London

London on Suurbritannia ja Inglismaa pealinn, Suurbritannia saare suurim linn ning Rahvaste Ühenduse keskus.

London on Moskva järel Euroopa suuruselt teine linn, Rotterdami järel Euroopa suuruselt teine sadamalinn ning New Yorgi järel maailma tähtsuselt teine rahandus- ja kaubanduskeskus (vt maailmalinn).

Disambig gray.svg  See artikkel räägib Suurbritannia pealinnast; samanimeliste asulate ja muude objektide kohta vaata artiklit London (täpsustus)
London
London from a hot air balloon
Lipp Vapp
Londoni lipp Londoni vapp

Pindala: 1579 km²

Koordinaadid: 51° 30′ N, 0° 8′ W
London (Suurbritannia)
London

www.london.gov.uk

Ajalugu

Next.svg Pikemalt artiklis Londoni linna ajalugu

Londoni rajasid Thamesi jõe alamjooksule ligikaudu 2000 aastat tagasi roomlased. London (Londinium) oli 1.5. sajandil Rooma riigi provintsi Britannia valduste keskus. Rooma võimu varisemisega 5. sajandi alguses lakkas London olemast pealinn ja müüridega ümbritsetud Londinium hüljati, kuigi rooma tsivilisatsioon jätkus St Martin-in-the-Fieldsi alal kuni umbes aastani 450. Umbes aastast 500 tekkis vanast rooma linnast veidi lääne pool anglosakside asundus Lundenwic. Umbes aastaks 680 oli linnast saanud suurem sadamalinn. 820. aastatest kordunud viikingite rünnakud tõid kaasa linna allakäigu. Londoni taastas Alfred Suur 886. aastal. 12. sajandi alguses sai London Inglismaa pealinnaks. 17. sajandist 20. sajandi alguseni oli London üks maailma tähtsamaid linnu. Linna laastasid 1665. aasta katk ja 1666. aasta suur tulekahju. 19. sajandil ja 20. sajandi alguses koondus Londonisse paljude maade revolutsioonilise meelsusega pagulasi. 2012. aastal toimusid Londonis 2012. aasta suveolümpiamängud. Londonis on olümpiamängud olnud veel aastatel 1908 ja 1948.

Haldusjaotus

Londoni linna haldamiseks moodustati 1889. aastal Londoni krahvkond, mis aastal 1900 jaotati linnaosadeks (metropolitan boroughs). 1965. aastal krahvkond kaotati ja asemele moodustati krahvkonnatasandi haldusüksus Suur-London, kus ringkonnatasandi omavalitsusüksusteks said jällegi linnaosad (London boroughs), kuid veidi muudetud liiginimetusega.

Londoni südalinnas paikneval linnaosal City of London on eristaatus (nn sui generis).

Linnapea amet seati Londonis sisse 2000. aastal. Esimene selles ametis oli Ken Livingstone, kes valiti sinna nii 2000. kui ka 2004. aastal. Aastatel 20082016 oli linnapea Boris Johnson. Alates 2016. aasta maist on linnapea Sadiq Khan.

Londoni linnapea on täitevvõimu juht. Kohalikud omavalitsused tegelevad strateegilise planeerimise, hariduse, transpordi, tarbijakaitse, tuletõrje, prügiveo, sotsiaalteenuste, politsei ja raamatukogudega.

Londoni linnaosad, tänavad, hoonestus

Londoni kliimadiagramm
Londoni kliimadiagramm
City hall london
Londoni City Hall öösel

Londoni keskuseks peetakse Trafalgari väljakut, kus on admiral Nelsoni mälestussammas.

Linna südamiku moodustavad ajalooliste ehitistega ärila City ja valitsusasutuste linnaosa Westminster.

Londonis on ülekaalus madal hoonestus. Kõrghooneid hakati ehitama alles pärast II maailmasõda.

Suur-Londonit ümbritseb 8 km laiune haljasvöönd, millega külgneb kaheksa uuslinna, mis rajati pärast sõda südalinna koormuse vähendamiseks.

