunne, USA kirjanik ja ajakirjanik

2009 – Per Christensen, norra näitleja

2009 – Ellie Greenwich, USA laulukirjutaja

2009 – ‘Abd al-‘Azīz al-Ḩakīm, Iraagi poliitik

2009 – Ott Ernesaks, eesti allveesporditreener

2010 – Michel Montignac, prantsuse dietoloog

2013 – Krzysztof Wilmanski, poola füüsik

2014 – Chūsei Sone, jaapani filmilavastaja

2016 – Jānis Reinis, läti näitleja

2018 – Toomas Kreen, eesti näitleja

Suur valss

"Suur valss" (originaalpealkirjaga "The Great Waltz") on 1938. aasta USA mängufilm. Filmi režissöör on Julien Duvivier. Filmi tootis Metro-Goldwyn-Mayer.

Film räägib noore helilooja Johann Straussi elust 1844 Pariisis.

Filmi peaosatäitjad on järgmised:

Luise Rainer

Fernand Gravet

Miliza Korjus.

Sündinud 18. augustil

Siin artiklis loetletakse 18. augustil sündinud tuntud inimesi.

1748 – Pierre Sonnerat, Prantsusmaa loodusteadlane ja maadeuurija

1750 – Antonio Salieri, itaalia helilooja

1770 – Luís Vaz Pereira Pinto Guedes, Portugali sõjaväelane

1815 – Alexander Theodor von Middendorff, eesti loodusteadlane ja maadeuurija

1830 – Franz Joseph I, Austria keiser

1872 – Hans Kuusik, eesti kunstipedagoog ja klaasimaalija

1872 – Adolf Schmal, Austria juudist jalgrattasportlane ja vehkleja

1890 – Walther Funk, Saksamaa ajakirjanik ja poliitik

1901 – Johannes Taperson, eesti koolijuht

1902 – Adamson-Eric, eesti maali- ja tarbekunstnik

1902 – Eduard Ausmees, Eesti sõjaväelane

1907 – Annes Varjun, eesti keraamik

1907 – Johannes Kiirend, eesti metsavend

1909 – Miliza Korjus, eesti laulja

1910 – Alexej Čepička, Tšehhoslovakkia kommunistlik riigitegelane ja sõjaväelane

1912 – Otto Ernst Remer, Saksamaa sõjaväelane

1912 – Elsa Morante, itaalia kirjanik ja tõlkija

1916 – Ants Aasmaa, eesti laulja

1918 – Aleksandr Šelepin, Nõukogude Liidu poliitik

1919 – Raivo Kalamäe, eesti päritolu Austraalia tööstusinsener ja eesti vabadusvõitleja

1922 – Alain Robbe-Grillet, prantsuse kirjanik

1923 – Karl Kaarli, eesti põllumajandusteadlane

1924 – Armin Prinz zur Lippe, Lippe vürstliku perekonna pea

1925 – Alfred Käsper, eesti tšellist

1925 – Brian Aldiss, inglise kirjanik

1927 – Virve Kiple, eesti baleriin, näitleja ja telerežissöör

1928 – Theodore Millon, USA psühholoog

1928 – Meeta Murd, eesti majandusteadlane

1930 – Dieter Wemhöner, Saksamaa poksija

1932 – Poigo Nuuma, eesti õigusteadlane

1933 – Roman Polański, poola filmirežissöör

1936 – Robert Redford, ameerika näitleja, režissöör

1938 – Priit Kuusk, eesti muusikateadlane

1939 – Johnny Preston, Ameerika Ühendriikide laulja

1941 – Agustín Zaragoza, Mehhiko endine poksija

1942 – Ülo Leppik, eesti arstiteadlane

1943 – Hannu Mäkelä, soome kirjanik

1944 – Urmas-Jüri Orgusaar, eesti nahakunstnik

1944 – Evi Padu, eesti taimefüsioloog

1945 – Värner Lootsmann, Eesti poliitik, IX Riigikogu liige

1947 – Reet Siimer, Eesti Puuetega inimeste Koja tegevdirektor

1949 – Peter Shilton, inglise jalgpallur

1950 – Hellekai Põldra, eesti sisearhitekt ja kunstnik

1952 – Patrick Swayze, ameerika näitleja

1952 – Markus Meckel, Saksa poliitik ja teoloog

1953 – Viiu Kõrvits, eesti nukunäitleja

1953 – Lembit Peterson, eesti lavastaja ja näitleja

1953 – Katre Ligi (Runnel), eesti luuletaja

1955 – Tõnis Palm, eesti arhitekt

1955 – Vello Rand, eesti raadioajakirjanik

1956 – Peep Aaviksoo, eesti firmajuht ja poliitik

1958 – Madeleine Stowe, ameerika näitleja

1960 – Aime Aarmaa, Kohtla-Järve Keskraamatukogu direktor

1961 – Ivari Vee, eesti ajakirjanik, russofiil ja esoteerik

1962 – Margus Heek, eesti vandeadvokaat

1962 – Felipe Calderón, Mehhiko president

1963 – Arne Ader, eesti loodusfotograaf, looduse populariseerija, loodushoidja ja bioloog

1964 – Kristjan Moora, Eesti sõjaväelane

1965 – Rain Simmul, eesti näitleja

1966 – Daimar Liiv, eesti jurist ja poliitik

1968 – Alges Maasikmets, eesti jalgrattur

1969 – Christian Slater, ameerika näitleja

1969 – Edward Norton, USA näitleja

1969 – Timothy Snyder, Ameerika Ühendriikide ajaloolane

1970 – Zbigniew Ziobro, Poola poliitik

1971 – Taniel Kirikal, eesti laulja

1973 – Henno Kelp, eesti basskitarrist

1974 – Liia Kanemägi-Jõerand, eesti näitleja

1976 – Michael Greis, Saksamaa laskesuusataja

1976 – Erki Laur, eesti näitleja

1977 – Lukáš Bauer, Tšehhi suusataja

1977 – Andri Derõzemlja, Ukraina laskesuusataja

1979 – Anton Vill, eesti kunstnik

1980 – Esteban Cambiasso, argentina jalgpallur

1981 – Sinikka Kuula, soome pianist

1981 – Argo Mere, eesti alpinist ja matkasportlane

1984 – Robert Huth, Saksamaa jalgpallur

1987 – Martin Järveoja, endine eesti judoka ja eesti autorallisõitja (kaardilugeja)

1989 – Priit Strandberg, eesti näitleja

Veera Nelus

Veera Nelus (ka Vera Nelus; 28. oktoober 1916 Narva – 18. juuli 1996 Tallinn) oli eesti koloratuursopran.

Õppis muusikat eraviisiliselt Varvara (Barbara) Malama erastuudios Tallinnas (Samas õppis ka Miliza Korjus).

Aastatel 1944–1971 töötas Estonia teatris ooperi- ja operetisolistina.

Tema esitustega on ilmunud album (3 plaati) "Unustamatu Veera Nelus" (2001). Helirežissöör Jüri Kruus on restaureerinud üle kolme ja poole tunni ulatuses Neluse helisalvestisi.

Aastail 1947–1949 tegutses svingsekstett "Rütmikud", mis esines ka raadios (kuni džäss ära keelati), andis kontserte, kus solistideks olid Georg Ots, Veera Nelus ja teised Estonia solistid, ka Neeme Järvi (ksülofonil). Kolm korda nädalas mängisid "Rütmikud" tantsuks tollases Töötava Rahva Kultuurihoones. Tegemist oli tolle aja parima svingansambliga.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.