Majanduskasv

Majanduskasv on tootmismahu suurenemine. Toodangu või tootmismahu all mõistetakse seejuures terves majanduses toodetud kõiki kaupu ja teenuseid. Nende väärtus arvutatakse kokku hindade abil.

Majanduskasvuks nimetatakse täpsemini riigi hüviste tootmise suurenemist mingil kindlal perioodil. Majanduskasvu mõõtmisel kasutatakse sageli sisemajanduse koguprodukti (SKP) või rahvamajanduse koguprodukti (RKP) näitajat. Et SKP ja RKP arvväärtused ei pruugi anda selget ülevaadet majanduse kasvust, kasutatakse võrdlevaid näitajaid ehk juurdekasvu protsentides. Samuti arvestatakse rahvastiku hulka, sest reaalselt kasvab jõukus vaid siis, kui majanduse kasvutempo ületab rahvastiku kasvutempo. Seetõttu kasutatakse majanduskasvu väljendamiseks sisemajanduse koguprodukt (või RKP) elaniku kohta.

Majanduskasvu allikateks võivad olla mitmed tegurid. Stiglitz toob neist välja neli olulist: kapital ehk investeeringud, tehniline progress ehk uurimis- ja arendustegevus ning loodusvarade kasutamine ja areng. Neljas oluline tegur on rahvastik ja tööjõu kvaliteet ehk inimkapital.

Majanduskasv (või kahanemine) on majandustsükliga seotud iga-aastane nähtus. Pikaajaliselt on arenenud maades jälgitav aga selge kasvutrend suurusega umbes 2-3% aastas.

Majanduskasvu otseseks põhjuseks võib olla tehnoloogia areng, tööviljakuse kasv või elanikkonna kasv. Kaudsemateks põhjusteks peetakse üldist haridustaset, sidemeid välismaailmaga, poliitilist stabiilsust, selgeid omandisuhteid, hästi toimivat riigiaparaati jpm. Arenenud maades on haritava maa ja maavarade osatähtsus majanduskasvu tagamisel minimaalne.

Majanduskasvu hindamine

Majanduskasvu hindamisel tuleb silmas pidada rida momente:

  • Kasvu näitab reaalse SKT suurenemine, see tähendab majandus suureneb vaid siis, kui SKT kasvab kiiremini kui hinnad.
  • Riigi rikkuse kasvu näitab kogu SKT juurdekasv.
  • Elanike rikkuse kasvu näitab SKT elaniku kohta juurdekasv, see tähendab elanikkond muutub rikkamaks vaid siis, kui SKT kasvab kiiremini kui elanikkond.
  • Riikide statistika ei arvesta varimajandusega. Seega üldkasutatavates majanduskasvu näitajates ei kajastu varimajanduse osakaalu erinevus.
  • Majanduskasv on SKT – toodangu – kasv. Majanduskasv ei arvesta riigi "põhivarade", näiteks loodusvarade või füüsilise kapitali kulumisega.
  • Kuna erinevad toodangu liigid arvutatakse kokku hindade abil, siis on majanduskasv (nagu SKT-gi) tundlik hinnamuutuste suhtes. Erinevate baashindade abil on võimalik saada erinevaid majanduskasvu väärtusi.
  • Pikaajalise majanduskasvu ja subjektiivsete heaolunäitajate vahel seost ei ole.

Tegurid, millest majanduskasv sõltub

Majanduskasv sõltub antud maal kasutatavatest ressurssidest:

Majanduskasvu riskid

Majanduskasvu riskidest kirjutas Rooma Klubi uuringugrupp raamatus "Kasvu piirid" (Limits of Growth). Selles tõendatakse, et majanduskasv, seotult tarbimise kasvuga, toob kaasa ka reostuse kasvu. Majanduskasv saab olla vaid ajutine, ökoloogiliselt tasakaalulise majanduse kasv on null. Indrek Tarandi üheks teesiks 2011. aasta presidendivalimistel oli: "Leian Eestile ainitise majanduskasvu asemel parema eesmärgi".

Majanduskasvu, energia- ja ressursitarbimise kasvu vahelise seose lahutamine

Majanduskasvu, energia- ja ressursitarbimise kasvu vahelise seose lahutamine (inglise decoupling) on jätkuv majanduskasv (SKT kasv), mis ei too kaasa ressursikasutuse, jäätmete, saaste kasvu[1], mis saavutatakse ressursi- ja energiakasutuse tõhususe kasvuga[1].