Nii Londoni keskosas kui ka kaugemates elurajoonides leidub palju eri suuruses avalikke parke ja aedu. Tuntuimad neist on Hyde Park, Kensington Gardens, Regents Park, Green Park, St James Park, Greenwich Park ja Richmond Park. Parim vaade kesklinnas avaneb Regents Parki lähedal asuvalt Primrose Hillilt. Põhja-Londoni suurim roheala on Hampstead Heath.

London
London

Turism

London oli maailma 2002. aasta turismipealinn. Seal käis 11,6 miljonit välisturisti, kellest enamik oli Ameerika Ühendriikidest ja Prantsusmaalt.

Peamised vaatamisväärsused

Briti muuseum – Rahvusgalerii – Tate Gallery – madame Tussaud' vahakujude muuseum – Saint Pauli katedraalWestminster AbbeyTower – Londoni parlamendihoone – Big BenBuckinghami paleeLondoni loomaaedKew' botaanikaaed – The London Dungeonis – Harrodsi kaubamaja

Kultuur

Suurimad kinod, teatrid ja lõbustusasutused asuvad Piccadillyl ja Sohos.

Muusika

London pulbitseb tänapäevasest briti indie muusikast. Igal nädalapäeval on võimalik esinemas näha nii kohalikke lemmikuid kui ka maailmakuulsaid artiste. Eriti tihedalt leidub elava muusikaga muusikapubisid Camdeni linnajaos. Samuti on trendikas Old Street Stationist itta jääv Shoreditchi linnajagu.

Muuseumid

Paljud maailmakuulsad muuseumid on külastajatele tasuta. Piletiraha võidakse nõuda mõne erilise näituse või ürituse külastamise eest.

Teater

Londonisse rajas esimese teatri 1576 James Burbage (15301597).

West End – Royal National Theatre – Globe Theatre

Sport

Londonis on üksteist elukutseliste jalgpalliklubi: Arsenal, Charlton Athletic, Chelsea, Fulham, Tottenham Hotspur, West Ham United, Crystal Palace, Millwall, Queens Park Rangers, Brentford ja Leyton Orient.

Londonis toimusid 1908. aasta suveolümpiamängud, 1948. aasta suveolümpiamängud ja 2012. aasta suveolümpiamängud.

Rahandus

London on New Yorgi järel maailma tähtsaim rahandus- ja kaubandussõlm, meelitades kohale suure hulga rahvusvahelisi korporatsioone, kes avavad Londonis oma peakortereid. Samuti loetakse Londonit maailma meediakeskuseks, kus on BBC, CNN, ITN jne.

Kolmandik Euroopa pangandusest ja peaaegu pool Euroopa kindlustusturust käib läbi London City. Euroopa Komisjon on seetõttu mitmeid kordi püüdnud meelitada Suurbritanniat euroalasse, andes sellega eurole tunduvalt suurema mõjuvõimu, kuid Suurbritannia valitsus ja eelkõige rahvas on Euroopa ühisraha suhtes väga skeptilised.

Transport

Thamesi jõgi

Üle Thamesi jõe on ehitatud hulk sildu: Lambethi, Waterloo, Londoni ja Toweri sild (vanim lahtikäiv ja töötav sild).

Jõel on peale turismireiside ka ametlik ühistransport – Thames Clipper[2], millega saab ühest kohast teise vahel isegi kiiremini kui maadpidi.

Orienteerumine

London on jaotatud kuueks tsooniks. Metroo puhul tasub tähele panna liini nime ja värvust. Suunaviidad metroos näitavad kõigi liinide puhul kas põhja-lõuna või ida-lääne suunda. Samuti tasub peale tänavanime kindlasti meeles pidada vähemalt esimest poolt postikoodist, mis on samuti märgitud ilmakaarte abil: W(est) ehk lääs, E(ast) ehk ida, N(orth) ehk põhi, S(outh) ehk lõuna, SE ehk kagu jne. Ilmakaarele lisatud C, näiteks EC, tähistab kesklinna idaosa.

Lennujaamad

Londonis on viis lennujaama, millest suuremad on Heathrow, maailma suurim lennujaam, umbes 24 km kaugusel, ja Gatwick, umbes 45 km kaugusel linna südamest. Kolm väiksemat lennujaama on Stanstedi, Lutoni ja London City lennujaam.

