Mihhail Stalnuhhin

Mihhail Stalnuhhin (sündinud 15. septembril 1961 Tartus) on Eesti poliitik, Riigikogu liige. Ta oli 2003–2011 Narva linnavolikogu esimees. Stalnuhhin kuulub Eesti Keskerakonda.

Mihhail Stalnuhhin on olnud Narva Linnavolikogu liige 1994–1995, 1999–2003 ning 2003–2011 linnavolikogu esimees. Oli IX ja X Riigikogu liige. Valiti 2007 isikumandaadiga XI Riigikogusse, kuid loobus tööst Riigikogus Narva Linnavolikogu kasuks. Ta kandideeris ka 2011. aasta Riigikogu valimistel, sai 8584 häält ja osutus valituks. 2015. aasta Riigikogu valimistel valimistel sai Stalnuhhin Ida-Virumaal kandideerides 3648 häält ja osutus taas valituks.

Ta on Riigikogu riigieelarve kontrolli komisjoni esimees.

Ta kandideeris 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel ja sai 11 505 häält, kuid valituks ei osutunud. Ta oli Yana Toomi ja Edgar Savisaare järel häälte arvult kolmas Keskerakonna kandidaat.[1]

2013. aasta alguses sai Stalnuhhin trahvi, kuna jalutas Narvas suukorvita koeraga.[2]

29. septembril 2015 kirjutas ajakirjandus, et Stalnuhhin liisib 744 euro eest kuus maasturit Honda CRV, millega sõidab tema abikaasa ja mille kulud ta tasub kuluhüvitisega. Stalnuhhinil endal juhiluba ei ole.[3][4] Stalnuhhini käitumise mõistsid hukka mitmed riigikogulased, nende seas Riigikogu esimees Eiki Nestor.[5]

2015. aastal andis Eesti Maksumaksjate Liit talle nimetuse Maksumaksja vaenlane.

KE Mihhail Stalnuhhin
Mihhail Stalnuhhin 2011. aastal

Haridus

Mihhail Stalnuhhin lõpetas 1995. aastal Tallinna Pedagoogikaülikooli eesti filoloogia erialal.

Teosed

  • "Novellid", 1999
  • "Eesti-vene õppesõnastik" koostöös E. Väljaga 1998
  • "Vene-eesti õppesõnastik" koostöös E. Väljaga 1997
  • "Eesti keel iseõppijale" I–III osa 1994–1996

Viited

  1. http://ep2014.vvk.ee/mandates.html
  2. Karoliina Vasli "Riigikogulaste kirju paturegister: joomisest telefoni omastamiseni" Õhtuleht, 2. aprill 2015
  3. Juhiloata riigikogu liige on kuluhüvitise eest saanud linnamaasturi nii naisele kui ka pojale, Eesti Päevaleht, 29. september 2015
  4. Mihhail Stalnuhhin liisib kuluhüvitiste eest autot, millega sõidab hoopis tema naine, Postimees, 29. september 2015
  5. Nestor: nii ei peaks riigikogu liige tegema, Postimees, 29. september 2015

Välislingid

15. september

15. september on Gregoriuse kalendri 258. (liigaastal 259.) päev, Juliuse kalendri järgi 2. september (1901–2099).

2003. aasta Riigikogu valimised

2003. aasta Riigikogu valimised olid Riigikogu kümnenda koosseisu valimised, mis toimusid 2. märtsil 2003.

2004. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis

2004. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis kuulutas 12. märtsil 2004 välja president Arnold Rüütel ja valimispäev oli 13. juuni 2004.

Eestist valiti Euroopa Parlamenti kuus saadikut.

2007. aasta Riigikogu valimised

2007. aasta Riigikogu valimised olid Riigikogu üheteistkümnenda koosseisu valimised, mis toimusid 4. märtsil 2007.