Mõõdetakse mahukuse näitajatega (nt majanduse CO2- ja energiamahukus)[1].

Siiski on seni vähe tõendeid absoluutse seose kaotamise võimalikkusest[1].

Vaata ka

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Säästva arengu sõnaseletusi. Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn. [1] (vaadatud 19.10.2012)
Andorra

Andorra (Andorra Vürstiriik) on merepiirita riik Lääne-Euroopas Hispaania ja Prantsusmaa piiril Pürenee mägedes.

Andorra Vürstiriik rajati 8. septembril 1278. Riigi pindala on 468 km². Ta on kuuest Euroopa kääbusriigist pindalalt suurim.

Andorra on ainus riik maailmas, kus riigipea funktsiooni täidavad kaks välismaa ametikandjat (Urgelli piiskop ja Prantsusmaa president). Andorra valitsemisvormi puhul on tegemist düarhiaga.

Andorrat peetakse talispordi- ja maksuparadiisiks.

Deng Xiaoping

Deng Xiaoping (Dèng Xiǎopíng; lihtsustatud hiina kirjas 邓小平; traditsioonilises hiina kirjas 鄧小平; 22. august 1904 Paifang, Guang'ani maakond, Sichuan – 19. veebruar 1997 Peking) oli Hiina poliitik.

Kuigi ta ei olnud Hiina Kommunistliku Partei esimees, oli ta Hiina RV tegelik juht 1978–1992.

Ta õppis Prantsusmaal Pariisis, kus tutvus marksismiga ja liitus 1923 Hiina KP-ga. 1925–1927 viibis ta NSV Liidus ja õppis Ida Töörahva Kommunistlikus Ülikoolis.

1930. aastate keskel osales Deng Suurel retkel. 1945 valiti ta Hiina KP Keskkomitee liikmeks ja 1955 selle poliitbüroo liikmeks. Pärast Hiina Rahvavabariigi loomist 1949 töötas ta Tiibetis, et kindlustada seal Hiina kontrolli.

1966 sattus Deng põlu alla ja saadeti Jiangxi provintsi traktoristiks. 1973 ta rehabiliteeriti ja peaminister Zhou Enlai määras ta 1974 peaministri asetäitjaks. Pärast Mao Zedongi surma õnnestus tal tõusta Hiina RV tegelikuks juhiks. Ameti poolest oli ta Hiina KP aseesimees.

Dengi võimulesaamise ajal oli Hiinas palju sotsiaalseid ja institutsioonilisi hädasid, mille olid tekitanud kultuurirevolutsioon ja teised Mao ajastu poliitilised massiliikumised. Dengi peetakse uue suuna väljatöötajaks sotsialismi praktikas, nimelt hiina erijoontega sotsialismi ehk sotsialistliku turumajanduse "arhitektiks". Deng töötas välja ja juhtis Hiina majandusreformi, mis avas Hiina välisinvesteeringutele, maailmamajandusele ja piiratud eraomandusele. Deng muutis Hiina üheks kõige kiiremini kasvava majandusega maailma riikidest. Kiire majanduskasv on toimunud juba kolmkümmend aastat ja see on parandanud sadade miljonite hiinlaste elatustaset.

Kõrgõzstani pealinnas Biškekis on 3,5 km pikkune Deng Xiaopingi prospekt.

Erakond Res Publica

Erakond Res Publica [resp'ublika] oli 8. detsembrist 2001 kuni 15. novembrini 2006 tegutsenud Eesti erakond.

Varem kasutati ametliku nimena nime Ühendus Vabariigi Eest – Res Publica (lühend: ÜVE-RP või RP).

Erakonna majandusprogrammi eesmärk oli pikaajaline ressursse säästev majanduskasv.

Erakond Res Publica asutati inimestega ühendusest Res Publica. 2001. aastal muudeti MTÜ juriidiliselt erakonnaks, sest grupp noori otsustas Res Publica abil hakata muutma Eesti poliitilist kultuuri. Ühe aastaga liitus erakonnaga ligi tuhat uut liiget, oma õla panid alla sajad toetajad ning selle tulemusel sündiski 8. detsembril 2001 Eestis uus erakond.

2003. aasta Riigikogu valimistel saatis erakonda edu: parlamenti saadi 28 mandaadiga (võrdselt Keskerakonnaga). Seejärel moodustati Juhan Partsi juhitav valitsuskoalitsioon, kuhu kuulusid ka Reformierakond ja Rahvaliit.