Rongid

Gatwick Express

Peale metroo on Londonis maapealne lähilinna rongiliiklus ehk Overground, millel kehtivad samad piletid mis metroos. Sageli on Overgroundilt mugav ümber istuda Undergroundile ja vastupidi.

Metroo

Londoni metroo (London Underground) on maailma vanim metroo. See avati 1863. aastal.

Metroo on avatud kella 5-st hommikul kuni südaööni (sõltub konkreetsest metroojaamast).

Päevakaardi (One Day Travelcard) saab osta igast metroojaamast. Sellega saab sõita kella 9.30-st kuni keskööni nii metroos kui ka bussis piiramatult.

Nädalakaart (Weekend Travelcard) kehtib kogu Suur-Londoni piires. Nädala- ja kuukaart on odavamad siis, kui on kaasas passipilt.

Kõige odavam piletihind on Oysteri sõidukaardil, mille eest tuleb küll tasuda 3 naela, kuid neid ostetakse ka tagasi. Oysteri kaardile võib lisada nii palju krediiti, kui on soov, ning sellele võib masinates ja kioskites iga hetk raha juurde panna. Kehtib kõigis Londoni liiklusvahendites (v.a Thames Clipper). Raha arvestatakse sellelt maha igal sõidukorral. Rongides ja metroos tuleb kaardiga katsuda lugerit nii jaama sisenemisel kui ka sihtkoha jaamast väljumisel, bussides vaid sisenemisel.

London on jagatud kuueks tsooniks ja pileteid müüakse tsooni järgi. Enamik Londoni vaatamisväärsusi asub tsoonides 1 ja 2. Automaadist piletit ostes tuleb teada selle tsooni numbrit, kuhu soovitakse sõita.

Ligi 40 Londoni metroojaama pole ammu käigus, kuid neid näeb vanadelt kaartidelt ja rongiaknast. Peidetud jaamadel on kirju ajalugu: osa neist kasutatakse laoruumide või arhiividena, teisi maailmasõjaaegsete staapidena, kus Churchilli sõjakabinet istungeid korraldas.

Double-decker-bussid

Kesklinna liinibusse on kahte tüüpi. Uuematesse bussidesse saab siseneda vaid esiuksest.

Tunduvalt huvitavam on sõita vanemat tüüpi bussiga. Bussi sisenetakse tagaosas asuvalt platvormilt. Bussil uksi ei ole ja tänu sellele saab hüpata ka parajasti punase foori taga või lihtsalt liiklusummikus seisvasse bussi. Teisel korrusel esiakna juures on parim vaade. Konduktorile, kes hüüab "Fares, please!", tuleb näidata piletit, aga temalt saab selle ka osta.

Liinibussid ei peatu, kui keegi pealeminekuks või väljumiseks soovi ei avalda. Pealeminekuks tuleb tõsta käsi, mahaminekuks vajutada nuppu.

Ööbussid

Ööbusse tähistab sinine N. Nendes bussides päevatranspordi kaart ei kehti ja neis tuleb osta eraldi pilet. Samuti sõidavad öösel 24h-tähisega bussid kindlatel liinidel.

Eestlus

Vaata ka

Viited

  1. http://www.ons.gov.uk/ons/rel/pop-estimate/population-estimates-for-england-and-wales/mid-2012/mid-2012-population-estimates-for-england-and-wales.html
  2. thamesclippers.com

Välislingid

1908. aasta suveolümpiamängud

1908. aasta suveolümpiamängud olid IV kaasaegsed suveolümpiamängud. Need toimusid 27. aprill – 29. oktoober 1908 Londonis.

ROK-i 6. ametlikul istungil Londonis 1904. aastal, usaldati neljandate olümpiamängude korraldamine Roomale, kuid itaallased loobusid olümpiamängude läbiviimisest 1906. aastal majanduslike raskuste tõttu. Olümpiamängude korraldamisest olid aga huvitatud inglased. ROK kinnitas Londoni olümpialinnaks 1907. aastal Haagis oma 9. istungil.

Teadaolevalt osales esimene Eesti päritolu sportlane olümpiamängudel 1908. aasta Londoni mängudel, kui Venemaa Keisririigi võistkonna koosseisus osales Londonis elav Georg Lind, kes saavutas maratonijooksus ajaga 3:26.38,8 27 lõpetaja seas 19. koha.

