Loodusteadused

Loodusteadused (inglise natural sciences; ka reaalteadused) on teadusharud, mis uurivad ja selgitavad teaduslikku meetodit kasutades seaduspärasusi, millel põhineb looduse (nii elus- kui eluta loodus) toimimine[1].

Loodusteadusi saab jaotada nt mateeria liikumise vormide (füüsika, keemia, bioloogia), uurimisobjektide (nt kolloidkeemia, mikrobioloogia), uurimisviiside (täppisteadused, eksperimentaalteadused) ja nähtuste ajalise või ruumilise jaotuse järgi[2].

Loodusteadused võimaldavad tunnetada loodusseadusi ning ühtlasi loovad looduskasutuse teoreetilise aluse[2].

Fundamentaalsetele loodusteadustele tuginevad rakendusteadused (nt tehnika, põllumajandus, meditsiin)[2].

Disambig gray.svg  See artikkel räägib teadusharude kogumist; looduse teaduslikust uurimisest üldse vaata artiklit Loodusteadus

Vaata ka

Viited

  1. Ledoux, Stephen F. (2002). "Defining Natural Sciences" (PDF). Behaviorology Today 5 (1): 34. Vaadatud 15.03.2012. "Fundamentally, natural sciences are defined as disciplines that deal only with natural events (i.e., independent and dependent variables in nature) using scientific methods."
  2. 2,0 2,1 2,2 EE 5. köide, 1990. Lk 625
Amsterdami Ülikool

Mitte segi ajada Amsterdami Vaba ÜlikooligaAmsterdami Ülikool (hollandikeelne lühend UvA: Universiteit van Amsterdam) on avalik-õiguslik ülikool Hollandis Amsterdamis.

1632 munitsipaalvõimude asutatud ja hiljem nimetatud Amsterdami linna järgi, on see ülikool suuruselt kolmas Hollandi kõrgkoolide seas. See on üks tähtsamaid teadusülikoole Euroopas 31 186 tudengi, 4794 töötaja, 1340 doktorandi ja 613,5 miljoni euro suuruse sihtkapitaliga. See on Hollandi suurim ülikool üliõpilaste arvult ja tal on Hollandis suuruselt teine ülikooli sihtkapital.

Peamine ülikoolilinnak asub Amsterdami keskel, mõni teaduskond aga naaberlinnaosades.

Ülikool koosneb seitsmest teaduskonnast: humanitaarteadused, sotsiaal- ja käitumisteadused, majandus ja äri, loodusteadused, õigus, meditsiin ja stomatoloogia.

Bathi Ülikool

Bathi Ülikool on ülikool Bathi linnas Inglismaal.

Ülikool loeb oma algust õppeasutusena aastast 1595, ülikooli staatuse sai 1966. aastal.

Ülikoolil on neli teaduskonda:

Faculty of Engineering & Design (inseneriteadused ja arhitektuur)

Faculty of Humanities & Social Sciences (humanitaaria ja sotsiaalteadused)

Faculty of Management (ärijuhtimine)

Faculty of Science (täppis- ja loodusteadused)

Bergeni Ülikool

Bergeni ülikool (norra keeles Universitetet i Bergen) asub Norras Bergenis. Kuigi ülikool asutati 1946, toimus akadeemiline tegevus juba 1825. aastast Bergeni muuseumis. Praegu õpib Bergeni ülikoolis 14 500 tundengit.

Ülikoolis on võimalik õppida järgmistes valdkondades:

humanitaarteadused

õigusteadus

matemaatika ja loodusteadused

arstiteadus ja hambaravi

psühholoogia

sotsiaalteadused

E (täpsustus)

E võib tähendada järgmist:

E on kirjatäht.

Egalitarism

Egalitarism on filosoofiline, ühiskondlik-poliitiline teooria, mis üritab leida vastuseid võrdsuse ja võrdsustamisega seotud küsimustele inimühiskonnas. Egalitarismi vastand on elitarism.

Egalitaarne on prantsuse keeles égalitaire, mis tähendab võrdsustav, võrdsusele suunatud.

Egalitaarne ühiskond eksisteeris alates paleoliitikumist algusega 2,6 miljonit aastat tagasi ja lõppes umbes noorema kiviaja algusega. Seega on 99,77% inimühiskondadest olnud just egalitaarsed. Kui Kolumbus avastas Ameerika, kirjutas ta oma päevikutes imelikust nähtusest, et Uue Maa asukad ei tundnud omandit ja jagasid kõike kõigiga.