Oma nimekirjadega osales valimistel 11 erakonda:

Eesti Iseseisvuspartei 12,

Eesti Keskerakond 125,

Eesti Reformierakond 125,

Eesti Vasakpartei 12,

Eestimaa Rahvaliit 125,

Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid 108,

Erakond Eestimaa Rohelised 125,

Erakond Isamaa ja Res Publica Liit 125,

Konstitutsioonierakond 53,

Sotsiaaldemokraatlik Erakond 125

Vene Erakond Eestis 35 kandidaadiga.Kandideerisid ka seitse üksikkandidaati: Vello Burmeister,

Tõnu Hallik,

Svetlana Ivnitskaja,

Aare Kambla,

Kalev Kodu,

Koit Luus

ning Niina-Inessa Stepanova.

Valimistel osales 61,9 % hääleõiguslikest kodanikest. Kõrgeim osalusprotsent oli Tallinnas – 65,8 % ja madalaim Ida-Virumaal – 52,2 %.

2007. aasta Riigikogu valimised olid esimesed parlamendivalimised maailmas, kus sai üleriigiliselt hääletada ka elektroonilisel teel. E-hääletuse võimalust kasutas 30 275 kodanikku, mis moodustas 5,5% kõikidest valimas käinud kodanikest.

2011. aasta Riigikogu valimised

2011. aasta Riigikogu valimised olid Riigikogu kaheteistkümnenda koosseisu valimised. Need toimusid 6. märtsil 2011.

Elektrooniline hääletamine toimus alates 24. veebruarist 2011 kell 9.00 ööpäevaringselt kuni 2. märtsi kella 20ni. Eelhääletamine toimus 28. veebruarist 2. märtsini.

2011. aasta Venemaa parlamendivalimised

2011. aasta Venemaa parlamendivalimised on 4. detsembril toimuvad Venemaa parlamendi alamkoja, Riigiduuma valimised. Riigiduuma VI koosseis valitakse viieks aastaks. Valimistel saavad osaleda parteinimekirjad, millel Duumasse pääsemiseks tuleb ületada seitsme protsendi künnis. Kui mõne partei poolt hääletab 6-7% valijaist, saab see kaks mandaati, 5-6 protsendi korral aga ühe mandaadi.

2014. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis

2014. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis toimusid 25. mail 2014, eelhääletamine 19.–21. mail ja elektrooniline hääletamine 15.–21. mail. Need olid kolmandad Euroopa Parlamendi valimised Eestis. Eestist valiti europarlamenti 6 saadikut.

Valimised toimusid tavapärase juuni alguse asemel mai lõpul. Valimised otsustati ettepoole tuua, et anda rohkem aega Euroopa Komisjoni presidendi valimisteks ning kuna need oleks muidu langenud nelipühade nädalavahetusele, mil mitmes liikmesriigis on koolivaheaeg.Kui eelmised valimisnimekirjad 2009. aastal toimusid suletud nimekirjadega, siis seekord kasutati taas avatud nimekirju nagu 2004. aastal. Seega osutus valituks mitte nimekirja eesotsas olev, vaid enim hääli kogunud kandidaat.

Eesti Keskerakond

Eesti Keskerakond on Eesti partei, mis loodi 1991. aastal Rahvarinde baasil.

Alates 1990. aastate lõpust kuni 2019. aasta kevadeni püsis erakonna populaarsus stabiilselt suhteliselt kõrge. Partei pikaajalise liidri Edgar Savisaare vahetas 2016. aastal välja Jüri Ratas. 2019. aasta Riigikogu valimistel sai Keskerakond 23,8% häältest ja 26 kohta parlamenti.

Keskerakonna ideoloogiat on kirjeldatud vasaktsentristliku, populistliku ja sotsiaalliberaalsena. Partei toetajaskonna moodustavad ennekõike madalama sissetulekuga inimesed ja vene emakeelega inimesed.

IX Riigikogu

IX Riigikogu oli Riigikogu koosseis, mille valisid Eesti kodanikud 1999. aasta Riigikogu valimistel 7. märtsil 1999. Esimest korda koguneti sama aasta 18. märtsil ning IX Riigikogu volitused lõppesid 21. märtsil 2003.

Valimistel osales 12 erakonda ja 19 üksikkandidaati. Kõige rohkem hääli kogus Eesti Keskerakond. Riigikokku pääsesid ka Isamaaliit, Reformierakond, Mõõdukad, Koonderakond, Eesti Maarahva Erakond ja Eestimaa Ühendatud Rahvapartei.