1948. aasta suveolümpiamängud

1948. aasta suveolümpiamängud olid XIV nüüdisaegsed olümpiamängud, mis toimusud 29. juuli - 14. august 1948 Londonis, Suurbritannia pealinnas. 1908. aastal toimusid siin IV nüüdisaegsed olümpiamängud.

London kandideeris ka 1940. ja 1944. aasta olümpiamängude korraldamisõigusele, kuid need mängud jäid Teise maailmasõja tõttu pidamata. Valik 1944. aastaks tehti ROK-i 38. istungil Londonis 1939. aastal. London sai 20, Rooma 11, Detroit 2 ja Lausanne 1 hääle. 39. istungjärgul 1946. aasta märtsis kinnitati Londoni eesõigust mängude korraldamiseks.

Nüüdisaegsete olümpiamängude tuli süüdatakse iidses Olümpias, kust see siis pidulikult olümpialinna toimetatakse. Et traditsiooni järgida, tuli 1948. aasta olümpiamängude tule süütamiseks Olümpia kõigepealt vallutada, sest see oli kreeka ülestõusnute valduses.

2012. aasta suveolümpiamängud

2012. aasta suveolümpiamängud olid XXX olümpiaadi suveolümpiamängud.

Mängud toimusid 27. juulist 12. augustini 2012 Suurbritannia pealinnas Londonis. Londonist sai esimene linn, kus olümpiamängud on toimunud kolm korda. Eelmised olümpiamängud Londonis toimusid 1908. ja 1948. aastal.

Teised kandideerinud linnad olid muu hulgas New York, Pariis, Moskva ja Madrid.

Eesti lippu kandis avatseremoonial Aleksander Tammert, lõputseremoonial Heiki Nabi. Eesti delegatsioon oli esialgu 76-liikmeline: 34 sportlast ning 42 treenerit ja taustajõudude esindajat. Olümpiamängude avamise ajaks kahanes Eesti sportlaste arv 32-le. Vigastuse tõttu jäid eemale kümnevõistleja Mikk Pahapill ja tennisist Kaia Kanepi.

Kokku võttis olümpiamängudest osa 204 koondist.

Arsenal FC

Arsenal Football Club on Londoni jalgpalliklubi. Klubi kodustaadion on Emirates Stadium.

Arsenal on Inglismaa üks edukamaid klubisid. Ta on tulnud 13 korda Inglismaa meistriks ja võitnud 10 karikavõistlust. Arsenal on ainus klubi, mis on lõpetanud Premier League'i hooaja ilma ühegi kaotuseta.

Meeskonna peamiste rivaalide hulgas on teine Londoni meeskond Tottenham Hotspur. Nende kohtumisi nimetatakse Põhja-Londoni derbiks.

Arsenali hüüdnimi on The Gunners ('kõmmutajad').

Austen Chamberlain

Sir Joseph Austen Chamberlain (16. oktoober 1863 Birmingham – 17. märts 1937 London) oli Suurbritannia riigimees.

Ta oli 1892–1937 Suurbritannia parlamendi liige ja pidas muidki kõrgeid riigiameteid. Ta sai 1925. aastal Nobeli rahuauhinna.

City of London

City of London on Londoni linnaosa ja tseremoniaalkrahvkond, mis hõlmab Londoni ajaloolise kesklinna, mille piires oli London linna rajamisest alates kuni keskajani. Tänapäeval moodustab see väikese osa Londonist. See on Westminsteri kõrval üks kahest Londoni linnaosast, millel on city staatus.

Linnaosa kõnekeelsed nimed on the City ja pindala järgi (1,12 ruutmiili) The Square Mile.

City of London on Suurbritannia äri- ja finantskeskus. Kuigi linnaosas elab vaid ligikaudu 7000 inimest käib seal tööl umbes 300 000 inimest.

Omavalitsuse valitsus on City of London Corporation, mida juhib Londoni ülemlinnapea, kelleks on alates 2018. aasta 9. novembrist Peter Estlin.

Citys on mitmete suurfirmade peakorterid, näiteks Aviva, BT Group, Lloyds Banking Group, Old Mutual, Prudential, Standard Chartered ja Unilever.