Kaasaegses maailmas võib võrdsuse printsiibi avaldumist näha ühiskonnas kehtivas õiguskorras. Kõik täiskasvanud inimesed vastutavad oma tegude eest võrdsel määral, on seaduse ees võrdsed. Egalitaarsus avaldub ka üldistes inimõigustes. Samuti on inimeste võrdsuse teema oluline religioonides. Kristlus osutab kõikide inimeste võrdsusele jumala ees. Tinglikult osutab võrdsusele ka teaduslik maailmapilt. Loodusteadused kannavad endas põhimõtet: loodusseadused on universaalsed, kehtivad alati, kõigi suhtes ühtemoodi. Me kõik allume samamoodi füüsika, keemia, bioloogia seaduspärasustele. Samuti võib egalitaarsuse avaldumist näha vikipeedias eneses – igaühel on võrdne õigus osaleda selles protsessis, kui ta järgib kehtestatud reegleid.

Hellenism

Hellenism on kultuuriperiood Aleksander Suure surmast 323 eKr kuni Egiptuse langemiseni Rooma võimu alla 30 eKr. Hellenism tähendab pärast Makedoonia Aleksandri vallutusi idamaadesse rännanud kreeklaste ja makedoonlaste kultuuri segunemist idamaade kultuuriga.

Mõiste hellenism võeti kasutusele 19. sajandil, tähendades kreeka kommete, hariduse, kasvatuse ja kunstisaavutuste ülevõtmist mittekreeklaste poolt.

Hellenistlikku riiki juhtis valitseja, tuginedes armeele. Polised kaotasid oma senise tähenduse ja hakkasid alluma suurriikide valitsejale. Hellenistliku valitseja võim hakkas sarnanema idamaise omaga (absoluutne kuuletumine ja enda jumalikustamine). Tekkis valitsejakultus.

Hellenismi ajajärgu kultuuris lahknesid loodusteadused ja filosoofia, kreeka keel (koinee = Atika murdel põhinev kreeka keel) sai maailmakeeleks ja kirjanduses kadusid rahvalikud jooned (tekkis elitaarne kirjandus). Sõjavägi hakkas koosnema palgasõduritest, sõjatehnika ja sõjalaevad täiustusid. Linnad muutusid välisilmelt kreekalikeks. Kõikidel uuslinnadel oli korrapärane kavastus, linnatänavad ristusid 90° nurga all ja moodustasid korrapäraseid ruudu- või ristkülikukujulisi kvartaleid. Rajati suurlinnad Aleksandria (Egiptus), Antiookia (Süüria) ja Pergamon (Väike-Aasia).

Humanitaarteadused

Humanitaarteadused on inimese kultuurilist ja ühiskondlikku tegevust käsitlevad teadused.

Eelkõige arvatakse humanitaarteaduste alla: ajalugu, teoloogia, filoloogia, kirjandusteadus, psühholoogia, semiootika, muusikateadus, teatriteadus ja kunstiteadus. Sageli peetakse humanitaarteadusteks ka mitmeid kitsamaid distsipliine nagu kultuuriantropoloogia, inimgeograafia, mütoloogia jms.

Traditsiooniliselt käsitletakse humanitaarteadusi vastandatuna reaalteadustele ehk loodusteadustele, samas ei saaks loodusteadused ilma humanitaarse osata olemas olla, sest kogu haridus (ka reaalteaduslik) põhineb keele ja kirja olemasolul.

Uuemal ajal on püütud humanitaarteadustest eristada sotsiaalteadusi, mis keskenduvad inimeksistentsi ühiskondlikule aspektile, samas on praktikas vahel raske tõmmata nende vahele ranget piiri.

Humanitaarteaduste hulka arvatakse mõnikord ka filosoofia, kuid filosoofia kuulumine teaduste hulka on vaieldav.

Humanitaarteadusi rõhutavat haridust nimetatakse humanitaarhariduseks.

Seoses andmeanalüüsi laienemise ja digitaalsete vahendite kasutuselevõtuga humanitaarias on hakatud rääkima ka digihumanitaariast (inglise digital humanities). Samas on vaieldav, kas seda saab pidada eraldi valdkonnaks.

Jerevani Riiklik Ülikool

Jerevani Riiklik Ülikool (armeenia keeles Երևանի Պետական Համալսարան, ԵՊՀ) on riiklik ülikool Jerevanis. See on Armeenia suurim ülikool.

Ülikool asutati 16. mail 1919. Alguses oli ülikoolil kaks teaduskonda: loodusteadused ja sotsiaalteadused. Seejärel lisandusid põllumajandus-, tehnika- ja idamaade kultuuride teaduskond ning hiljem veel teised.

Õppetöö toimub armeenia keeles, välistudengitele vajadusel vene või inglise keeles.

Keskkonnateadus

Keskkonnateadus (vananenud kirjanduses ka enviroonika, environtoloogia) on interdistsiplinaarne teadus keskkonna füüsilise, keemilise ja bioloogiliste komponentide omavahelisest vastastikusest toimimisest. Eriline tähelepanu on inimese tegevuse mõjudel loomulikule keskkonnale ja loodusele ning püüdmine lahendada keskkonnaprobleeme.