Res Publicas oli 1. juunil 2003 umbes 4100 liiget.

Euroopa Liit

märksõna EL suunab siia; teiste tähenduste kohta vaata EL (täpsustus)

Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 28 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente.

Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1992. aastal Maastrichti lepinguga.

Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Üheksateist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro.

Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tšehhi, Ungari.

Suurbritannias toimus 23. juunil 2016 referendum, mille võitsid napilt Euroopa Liidust lahkumise pooldajad.

Filipiinid

Filipiini Vabariik on saareriik, mis asub 7641 saarest koosneval saarestikul troopikas Vaikse ookeani lääneosas umbes 1000 km kaugusel Euraasia mandrist. Tegemist on ühega kahest valdavalt katoliiklikust maast Aasias (teine on Ida-Timor) ning ühe läänelikuma Aasia riigiga. Filipiinide kultuur on ainulaadne Kagu-Aasia ja Lääne kultuuri segu, mida on mõjutanud Filipiine koloniseerinud Hispaania ja USA kultuur.

Indoneesia

Indoneesia on riik Kagu-Aasias, mis hõlmab suurema osa Indohiina poolsaare ja Austraalia vahele jäävatest saartest. Koloniaalajastul kasutati Indoneesia piirkonna kohta nime Hollandi India.

Indoneesia asub ligi 17 500 saarel ja koosneb 34 provintsist. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Indoneesias 237,6 miljonit inimest ning selle näitaja poolest on riik maailmas neljandal kohal. Muslimite arvukuselt on Indoneesia maailmas esikohal. Indoneesia on vabariik, valitava presidendi ja seadusandliku võimu esindajatega. Riigi pealinn on Jakarta. Riigil on maismaapiir Malaisia, Ida-Timori ja Paapua Uus-Guineaga. Naabermaade seas on veel Singapur, Filipiinid, Austraalia ja Indiale kuuluvad Andamani saared. Indoneesia on ASEAN-i ja G-20 liige. Arvestusliku sisemajanduse kogutoodangu järgi (ostujõu pariteedi alusel) on Indoneesia maailmas 8. kohal (2015), kuid arvestades SKT-d elaniku kohta, 43. kohal.Indoneesia saarestik on olnud tähtis kaubandusregioon alates 7. sajandist, mil Sriwijaya riik ja hiljem ka Majapahiti impeerium kauplesid Hiina ja Indiaga. Indoneesia ajalugu on oluliselt mõjutanud tema loodusvarasid himustavad võõrriigid. Muslimitest kauplejad tõid kaasa islami ja Euroopa riigid kristluse. Mõlemad osapooled võitlesid suurte maadeavastuste ajastul monopoolsete kauplemisõiguste eest Maluku vürtsisaartega. Sellele järgnes kolm ja pool sajandit Hollandi kolonisatsiooni, kuni Indoneesia saavutas iseseisvuse pärast II maailmasõda. Iseseisvuse järel on Indoneesia ajalugu olnud sündmusterohke, seda on saatnud loodusõnnetused, korruptsioon, separatism, demokraatia areng ja kiire majanduskasvu periood.

Indoneesias elab sadu rahvaid. Kõige suurem ja poliitiliselt domineeriv rahvarühm on jaavalased. Indoneesia deviis "Bhinneka Tunggal Ika" ("ühtsus mitmekesisuses") väljendab riigis valitsevat kultuurilist ja etnilist mitmekesisust. Vaatamata suurele rahvaarvule ja tiheda asustusega piirkondadele, on Indoneesias laialdased metsiku loodusega territooriumid, kus on rikkalik bioloogiline mitmekesisus. Riigis on ohtralt loodusvarasid, kuid tänapäeval elavad seal paljud inimesed vaesuses.

Jaapan

Jaapan (jaapani keeles 日本 Nihon või Nippon, ametlikult 日本国 Nippon-koku või Nihon-koku) on saareriik Ida-Aasias, mis ulatub Ohhoota merest põhjas Ida-Hiina mere ja Taiwanini lõunas. Euraasia mandrist eraldab seda Vaikses ookeanis paiknevat maad Jaapani meri.

Jaapani nime kirjutatakse märkidega, mille tähendus on "päikese allikas", mispärast mõnikord kutsutakse Jaapanit ka tõusva päikese maaks.

