Maalihe

Maalihe on nõlval asuva pinnasetüki paigastliikumine.

Maalihe tekib maa välisjõudude (tuule, vee ja jää) ning inimtegevuse tagajärjel. Maalihete teket soodustavad kivimikihtide kallakus nõlva suunas, kergesti deformeeruvate setete lamamine monoliitsete kivimite all ja vett mitteläbilaskvate setete (näiteks savi) lamamine vett läbilaskvate setete (näiteks liiv) all. Maalihked on sagedased mäestikes ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades, kuid inimtegevuse mõjul esineb neid ka mujal. Maalihete tulemusena liiguvad terved settekehad või kivimiplokid mööda nõlva, nii et neis enestes suuri muutusi ei pruugi toimuda.

Landslide animation San Matteo County
Arvutisimulatsioon USA-s Californias 1997. aasta jaanuaris toimunud maalihkest

Välislingid

1993

1993. aasta (MCMXCIII) oli 20. sajandi 93. aasta.

Alleghe järv

Alleghe järv (itaalia keeles Lago di Alleghe) on mägijärv Kirde-Itaalias Veneto maakonnas Belluno provintsis Alleghes.

Dolomiitides Cordevole orus asuva järve tekke põhjustas 1771. aasta maalihe, kui ööl vastu 11. jaanuari varises kokku Aleghe vastas olnud Pizi mägi. Maalihe pühkis maapinnalt Riete küla, mattis enda alla Marini küla ja osaliselt ka Fusine küla, hukkus 49 inimest.

Maalihe sulges Cordevole jõe loodusliku tee orus ning moodustuma hakkas järv. Kahe kuuga tõusis kogunev vesi maalihke tagajärjel moodustunud rusukalde kõrguseni. 1. mail asetleidnud uue maalihke tulemusel kukkus moodustunud veekogusse uus kogus mulda ja kivisid. Varingu põhjustatud laine purustas Alleghet veelgi, hukkus 3 inimest.

Aprill 2004

Aprill 2004, sündmuste kroonika

Egon

Egon (Mount Egon, Gunung Egon, mõnikord nimetatakse ka Gunung Namang) on kihtvulkaan Indoneesias Florese saare kaguosas Maumere lahes.

29. jaanuaril 2004 toimunud purske tõttu tekkinud maalihe sundis evakueerima 6000 inimest. 15. aprillil 2008 evakueeriti tuhandeid inimesi vulkaani aktiivsuse tõttu.

Ehitusgeoloogia

Ehitusgeoloogia on rakendusgeoloogia haru, mis on tihedalt seotud ehitusega ja tähtis tsiviilehituses, kaevandamises ja naftatööstuses. Selle eesmärgiks on anda geoloogilist ja geotehnilist nõu, samuti uurida maapinna ja ehitise vahelisi vastastikmõjusid ning kuidas maapinnas toimuvad protsessid sellele mõju avaldavad. Ehitusgeoloogia on seotud pinnasemehaanikaga, keskkonnageoloogiaga ja hüdrogeoloogiaga. Ehitusgeoloogia peamiseks küsimuseks on, et kuidas saavutada olemasolevate geoloogiliste tingimuste juures optimaalsed ehituslikud lahendused.

Ferni kuru

Ferni kuru (1212 m) on mäekuru Tirooli Alpides Austrias. See paikneb Lechtali Alpide (läänes) ja Miemingi mägede (idas) vahel. Saksamaa kõrgeim tipp Zugspitze on vaid 13,5 km kaugusel kirdes. Kuru asub Grubigsteini (2233 m) loodes, Wannigi (2493 m) kagus ja Loreakopfi (2471 m) läänes vahel.

Geomorfoloogia mõisteid

Siin on loetletud geomorfoloogiaga seotud mõisteid.

La Palma

La Palma on üks Kanaari saartest. Santa Cruz de Tenerife provintsi loodepoolseim saar.

Saare pindala on 728 km². La Palma on vulkaaniline ja mägine, kõrgus kuni 2423 meetrit.

Loodusõnnetus

Loodusõnnetus on loodusliku ohu – üleujutuse, keeristormi, orkaani, vulkaanipurske, maavärina, kuumalaine, maalihke, metsatulekahju vms – tagajärjel tekkinud finantsiline või keskkonnakahju või inimelude kaotus.

Loodusõnnetuste tagajärjed sõltuvad mõjualuse elanikkonna ettevalmistusest ja vastupanuvõimest. Õnnetused juhtuvad üksnes siis, kui looduslikud ohud kohtuvad haavatavusega: näiteks inimtühjas piirkonnas ei ole maavärinal raskeid tagajärgi.

