Mandri-Eesti

Mandri-Eesti on Eesti mandriosa, st kogu Eesti peale meresaarte lääne- ja põhjarannikul. Mandri-Eesti keskpunkt asub Adaveres.

Eesti väiksusele vaatamata on Mandri-Eestil Eesti saartega võrreldes mõningane eripära, näiteks on saarte kliima veidi merelisem. Eraldatus on mõjutanud ka Mandri-Eesti ja saarte mõnevõrra erinevat ajalugu. Nii on Mandri-Eesti tavaliselt langenud võõrvallutajate kätte enne saari.

Mandri-Eesti keskpunkt Adavere1
Mandri-Eesti keskpunkt Adaveres
1990

1990. aasta (MCMXC) oli 20. sajandi 90. aasta.

29. mai

29. mai on Gregoriuse kalendri 149. (liigaastal 150.) päev. Juliuse kalendri järgi 16. mai (1901–2099).

Arjassaare

Arjassaare (18. sajandi kaartidel Harjasar) on küla Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas.

Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Kõo valda.

Arjassaare külas on Pilistvere kalmistu ja Pilistvere murekangur.

2000. aasta rahvaloenduse andmetel elas külas 33 elanikku.

Uute (kinnitamata) arvutuste kohaselt asub Arjassaares Mandri-Eesti keskpunkt (ei hõlma Peipsit ja Võrtsjärve).

Eesti keskpunkt

Eesti keskpunkt võib olenevalt mõõtmise alusest olla mitmes kohas:

Eesti geograafiline keskpunkt asub Paenastis

Mandri-Eesti keskpunkt asub Adavere lähedal Kalme Hiiekohas

Eesti keskpunkti 360° aeropanoraam / aerofoto

Harjumaa

Harjumaa (saksa keeles Kreis Harrien) on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.

Heltermaa sadam

Heltermaa sadam (sadama kood: EE HLT) on sadam Eestis, mis asub Hiiumaa idaosas Hiiumaa vallas Heltermaal, 25 km kaugusel Kärdlast. Sadama geograafilised koordinaadid on 58° 52′ 0″ N, 23° 3′ 0″ E.

Sadama territoorium hõlmab 71 000 m2 maa-ala ja 216 700 m2 veeala.

Sadamas on 5 kaid üldpikkusega 335,5 m. Suurim sügavus kai ääres on 5,1 m.

Suurim võimalik laev: pikkus 115 / 85 m, laius 20,0 / 20,0 m, süvis 3,8 / 4,6 m.

Hiiumaa Heltermaa sadamat ja Mandri-Eesti Rohuküla sadamat ühendab Rohuküla–Heltermaa laevatee.

Jõgeva maakond

Jõgeva maakond ehk Jõgevamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis, mis hõlmab endise Jõgeva rajooni ala. Maakond asetseb Ida-Eestis, Mandri-Eesti keskpunkti ja Peipsi järve vahel. Ajalooliselt on praegune Jõgeva maakond kuulunud Tartu- ja Viljandimaa alla.

Reljeefilt on Jõgevamaale iseloomulikud voored: piklikud künkad ja orud, mille kujundasid jääaegsed liustikud. Seetõttu on maakonnas vaheldusrikas loodus, kus metsad ja rabad vahelduvad väiksemate järvedega. Omaette piirkonna moodustab Peipsi rand. Jõgeva maakonna loodusobjektidega on seotud mitmed Kalevipoja legendid.

Jõgevamaal on kolm linna (Jõgeva, Mustvee ja Põltsamaa), 12 alevikku ja 225 küla. Halduslikult jaguneb maakond 3 vallaks. Praegune maakond loodi 1. jaanuaril 1990, maavanem on 2009. aastast Viktor Svjatõšev.

Majanduses domineerib põllumajandus, Peipsi rannikul on oluline ka kalapüük.

Kultuuriloos on tähtis Põltsamaa kui Eesti ajakirjanduse sünnipaik, kuid Jõgevamaal asub ka Palamuse, Oskar Lutsu teoste sünnikoht. Jõgevalt on pärit luuletaja Betti Alver ja muusik Alo Mattiisen.

Kalme (Põltsamaa)

Kalme on küla Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas.

Küla läbib Tallinna–Tartu maantee.

Külas asub Adavere mõisa tuulik, kus on tuntud söögikoht. Samuti paikneb külas Adavere mõisa kalmistu.

Külas asub Kalme Hiiekoht. Ka Mandri-Eesti geograafilise keskpunktina tuntud koht paikneb samas. Hiiekohta on püstitatud keskpunkti tähistav kivi.

Kalmemägi

Kalmemägi on kõrgendik (hiiemägi) Jõgevamaal Põltsamaa vallas Kalme külas.

Üle mäe kulgeb Tallinna–Tartu maantee. Mäel asub kivi, mis tähistab Mandri-Eesti keskpunkti. Samuti on seal Kalme hiie ohvrikivi.

Kihnu väin

Kihnu väin on väin Eesti edelaosas Kihnu saare ja Mandri-Eesti vahel. Väina laius on umbes 12 km.

Kihnu väin on rahvusvahelise tähtsusega linnuala, kus on kohatud Eesti punasesse raamatusse kantud 43 linnuliiki. See on üleeuroopalise tähtsusega lindude koondumispaik ja Euroopas ohustatud lindude pesitsusala.

Metslauk

Metslauk (Allium scorodoprasum) on taimeliik amarülliliste sugukonnast laugu perekonnast.Taim kasvab Eestis puisniitudel, liivikutel, kadastikes. Metslauk kasvab Eestis paiguti, peamiselt Mandri-Eesti lääneosas ja saartel.