Jaapani saarestikku kuulub 6852 saart. Neist neli suuremat on Honshū, Hokkaidō, Kyūshū ja Shikoku, mis kokku moodustavad 97% Jaapani maismaa pindalast. Rahvaarvu poolest on Jaapan oma enam kui 127 miljoni elanikuga maailmas kümnendal kohal. Suur-Tōkyō piirkond, kuhu kuulub de facto pealinn Tōkyō ja mitmed ümbritsevad prefektuurid, on maailma suurim metropol, kus elab üle 30 miljoni inimese.

Jaapanis on konstitutsiooniline monarhia, kus formaalne riigipea on keiser, seadusandlikku võimu teostab aga valitav parlament (inglise keeles Diet, jaapani keeles 国会 Kokkai).

Kasv

Kasv viitab positiivsele muutusele suuruses ja/või vaimses küpsuses, seda tihti kindla ajaühiku jooksul. Kasv võib olla nii ühikuline kui ka protsess tervikuna.

Kasvuühik võib olla:

Füüsiline (kasv pikkuses, kasv rahahulgas)

Abstraktne (süsteemi või organismi keerukamaks muutumine, küpsemine)

Lapi maakond

Lapi maakond on maakond Soome põhjaosas.

Majandusteadus

Majandusteadus on sotsiaalteadus, mille eesmärk on majandusagentide (näiteks inimesed, ettevõtted, riigid) käitumise ning üldisemas mõttes majandusnähtuste (näiteks hinnad, kaubavood, migratsioon, tehnoloogia) kirjeldamine, mõõtmine, seletamine ning ennustamine. Teistest sotsiaalteadustest eristab majandusteadust tavaliselt suurem rõhuasetus mõõdetavatele, eriti rahas mõõdetavatele suurustele, indiviidi ratsionaalsele valikule ja matemaatilistele meetoditele. Kohati on vahe teiste teadustega ainult traditsioonile tuginev ja uurimisvaldkonnad kattuvad.

Majandusteaduse mõisteid ja tulemusi kasutatakse palju igapäevaelus ja poliitikas. Mõned majandusnäitajad (näiteks sisemajanduse kogutoodang, majanduskasv, tööpuudus) kuuluvad kõige kasutatavamate heaolu- ja arengunäitajate hulka.

Majandustsükkel

Majandustsükliks nimetatakse majandusteaduses tegeliku kogutoodangu ehk tegeliku tasakaalu perioodilist kõikumist ümber potentsiaalse tootmismahu. Ühe majandustsükli jooksul läbib majandusaktiivsus tõusu- ja langusfaasi ja sama mustri kordumine tähistab uue tsükli algust. Ühte majandustsükli faasi võib nimetada ka konjunktuuriks.

Majandustsüklite uurimisega tehti algust juba 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi esimesel poolel, mil majandusteaduse klassikalise koolkonna esindajad pöörasid põhilist tähelepanu kapitalistliku majandussüsteemi võimele iseeneslikult saavutada nõudluse ja pakkumise tasakaal ning seda säilitada. Sellest perioodist on teatakse ka Adam Smithi poolt formuleeritud nähtamatu käe teooria. Hiljem on majandusteadlased uurinud nii tsüklite kordumist ajas, nende kestust, tsüklite põhjusi, seda, milline peaks olema majanduspoliitika tsükli erinevais faasides jne.

Majandustsüklite klassifikatsioonid on aja jooksul muutunud, kuna tsüklite uurimiseks kasutatavaist meetodid ja uurimise eesmärgid muutuvad. Teoreetilises kirjanduses eristatakse majandustsükleid kõige sagedamini nende pikkuse ning neid esilekutsuvate algpõhjuste järgi. Lähtutakse näiteks sellest, kas antud riigi või piirkonna potentsiaalne majanduskasv tsükli jooksul muutub. Sellest lähtuvalt eristatakse lühi- ja pikaajalisi majandustsükleid. Pikaajaline majandustsükkel võib kesta kümneid aastaid ja lühiajalised tsüklid on seotud ajutise ja lühiajalise välis- ja/või sisemaisenõudluse muutumisega antud riigi toodangu järele. Lühiajalise majandustsükli läbimisel ei toimu sellist tootmissisendite ümberpaiknemist, lisandumist või vähenemist, mis põhjustaksid antud riigi või piirkonna potentsiaalse kasvutaseme muutumist.