George Albert Boulenger

George Albert Boulenger (19. oktoober 1858 Brüssel – 23. november 1937 Saint Malo, Prantsusmaa) oli Briti zooloog, ihtüoloog ja botaanik.

Ta kirjeldas 1096 kalaliiki, 556 kahepaikset ja 872 roomajaliiki. Roomajate andmebaasis kehtivad siiani tema kirjeldatud 587 roomajaliiki.Tema kirjeldatud liigid on tähistatud nimega Boulenger.

Inglismaa

Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa. See on teistest osadest (Šotimaa, Wales ja Põhja-Iirimaa) nii rahvaarvult kui ka pindalalt suurem, hõlmates kaks kolmandikku Suurbritannia saare lõunaosast

Inglismaal on maismaapiir põhjas Šotimaa ja läänes Walesiga.

Laureli maakond

Laureli maakond (Laurel County) on maakond Ameerika Ühendriikides Kentucky osariigis.

Maakonna halduskeskus on London.

Londoni Kuninglik Selts

Londoni Kuninglik Selts ehk Londoni Kuninglik Ühing, ka kuninglik ühing või kuninglik selts, lühend LKS (inglise keeles The Royal Society of London for Improving Natural Knowledge, tavaliselt vormis Royal Society) on Londonis 1660. aastal asutatud teadusühing, vanimaid teadusühinguid maailmas.1660. aasta novembris rajatud ühingu põhikirja kinnitas kuningas Charles II. Seltsi asutajaliikmete seas olid John Wilkins, Jonathan Goddard, Robert Hooke, Christopher Wren, William Petty, Robert Boyle jt teadlased ja filosoofid.

Algselt oli selts nn Nähtamatu kolledži laiendus, mis loodi uuringute tegemiseks ja arutelude pidamiseks. Tänapäeval on kuninglik selts Briti valitsuse nõuandja teadusküsimustes ning saab raha parlamendilt. Selts toimib Suurbritannia teaduste akadeemiana, annab välja umbes 700 uurimisstipendiumi ja rahastab alustavaid teadusfirmasid. Samuti nõustab kuninglik selts teadusküsimustes Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ja Euroopa Komisjoni.

Seltsi juhib seltsi põhikirja kohaselt 21-liikmeline nõukogu, mille eesotsas on seltsi president. Nõukogu liikmed ja presidendi valivad endi seast seltsi liikmed. Praegu on seltsil ligikaudu 1600 liiget (koos välisliikmetega) ning igal aastal valitakse umbes 700 kandidaadi hulgast kuni 62 uut liiget, sealhulgas kuni 10 välisliiget. Seltsil on ka kuninglikud liikmed ja auliikmed. Seltsi liikmed võivad kasutada enda nime järel tiitlit FRS (Fellow of the Royal Society), välisliikmed aga tiitlit ForMemRS (Foreign Member of the Royal Society). Kuningliku seltsi praegune president on Nobeli keemiaauhinna võitnud Venkatraman Ramakrishnan, kes astus ametisse 1. detsembril 2015.

1967. aastast asub selts Londoni kesklinnas aadressil Carlton House Terrace 6–9. Seltsi hoone on muinsuskaitse all ning võetud 1. järgu hoonete nimekirja.

Seltsi moto on ladinakeelne "Nullius in verba", mis tähendab "ära usu kellegi sõnu". See viitab seltsi liikmete otsusele uskuda vaid katsetega tõestatud fakte ning tuleb Horatiuse "Epistlitest", kus too võrdleb end gladiaatoriga, kes on ametist loobunud ja seepärast vaba.

Londoni Kuninglik Selts on Euroopa akadeemiate ühenduse ehk ALLEA liige.

Londoni Ülikool

Londoni Ülikool (ingl University of London) on peamiselt Londonis asuv Inglismaa suurim ülikool täisajaga õppivate üliõpilaste järgi. Ülikool asutati kuningliku hartaga (Royal Charter) 1836. aastal. Ülikooli lõpetanutel on õigus oma teaduskraadi järel kasutada lühendit 'Lond.' (Londiniensis).