Nõva

Nõva on küla Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Soome lahe ääres.

Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal oli küla Nõva valla halduskeskus.

Nõva küla (Neyve) on esmakordselt mainitud 1402. aastal ja kuulus siis Lääne-Nigula kihelkonda.

1559. aastast on teateid Nõval asunud Nõva mõisa (Newe) kohta. 1653. aastast arvati Nõva Harjumaa Risti kihelkonda.

18. sajandi kaartidel on kasutatud kirjakuju Newwa.

Nõval asub Mandri-Eesti vanim puukirik (Nõva kirik, ehitatud 1740–1750). Kirikus tegutseb Nõva Püha Olevi kogudus. Kirikuaed ja seal asuv vabadussõja mälestussammas on muinsuskaitse all.Külas on Nõva ja Laimi bussipeatused.Küla läänepiiril voolab Nõva jõgi, idapiiril Veskijõgi. Küla piires Soome lahe ääres asub Nõva rand. Mereäärne luiteline rannamännik kuulub Nõva maastikukaitseala koosseisu.

2000. aastal oli elanike arv 161, 2010. aastal 136 ja 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 112.

1920. aastast tegutses Nõva mõisa härrastemajas Nõva kool. 2002. aastal hoone majavammi tõttu lammutati ja selle asemele ehitati uus, mis jäljendab endisaegset härrastemaja.

Pakri poolsaar

Pakri poolsaar (varasema nimega Leetse poolsaar) asub Mandri-Eesti loodeosas Põhjarannikul Pakri lahe ja Lahepere lahe vahel.

Poolsaare tipus paikneb Pakri neem. Poolsaar on üks Põhja-Eesti lavamaa merre ulatuvatest osadest.

Pakri poolsaare pikkus on 12 km, laius kohati üle 5 km ning pindala umbes 40 km². Kõrgeim poolsaare punkt ulatub 31 m üle merepinna ja poolsaart merest lahutav klindijärsak moodustab ka siin kõrgeima, Pakri panga. Pakri panga piires eristatakse mõnikord omaette ka Lahepera panka, Leetse panka, Pakerordi panka, Uuga panka ja Paldiski panka. Pakri panga suurim kõrgus on umbes 25 m üle merepinna.

Pakri poolsaarel on suuri rändrahne, sealhulgas Leetse lodukivi. Pakri poolsaare klindil avanevad allikad (Pakri poolsaare allikad).

Poolsaare saksakeelse nimekuju (Pakerort) järgi on oma nime saanud Ordoviitsiumi Pakerordi lade.Pakri poolsaarel asub Paldiski linn, seal paiknevad ka Pakri tuletorn, Pakri tuulepark ja piirivalvekordon.

Pakri poolsaare lähistel Läänemeres on optilised kaablid.

Puukirik

Puukirik ehk puitkirik on puidust ehitatud kirik.

1644. aastal valminud Ruhnu puukirik on Eesti vanim säilinud puitehitis. Mandri-Eesti vanim puukirik on Nõva kirik (ehitatud 1740...1750).

Ramsi neem

Ramsi neem on neem Eesti loodeosas Noarootsi poolsaarel, Mandri-Eesti kõige läänepoolsem punkt (23°24,29' ip, 59°01,54' pl). Asub Voosi kurgu eenduval poolsaarel Einbi külas, mis oli ajalooliselt Noarootsi ja Vormsi vahel asunud Läänemere saar, rootsikeelse nimega Ramsholm, ning ühines mandriga umbes 19. sajandil.

Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)

Saksa okupatsioon Eestis on hilisema Eesti Vabariigi maa-ala osaline või täielik okupeerimine Saksa Keisririigi vägede poolt Esimese maailmasõja käigus. Juba 1915. aastal hõivasid Saksa väed Ruhnu, mis tollal kuulus ühes suure osa tänase Eestiga Liivimaa kubermangu koosseisu. 1917. aastal okupeerisid sakslased Hiiumaa, Saaremaa ja Muhu. 1918. aastal juba terve Eesti.

Suur väin

Suur väin on väin Lääne-Eestis Muhu saare ja Mandri-Eesti vahel. Ta ühendab Väinamere siseosa ja Liivi lahte.

Väinas on mitu väikest saart, sealhulgas Papirahu, Kesselaid, Kõbajad, Viirelaid.

Suur väin on üks sügavamaid Väinamere osasid. Väinamere sügavaim koht asub Kesselaiu ja Muhu vahel (24 meetrit).

Kuivastus asub Muhu tähtsaim sadam. Lalli külas asub sadam väikelaevadele. Veel jäävad Muhu vallas väina äärde Lõetsa, Lehtmetsa, Hellamaa, Võlla, Tusti ja Võiküla. Kesselaiul on omaette küla (Kesse).

Virtsu Lääneranna vallas on suurim asula Suure väina ääres. Seal asub sadam (muuhulgas tähtis kaubasadam) ja Virtsu I ning II tuulepark. Esiveres asub samuti tuulepark.

Kuivastu ja Virtsu vahel on laevatee, mille kaudu toimub parvlaevaühendus.

Põhjast lõunasse kulgeb peamine Muhu väina laevatee.

Kavandatakse silda üle Suure väina.

Muhu ja Saaremaa vahel asub Väike väin.

Tammispea kivi

Tammispea kivi on rändrahn Harju maakonnas Tammispea külas.

Rabakivist rändrahn on lagunenud mitmeks osaks. Suurima rahnu pikkus on 11 m, laius 5,4 m ning kõrgus 7,7 m. Kivi ümbermõõt on 27,7 m. Tegemist on Mandri-Eesti kõrgeima rändrahnuga.

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.