Riigikogu esimeheks valiti Toomas Savi Reformierakonnast ning aseesimeesteks Tunne Kelam ja Siiri Oviir.

Maksumaksja vaenlane

Maksumaksja vaenlane on nimetus, mille annab Eesti Maksumaksjate Liit isikule või organisatsioonile, kes käitus Eesti Maksumaksjate Liidu hinnangul eelnenud aastal maksumaksja suhtes kõige vaenulikumalt.

Nimetust antakse alates 1999. aastast.

Narva linnavolikogu

Narva linnavolikogu on Narva linna omavalitsusorgan, mis tegutseb linnas alates 1873. aastast. 1870. aastast pidi Venemaa üldise linnaseaduse järgi linnades moodustama linnaomavalitsuse, mis koosnes linnavolikogust ja linnavalitsust.Aastatel 1917–1918, 1940–1941 ja 1944–1990 tegutses linnavalitsusasutusena Narva Linna Töörahva Saadikute Nõukogu ja selle täidesaatva organina Narva Linna Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee.

Narva linnavolikogu valisid kõik linna maksumaksjad, kes jagati maksu suuruse järgi kolmeks klassiks.Alates 1892. aastast valimistsensust tõsteti ja linnavolikogu said valida ainult kinnisvaraomanikud.Narva linnavolikogu tegevuse seaduslikkuse üle teostas järelevalvet Peterburi kuberner, pärast Veebruarirevolutsiooni kuni 11. oktoobrini 1919 kubermangukomissar. Kõik volikogu otsused pidi linnapea esitama kubernerile.Alates 15. aprillist 1917 võisid linnavolikogu liikmeid valida peale kinnisvaraomanike ka muud linnaelanikud.Vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele valitakse Narva linnavolikogu liikmed neljaks aastaks üldise ja ühetaolise valimisõiguse alusel. Volikogu esindab ja selle tööd juhib esimees.Praegu on Narva volikogus 31 liiget. Seoses sellega, et endine linnavolikogu esimees Tarmo Tammiste valiti linnapeaks, juhib volikogu tegevust linnavolikogu aseesimees Aleksandr Jefimov.

Narva teenetemärk

Narva teenetemärk on alates 2010. aastast antav Narva linna autasu, mis antakse füüsilistele isikutele Narva linnale osutatud eriliste teenete eest.

Teenetemärk on valmistatud hõbedast, märgi suurus 29,3×29,3 mm, vapiosa taust on sinine ning ümbritsetud viljapeadega.

Sündinud 15. septembril

Siin artiklis loetletakse 15. septembril sündinud tuntud inimesi.

0053 – Traianus, Vana-Rooma keiser

1254 – Marco Polo, itaalia maadeavastaja

1613 – François de La Rochefoucauld, prantsuse kirjanik

1789 – James Fenimore Cooper, Ameerika Ühendriikide kirjanik

1857 – William Howard Taft, Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik

1876 – Bruno Walter, helilooja ja dirigent

1877 – Shefqet Verlaci, albaania poliitik, peaminister

1883 – Villem Marder, Eesti sõjaväelane

1888 – Antonio Ascari, Itaalia autovõidusõitja

1889 – Johannes Jaanis, Eesti kooliõpetaja ja poliitik

1890 – Agatha Christie, inglise kirjanik

1890 – Eugène Maës, Prantsusmaa jalgpallur, ründaja

1890 – Frank Martin, Šveitsi helilooja

1891 – Oskar Särev, Eesti sõjaväelane

1894 – Jean Renoir, prantsuse filmirežissöör

1895 – Johannes Heil, eesti elektrotehnikateadlane

1897 – Miloš Lukaš, tšehhi filoloog, tõlkija, polüglott

1899 – Pierre Chantraine, prantsuse keeleteadlane ja klassikaline filoloog

1899 – Lilian Looring, eesti baleriin ja tantsupedagoog

1901 – Aleksander Bergmann, eesti kunstnik

1903 – Eduard Päll, eesti kirjanik ja keeleteadlane

1904 – Umberto II, Itaalia kuningas

1905 – Patrick O'Callaghan, Iirimaa kergejõustiklane

1905 – Peeter Kraus, Eesti sõjaväelane

1906 – Irving Warren Jaffee, USA kiiruisutaja

1906 – Albert Ivask, eesti õpetaja ja kirjamees

1908 – Aino Kumari, eesti ornitoloog

1910 – Leo Tiik, eesti majandusgeograaf, raamatukogundustegelane, ajaloolane ja koduloolane