Kõige raskemad loodusõnnetused juhtuvad tavaliselt rahvarohketel tiheasustusega aladel, kus kaitse loodusjõudude eest on ebapiisav. Nii näiteks on tsunamiohtlikes piirkondades probleemiks ehitustegevus randades, maavärinarohketel aladel majade mittevastavus maavärinakindluse nõuetele, orkaanide puhul nõrgad tammisüsteemid ja keeristormide korral tormivarjendite puudus.

Loodusõnnetusi võib liigitada kuude kategooriasse. Geoloogiliste loodusõnnetuste alla kuuluvad laviinid, maavärinad ja vulkaanipursked. Hüdroloogilised loodusõnnetused on üleujutused, limnoloogilised pursked (gaasipursked järvepõhjades) ja tsunamid. Meteoroloogilisteks loodusõnnetusteks nimetatakse lumetorme, tsükloneid, põuda, rahetorme, kuumalaineid ning tornaadosid. Omaette rühma moodustavad tulekahjud, mis on levinud eelkõige metsades ja põõsastikes, kuid ka turbarabades ning rohumaadel. Tervisega seotus loodusõnnetused on epideemiad ning näljahädad. Viimases kategoorias on maavälised ehk kosmilised loodusõnnetused: taevakehade (peamiselt meteoriitide) kokkupõrked maaga, päikesepursked ja röntgenikiirguse pursked.

Rahvusvaheline õigus, sealhulgas Genfi konventsioonid, näeb ette riikide kohustuse anda üksteisele vajalikul määral humanitaarabi, et tagada loodusõnnetustes kannatanud või ohustatud inimeste kaitse ja turvalisus. Rahvusvahelistest organisatsioonidest tegelevad sellega eelkõige Punane Rist ja Punane Poolkuu. ÜRO Peaassamblee otsusega 44/182 on rajatud ka ÜRO humanitaarasjade koordineerimise büroo (United Nations Office for the Coordination of Humanitarian Affairs).

Maateaduste mõisteid (M)

Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad M-tähega.

Maierato

Maierato on vald Itaalias Calabria maakonnas Vibo Valentia provintsis.

Maierato kõrgus merepinnast on keskmiselt 258 meetrit. Asustus­tihedus on keskmiselt 58 inimest ruutkilomeetri kohta.

Üks osa Maieratost piirneb Angitola järvega.

2010. aasta 15. veebruaril toimus Maieratos maalihe, võimalik et metsatustamise tagajärjel, evakueeriti umbes 200 elanikku.

Nõlvaprotsessid

Nõlvaprotsessid on raskusjõu mõjul nõlvadel toimuvad protsessid, mille tagajärjel muutub nõlva kuju.

Nõlvaprotsessid jagunevad järgmiselt:

väga kiired

varisemine

libisemineväga aeglased

voolamine

nihkumine

Oja

Oja on jõest väiksem looduslik vooluveekogu. Piir jõe ja oja vahel on tinglik. Tavaliselt on oja laius mõnekümnest sentimeetritest mitme meetrini, pikkus ei ületa mitut kilomeetrit ja sügavus on alla 1,5 m.

Ojad tekivad vihma- või sulavee äravoolu korral või kohtades, kus põhjavesi jõuab maapinnale ja allikana edasi voolab. Ojad moodustavad liitudes jõgesid.

Kanal erineb ojast selle poolest, et tema säng on inimeste loodus, ojasäng on looduslik.

Ojasid võib jaotada alatisteks ja ajutisteks, tasasteks ja mägisteks.

Looduslike ojade sängid tavaliselt eriti ei muutu, aga mõned looduslikud nähtused (erosioon, maalihe, maavärin) võivad nende asukohta, kuju ja suurust muuta. Ajutised ojad võivad muuta oma sängi ja isegi voolu suunda peaaegu iga aastal. Sageli muutub ojasängi suund inimtegevuse tagajärjel.

Sugugi kõik maapinnale langevad sademed ei jõua pinnaveekogudesse. Suur osa sellest aurub tagasi atmosfääri. Osa veest satub taimedesse ja aurub nende kaudu – aurumist taimelehtede pinnalt arvestab evapotranspiratsioon. Osa veest imendub maapinda ja muutub põhjaveeks. Põhjaveest suurem osa jõuab siiski kunagi vooluveekogudesse. Kui maapind on veest küllastunud, siis ülejääv osa moodustab äravoolu, mis võib kergesti jõuda vooluveekokku või selle moodustada. Osa langenud sademeist salvestatakse liustikku või igilumme, aga selle sulades võib vesi siiski vooluveekokku jõuda. Üsna tüüpiline on, et liustiku alumisest otsast algab oja, mis toitub liustiku sulamisveest.

