Mati Graf

Mati Graf (sündinud 24. detsembril 1939 Tallinnas) on eesti ajaloolane, Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi emeriitprofessor.[1][2]

Aastal 1964 lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli.[1] Aastal 1985 kaitses ta Eesti NSV TA Ajaloo Instituudis doktoritöö[3].

Aastatel 1965–1970 oli ta Eesti NSV Riikliku Ajaloomuuseumi asedirektor. Aastatel 1970–1985 õpetas ta Tallinna Polütehnilise Instituudi NLKP ajaloo kateedris. Aastatel 1985–1990 oli ta Tallinna Polütehnilise Instituudi (aastast 1989 Tallinna Tehnikaülikooli) õppeprorektor.[1] Aastast 1991 oli ta Tallinna Pedagoogikaülikoolis (hiljem Tallinna Ülikool) ajaloo õppetooli professor, aastast 2007 on ta emeriitprofessor[3].

Tema põhiuurimisvaldkond on Eesti poliitiline ajalugu 20. sajandil.[1]

Aastatel 1964–1990 oli ta NLKP liige.[3]

Publikatsioone

  • Poliitilised parteid Eestis 1917–1920, 1982
  • Eesti rahvusriik: ideed ja lahendused, 1993
  • Parteid Eesti Vabariigis 1918–1934, 2000
  • Eesti ja maailm: XX sajandi kroonika I–IV, 2002–2007 ( Mati Grafi aluskäsikirja põhjal. )
  • Эстония и Россия 1917–1991, 2007
  • Kalevipoja kojutulek: 1978. aasta poliitilisest pööripäevast 1988. aasta suveräänsusdeklaratsioonini, 2008
  • Impeeriumi lõpp ja Eesti taasiseseisvumine 1988-1991, 2012

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti entsüklopeedia. 14. köide: Eesti elulood. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000, lk 70.
  2. http://web.archive.org/web/20160312144417/https://www.tlu.ee/et/Humanitaarteaduste-instituut/Instituut/Kontaktid/834cfa4f5d98d6d475309b765aa32dbae74f9191/mati-graf (vaadatud 12.03.2016)
  3. 3,0 3,1 3,2 TEA entsüklopeedia.
1. juuli

1. juuli on Gregoriuse kalendri 182. (liigaastal 183.) päev. Juliuse kalendri järgi 18. juuni (1901–2099).

10. november

10. november on Gregoriuse kalendri 314. (liigaastal 315.) päev. Juliuse kalendri järgi 28. oktoober (1901–2099).

11. november

11. november on Gregoriuse kalendri 315. (liigaastal 316.) päev. Juliuse kalendri järgi 29. oktoober (1901–2099).

13. jaanuar

13. jaanuar on Gregoriuse kalendri 13. päev. Juliuse kalendri järgi 31. detsember (1901–2099).

13. märts

13. märts on Gregoriuse kalendri 72. (liigaastal 73.) päev. Juliuse kalendris vastab 1901.–2099. aastal 13. märtsile 28. veebruar (liigaastal 29. veebruar). Aasta lõpuni on 293 päeva.

13. oktoober

13. oktoober on Gregoriuse kalendri 286. (liigaastal 287.) päev. Juliuse kalendri järgi 30. september (1901–2099).

14. detsember

14. detsember on Gregoriuse kalendri 348. päev (liigaastal 349. päev). Juliuse kalendri järgi 1. detsember (1901–2099).

15. juuni

15. juuni on Gregoriuse kalendri 166. (liigaastal 167.) päev. Juliuse kalendri järgi 2. juuni (1901–2099).

16. juuli

16. juuli on Gregoriuse kalendri 197. (liigaastal 198.) päev. Juliuse kalendri järgi 3. juuli (1901–2099).

20. märts

20. märts on Gregoriuse kalendri 79. (liigaastal 80.) päev. Juliuse kalendri järgi 7. märts (1901–2099). Aasta lõpuni on 286 päeva.