1913 – Paul Varandi, Eesti näitleja ja lavastaja

1914 – Jens Otto Krag, Taani poliitik

1915 – Helmut Schön, Saksamaa jalgpallur ja treener

1917 – Boris Kabur, eesti kirjanik ja tõlkija

1917 – Enno Eesmaa, eesti laulja

1919 – Fausto Coppi, Itaalia jalgrattur

1922 – Ilmar Vahe, Eesti NSV partei- ja riigitegelane

1924 – Lucebert, hollandi maalikunstnik ja luuletaja

1924 – György Lázár, Ungari kommunistlik riigitegelane

1926 – Jean-Pierre Serre, prantsuse matemaatik

1927 – Margaret Keane, ameerika kunstnik

1928 – Erich Rannat, eesti tehnikateadlane

1929 – Murray Gell-Mann, USA füüsik

1929 – Maret Käbin, eesti toimetaja ja tõlkija

1930 – Endel Lippmaa, eesti akadeemik

1930 – Rolf Uusväli, eesti organist

1931 – Kurt Schirra, Saarimaa endine poksija

1936 – Ashley John Cooper, Austraalia tennisist

1937 – Fernando de la Rúa, Argentina poliitik

1937 – Helgi Parts, eesti kergejõustiklane

1938 – Rafael Herrera Osuna, Mehhiko tennisist

1940 – Rannveig Guðmundsdóttir, islandi poliitik

1941 – Flórián Albert, Ungari jalgpallur, ründaja

1942 – Mare Vint, eesti graafik

1942 – Wen Jiabao, Hiina poliitik

1944 – Graham Taylor, Inglismaa jalgpallur ja treener

1945 – Jessye Norman, USA sopran

1945 – Hans-Gert Pöttering, Saksamaa poliitik

1946 – Oliver Stone, USA filmirežissöör

1946 – Tommy Lee Jones, Ameerika Ühendriikide näitleja ja režissöör

1951 – Johan Neeskens, hollandi jalgpallur

1951 – Johannes Jacobus Neeskens, Hollandi jalgpallur

1953 – Georgij Alafuzoff, Soome mereväelane

1954 – Barry Shabaka Henley, Ameerika Ühendriikide näitleja

1955 – Õnne Kepp, eesti kirjandusteadlane

1955 – Kalle Rõõmus, eesti arhitekt

1956 – Rao Heidmets, eesti animafilmilavastaja

1957 – Slobodan Kačar, Jugoslaavia poksija

1958 – Inese Zandere, läti luuletaja, lastekirjanik, toimetaja, ajakirjanik ja kirjastaja