Parasvöötmes, sealhulgas Eestis, on ojas vett tavaliselt igal aastaajal. Niisugust oja nimetatakse alaliseks ojaks. Väljaspool parasvöödet on palju selliseid ojasid, kus vett leidub ainult aeg-ajalt. Neid nimetatakse ajutisteks ojadeks. Seal on vett tavaliselt vihmahooajal või pärast äikesevihmu. Ajutistel ojadel on ka piirkondlikke nimesid, näiteks araabiamaailmas vadi ja Austraalias kriik. Kaartidel tähistatakse alalised ojad tavaliselt sinise pidevjoonega ja ajutised ojad sinise katkendliku joonega.

Ripaaliks nimetatakse veekogu sügavusvööndit, mis ulatub kaldast kuni põhjataimestiku lõpuni. Ojadele on tüüpiline, et ripaal hõlmab oja kogu laiuses.

Ojad on olulised bioloogilise mitmekesisuse suurendamiseks ja säilitamiseks. Nad pakuvad loomadele võimalust vett juua ja võimaldavad kasvada taimedel, mis palju vett vajavad.

Pisticci

Pisticci on linnaks nimetatav omavalitsusüksus (comune) Itaalias Basilicata maakonnas Matera provintsis. Pisticci sai linnaõigused vabariigi presidendi 2001. aasta 21. septembri dekreediga.

Pisticci kõrgus merepinnast on 389 meetrit, asustustihedus keskmiselt 75 inimest ruutkilomeetri kohta.

Rusuvool

Rusuvool ehk seli ehk selivool on mägedes ja mujal positiivsete pinnavormidega alal esineda võiv pinnasest ja veest moodustunud tugev veevool, mis on kaasa haaranud nii jämedateralist (kive, rahne) kui ka peenemateralist ainest.

Rusuvoolu peamisteks tekke-eeldusteks on tugev vihmasadu või kiire kevadine lumesulamine. Üksnes suhteliselt peeneteralisest ainesest koosnevat rusuvoolu nimetatakse mudavooluks.

Saint Helens

Saint Helens on tegev kihtvulkaan Ameerika Ühendriikides Washingtoni osariigis.

Saint Helens on Kaskaadide mäeahelikku kuuluv subduktsioonilise geneesiga vulkaanilise kaare vulkaan.

18. mail 1980 toimus võimas vulkaanipurse. Purske vahetu initsiaator oli maalihe, mis oli põhjustatud vulkaani paisumise tõttu gravitatsiooniliselt ebastabiilseks muutunud nõlvade varisemisest. Maalihke tagajärjel vähenes vulkaani all paikneva magmakambri kohal olevate kivimite mass ja alanes rõhk, mis sarnaselt gaseeritud joogi pudelilt korgi eemaldamisega tekitas gaaside eraldumise magmast ning plahvatusliku purske, mis viis ära vulkaani tipu, tehes selle 400 meetri võrra madalamaks.

Torm

Torm (ka raju) on suure kiiruse ja jõuga tuul, atmosfäärinähtus.

Meteoroloogias nimetatakse tormiks 20,8...24,4 m/s puhuvaid (püsi)tuuli. Beaufort'i skaala järgi on tuule kiirust vähemalt 9 palli.

Tormi-iilide mõjul tekkinud lained suudavad liigutada rändrahne.

Umhausen

Umhausen on vald (Gemeinde) Imsti ringkonnas Austria Tirooli liidumaal, 1031 m kõrgusel merepinnast. Valla pindala on 137,4 km², 1. jaanuaril 2016 elas seal 3174 inimest. Vald paikneb 17 km Imstist kagus Ötztaler Ache ääres Ötztalis.

Vana-Vigala

Vana-Vigala on Raplamaa küla Märjamaa valla põhjaosas Jädivere-Silla maantee ääres ning Vigala jõe mõlemal kaldal. Külast lähtuvad valdadevahelised teed Paekülla ja Rumba kaudu Kirblasse ning kohalikud teed Tiduverre, Avastesse ja Läti külla.

Vana-Vigala on valla loodepoolse osa keskseim asula. Külas on lasteaed, põhikool, Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool, kauplused, apteek, kultuurimaja ning raamatukogu.

Küla jaguneb põhiosas kaheks – Vana-Vigala mõisa naabruses olevaks asulaks ja kitsarööpmelise raudtee jaamakompleksi juures.

Külas toimusid ajaloolise mängufilmi Jõulud Vigalas võtted. Kultuuriüritustest toimuvad seal Hard Rock Laager ja Poti laat. Vana-Vigalast on pärit Tarvi Thomberg ja Tiina Kaalep. Seal on elanud Eduard Ahrens, Mihkel Aitsam, Veljo Tormis ja Vigala Sass.

Omapärase loodusnähtusena esineb külas Vana-Vigala jääratas.

Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Vigala valda.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.