Makroökonoomika

Makroökonoomika uurib majanduse kui terviku käitumist. Riigi majanduseelu mõjutavad üksikute majandussubjektide (ettevõtete, tarbijate ja valitsuse) miljonid individuaalsed tegevused ning makroökonoomika keskendub kogu nende individuaalsete tegevuste uurimisele. Avatud majanduse puhul võetakse arvesse ka välissektori mõju, mis avaldub eelkõige väliskaubanduse ja -investeeringute riigi maksebilansis.

Makroökonoomika uurimisobjektiks on kogunõudlus ja kogupakkumine kaubaturul, kogutoodang ja selle kasv, üldine hinnatase ja selle muutused (inflatsioon), tööpuudus, rahaturg, intressimäärad jms.

Makroökonoomikas ei vaadelda üksikute majandussubjektide käitumise detaile või hindade kujunemist erinevatel turgudel vaid kauba- ja teenuse turgu kui ühtset tervikut, tegemata vahet näiteks põllumajandussaaduste või meditsiiniteenuste turgudel.

Riigi neli peamist makromajanduspoliitilist eesmärki:

1) hindade stabiilsus (madal inflatsioon);

2) kõrge tööhõive (madal tööpuudus);

3) pidev majanduskasv (SKP elaniku kohta);

4) stabiilne maksebilanss.

Seega on tähtsamateks makroökonoomilisteks näitajataks majanduse koguprodukt (SKP ja RKP), inflatsioon ja tööpuudus. Kõiki võtmemuutujaid analüüstakse kolmel tasandil: praegusel hetkel, lühikesel ajaperioodil ja pikal ajaperioodil. Riigi arengutaseme ja -tempo iseloomustamiseks kasutatakse kõige sagedamini rahvamajanduse koguprodukti (RKP) näitajat.

Poola

Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas). Poola piirneb läänes Saksamaaga, lõunas Tšehhi ja Slovakkiaga, idas Ukraina ja Valgevenega ning põhjas Leedu ja Venemaaga (Kaliningradi eksklaav). Põhja poole jääb ka Läänemeri. Piir on 3014 km pikk, rannajoon 524 km.

Poolas on olnud palju sõdu ja riigipiir on väga suures ulatuses nihkunud.

Põhivajadused

Põhivajadused on inimesele minimaalselt vajalik toit, riietus ja eluase.Arengumaade vaesuse hindamisel ja leevendamisel kasutatav mõiste tähendab inimeste materiaalsetel ja vaimsetel väärtustel (nt inimõigused) põhinevaid vajadusi, mis tagavad inimese ellujäämise või heaolu. Mõiste vastandub arengutaseme määratlemisele makroökonoomiliste näitajate põhjal (nt majanduskasv).

Põhivajadused on oluline mõiste vaesuse vähendamisele suunatud arenguprogrammides. Ellujäämise toetamiseks antakse humanitaarabi, heaolu saavutamise toetamiseks arenguabi. Arenguprojektide põhimõtteks peaks olema nende suunamine esmaste ja füüsiliselt elutähtsate põhiliste vajaduste kindlustamiseks (nt elatis, algharidus, toitumine, tervishoid jms).

Rahvusvaheline Valuutafond

Rahvusvaheline Valuutafond (inglise keeles International Monetary Fund, lühendina IMF) on rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev organisatsioon, mille loomises lepiti kokku 1944. IMF loodi 1945. aastal Bretton Woodsis toimunud rahvusvahelisel rahanduskonverentsil.

Kuni 1970. aastateni oli esiplaanil rahvusvahelise kullastandardi säilitamine. Praegu on Valuutafondi prioriteetideks jätkusuutlik ja stabiilne majanduskasv ning finantskriiside ärahoidmine. Valuutafondil on kokku 188 liikmesriiki. Eesti liitus fondiga 26. mail 1992.

Rahvusvahelise Valuutafondi peamiste tegevusvaldkondadeks on majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi:

IMF-i seiretegevuse eesmärgiks on julgustada riike rakendama sellist majanduspoliitikat ja institutsionaalseid reforme, mis toetaksid jätkusuutlikku ja tasakaalustatud maailmamajanduse arengut.

Rahvusvahelise valuutafondi finantsabi kasutatakse aitamaks riiki ajutiste maksebilansiprobleemide ilmnemisel, et vältida likviidsuskriisi ning selle võimalikku negatiivset mõju majanduskasvule ja teistele riikidele.

Riigivõimude oskusteabe tugevdamiseks majanduspoliitika planeerimise ja rakendamise osas pakub tehnilist abi.