Patrick Blackett

Patrick Maynard Stuart Blackett (18. november 1897 London – 13. juuli 1974 London) oli inglise füüsik. Tema töö oli seotud kosmilise kiirguse ja paleomagnetismiga.

1948. aastal anti talle Nobeli füüsikaauhind.

Patrick White

Patrick Victor Martindale White (28. mai 1912 London – 30. september 1990 Sydney) oli Austraalia ingliskeelne kirjanik. 1973. aastal sai ta Nobeli kirjandusauhinna.

Peter Higgs

Peter Ware Higgs (sündinud 29. mail 1929 Newcastle'is) on Suurbritannia füüsik, kelle uurimisvaldkond on teoreetiline füüsika. Ta on Edinburghi ülikooli emeriitprofessor, Londoni Kuningliku Seltsi ja Edinburghi Kuningliku Seltsi liige. Koos François Englert'iga sai ta 2013. aastal Nobeli füüsikaauhinna.

Higgs oli esimene, kes pakkus 1964. aastal välja, et osakestefüüsika standardmudelis peab olema kõigile teistele osakestele massi andev hüpoteetiline elementaarosake. Seda osakest on hakatud tema järgi nimetama Higgsi bosoniks.

4. juulil 2012 teatasid Suure Hadronite Põrgutiga töötavad teadlased, et avastasid elementaarosake massiga 125–127 GeV/c2, mis tõenäoliselt on Higgsi boson.

Premier League

Premier League (Premiership aastatel 1993–2007) on Inglismaa jalgpalli kõrgeim liiga. Liiga alustas 1992. aastal ning sinna kuulub 20 meeskonda. Premier League'i hooaeg algab augustis ja lõpeb mais, selle aja jooksul mängib iga jalgpalliklubi 38 mängu. Ühe Premier League'i hooaja mängude arv on seega 380. Enamik mänge toimub laupäeviti ja pühapäeviti.

Premier League'is osalenud 47 meeskonnast on meistriks tulnud vaid kuus: Manchester United (13 korda), Chelsea (5), Manchester City (4), Arsenal (3) ning Blackburn Rovers (1) ja Leicester City (1).

Premier League tegutseb Football League'ist eraldi.

Rallsi maakond

Rallsi maakond (Ralls County) on maakond Ameerika Ühendriikides Missouri osariigis.

Maakonna halduskeskus on New London.

Suurbritannia

Suurbritannia (ka Ühendkuningriik) on riik, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ning Šotimaast. Ta asub Suurbritannia saarel, Iirimaa saarel ning hulgal väiksematel saartel Euroopa mandri looderanniku lähedal. Teda ümbritsevad Põhjameri, La Manche'i väin ja Atlandi ookean. Riigi ametlik nimi on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik.

2017. aasta seisuga oli Suurbritannias elanikke hinnanguliselt 66 miljonit. Riigi pealinn ja suurim linn on London. Suurbritannia riigikord on konstitutsiooniline monarhia. Riiki valitseb 1952. aastast kuninganna Elizabeth II.

Briti saarte põlisasukad rääkisid enne mandrilt saabunud vallutajaid ja ümberasujaid keldi keeli. Tänapäeval on keldi keeltest kogu riigis de jure tunnustatud ainult kõmri keel. Suurbritannia de facto riigikeel on germaani keelte hulka kuuluv inglise keel.

Vidiadhar Surajprasad Naipaul

Sir Vidiadhar Surajprasad Naipaul (17. august 1932 Chaguanas Trinidad ja Tobago – 11. august 2018 London) oli Trinidadil sündinud India päritolu Briti kirjanik. 2001. aastal pälvis ta Nobeli kirjandusauhinna.

Winston Churchill

Sir Winston Leonard Spencer-Churchill (30. november 1874 Blenheimi loss, Woodstock, Oxfordshire – 24. jaanuar 1965 London) oli Suurbritannia poliitik ja Nobeli auhinna laureaat.

Ta oli Suurbritannia peaminister 10. maist 1940 kuni 26. juulini 1945 ja 26. oktoobrist 1951 kuni 7. aprillini 1955.

Churchill oli vabamüürlane ja kuulus loožidesse Studholme Alliance ja Rosemary.

Inglismaa
Wales
Põhja-Iirimaa
Šotimaa

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.