Kim Il-sŏngi Ülikool

Kim Il-sŏngi Ülikool on ülikool Põhja-Korea pealinnas Pyongyangis. See on Põhja-Korea esimene ülikool, asutatud 1. oktoobril 1946.

Londoni loodusmuuseum

Londoni loodusmuuseum (inglise keeles Natural History Museum; lühend NHM) on Londonis Lõuna-Kensingtonis asuv loodusmuuseum; kuni 1963. aastani Briti Muuseumi allüksus.

Muuseumi kollektsioon hõlmab üle 80 miljoni eksponaadi botaanika, zooloogia, entomoloogia, geoloogia ja paleontoloogia valdkonnast.

NHM on enim külastatavaid Suurbritannia muuseume – jääb alla vaid Briti Muuseumile, Tate Modernile ja Rahvusgaleriile. 2017. aastal külastas loodusmuuseumi 4,43 miljonit inimest.

Loodusfilosoofia

Loodusfilosoofia (ladina keeles philosophia naturalis) on looduse ja füüsilise universumi filosoofilise uurimise viis, mis valitses enne moodsa teaduse arengut. Seda peetakse loodusteaduste, näiteks füüsika eelkäijaks. Ülikoolide õppetoolide nimetustes on see väljend tänini säilinud.

Tänapäeva filosoofia mõistes nimetatakse loodusfilosoofiaks looduse kui terviku filosoofilist seletamist ja tõlgendamist.

Loodusfilosoofiat nimetatakse ka natuurfilosoofiaks, kuigi see väljend on eesti keeles käibel olnud eeskätt loodusteaduse tulemusi ennetada püüdva filosofeerimise kohta.

Loodusteadus on ajalooliselt välja arenenud filosoofiast, täpsemalt loodusfilosoofiast. Vanemates ülikoolides on ammuasutatud loodusfilosoofia õppetoolid tänapäeval peamiselt füüsikaprofessorite käsutuses. Mõistete teadus (science) ja teadlased (scientists) tänapäevased tähendused ulatuvad tagasi kõigest 19. sajandisse. Sõna scientist 'teadlane' mõtles välja naturalist-teoloog William Whewell. Oxford English Dictionary ("Oxfordi inglise keele sõnaraamat") asetab sõna päritolu aastasse 1834. Enne seda tähendas science igat liiki väljakujunenud teadmist ja mõistet scientist ei eksisteerinudki. Mõned näited mõiste "loodusfilosoofia" kasutamisest juhtudel, mida me tänapäeval nimetaksime "loodusteaduseks", on Isaac Newtoni teadustraktaat aastast 1687 "Philosophiæ Naturalis Principia Mathematica" ("Loodusfilosoofia matemaatilised printsiibid") ning Lord Kelvini ja Peter Guthrie Tait'i traktaat aastast 1867, mis kannab nime "Treatise on Natural Philosophy" ("Traktaat loodusfilosoofiast") ja mis aitas defineerida suurt osa tänapäeva füüsikast.

Loodusteadus

Loodusteadus on süstemaatiline uute teadmiste hankimine looduse kohta. Loodusteaduse all mõistetakse ka loodusteaduse tulemusena saadud teadmiste kogu.

Loodusteaduslik meetod ehk teaduslik meetod põhineb maailma hoolikal vaatlemisel ja teooriate katselisel kontrollimisel.

Loodusteadus tekkis 17. sajandil, eraldudes filosoofiast. Eriti Inglismaal nimetatigi loodusteadust alguses endiselt loodusfilosoofiaks (ladina keeles philosophia naturalis, inglise keeles 'natural philosophy'). Näiteks Isaac Newtoni kuulus teos kannab pealkirja "Philosophiae naturalis principia mathematica" ("Loodusfilosoofia matemaatilised printsiibid").

Traditsiooniliselt on loodusteadust mõistetud teadusena, mis uurib loodust sellisena, nagu ta tegelikult on, sõltumata inimtegevusest. Siiski ilmneb üha enam tendentse, mis sunnivad seda arusaama revideerima. Kvantmehaanika Kopenhaageni interpretatsioonis on inimtegevus füüsikalisse reaalsusse integreeritud. Ka mittetasakaalulise termodünaamika filosoofilised tõlgendused eeldavad tervikut, millesse kuulub inimene. Samuti tähtsustab antroopsusprintsiip inimest.

Loodusteaduseks kõige puhtamal kujul peetakse füüsikat.

Sõna "loodusteadus" mõistetakse sageli ka teisiti, mõeldes selle all eluslooduse uurimist põhiliselt vaatluse teel.