Suure rahvasterändamise aja kliimapessimum

Suure rahvasterändamise aja kliimapessimum oli külm periood Atlandi ookeani põhjaosa piirkonnas umbes 450-900 pKr.

Sellele eelnes Rooma kliimaoptimum ja järgnes keskaegne soe periood.

Tegu oli Holotseeni ajal juba kaheksandat korda esinenud valdavalt Põhja-Atlandi ookeani piirkonna kliimas tuvastatud 1500-aastase kliimatsükli miinimumaeg.Pessimumiperiood vastas ajale, mis algas pärast Lääne-Rooma riigi lõppu umbes 480 pKr ja Justinianuse katku (541-542) ja mida tuntakse ka pimeda aja nime all. Selle pessimumi ajal toimus tagasiminek põllumajanduses (nii loomakasvatuses kui ka maaviljeluses). See viis omakorda suurtel Kesk-Euroopa ja Skandinaavia aladel metsa taastumisele.Kliimapessimumi lõppedes algas Lääne-Euroopa ärkamine, põllumajanduse edenemisele tuginev majanduskasv ja heaolu tõus.

Aastarõngaste ja Norra mere pinnatemperatuuri muutuste jälgede põhjal on tuvastatud järsku jahtumist. See oli ka järvede veetaseme, rabade kasvu ja järvede valglate erosiooni tõusuperiood.

Tadžikistan

Tadžikistan (tadžiki keeles Тоҷикистон Todžikiston) on merepiirita riik Kesk-Aasias. Ta piirneb Hiina, Kõrgõzstani, Usbekistani ja Afganistaniga.

Tadžikistanil on kaks väikest eksklaavi, mida ümbritseb Kõrgõzstan.

Türgi

Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias. Aasia-osa nimetatakse Anatooliaks. Tähtsama osa riigist moodustab Musta mere ja Vahemere vahele jääv Väike-Aasia poolsaar. Türgi piirneb idas Gruusia, Armeenia, Aserbaidžaani ja Iraaniga, lõunas Iraagi ja Süüriaga ning läänes Egeuse mere, Kreeka ja Bulgaariaga.

Vladimír Špidla

Vladimír Špidla (sündinud 21. aprillil 1959 Prahas) on Tšehhi ja Euroopa Liidu poliitik.

Ta lõpetas Karli ülikooli Prahas ja kaitses 1976 filosoofiadoktori kraadi ajaloos ja esiajaloos. Pärast seda pidas ta palju vähetasustatud töökohti, töötades sealhulgas arheoloogina.

Poliitikasse astus ta pärast Sametrevolutsiooni oma kodulinnas Jindřichův Hradecis. 1991–1996 juhatas ta kohalikku tööhõivekeskust. Ta on Tšehhi Sotsiaaldemokraatliku Partei liige, alates 1992 juhatuse liige, 1997–2001 aseesimees Miloš Zemani juhitavas erakonnas ja 2001–2004 esimees.

1996 valiti ta parlamenti. 1998–2002 oli ta töö- ja sotsiaalminister ning asepeaminister Miloš Zemani valitsuses. 2002–2004 oli ta Tšehhi peaminister. Presidendivahetuse ajal 2. veebruarist 7. märtsini 2003 oli ta Tšehhi presidendi kohusetäitja. Ta astus peaministri ametist tagasi 26. juulil 2004 pärast oma erakonna viletsat tulemust parlamendivalimistel. Kuid Špidla valitsuse poliitika ei erinenud oluliselt tema eelkäija Zemani ega järelkäija Stanislav Grossi poliitikast ja kogu tema valitsusaja kestis mõõdukas majanduskasv.

Alates 22. novembrist 2004 on ta Euroopa Komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste ja võrdsete võimaluste volinik.

Teda peetakse sotsiaaldemokraatide vasakpoolsesse tiiba kuulujaks ja oma riigi kõige ausamaks tipp-poliitikuks, kuid samas kuivaks tehnokraadiks, kes erinevalt oma eelkäijast ei suuda oma visiooni viia rahvani ega isegi oma erakonna liikmeteni. Euroopa Komisjoni voliniku kohta on tema puhul nimetatud kuldseks langevarjuks.

Vladimír Špidla on teist korda abielus. Tal on esimesest abielust kaks last ja teisest abielust kaks kasulast.

Lisaks tšehhi keelele räägib Špidla saksa ja prantsuse keelt.

Tema hobideks on maratoni- ja murdmaajooks.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.