1960 – Eduard Pukkonen, eesti geoloog, kartograaf ja orienteeruja

1960 – Aivo Reinart, eesti füüsik

1961 – Mihhail Stalnuhhin, Eesti poliitik

1961 – Frank Emmelmann, saksa kergejõustiklane

1962 – Laur Teär, eesti laulja

1962 – Rosita Raud, Eesti teatrikunstnik

1963 – Mart Johanson, eesti muusik

1963 – Anu Nõulik, eesti alpinist

1964 – Robert Fico, Slovakkia poliitik

1964 – Kaupo Palo, eesti füüsik

1964 – Sirpa Kähkönen, soome kirjanik ja tõlkija

1965 – Thomas Stangassinger, Austria mäesuusataja

1966 – Dejan Savićević, Montenegro jalgpallur, poolkaitsja

1967 – Simone Greiner-Petter-Memm, saksa endine laskesuusataja

1967 – Hans-Jörg Tauscher, saksa mäesuusataja

1968 – Raymond Joval, Hollandi endine poksija

1970 – Svetlana Zahharova-Vassiljeva, Venemaa kergejõustiklane

1970 – Madis Melzar, Eesti politseiametnik

1971 – Wayne Richard Ferreira, LAV-i tennisist

1971 – Ingo Valgma, eesti mäeinsener

1972 – Timothy Mack, USA kergejõustiklane

1973 – Daniel Westling, Rootsi prints

1973 – Tanel Ots, eesti vaimulik

1975 – Tom Dolan, USA ujuja

1975 – Xian Dongmei, Hiina judomaadleja

1977 – Raul Vinni, eesti ajakirjanik

1977 – Sophie Dahl, inglise kirjanik ja endine modell

1977 – Shmuel Kot, Eesti pearabi

1978 – Eiður Smári Guðjohnsen, Islandi jalgpallur, ründaja

1978 – Erki Ohmann, eesti DJ ja produtsent

1979 – Patrick Denis Marleau, Kanada jäähokimängija, ründaja

1982 – Timo Toots, eesti fotograaf ja elektroonikakunstnik

1983 – Sergio Esteban Vélez, Colombia kirjanik ja ajakirjanik

1983 – Mihkel Koppel, eesti arhitekt ja muusik

1984 – Harry, Walesi prints

1985 – Loore Martma, eesti näitleja

1986 – Norbert Kaareste, eesti kommunikatsiooniekspert ja õhtujuht

1987 – Clare Maguire, Briti laulja ja laulukirjutaja

1988 – Martin Pajos, eesti laskesuusataja

1992 – Markus Habakukk, eesti näitleja

Valimisringkond nr 7

Valimisringkond nr 7 on Riigikogu valimiste ringkond, mis hõlmab alates 2003. aastast Ida-Viru maakonna.

XIII Riigikogu

XIII Riigikogu on Riigikogu 13. koosseis, mille valis Eesti kodanikkond 2015. aasta Riigikogu valimistel 1. märtsil 2015. XIII Riigikogu kogunes avaistungile 30. märtsil 2015. Riigikogu esimeheks valiti Eiki Nestor (SDE), aseesimeesteks Helir-Valdor Seeder (IRL) ja Jüri Ratas (Keskerakond). Seoses Jüri Ratase asumisega Eesti Vabariigi peaministriks toimusid 5. detsembril 2016 Riigikogu aseesimeeste valimised. Esimeseks aseesimeheks valiti 50 häälega Enn Eesmaa (Keskerakond) ning teiseks aseesimeheks 43 häälega Taavi Rõivas (Reformierakond). 22. märtsil 2018 toimunud Riigikogu juhatuse valimiste kohaselt on Riigikogu esimees Eiki Nestor, esimene aseesimees Enn Eesmaa ning teine aseesimees Kalle Laanet.XIII Riigikokku kandideeris 872 inimest. 10 erakonna üles seatud nimekirjades kandideeris 859 inimest ja 13 inimest kandideeris üksikkandidaadina.Riigikokku saamiseks Riigikogu valimise seadusega ettenähtud viie protsendi künnise ületas kuus erakonda – Eesti Reformierakond, Eesti Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Isamaa ja Res Publica Liit, Eesti Vabaerakond ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond.

Valimised võitis Eesti Reformierakond, kes sai 158 971 häält (27,7%) ning 30 kohta Riigikogus, kuid ainsana eelmise koosseisu parteidest parandas oma tulemust Eesti Keskerakond, saades +1,5% rohkem hääli (24,8%) ja 1 koha rohkem (27 kohta) kui eelmistel valimistel.

Künnist ei ületanud Erakond Eestimaa Rohelised, Eesti Iseseisvuspartei, Rahva Ühtsuse Erakond ja Eestimaa Ühendatud Vasakpartei.

XII Riigikogu

XII Riigikogu oli Riigikogu 12. koosseis, mille valis Eesti kodanikkond 2011. aasta Riigikogu valimistel 6. märtsil 2011. XII Riigikogu avaistung toimus 4. aprillil 2011 ja viimane istung 19. veebruaril 2015. Selle aja jooksul võttis Riigikogu vastu 623 õigusakti, sealhulgas 477 seadust, 143 otsust ja 3 avaldust.Riigikokku kandideeris 789 inimest. 9 erakonna üles seatud nimekirjades kandideeris 757 inimest ja 32 inimest kandideeris üksikkandidaadina.