Läti loodusmuuseum

Läti loodusmuuseum (läti keeles Latvijas Dabas muzejs) on Lätis Riias asuv loodusmuuseum. Muuseum on Läti keskkonnakaitse- ja regionaalarenguministeeriumi (läti keeles Latvijas Republikas Vides aizsardzības un reģionālās attīstības ministrija) alluvuses. See muuseum on Baltimaade üks vanimaid loodusteaduslikke muuseumeid.

Muuseum asutati 1845.

Reaalteadused

Reaalteaduste all on mõistetud selliseid fundamentaalteadusi, mis kogemusele tuginedes uurivad mingit kindlat reaalsuse valdkonda. Näiteks loodusteadused uurivad loodust, sotsiaalteadused uurivad ühiskonda, ajalooteadus uurib ajalugu. selles tähenduses võib neid samastada empiiriliste teadustega. Selles tähenduses jaotatakse reaalteadused sageli loodusteadusteks ja humanitaarteadusteks ning neid vastandatakse formaalteadustele (ehk ideaalteadustele; näiteks loogika ja matemaatika), mis töötavad välja ning kirjutavad ette mõtlemise vorme ja tunnetusmeetodeid. Kolmandasse rühma on selles jaotuses paigutatud filosoofia ja mõnikord teoloogia. Seda rühma on mõnikord nimetatud metateadusteks.

Reaalteadusteks on hakatud nimetama ka kindlalt piiritlemata teadusharude rühma, mis koonduvad füüsika ümber ja mida vastandatakse humanitaarteadustele. Mõnikord samastatakse reaalteadusi täppisteadustega ning arvatakse nende hulka laialdaselt matemaatikat kasutavad loodusteadused ja matemaatika. Mõnikord mõistetakse reaalteaduste all loodusteadusi, mõnikord ka loodusteadusi ja matemaatikat.

Rootsi loodusmuuseum

Rootsi loodusajaloo muuseum (rootsi keeles Naturhistoriska riksmuseet) on loodusmuuseum Rootsis Stockholmis. Muuseumi juhib Joakim Malmström. Selle muuseumi hoone on Rootsi muuseumihoonetest suurim.

Muuseum asutati 1819.

2017 külastas muuseumi 670 820 inimest.

Teaduste klassifikatsioon

Teaduste klassifikatsioon (inglise research classification, ka classification of R&D) on teaduste liigitamine ehk klassifitseerimine erinevate kriteeriumide alusel.

Teadusliku uurimistöö valdkonna järgi jagunevad teadused teadusvaldkondadeks ehk teadusharudeks. Valdkondi liigitatakse erinevalt. Kõige üldistatum jaotus on reaalteadused ja humanitaarteadused. Sellest pisut täpsem jaotus on reaalteadused, loodusteadused, humanitaarteadused ja sotsiaalteadused (varem kasutati ka nimetust "ühiskonnateadused"). Need jaotused on aga väga üldised ja teaduses kasutatakse eri riikides enamasti siiski täpsemaid klassifikatsioone, kus eristatakse rohkem valdkondi ja nende sees omakorda alamvaldkondi ja erialasid.

Teadusliku uurimistöö eesmärgi järgi eristati traditsiooniliselt alusteadusi ehk fundamentaalteadusi (mille eesmärgiks on saada uusi teadmisi, orienteerumata otseselt nende teadmiste rakendustele) ja rakendusteadusi (mille esmaseks eesmärgiks on uurida mingi (uue) teadmise rakendusvõimalusi). Tänapäeval ei ole selline teaduste eristamine enam asjakohane, kuivõrd sama teadusharu, eriala või isegi ühe uurimisprojekti sees võib esineda nii alus- kui rakendusteaduslikke uuringuid. Seepärast eristatakse pigem:

alusuuringuid, mis on eksperimentaalne või teoreetiline uurimistöö, mida tehakse peamiselt selleks, et saada uusi teadmisi nähtuste ja vaadeldavate faktide põhialuste kohta ilma otsese praktilise rakenduse eesmärgita;

rakendusuuringuid, mille eesmärk on leida alusuuringute leidudele võimalikke kasutusalasid või teha kindlaks uusi meetodeid või võimalusi teatud kindlate ja eelnevalt määratletud eesmärkide saavutamiseks;

eksperimentaalarendust, mis põhineb uurimistegevuse tulemusena saadud teadmistel ja praktilistel kogemustel ning loob uut teadmist eesmärgiga valmistada uusi tooteid, võtta kasutusele uusi protsesse või täiustada olemasolevaid tooteid või protsesse.

Võrdetegur

Võrdetegur on suurus, mille lisamisel võrrandisse, kehtib võrdus antud suuruste vahel. Näiteks kvantfüüsika võrrandis

E

=

h

f

,

{\displaystyle E=hf,\,}

on Plancki konstant h võrdeteguriks energia (E) ja sageduse (f) vahel. Energia ja sagedus on võrdelised suurused.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.