26. mai

26. mai on Gregoriuse kalendri 146. (liigaastal 147.) päev. Juliuse kalendri järgi 13. mai (1901–2099).

26. märts

26. märts on Gregoriuse kalendri 85. (liigaastal 86.) päev. Juliuse kalendri järgi 13. märts (1901–2099). Aasta lõpuni on 280 päeva.

28. november

28. november on Gregoriuse kalendri 332. päev (liigaastal 333. päev). Juliuse kalendri järgi 15. november (1901–2099).

29. juuli

29. juuli on Gregoriuse kalendri 210. (liigaastal 211.) päev. Juliuse kalendri järgi 16. juuli (1901–2099).

5. oktoober

5. oktoober on Gregoriuse kalendri 278. (liigaastal 279.) päev. Juliuse kalendri järgi 22. september (1901–2099).

Karl Vaino

Karl Vaino (venepäraselt Karl Genrihhovitš Vaino, Карл Генрихович Вайно; sündinud 28. mail 1923 Tomskis NSV Liidus) on endine Eesti NSV parteitegelane, Eestimaa Kommunistliku Partei eelviimane esimene sekretär. Teda peetakse 1980. aastate Eesti venestamispoliitika võrdkujuks.

Looming (ajakiri)

Looming on vanim praegu ilmuv eesti kirjandusajakiri.

1923. aastal Friedebert Tuglase asutatud ajakiri Looming kuulub traditsiooniliste almanahhi-tüüpi kirjandusajakirjade hulka. Loomingu põhitaotluseks on algusest peale olnud uudiskirjanduse avaldamine ja eesti kirjanduse hetkeolukorra kajastamine. Selle kõrval on Looming avaldanud ka filosoofilisi ja sotsioloogilist laadi esseesid, teaduslikke artikleid, ülevaateid jm.

Et Loomingu kaastöölisteks on enamik eesti tuntumaid kirjanikke ja kirjandusarvustajaid, siis on Loomingut sageli nimetatud parlamentaarseks ajakirjaks. F. Tuglase seisukoha järgi on Looming kutsutud avaldama eesti kirjanike loomingut "seinast seina". See põhimõte tähendas püüdu kildkondlikkust vältida. Kirjandusteadlase Pärt Liase sõnul on seda põhimõtet praktikas rakendanud Tuglas ise ja hilisemad peatoimetajad Paul Kuusberg ja Kalle Kurg, millega kaasnes ajakirja prestiižikus. Peatoimetaja kujundavat rolli rõhutava Veiko Märka sõnul on põhjust rääkida Semperi Loomingust, Tuglase Loomingust ja Kalle Kure Loomingust.

Perestroika

Perestroika (vene keeles перестройка 'ümberehitus', 'rekonstruktsioon', 'ümberhäälestamine', 'ümberrivistumine'; eesti kirjakeelne vaste on uutmine) oli NLKP KK peasekretäri Mihhail Gorbatšovi poolt juunis 1987 välja kuulutatud majandusreformide programm Nõukogude Liidus.

Laiemas tähenduses mõeldakse perestroika all Gorbatšovi võimuletulekuga 1985. aastal alanud perioodi Nõukogude Liidu ajaloos.

Tallinna Polütehnilise Instituudi ehitus-mehaanikateaduskond

Tallinna Polütehnilise Instituudi ehitus-mehaanikateaduskond oli Tallinna Polütehnilise Instituudi (TPI) akadeemiline struktuuriüksus (teaduskond) aastatel 1940–1941 ja 1944–1947.

Teaduskonna eelkäijaks oli Tallinna Tehnikaülikooli ehitus- ja mehaanikateaduskond.

1947. aastal ehitus-mehaanikateaduskond lahutati kaheks iseseisvaks teaduskonnaks: ehitusteaduskonnaks ja mehaanikateaduskonnaks.

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.