Riigikokku saamiseks Riigikogu valimise seadusega ettenähtud viie protsendi künnise ületas neli erakonda – Eesti Reformierakond, Eesti Keskerakond, Isamaa ja Res Publica Liit ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond.

Kõige enam kogusid hääli Eesti Reformierakond, kes sai 164 255 häält (28,6%) ja sai 33 kohta ning Eesti Keskerakond, kes kogus 134 124 häält (23,3%) ja sai 26 kohta.

Künnist ei ületanud Erakond Eestimaa Rohelised, Eestimaa Rahvaliit, Eesti Iseseisvuspartei, Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid ja Vene Erakond Eestis.

XIV Riigikogu

XIV Riigikogu on Riigikogu 14. koosseis, mille valis Eesti kodanikkond 2019. aasta Riigikogu valimistel 3. märtsil 2019.

XIV Riigikokku kandideeris 1099 inimest, neist 1084 olid üles seatud 10 erakonna nimekirjades ja 15 üksikkandidaatidena.

Riigikokku pääses 5 erakonda. Valitsuskoalitsiooni moodustasid Eesti Keskerakond, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ja Isamaa Erakond.

XIV Riigikogu valimistulemused kuulutati välja 28. märtsil 2019, avaldati Riigi Teatajas 29. märtsil ning need jõustusid 30. märtsil, mil algasid ka koosseisu liikmete volitused.Riigikogu kogunes avaistungile 4. aprillil ning valis Riigikogu esimehe kohale Henn Põlluaasa, aseesimeesteks Helir-Valdor Seedri ja Siim Kallase.

XI Riigikogu

XI Riigikogu valis Eesti kodanikkond 2007. aasta Riigikogu valimistel 4. märtsil. Riigikogu käis valimas 555 285 kodanikku 896 702 hääleõiguslikust kodanikust, mis on 61,93 protsenti.

Riigikokku kandideeris 977 inimest. 11 üles seatud erakonna nimekirjas kandideeris 970 inimest ja 7 inimest kandideeris üksikkandidaadina.

Kõige enam kogusid hääli Eesti Reformierakond, kes sai 153 068 häält (26,1%) ja sai 31 kohta ning Eesti Keskerakond, kes kogus 143 533 häält (24,6%) ja sai 29 kohta.

Riigikokku saamiseks Riigikogu valimise seadusega ettenähtud viie protsendi künnise ületasid kuus erakonda – Eesti Reformierakond, Eesti Keskerakond, Isamaa ja Res Publica Liit, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Erakond Eestimaa Rohelised ja Eestimaa Rahvaliit.

Künnist ei ületanud Eesti Iseseisvuspartei, Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid, Konstitutsioonierakond, Eesti Vasakpartei ja Vene Erakond Eestis.

XI Riigikogu kogunes 2. aprillil 2007.

X Riigikogu

X Riigikogu valis Eesti kodanikkond 2. märtsil 2003 Riigikogu valimistel. Valimas käis 500 686 kodanikku (58,24 protsenti) 859 714 hääleõiguslikust kodanikust.

Riigikokku kandideeris 963 kandidaati. 11 üles seatud erakonna nimekirjas kandideeris 952 inimest. 16 inimest kandideeris üksikkandidaadina.

Kõige enam kogusid hääli Eesti Keskerakond, kes sai 125 709 häält (25,4%) ja Ühendus Vabariigi Eest – Res Publica, kes kogus 121 856 häält (24,6%). Mõlemad said Riigikogus 28 kohta.

Riigikokku saamiseks Riigikogu valimise seadusega ettenähtud viie protsendi künnise ületasid kuus erakonda – Eesti Keskerakond, Ühendus Vabariigi Eest – Res Publica, Eesti Reformierakond, Eestimaa Rahvaliit, Erakond Isamaaliit ja Rahvaerakond Mõõdukad.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.